.............................................................................................................6 Kristall-lapsed ..........................................................................................................................6 Mis muudab indigolapsed nii erilisteks?.................................................................................6 Probleemid, millega indigod kokku puutuvad.......................................................................9 Indigolapse distsiplineerimine.................................................................................................9 Põhimõtted indigolaste kasvatamisel....................................................................................10 Indigolaps koolis......................................................................................................................11 Uue põlvkonna kolm teed.......................................................................................................11
roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine, kava, keelekasutus, tagajärjed, päeviku pidamine, struktuurne toetus, kõige olulisem hoiatus. Viha ja kiusamisprobleemidega toimetulek: emotsioonid ja nende väljendamine, õpetus vihast, valikute keel, kiusajad, kooli poliitika. Programmi väljakutsed: kolleegitugi, lastevanematega töötamine, klassiõpetaja, vastupidavus. Kopeeritavad töölehed. Igas lasteaiarühmas leidub lapsi, kes käituvad nii, et nendele tuleb kulutada rohkem aega ja
koht Lapsi tuleb õpetada endasse positiivselt uskuma teistega lävimiseks Julgustamine aitab lapsel arendada oma tugevaid külgi ning annab talle julgust ,,ebaõnnestuda" ja sellest õppida Õpilasi ei tohi kritiseerida, alati tuleb leida midagi head Tugiõpilase roll on üsna tähtis Konstruktiivsed viisid Käitumisviiside abil kuhugi kuulumine Käitumistaastuse eesmärgiks on aidata lapsel kuhugi kuuluda klassikoosolekud Distsiplineerimine suunab, juhendab ja õpetab lapsi Väga tähtis on keelekasutuse korrigeerimine Distsiplineerimiskava on teadvustatud sekkumisviiside raamistik Korralduste esitamine lühidalt, tervavalt ja tähelepanu nõudvalt Vältida paljusõnalisust Hoiduda tähelepanu otsivate laste liigsest teenindamisest Mitte kasutama sarkasmi, halvustamist ja häbistamist Tegelemine probleemse käitumisega lastega Mis on agressiivsus? Agressiivsus tähendab pealetükkivust,
Enesedistsipliin...Kui inimese oluline omadus Enesedistsipliin, mis see tähendab ? See on inimese iseseisev distsiplineerimine . Enesedistsipliini me leaime nii meie huvides kui ka suurel määral ka teiste huvides . Seega tekib küsimus motiivides : mis on see oluline omadus , mis paneb meid ennast distiplineerima ? Üks ainuke aspekt , mis paneb inimesi distsiplineerima on tervis . Kuna tervis on selgelt meie enda heaoluga seotud , siis oma tervise eest hoolt kandmine võib tõesti olla enesedistsipliin meie enese pärast . Samas , inimene tarvitades mürke ( suits, alkohol) ei kontrolli ennast selles küsimuses
lastega suhtlemisel. 3. Indigolapsed on tihtipeale diagnoositud ADD või mõne hüperaktiivsuse vormi kandjateks. On kindlaks tehtud palju põhjendatud ADD- ja ADHD-juhtumeid, millel on omad keemilised või geneetilised põhjused. Kuid kuidas on lood nende juhtumitega, kus lapse olukorda valesti tõlgendatakse? Teadus ei ole veel suuteline tunnustama seda, kui tähtis on ravi seisukohalt lapse suhe vaimse ja eetermaailmaga. Indigolapse distsiplineerimine Indigolaste jaoks on distsipliin eluliselt tähtis, kuna oma loomingulisuse ja erksuse tõttu katsetavad nad erinevaid asju ja õpivad tundma piire. Nad tahavad, et neid julgustatakse, kuid soovivad samas teada ka oma ohutuse raame ning on tänulikud, kui informeerime neid valikutest, millel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Sellegipoolest näen tihtipeale, kuidas vanemad ,,jutlustavad" oma lastele, mida tuleb teha ja mida mitte. See lämmatab nende loovust ning väljendusrikkust
Karistamine vajalik kasvatusmeetod või vägivald? Ei ole vist olemas rohkem vaieldud teemat kui laste karistamine löömise teel. Karistamine ei tohiks olla lapse füüsiline peks, vaid hoopis distsiplineerimine ehk õpetamine ja kasvatamine. Ma olen täiesti veendunud, et seda saab teha ka ilma vägivallata. Kui lapsele on juba väiksest peale mõistlikult ja sõnadega selgeks tehtud, mis on õige ja mis vale, siis ei ole vaja enam mingit karistamist. Igaüks võib eksida, seega võib juhtuda, et laps teeb vahel valesid asju. Kui aga temaga on algusest peale õigesti käitutud, saab need mured lahendada lihtsalt sõnade mitte vägivallaga.
