Logistika 1 e/g Aleksei Strjukov Võrdse kohtlemise põhimõtted töösuhetes Juhendaja: Toivo Treufeldt Tallinn 2017 Sisukord Kuigi Eestis on töökohal diskrimineerimine endiselt suhteliselt väheräägitud ja kajastatud teema ning võiks arvata, et selliseid olukordi esineb vähe, siis on tegelik olukord vastupidine. Kui aga võrrelda praeguse olukorra 2000 aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja võiduga. Tänapäeval, meedia on
tõestada kui mehel. Tänases Eestis on õnneks loodud soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis tagab Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevat soolist võrdset kohtlemist ning edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Samuti on ka soolise diskrimineerimise keeld, mis tähendab, et nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine on keelatud. Vaatamata nendele seadustele kohtab diskrimineerimist ikkagi. Öeldakse, et alati kui tehakse seadus, siis leitakse võimalus ka seaduse rikkumiseks. Ma pakuks välja sellise lahenduse, et näiteks kui mõni inimene, olenemata soost töötab näiteks keevitajana ja leiab, et samast soost ja samadel tingimustel töötav vastasoo esindaja teenib temast rohkem, siis on esimese tööandja kohustus palgavahe kinni maksta. Üldiselt liigub Eesti selle poole järjest jõulisemalt, et diskrimineerimine oleks üha väiksem, aga
.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8.Kasutatud kirjandus............................................................................................................lk9 Miks hakatakse kiusama? Enamjaolt pole kiusamiseks palju põhjust vaja, kui kiusajal on igav hakkab
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Ma usun, et minu valitud põhiseaduse punktid on väga tähtsad kuna tõesti ei tohi kedagi rassi või usundi järgi diskrimineerida. Mida tähendab, et kedagi ei tohi alandada usundi või rassi järgi. Lisaks ei tohi ka piinata ega vägivalda kasutada. Kaitset saab iga Eesti
Katoliiklikes maades on homoseksuaalidel mõnevõrra raskem oma õigusi kehtestada. Sellegipoolest said Prantsusmaal 1998.aastal homoseksuaalsed paarid oma abielu seaduslikult vormistada. Itaalias ja Portugalis ei ole saatnud partnerlusseadust edu. Hispaanias on 17 provintsist kahes selline partnerlusseadus olemas. 6.juunil 2001.aastal võeti Eestis vastu seadus kus tuleb homoseksuaal- ja homoseksuaalsuhteid käsitleda võrdsetel alustel. Kahjuks pole Eesti veel homoseksuaalide diskrimineerimist keelustavate seadusteni jõutud, samuti pole võimalik homoseksuaalidel oma abielu seaduslikult registreerida ja ka mitte oma elukaaslase last lapsendada.
kaasasündinud omadusega. Nii kiusamine kui ka diskrimineerimine põhjustavad kõigile inimestele vigastusi, kas siis vaimselt või füüsiliselt. Vaimse vägivalla alla liigitatakse verbaalne kiusamine. See võib inimesele põhjustada eluaegse trauma, alandada enesehinnangut või viia isegi suitsiidini. Kui kiusatavale tekitatakse füüsilisi vigastusi, nimetatakse seda füüsiliseks vägivallaks, mille tagajärjed võivad olla nii suured, et kannatanu lõpetab haiglas. Selleks, et vähendada diskrimineerimist igapäeva elus ja kiusamist koolides tuleb olla tolerantsem nende suhtes, kes on teistsugused. Inimesed peavad mõistma seda, et kõik ei saa olla samasugused. Tänapäeval on sallivus väga tähtis, kuid seda ei osata väärtustada ja sellepärast on seda maailmas väga vähe.
alampalgale (2007. a. 3600 kr) 7. Kuidas tööalane diskrimineerimine mõjutab palkade kujunemist? (5p) l tööalane diskrimineerimine on ühe inimese eelistamine teisele põhjustel, mis pole seotud tema võimekusega seda tööd teha. l Kõige levinum on vanuseline, rassiline ja sooline diskrimineerimine. l Eesti naiste töötasu moodustas 2002. aastal umbes 75% meeste töötasust. Samal ajal on Eestis naiste keskmine haridustase kõrgem. l Tööalast diskrimineerimist piiravad seadused. l Samas karistab turumajandus diskrimineerivaid ettevõtteid ka ise kui ei palgata parimaid töötajaid, suurenevad tootmiskulud ja väheneb kasum. 8. Kuidas ametiühing mõjutab palkade kujunemist? (2p) l ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad oma liikmete huve palga, sotsiaalkindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes.
