Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua
...... .......... E-ained toidus Uurimistöö Juhendaja: ........ Varstu 2010 SISSEJUHATUS ............................................................................................... 1. TOIDU LISAAINETEST ÜLDISELT ......................................... .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................
Toidu lisaained Tiiu Liebert'I raamatus selgitatakse, mis on toidu lisaained, milleks neid toiduainetesse lisatakse, kas nad on ohutud. Antakse ülevaade lisaainete jaotamisest rühmadesse ning iseloomustatakse neid rühmi lühidalt. Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E-koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete
derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. · Igal lisaainel on numbriline kood, mis võimaldab neid erinevatesse kasutusklassidesse jagada. · Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. · Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaainete ohutuse garantii. See tähendab, et neid aineid
Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500). Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed. Sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda on ohtlikud. Nitritid ja nitraadid Säilitusainete ehk konservantide (E2...) hulgas on küllaltki palju kantserogeenseid aineid. Näiteks E249-252 on nitritid ja nitraadid, E280-283 nitroühendid. Nitriteid kasutatakse liha esialgse punase värvuse säilitamiseks. Soodustavad kasvajate ja suhkurtõve teket. Aspiriini mitte taluvad inimesed. e-ained ja ohud Antioksüdandid BHA ja BHT (E320, E321) võivad suurendad vähi tekke riski. Stabilisaatorid ja paksendajad (näiteks E400-404 ja E406-407) võivad suurendada kasvajate tekke Tsüklamaat (E952) on tavalisest suhkrust 30 korda magusam ja on lubatud karastusjookides,
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus..................................................................................
omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst · Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · Lisaainete määrus § 2. Lisaainete rühmad · Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone.
Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eained ehk toiduainete lisaained Toidu lisaained on ained, mis lisatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsivust. Lisaaine eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaaineid ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisosana. “E” tuleb sõnast Euroopa (E-dega tähistab lisaaineid Euroopa Liit). 5 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eaiete liigitus I. Päritolu järgi Looduslikud, mis on eraldatud toiduainetest või mõnest
ketšupis, et vältida mikrobioloogilist riknemist. Kui toode on riknenud, kuid maitseomadused seda ei reeda, võib see organismile olla palju ohtlikum kui lisaaine. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta neid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin. Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) ja nitraadid (E251 ja E252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, tagades samas lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Jookides tihti kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E200, E202–203) ning bensoehape ja bensoaadid (E210–213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes,
...............................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaainete grupid........................................................................................................... 5 Toiduvärvid E100-199................................................................................................5 Säilitusained E200-299..............................................................................................6 Antioksüdandid E300-399..........................................................................................6 Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499......................................................................7 Happesuse regulaatorid E500-599...........
. 4 Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid, oleksid ohtlikumad kui looduslikud. Näiteks võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega
E-ained Hendrik Saarmäe Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained)
vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid.
......................................................................2 1.MIS ON E-AINED?.......................................................................................................................3 1.1. Miks neid kasutatakse?............................................................................................................3 1.2. E-ainete peamised rühmad......................................................................................................4 2.MILLINE ON LISAAINETE EHK E-AINETE PÄRITOLU?...............................................5 2.1. Lisaaineid võib nende päritolu järgi jaotada kolme gruppi.....................................................5 3.MIKS ON E-AINED MEILE KAHJULIKUD?.........................................................................6 3.1. Kõrvalmõjud............................................................................................................................6 3.2. Terviseprobleemid.......................