lahingud,kui praeguse aja mehed ja tulevased põlvkonnad ei pea patriotismi kodumaaarmastust mittemillekski.See oleks selle riigi hukk,kui mehed muutuvad lodevaks ja nahahoidjaks.Sõjaväe kaotamine riigis tooks kaasa selle,et austus kodumaa vastu väheneb.Inimesed ei vaevu pingutama kui kodumaa ei taga talle turvalisust riigis.Seega pean oluliseks,et sõjaväekohustus säiliks Eestis,see on oluline,et säiliks inimeste patriotism. Sõjaväe eesmärgiks on ka inimeste distsiplineerimine ja iseseisvaks kasvatamine,samuti kollektiivsuse kasvatamine.Sõjaväes valitsev kord muudab noorte meeste mõttelaadi,distsipliini tõttu peavad noormehed sundima end ületama füüsiliselt,kui ka vaimselt.Ka on võimalus võrrelda end teiste meestega.Pidev võistlus sunnib mehi end pingutama,mis on tingitud üldisest meeskonnavaimust.Kardetakse muutuda ka teiste naerualuseks.Distsipliin tagab selle,et kriisiolukordades suudetakse säilitada kaine mõistus ja vältida paanikat
5) Teadvustada inimesi sellest, mida valitsus teeb 6. 5 "filtrit.", mis mõjutavad ajakirjandusliku teksti sisu ja vormi Hermani ja Chomsky järgi (loengumaterjal) meediainstitutsiooni suurus, omandus, kasulõikamise orientatsioon sõltuvus reklaamist kui peamisest sissetulekuallikast sõltuvus valitsusest või ärikorporatsioonidest informatsiooni kättesaamisel Meedia distsiplineerimine, tsensuur "anti-kommunism" kui poliitilis-ideoloogiline kontrollimehaanism (nüüd asendunud uue "vaenlase imidzhiga") (Herman and Chomsky) 7. Kirjeldage, mis võib mõjutada meediateksti loomist (loengumaterjal,McNait pt 1)) meediaomanikud, valitsused ja spinnijad (meedianõunikud) 8. Kirjeldage peamisi elemente, mille abil meedia poliitilises kommunikatsioonis osaleb
tõusule. Eesti oma haritlaskonna tekke alged. Talupoegade eneseteadvust pidid tõstma ka Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväes võidelnud eestlased, kellest paljud olid suisa ohvitserid. Talupojale oli taas usaldatud relvakandmine! Kultuuri üheks ülesandeks on rahva tsiviliseerimine see iseloomustas 17. sajandi Rootsi ühiskondlikku poliitikat ka provintsides. Moderniseerumine ja ratsionaliseerumine. Valitseja määras tsiviliseerimise kiriku tegevuse sihiks. Ühiskondlik distsiplineerimine, et liikuda kodanikuühiskonna, kapitalismi, turumajanduse ja palgatöö poole. Rahvas saab endast TEADLIKUKS! Saadi teadlikuks, et ollakse eestlased. Iseenda olemuse tunnetus, oma koha tunnetus ühiskonnas, oma töö eesmärki, olemasolevaid võimalusi. Kes ollakse ise, kes on vaenlased, kes on sõbrad. Aga Karl XI suri ootamatult, tema plaanid jäid teostamata, suur näljahäda ja katastroof. Põhjasõda, purustused, katk, Rootsi võimu lõppemine 1710-1711.