Armstrong Üritatakse NSVL-i selle kaudu nõrgestada, mis ka õnnestub Mustanahaliste olukord 1957 kerkib esile nn neegriprobleem, juhiks tõuseb Martin Luther King Kennedy saab valimistel palju mustanahaliste hääli, presidendina võtab vastu seadusi, mis soodustavad mustanahaliste lülitumist USA ühiskonda Mustanahaliste marss Washingtoni Tänapäeval on rassiline võrdõiguslikkus seadusega tagatud, kuid siiski esineb diskrimineerimist Mustanahaliste olukord Vietnami sõda Põhja-Vietnami (toetaja: NSVL) ja Lõuna-Vietnami vahel (toetaja: USA) President Eisenhoweri doominoteooria kaotades ühe Indo-Hiina ala, kaotatakse ka ülejäänud Doominoteooria tõttu saadetakse Lõuna-Vietnami sõjanõunikke ning hiljem ka pommitajaid ja dessantvägesid Protest Vietnami sõja lõpetamiseks Sõda näidatakse televisioonis, rahvas protestib. Eriti
Tähtsamad paragrahvid minule § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Usun, et pärast põhiseaduse esimese 55 paragrahvi lugemist olen seadesekuulekam ning oskan vastavalt seadusele käituda.
Koolitada keskastmejuhte- kuidas alluvaid abistada ja nendega suhelda Soodustada töötajate tervislike eluviise Võimaluste loomine üksteisega suhtlemiseks Milline peaks olema juhtkonna ja kolleegide poolne toetus töötajale? Korraldage silmast- silma vestlusi Julgustage töötajaid rääkima tööga seotud muredest Innustage töötajaid puhkama Kuulake oma alluvaid Vältige diskrimineerimist vanuse soo, usu, rahvuse vms alusel Toetage uusi (noori) töötajaid Millised tööd on psüühiliselt koormavad ? Kiirust ja täpsust nõudvad tööd Kvaliteedi kontroll Liiklusvahendi juhtimine Protsesside juhtimine Kontoritöö teenindustöö
Seega rikuvad enesetaputerroristid korraga mitmeid islami seadusi ja islamit selles süüdistada ei saa. Kuritegude peamine põhjus Loomulikult leidub islamimaailmas moslemeid, kes ühel või teisel põhjusel islamiseaduse koha pealt silma kinni pigistavad ning harimatuid moslemeid islami nimel kuritegudele ässitavad. Enamasti on sellise käitumise taga aga poliitiline ambitsioon, mitte sügav usk. Fakte Islami ja terrorismi kohta • Islam ei toeta ega ülista ei diskrimineerimist ega terrorismi mitte mingil moel. •Terrorism, alusetu vägivald ja süütute inimeste tapmine on islamis täielikult keelatud. • Islam on eluviis, mis on mõeldud tooma rahu kogu ühiskonnale, olenemata sellest, kas selle ühiskonna liikmed on moslemid või mitte. • Kõik terrorismi propageerivad "moslemid” on moslemid vaid nime poolest. Nad ei järgi mitte Jumala tahet, vaid poliitilisi ideid ja sisemist kontrollimatut viha.