toiduainetesse eesmärgiga pidurdada riknemist parandada välimust struktuuri, koostist maitset või lõhna või mõnda muud omadust Lisandid on loodusliku päritoluga komponendid, mida lisatakse toiduainetesse praktiliselt samadel eesmärkidel, kuid on tegemist n.ö. "individuaalsete komponentidega", mida võib kasutada ka iseseisva toiduna või toidu põhikomponendina. nt. Suhkur, sool, jahu, munapulber, keedusool, maitsetaimed, köögiviljad. Tuntumad lisaainete rühmad toiduvärvid E100E109 (on kõige ohtlikumad) konservandid E200E299 ( säilitusained) 300399 happesuse regulaatorid emulgaatorid ja muud paksendajad E400E499 muud lisaained alates E500 Päritolu järgi jaotatakse lisaained looduslikud lisaained ühendid, mis eraldatakse looduslikest toormaterjalidest ja toiduainetest: näiteks karrageen E407 loodusidentsed lisaained karoteen leidub porgandis sünteetilised lisaained ained, millel ei ole looduses analoogi
esineb võimalikke kantserogeene (E120): E406; E407; E440 2) Loodusidentsed-esinevad toidus looduslikult kuid on saadud sünteesi teel, tervisele erilist ohtu ei peaks kujutama:E300; E330;E200; E210 3) Sünteetilised- neil pole looduses analoogi, on tervisele kõige kahjulikumad, kuna organismil on neid raske kahjutuks teha, nad ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda: E320; E321 Euroopa Liidus on loodud ühtne lisaainete süsteem- E ainete süsteem. E tunnus tähendab, et lisaaine on ohutuks tunnistatud. Enne lisaaine kasutusele võttu hinnatakse selle ohutust inimese tervisele Euroopa Toiduohutusametis (EFSA), hinnatakse lisaaine toksilisust, kantserogeensust, mutageensust jt näitajaid. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega. Maailmas on kasutusel ligikaudu 2500 lisaainet, Eestis umbes 300, paljudele lisaainetele on
2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja lõhnaainest. · E221 - Naatriumsulfit Kasutusala: Karastusjoogid, kuivatatud puuviljad, krõpskartulid, joogid viljalihaga, veinid, ja siidrid. USA-s salatilaudades, et näeks värskem välja. Omadused: Säilitusaine / antioksüdant
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid
Süsivesikute roll organismis: · energia tootmine; · energeetilise varu loomine (glükogeen); · ehituslikud ülesanded (membraanid, rakuorganellid, hormoonid, koensüümid); · kaitsefunktsioon (mükopolüsahhariidid - limade koostises). Taimede kuivmassist moodustavad süsivesikud 75.....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · mesi, siirupid > 75%; · jahu, tangained, kuivatatud puuvili 50.........75%; · leiva- ja saiatooted 40....50%; · toored marjad ja puuviljad 10....15%; · piim, piimatooted 4,0.....5,7%; · juust <1%; · liha ja kala - praktiliselt ei sisalda. 7.2 Lipiidid Lipiide leidub organismi kõigis kudedes. Saledatel 8....12% kehamassist, tüsedatel 20.
19. sajandi alguses hakkas seitsmes vürstinna Bedford Anna kutsuma sõpru pärastlõunasele teele. Sealt saigi alguse kuulus Inglise "five o'clock". Tuleks märkida, et inglaste panus maailma teejoomise kultuuri ei piirdu pelgalt kellaviieteega: just britid aitasid kaasa teepuu levikule üle kogu maailma, hakates kasvatama seda India provintsis Assam, Tseilonil, Keenias ja teistes maades. Vees lahustuvatest ainetest on kõige tähtsamad need, mis annavad joogile ergutava toime, aroomi, maitse, värvuse ja toimivad ainevahetust soodustavalt. Nendeks aineteks on : Alkaloidid-nendest sisaldab tee tavaliselt 2-4% kofeiini, mis annab joogile toniseeriva toime; Parkained-tanniinid ja katehhiinid, mis annavad teele mõrkja maitse;fermenteerimisel nad muutuvad ja annavad joogile ka värvuse; Vitamiinid-neid on tees märkimisväärsel hulgal;P, PP, B1, C, vähesel määral ka B2, K ja E
Toidu lisaaineid saadakse kolmel erineval viisil: kõige süütumad on ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322), teise rühma moodustavad ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300), kolmandasse rühma kuuluvad tervisele kõige kahjulikumad ning enim kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E 951). Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: toiduvärvid (E 100 E 199) säilitusained (E 200 E 299) antioksüdandid (E 300 E 399) emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toidu lisaaineid kasutab tööstus erinevatel põhjustel, eesmärk võib olla pidurdada
Tulemuseks võib olla: 1. loote surm või abort; 2. väärarengud; 3.kasvupidurdus;4. funktsionaalsed häired Teratogeneesil on palju erinevaid mehhanisme, kusjuures mõnikord on põhjuseks vaid esmapilgul tühisena näivad häired raku funktsioneerimises. Mõnikord ilmnevad hädad alles pärast sündimist. 15. Toksilise toime mehhanismid endokriinne häirimine, AhR, kovalentne seondumine DNA-ga, oksüdatiivne stress ja antioksüdandid Endokriinsed häirijad on keskkonnast pärit enamuses inimtekkelised e. antropogeensed ained, mis põhjustavad ebasoovitavaid mõjusid organismile või tema järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte. Paljud sellised häired on metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem.