Samamoodi, et keskendumine oleks edukas, tuleb olla kannatlik. Kui vaim jääb töntsiks ja me ei saa millestki aru, võib tegemist olla rutaka sooviga kiiresti probleem lahedada või õpitavast ainest koguni lahti saada. Kui oled võtnud kohustuse alustada millegagi, tuleb see ka korralikult lõpetada. See distsiplineerib meid aina rohkem ülesannet lahendades tähelepanuga tegutsema, kasvatades samal ajal ka tahtejõudu ja motivatsiooni midagi ära teha. Pealegi juurib selline teadlik distsiplineerimine halba 8 harjumust minema ebameeldivad probleemid ja tüütud asjad ootavad samuti lahendamist ja tegemist.(Kidron 2008, 66) Keskendumisvõime säilimise veel üheks oluliseks tingimuseks on tähelepanu virge hoidmine .Loomulikult oleks seda lihtsam saavutada siis, kui miskii meie tegevuses eneses hoiaks huvi elava ja meele ootusvalmis.(Kidron 1994, 155) Oletame näiteks, et meid ei huvita absoluutselt kohustuslikus korras analüüsitav teema, kui asi tuleb siiski ära teha
..................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................................ 10 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit?.......................................................... 11 4. Kuidas vigadega hakkama saada...........................................................................................13 4
Keskne tähendus oli luteri kiriku rahvakeelsel jumalateenistusel, samuti rahvakeelsel kirikukirjandusel, mille kultuurilist tähendust tuleb kõrgelt hinnata ja kirjanduse osas koguni põhjapanevaks teguriks pidada. (Talve 2004, lk. 141) 4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel Rootsi reformitud kiriku juhtmõtteks Rootsi suurvõimu sajandil oli rahva kasvatamine ja distsiplineerimine luterliku ortodoksia vaimus. Sellelt aluselt lähtudes tegutses Rootsi võim alates 16. sajandi lõpust Eestimaal kirikuelu korraldamisel. See eeldas meetmeid rahvahariduse tõstmiseks, lugemisoskuse levitamiseks ja rahvakeelse kirikukirjanduse avaldamiseks. (Talve 2004, lk. 141) Selleaegne kirikukorraldus pidas eriti vajalikuks jutlustes ühiskonna- ja eetikaprobleemide käsitlemist, samuti koguduse õpetamist kirikuteenistuse ajal.
........................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad...................................................................................... 16 2 4.3.4. Eakaaslased......................................................................................... 16 4.4. Vanemate kasvatustüübid..........................................................................17 4.5. Vägivald laste kallal, distsiplineerimine......................................................17 4.6. Emotsioonid................................................................................................ 18 5. MÄNG JA ARENG............................................................................................... 19 6. LAPSE vaimne areng......................................................................................... 20 6.1. Taju..................................................................................
3. Eelkooliiga. Kõne ja mõtlemise areng 2 eraldi protsessi. Kui enne kooliiga on oluline interaktsioon, siis koolieas eelkõige kommunikatsioon (see, mis puudutab informatsiooni). SUHTLEMINE JA SELLE OSAD Mis on efektiivne suhtlemine? ...mille tagajärjel saavutatakse parem arusaamine ...mis toob rõõmu ja pakub naudingut ...mis mõjutab hoiakuid Klassi suhtlemise funktsioonid. 5) õppimisega seonduv 6) administreerimine 7) distsiplineerimine Suhtlemise kontekstid klassiruumis · Füüsiline kontekst. · Kultuuriline kontekst. · Sotsiaalne kontekst. 1. TEISTE INIMESE MÕJUTAMINE e INTERAKTSIOON. Suhted inimeste vastastikune mõju, kui inimesed tunnevad üksteist ja mõjutavadüksteistkorduvalt. Suhted arenevadajajooksul indiviididel, kestunnevad üksteist. Interaktsioon protsess, mille abil suhtluspartnerid mõjutavad mingil viisil üksteist vastastikku.