ühtlustamisega. Lähimuspõhimõte ehk jagatud pädevus kehtib sotsiaalpoliitika vallas. Üldiselt kehtib kostöö konseptsioon Euroopa Liidu ja likmesriikide vahel. Ühendusel on toetav ja täiendav funktsioon. 4.Euroopa Liidu õigus töötajate võrdõiguslikkuse osas. Isikute võrdõiguslikkus on euroopa liidu üks olulisemaid põhimõtteid. Printsiip on oluline isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Kõik isikud on seaduse ees võrdsed ja ei tohi olla diskrimineerimist. (võrdseid olukordi tuleb käsitleda võrdselt). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et puudub igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine. Võrdne kohtlemine tähendab ka isikute vaba liikumise põhimõtet, et ei oleks piiranguid töö saamisel. Euroopa Liidu Liikmesriigi kodanikul on õigus vabalt valida elu ja töökohta. Eestis- Soolise võrdõiguslikkuse seadus-tagab põhiseadusest tuleneva soolise võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse
pere või homoseksuaalne pere. Siiski jäime enestele kindlaks ja väitsime, et homoseksuaalne paar on lapsele ebatraditsiooniline eeskuju, ning see võib ka mõjutada lapse orientatsiooni. Muretsema pani ka lapse turvalisus homoseksuaalses peres. Uskusime, et tänapäeva ühiskond ei ole veel valmis aksepteerima homoseksuaalseid peresi, millega võib kaasneda kiusamine. Selle kohapealt vaieldi meile tuliselt vastu öeldes, et tegu on diskrimineerimisega. Kuna üritasime vältida diskrimineerimist, leidsime kompromissi teatud tingimuste näol. Kuna tuleb soosida ja toetada ilma perekondliku hooleta jäänud laste adopteerimist ja seeläbi eelduste loomist nende kasvamiseks eluterves keskkonnas. Seetõttu toetame adopteerimist samasoolistel peredel juhul kui paar on läbinud selleks ettenähtud koolitused teemadel kuidas lapsi kasvatada, toetada ning kaitsta. Samuti peab paaril olema lapse ülalpidamiseks piisav sissetulek. Kindlasti peab ka lapsel vanuses 10 või
1970.aastate algul tagasi USA-d majanduskriis, mille põhjusteks olid suured sõjalised kulutused. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa Külma sõja puhkemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi ning selle liikumine vaibus 1950. aastate algul. Riigis esines ka rassilist diskrimineerimist. 1950.-1960. aastatel oli selle eesotsas pastor Martin Luther King, kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940. aastast teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas. USA oli NATO ja teiste riikide sõjalispoliitiliste liitude liiderriik
Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on muutunud kindlaks meeste ja naiste tööd, näiteks see, et naised teevad koduseid töösid ja mehed käivad tööl ning toovad raha koju, selliseid kodusid võib leida ka praegu. Mina arvan, et tänu inimeste arusaamedele on ka sooline ebavõrdsus. Kindlasti mõjutavad seda ka erinevad võimalused ja kohustused. Tänapäeva ühiskond soosib meeste ja naiste diskrimineerimist, näteks sellega, et ööklubides on erivad sissepääsutingimused nagu see, et naised saavad südaööni tasuta sisse, aga mehed peavad pileti ostma. Mina arvan, et me ise põhjustame soolise ebavõrdsuse oma tegudega. Kõige suurem sooline ebavõrdsus on seotud tööga. Naiste ja meeste palgavahe on 30%. Miks mehed töötavad ampitsioonikamatel kohtale, kui naised? Üks põhjustest võib olla see, et naised ei jõua väikste laste kõrvalt firmat juhtida kuna lastele kulub palju aega