spetsiifilise mehhanismi abil just lootele. Seetõttu on ka täpne kokkupuuteperiood teratogeeniga kandmise ajal ülimalt oluline. Ema organismi vahendamise tõttu on siin doos-vastus sirge tõus sageli väga järsk. Tulemuseks võib olla: 1. loote surm või abort; 2. väärarengud; 3.kasvupidurdus;4. funktsionaalsed häired 14. Toksilise toime mehhanismid endokriinne häirimine, kovalentne seondumine DNA- ga, oksüdatiivne stress ja antioksüdandid endokriinne häirimine · Endokriinsed häirijad on keskkonnast pärit enamuses inimtekkelised e. antropogeensed ained, mis põhjustavad ebasoovitavaid mõjusid organismile või tema järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte.
endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana
immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja regulee- riv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Toiduvalkude bioloogi- line väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, neist viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks, on täisväärtuslikud valgud. Nad sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90%. Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki asendamatuid aminohappeid või sisaldavad neid ebapiisavas koguses. Seepärast nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60%. Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 1015%. Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50%) kui ka taimse (50%) päritoluga valke
Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuvilja/marjamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Küll aga sünteesitakse nii keemiliste kui ka mikrobioloogiliste menetlustega üksikuid põhiaminohappeid ja nende teisendeid. Toiduainetööstusele vajaliku metioniini sünteesiks kasutatakse lähteainetena propüleeni, metanooli, vesiniksulfiidi ja ammooniumkarbonaati. Nii keemilise kui ka mikrobioloogilise sünteesi tulemusena saadakse glutamiinhape, mille erinevad soolad leiavad kasutamist lõhna- ja maitsetugevdajatena. Nii leidub toidu lisaainete loetelus glutamiinhape (E620), mononaatriumglutamaat (E621), monokaaliumglutamaat (E622), kaltsiumdiglutamaat (E623), monoammooniumglutamaat (E624) ja magneesiumdiglutamaat (E625). Kõik need lisaained on kasutusel kui lõhna- ja maitsetugevdajad. Need on ühendid, mis tugevdavad toidule omast maitset ja (või) lõhna. Glutamiinhape kuulub põhiaminohapete hulka ja tema soolasid omastab inimorganism hõlpsalt. Aasia köögil on tugevad traditsioonid naatriumglutamaadi kasutamises liha
Raskesti ravitav. Mükoplasmad on parasiteerivad. Nanobakterid- nano=kääbus. 1µm=1000nm. Ca 10x tavalistest bakteritest väiksemad. Avastati geoloogide poolt skaneerivat EM kasutades kivimitest. Arvatakse, et nad olid kristallisatsioonitsentrid (nende ümber sadenesid ained ja tekkisid kivimid. 1998. aastal avaldas soomalne Olavi Kajander artikli nanobakteritest inimese kudedest. Nanobacterium sangineum. Nobeli preemia, 2000. Vereseerum võib sisaldada aeglaselt kasvavaid iseseisvalt paljunevaid nanobaktereid. Rakkude pinnale kogunevad Ca- ühendid, tekib mineraliseerunud koloonia. Fülogeneetiliselt lähedased vererakkudes parasiteerivatele bakteritele. On leitud neerudes ja uriinis. Neerukivide teke: nanobakterite kaltsifitseerunud kest. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes, veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist. Nanobakterid artefaktid? 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