teistsugune välimus, 7,3 % vastanutest arvab aga, et põhjuseks on vaesus. 10,8% vastanutest põhjendab koolikiusamise põhjuseks kadedust ning 9,4% arvab, et põhjuseks on kodune kasvatus.8,7% vastanutest peavad põhjuseks omavahelised lahkarvamused. Tamme Gümnaasiumi õpilased kümnendast ja üheksandast klassist (5,2%) arvavad, et koolikiusamise põhjuseks on kiusaja enesehinnangu tõstmine kiusatava arvelt. Üheks suureks koolikiusamise põhjuseks on ka vanematepoolne distsiplineerimine. Vanematel on suur vastutus kasvatada oma lapsed üles heatahtlikena ja lahketena Karu, M., Turk, P., Suvi, H. ja Biin H. (2012, lk 35) kirjutavad, et 60% vanematest selgitavad, miks lapse käitumine õige ei olnud, 40% vanematest suunavad ning julgustavad lapsi õigesti käituma. Kokkuvõte Pidev maailma muutmine, on toonud kaasa ka ühe suurema probleemi noorte seas - koolikiusamise. Kiusamine mõjutab kiusatava edaspidist elu. See mõjutab kiusamise
väärtushinnangud ja kuidas me neid väljendame, edastame (sõnade ja tegevuste lahknevus?) Prosotsiaalne areng: Vanemate ja kodu mõju •Armastus, hoolitsus, turvalisus, lähedased suhted •Turvaline kiindumussuhe •Suhete kvaliteet peres (hoolimine, lahkus, teistega arvestamine) •Vanemate endi empaatia laste suhtes •Eeskuju •Õed-vennad •Premeerimine (nt kiitus, tänu, kallistus vms) •Arutelud peres tunnete üle •Distsiplineerimine läbi seletuse, veenmise, arutlemise Prosotsiaalne käitumine peres: Kuidas õpetada? •Armastav ja soe pere õhkkond •Lapse empaatiavõime kasutamine •Lasta lastel teha abistavaid tegevusi •Kujundada hoolivat ja heldet käitumist – olles ise mudeliks!
13. Ärge petke oma indigosid nad tabavad Teid sellelt kohe. Ärge parem üldse üritagegi. 14. Kui Teid lapsevanemat vaevavad kahtlused, küsige nõu mitte ainult lastelt eneselt vaid ka teistelt indigolaste vanematelt ning võrrelda kogemusi omavahel. 15. Leidke aega jälgida indigolaste omavahelist suhtlemist sellest on väga palju õppida.. (Virtue.D. 1999:61-64) 2.3 Tüdimus, siirus ja indigolapse distsiplineerimine. Indigod on avatud ja ausad ning väga otsekohesed, mis meid vanemat generatsiooni ehmatab. Kuid see pole indigode nõrkus ega haavatavus. See on hoopis nende tugevaim külg. Lapsevanemal tuleks ikkagi olla aus ja aval, sest kui Teie seda ei ole, on indigolaps seda ise, kuid austust ja lugupidamist pole sealt vaja oodata. See on üks kõige tõsisem probleem indigolaste juures, kuna nemad jäävad Teiega suheldes alati ausaks ja paiskavad
haridusele. Algas vastureformatsioon. 18 Jesuiitide ordu suutis öelda kaaluka sõna religiooni tugevdamiseks ja reformimises ning lõi oma aja parima haridussüsteemi Euroopas. Jesuiitide õppeplaanis oli ühendatud skolastika ja humanismi printsiibid. Õppeplaani põhiliseks eesmärgiks oli: · arendada võimet korralikult rääkida ja kirjutada, head, jõulist ja rikast ladina keelt · vaimu treenimine ja läbi selle distsiplineerimine. Haridussüsteemi administreeriti ja kontrolliti ülalt alla. Ta oli jäik ja üle distsiplineeritud, initsiatiivitu. Jesuiidid olid väga huvitatud oma õpilaste käitumisest ja õppimise edukusest. Nad leidsid täpse piiri, milleni võis arendada intellekti, ilma et täiesti kaotaks intellektuaalne vabadus. Jesuiidid suhtusid pooldavalt näitlemisse. Seda peeti vajalikuks näitlejameisterlikkuse seisukohast ning see andis võimaluse end välja elada, lõbutseda ja rahuldada nii oma edevust