välisriigi kodanikud ning on veel teisigi. Kas me oleme võrdsed seaduse silmis ? Rikkastele on juba aegade algusest peale antud teatud privileegid ning isegi kui pole siis on seda võimalik rahaga omandada.Ent vaesed on ja ka edaspidi elavad kitsmates tingimustes, lootes et õnn tuleb ükskord ka nende õuele. Nemad ei pruugi kunagi tunda saada ,mis maitse on rikkusel ja see kehtib ka vastupidiselt: ühiskonna koorekiht ei teagi mida tähendab olla vaene. Meie riigis esineb ka soolist diskrimineerimist. Ajalehest tööpakkumisi lugedes on selgelt märgata teatud eelistusi , kes soovib noort kes vana jne.Vahel nõuab mõni ettevõte kandideerijal ka CV-sse pilt lisada, ei ole raske aru saada milleks.Loomulikult meeldiks igale ühele töötada just selliste töötajatega keda ta ise oma vaimusilmas suudab ette kujutada. Kuid Eesti Vabariigi põhiseaduses on öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi
tähendab "järgijat", "õppijat" ja "otsimist". Guru Nanak Dev (1469-1538) Levik India, Ameerika, Kanada, Suurbritannia Põhimõtted Usuvad ainujumalasse ja Kümne Guru õpetusse "sikh" õpilane. Kõik on jumala loodud. Inimesed kohtleksid üksteist heatahtlikult, sewa. Pühakiri "Guru Grant Sahib" Ei suitseta ega tarvita narkootilisi aineid, ei usu ka astroloogiat Peavad: tegema ausat tööd, mitte sallima diskrimineerimist, võitlema õigluse eest ja külastama gurdwarasid. Usuvad reinkarnatsiooni e ümberkehastumisse (nagu hindudki) Guru Nanaki õpetused: On olemas ainult üks jumal. Teeni ja palu seda ühtainsat jumalat ning ei kedagi teist. Austa jumalat, tee hoolega tööd ning ole abivalmis. Jumal tunneb rõõmu ausast tööst ja õiglasest eluviisist. Jumala ees ei ole rikast ega vaest, musta ega valget inimest. Üksnes sinu teod näitavad, kas sa oled hea või halb.
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate hulka sattumise eest. Mis ahvatleb teisi endast väiksemaid kiusama ja miks just nii tehakse. Sellega küll tegeletakse, et seda leevendada aga paistab et paljud ei taha sellest õppust võtta. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineerimist on nüüd koolides palju, igas koolis kiusatakse kedagi. Teiste diskrimineerimine levib kahjuks väga kiirelt ja paljud lähevad sellega kaasa, mõtlemata mida teeb see neile keda kiusatakse. Kiusatakse tihtipeale endast väiksemaid ja nooremaid, kuna teatakse, et nemad ei hakka vastu ja nendest saab kergesti jagu. Kiusatakse neid, kes on erinevad, kes lihtsalt ei meeldi. Kiusatakse, et näidata et ma olen popp. Kiusatakse ka sellepärast teisi , et kuuluda siis kellegi
moodustavad suurima rühma diskrimineeritud isiklkikkudest. Diskrimineerimiseks ei loeta erinev kohtlemine ja kompensatsiooni suurus, kui nende põhjus on erinevus tööviljakuses. Mõned inimesed töötavad paremini või/ja kiiremini kui teised. Põhjuseks võib olla: kõrgem kvalifikatsiooni tase ja oskused: mida kõrgem need on, seda suurem töötaja saavutused. Erinev kohtlemine mille põhjuseks on isiklikud omadused ja saavutused, ei kujuta endast diskrimineerimist. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud. Võrdse kohtlemise seaduses on välja toodud erinevad diskrimineerimise vormid: 1. Palgadiskrimineerimine - mõnedele töötajatele või töötajate rühmadele maksvad rohkem võrreldes teistega. Igal riigil on olemas töötajad võrdse kvalifikatsiooniga ja kogemusega, kes tihti saavad erinevad palgad sama töö eest ja sama tegevusalal või organisatsioonil. Meil on