tunnete endi uurimine (mida inimesed võiksid tegelikult tunda), uurida pertseptsioone (=taju) ja nende muutustega ajas. 2. tasand (tegeleb kultaja) tunnetesse suhtumise uurimine - kuidas tunded on väljendatud, alla surutud ☼ Huizinga: pööras tähelepanu tunda ajaloole “Keskaja sügis”- hilis keskaja unded, värvikas, intensiivne, kergesti erutav ☼ Elias: “Tsiviliseerumisprotsess” - püüab historiseerida tundeid, tunnete peenemise protsess (emotsioonide kontrollimine, tunnete distsiplineerimine) ☼ Febvre: kutsus uurida emotsioone ☼ suunad: tundmuste ajalugu- naudingud, armastus, kannatus (inimese suhtumine loodusesse (millised maastikud olid ilusad)), aastaaegadesse suhtumine inimestel “valužeiimid”: vägivald (19. saj - valuvaigisti) unenägude ja nägemuste uurimine (unenägude funktsioon ja roll) armastuse ja sõpruse ajalugu: armastuse sõnavara (armastus: isiklikud emotsioonid praegu ☼ meelte- nägemine, kuulmine - 5 meele inimestel
koostöökonjunkturistide ja mustanahaliste vastu. · Toona mustade soosimine ja ,,üliesindatus" halduses ja valimistel ja vastavalt endiste konföd. Tegelaste diskrimineerimine · 1870 mustanahaliste osa elanikkonnast oli suurim Lõuna-Carolinas (59%) ja Mississippis (54%) ja väikseim Põhja-Carolinas (37%) ja Texases (31%) · Kontrolli taastamine salaseltside abil: Ku Klux Klan 1865. · KKK asutati Tennessees: aja möödudes keskpunkti tõuseb endiste orjade distsiplineerimine (nt relvade konfiskeerimine nende käest) ja 1870. Aastate alguses mustanahaliste terroriseerimine · Perioodi lõpuks on valge ülemrass taastanud oma positsioonid · KKK tegevuse pidurdamiseks Force Act 1870: ... KKK hääbub kiiresti (asutatakse uuesti 1915) ... samas rassivägivald (lintsimine) ei kahane vaid pigem kasvab 19.saj. II poolel. · 1876-77 poliitiline kompromiss põhja ja lõuna vahel: ... seejärel lõunas toimus poliitiline taandareng 1880
Distsipliiliprobleemid Disciplina ladina keeles - õpetus, õpetamine, süsteem. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Tegemist on kõige sagedasema probleemide liigiga, millega murdeeas võib kokku puutuda. Distsipliiniprobleemid on disruptiivselt seosed struktuuri või rutiini rikkumisega (kooliklassis, kodus), segav käitumine lõhestab ning purustab. Õpilaste distsiplineerimine - õpilase disruptiivse (lõhestav, segav) käitumise (olgu see siis suunatud õpilastele või õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine ja vastandamine. Mille poolest distsipliiniprobleemid erinevad nendest probleemiset, millel on juba puude nimetus? Tundi segav käitumine ning emotsionaal- ja käitumisraskus. · Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemide põhjused ja väljendumine erinev.
Õpilased kuulevad ja näevad õpetaja kavatsusi õpetajapoolses distsiplineerimises ja käitumise ja kuidas ta töötab. juhtimises. Kui väljaloetud kavatsuses tajutakse õpetaja soovi vaid last kontrollida, talle piin- likkust tekitada, teda häbistada või talle „haiget teha“, siis selline distsiplineerimine tekitab Võrrelge, kuidas õpetaja Ryland mu hilinemisega tegeles, ja seda isiklikku lugu, mille mu vanim loomulikult tõrget ja viib sageli mittetöötava õpilase-õpetaja suhteni. Kui õpetaja rõhub näiteks tütar keskkoolis (9. klassis) kirjutas. tagajärgede karmusele, mitte aga vältimatusele, siis see ongi kõik, millele õpilane keskendub (lk 106, 148, 157)
kavatsevad edasi kaevata, siis läheb apellatsioonimenetlusse (3 koosseis arutab, kas on põhjendatud või mitte). Riigikohtu kõrgeim organ on üldkogu (19 liiget, asjad võivad siia minna). Kui on enamus, siis on kassatsioonimenetlus on läbitud. Vaadata täitekohtuniku õigusi KriMis. Hädakaitse seisund ei välista süüd, vaid õigusvastasust. Seminaride lõpus kodutöö (eeldus arvestuse saamiseks). Aegumine (KarS § 81 - 82). Mis on tähtaja eesmärk? Ametnike distsiplineerimine? Oma õiguste realiseerimise tähtajad (nt kaebamine)? Sisuliselt nad on selleks, et pooled teaksid, mida teine teist oodata (tsiviilõiguses), karistusõiguses on tähtajad, mille kestel vastavad isikud pandud kuritegude eest. Süütegu 1. Kuriteo aegumine (kuriteo toimepanemisest) 1. 1. astme kuritegu aegub 10 aasta jooksul 2. 2. astme kuritegu aegub 5 aasta jooksul 2