usulisi veendumusi või nende puudumist. Levik maailmas Raske on kindlaks määrata ateistide täpset hulka maailmas. Erinevad religiooniteemalised küsitlused võivad ateismi defineerida erinevalt või tõmmata erinevaid piire ateismi, mitte-religioossete uskumuste, mitte-teistlike religioonide või spirituaalsete uskumuste vahele. Lisaks eelmainitule, võivad erinevad inimesed hoiduda enda ateistiks nimetamisest, kartes diskrimineerimist, sotsiaalset halvakspanu või hukkamõistu. Britannica entsüklopeedias avaldatud uuring aastast 2005 väidab, et 11,9% maailma populatsioonist on mitte-religioosne ja 2,3 % ateistlik. Teadusajakirjas Nature 1998. aastal avaldatud uurimus märkis ära, et Ameerika Ühendriikide Teadus Akadeemia (U.S. National Academy of Science) liikmete hulgas on usk jumalasse või hauatagusesse ellu väga madal ainult 7% uskus isikulist Jumalat võrreldes USA keskmisega, mis on 85%. 2009
ühiskondlikul positsioonil. · Erinevatesse rassidesse kuuluvatel inimestel on näiteks erinev naha- ja juustevärvus. See aga ei anna põhjust suhtuda erinevatesse rassidesse kuuluvatesse inimestesse teatud eelarvamustega. · Rassismi mõistet kasutatakse ka teise rassi kuuluvate isikute suhtes solvava ning agressiivse käitumise kirjeldamiseks. Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. · Diskrimineerimist on · Diskrimineerimine peamiselt kahte tüüpi võib olla nii sooline, -- otsene ja kaudne vanuseline, usuline, diskrimineerimine. veendumuslik, kuid kõige levinum on rassistlik diskrimineerimine. · Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui inimest koheldakse kellegi teisega võrreldes halvemini tema rassilise või etnilise päritolu,
Teenitud palk aga oli nii väike, et seda pisukest ei kantud isegi maksuregistrisse. Linnades kohtas ka prostituute. Nendeks kaldusid tavaliselt naised, kes olid hulkurid. Prostitutsioon oli sageli peamiseks toimetuleku vahendiks just vaesematele naistele. Samas kaasnesid prostitutsiooniga ka karistused. Kokkuvõtteks saab öelda, et keskaja naise elu oli tänapäeva naise eluga võrreldes tunduvalt raskem. Suurem koormus laskus siiski ju nende õlule, esines ka diskrimineerimist ja lubatud asju oli vähe. Samas ilma naise tööta ei oleks lihtsalt toime tuldud ja nad olid väga väärtustatud, ehkki seda välja ei näidatud. Tänapäeva ühiskonnas on asi lihtsam, naised on meestega võrdsed ja võimalus on elada oma elu täisväärtuslikumalt.
omadusteks ja neid ei püütagi muuta. Seetõttu tajutakse tüdrukute ja poiste täpselt samasugust käitumist erinevalt ning sellele reageeritakse erinevalt. Poisse peetakse huvitavamateks, aktiivsemateks ning neile eraldatakse kasvatajate ja õpetajate poolt rohkem tähelepanu ja ressursse seda ise teadvustamata. Kooli kontekstis varjavad stereotüüpsed eelarvamused õpilaste individuaalsust ja põhjustavad soolist diskrimineerimist. Näiteks lubatakse poistel võtta õppimist kergemini. Väljend ,,poisid on poisid" saadab avalikkusele ja poistele endile sõnumi, mis nii lubab, andestab rohkem kui ka annab mingeid eeliseid, aga ühtlasi jätab ka võimaluse poiste probleemidele käegalöömiseks. Samal ajal nõutakse tüdrukutelt korralikku käitumist, usinat õppimist, sõnakuulelikkust ja allumist. Stereotüüpsed soorolliootused piiravad nii täiskasvanute kui ka laste isiksuslikku arengut ja vabu valikuid
Olid mõned erandlikud olukorrad, kus naine võis teha naiselikke töid, kas õmblus- või koristustöid, aga kindlasti mitte teha teadlasekarjääri. 3. Kui naised said ülikooli teaduritena tööle, siis pidid nad nägema väga palju vaeva ja töötama väga palju. Samuti ei olnud nende töö vääriliselt tasustatud, seega oli naistel teaduritena töötamine raskendatud. 4. Juba sel ajal esines naiste diskrimineerimist tööturul. Meesteadlastega ei olnud võimalik vahetada teadmisi, nendelt õppida ning võrdväärselt arutada teadusalaseid teemasid. Naisi diskrimineeriti ning usuti, et nad pole teadustööks võimelised. 5. Naised, kes soovisid teha karjääri teadlastena, pidid tegema suure otsuse- kas valida perekond või karjäär. Arvati, et mõlemaks pole ükski naine suuteline. Ka ühing, kuhu mitmed naisteadlased siiski kuulusid, oli suunatud vaid meestele. 6