Kirik ja riik läksid oma teed. 9.Dictatus papae Kirik kasutas kriisi kanoonilise õiguse uuendamiseks. Reformi eesmärk oli õigusliku materjali puhastamine ja korrastamine. Tuli kontrollida igat õigusallikat, uutesse kogudesse tuli üle võtta ainult väheseid. Kiriku reformist sai kirikuõigusteaduse ja moodsa kirikuõiguse sünnitus. Petrus Damiani- üks kirglikumaid reformipaavstluse pooldajaid. Ta kavandas õigusreformi programmi. Vaimulikkkonna distsiplineerimine, kirikliku halduse ümberkorraldamine ja kiriku autoniimia said alguse Roomast. Uuendatud paavstlus andis maailmale teada, et edaspidi valivad paavsti kardinalid. Kirik oli muutunud autonoomseks.Kiriku uut valitsemisstiili iseloomustas liikuvus- soov reisida. Rooma kirikust sai reformiga-vabastada kõigi astemete vaimulikud ilmaliku kohtu ees vande andmise kohutusest, Õhtumaa esimene riik.Paavst Gregorius VII tegi kõik, et seda eelistust õiguslikult kindlustada.
üleandmine. Kirik ja riik läksid oma teed. 9.Dictatus papae Kirik kasutas kriisi kanoonilise õiguse uuendamiseks. Reformi eesmärk oli õigusliku materjali puhastamine ja korrastamine. Tuli kontrollida igat õigusallikat, uutesse kogudesse tuli üle võtta ainult väheseid. Kiriku reformist sai kirikuõigusteaduse ja moodsa kirikuõiguse sünnitus. Petrus Damiani- üks kirglikumaid reformipaavstluse pooldajaid. Ta kavandas õigusreformi programmi. Vaimulikkkonna distsiplineerimine, kirikliku halduse ümberkorraldamine ja kiriku autoniimia said alguse Roomast. Uuendatud paavstlus andis maailmale teada, et edaspidi valivad paavsti kardinalid. Kirik oli muutunud autonoomseks.Kiriku uut valitsemisstiili iseloomustas liikuvus- soov reisida. Rooma kirikust sai reformiga-vabastada kõigi astemete vaimulikud ilmaliku kohtu ees vande andmise kohutusest, Õhtumaa esimene riik.Paavst Gregorius VII tegi kõik, et seda eelistust õiguslikult kindlustada
või jääd peale tunde neid samu ülesandeid lahedama" Kaks põhimõtteliselt erinevat teed probleemse käitumise korrigeerimiseks ja ületamiseks. Probleemse käitumise ületamine eeldab alati õpetajalt kahe tegevusfaasi läbimist: õpilase varasema elukäigu põhjalikku uurimist ja analüüsi, et jõuda selgusele tema käitumise võimalikes põhjustes. Psühholoogiliste konsultatsioonimeetodite rakendamine väärastunud eneseteadvuse ja hoiakute ning komplekside kõrvaldamiseks. Õpilaste distsiplineerimine tasustamisega. Tasustamisel rajanevad distsiplineerimise meetodid toetuvad operantsele tingitusele, mille kohaselt käitumine, mis toob kaasa meeldivaid elamusi kaldub korduma ja vastupidi, ebameeldivusi tekitava käitumise sagedus väheneb. Distsipliini tagamiseks kinnitus- ehk tasustamisvõtetega on vaja nende võimalusi ja rakendamise eripära hästi tunda. Positiivset kinnitust ehk tasustamine võib koolis olla nii materiaalne (maiustus, raha preemiad ja boonuspunktid), sotsiaalne
seda ei saa, hakkab laps jonnima. Tuleb lapsega rääkida avameelselt. Küsimus on suhtlemisviisis, mis lapsega pole avatud. Sellises eas kardab vanem lapsega rääkida, sest kardab kaotada mõjuvõimu. Tuleb rääkida, miks kõike ei saa ja millepärast. Kui pikaajaline ilmnenud on, selle taga põhjus, mis last vaevab. Jonn annab võimaluse lapsega muuuta suhtlemisviisi, muutuda avatumaks. Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine. Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine, vastandamine. Emotsionaa ja käitumisraskustega lapsed probleemid lähevad aja jooksul aina hullemaks. Tundi segav käitumine ning emotsionaal ja käitumisraskus Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemi põhjused ja väljendumine erinev. 1. Lapsevanem, kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga tahab panna,
inimesel seda pole igatahes. Lk 84 joonealune tekst –intellektuaalsest kaemusest! Mõistus ei saa iseendale objekte anda; intellektuaalne kaemus, aga saab. Sellise kaemuse andmine inimesele oleks inimese jumalikustamine – väär. Igal võimel on oma kindel funktsioon: nt kujutlusvõime – fantaasiat ei tohi segi ajada aru ja mõistusega. Peab hoidma funktsioone nende legitiimse rakenduse võimes. Mõtlemise distsiplineerimine! Peab endale piire seadma ja tähenduslikust rääkima, mis on seotud piirangutega. Metafüüsika puudus – metafüüsika on olnud dogmaatiline. Tuleb minna edasi ja analüüsida seda, mis toodaks ineteigiiblse maailma ehk mõistus kitsamas tähenduses. Prg. 40. transtsendentaalse peaküsimuse kolmas osa: kuidas on võimalik metafüüsika üldse. Matemaatika ja loodusteaduse arutlus oli metafüüsika pärast ette võetud. Metafüüsika eripära
Tõenöolisem on, et Saksa Ordu argumenteeris oma privileegidele ja väitis, et kirikuvande võib neile peale panna vaid paavst ise - ebatõenäoline, et seda 50 aastast kirikuvannet järgitud oleks. See pilt, mille maalib Russow, on ühemõtteliselt sihiline - tema jutustus moraalsest allakäigust, see peab Russowi jutustuses vastandama usupuhastust ja selle puhastamise eelset usku. See, mille poolest erines koguduse distsiplineerimine katoliku ja protestantliku ajal on seotud asjaoluga, et vähemalt teoreetiliselt kuulus suur osa inimeste elust kanoonilise õiguse kirikuõiguse sfääri, nt abieluõigus ja siin reeglitest kinnipidamist kontrollis kirik ja kui neist kinni ei peetud, siis karistas kirik kiriklike karistustega. need reeglistukud ei näinud ette üleandmist ilmalike võimude kätte nagu ketseri süüdistuste puhul. Kiriklikud karistused olid süüdistused olid seotud patukahetsustega
õpil allub. Korraldused ja keelud on tõhusamad, kui need on suunatud otse õpilasele ilma klassi asjasse pühendamata. Õpilasele alternatiivse valiku pakkumine – pole karistus vaid õpilase eneseregulatsiooni arendamise võte. Üldstrateegiad kroonilise üleastuva käitumise peatamiseks ja ületamiseks ning nende lähenemiste tugevad ja nõrgad küljed. Õpilase distsiplineerimine tasustamisega. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid. Üldpõhimõtted käitumise modifitseerimise metoodika rakendamiseks õpilaste distsiplineerimiseks. Tasustamisel rajanevad distsiplineerimise meetodid toetuvad operantsele tingitusels, käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi kordub, mis negatiivseid – kaob. Kinnitus on sündmus, mis tugevdab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel
ühtviisi ja neilt nõutakse ülesannete täitmist koos. 4. Päevakava kõik osad on allutatud rangele graafikule, üks tegevus järgneb teisele kindlal ajal ja kogu tegevus määratakse ära ülaltpoolt. 5. Kõiki neid kohustuslikke toiminguid tehakse üheainsa ratsionaalse eesmärgi nimel, milleks on asutuse ametlik eesmärk (paranemine, ümberkasvatamine, distsiplineerimine jne). Totaalne institutsioon jätab inimese ilma individuaalsest minast ja isikupärast kasutades selleks tegevust ja nivelleerivaid rituaale. Mõnikord arvatakse, et subkultuurid niisugustes asutuste tekivadki vastusena totaalse institutsiooni mõjule. Samas kasutab juhtkond reeglina ära subkultuuri mõju, et paremini oma eesmärke täita (kapod nt). Vangla sisemist organisatsiooni ja koostööd ning vanglakogukonda on kriminoloogias suhteliselt vähe käsitletud. Üks
annaabi.ee 