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Minu arvates on see seadus täiesti kasutu kui vaadata tänapäeva ühiskonna käitumist. Mitte keegi ei tunne mitte kuskil piire ja kedagi väga ei karistata ka selleeest. Pigem tuleb siin see mängu, et meil on sõnavabadus, aga siiski selliseid asju tehakse,öeldakse kritiseeritakse nagu nahavärv,orjentatsioon,sugu,päritolu jne. Kõik ütlevad seda mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Näiteks pagulaste teemal on palju sõna
komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et ühiskonnas võib näha ka tugevama sugupoole diskrimineerimist (sõjaväe kohustuslikkus, madalam eluiga, enesetappude kõrgem arv kui naistel, ühiskonna ootus mehe edukusele jne ), kuid miks ei osale seaduse koostamise protsessis sama palju mehi kui naisi. Seda, et seaduse eestvedajateks on naised, heidetakse ette meessoost poliitikute poolt, olgugi, et meestel on täpselt samasugused õigused protsessis osalemiseks ning, et seda neilt igati oodatakse. Seadust lugedes on tõepoolest tunda naistele suunatust, kuid fakt on ka see, et naised
selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Moraalse valiku parim lahendus on selline, mis toob võimalikult palju kasu võimalikult paljudele inimestele, kusjuures see kasu oleks jaotatud võimalikult võrdselt Probleem tekkiks sellega, et maksimaalset kasu on raske määratleda Isiklikke hüvesid ei tohi hinnata kõrgemalt kui teiste inimeste samalaadseid hüvesid. Hüvede hindamisel ei tohi ka toimuda diskrimineerimist mingi eritunnuse (keel, nahavärv, sugu, rahvus jne) alusel. Samuti tuleks jälgida, et hüved jaotuksid võimalikult ühtlaselt. Ei ole väitega nõus, sest kurjategija karistamisest loobumine ei ole kasulik ühiskonnale ja võib paljudele inimestele hoopis kahju tuua
Juhtivaks autoriteediks teadusmaastikul globaalse soojenemise alal on IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change),ÜRO tegeleb Vaesus- Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Põhjustab terviseprobleeme. Tegeleb ÜRO Peaassamblee Human Rights Watch on pühendunud inimõiguste kaitsmisele üle kogu maailma. HRW teeb koostööd aktivistide ja ohvritega, et ennetada diskrimineerimist, hoida poliitilist sõltumatust, kaitsta inimesi ebainimliku kohtlemise eest sõjaoludes ning et tuua süüdlased kohtu ette.HRW on iseseisev valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon. HRW-s töötab rohkem kui 150 professionaali üle kogu maailma.
Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel, mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja
Näite võib tuua kas või meie rahva ajaloost. Sotsialism tegi inimestest kinnised olendid, kellel ei olnud ei isiku- ega sõnavabadust, kes umbusaldasid kurjuseriiki. Olgu see siis Eestis või mujal, kuid ühiskonna poolt muserdatud ja ärahirmutatud inimene on arg ja valvas ega julge oma mõtteid ja tundeid kellelegi avaldada. Nende inimeste kohta võib öelda, et nende südame uks on lukus ja selle avamiseks on vaja aega ja jõupingutusi. Ka heaoluriigis esineb teatud rahvarühmade diskrimineerimist. Kõigile on tuttavad sõnad ,,rassism", ,,seksuaalvähemused", ,,usuvaen" jne. Miks on tarvis kedagi alavääristada ja näidata, et sina oled temast parem ? Nahavärv ja erinevad vajadused ei tee inimest ei paremaks ega halvemaks. Igal on õigus valida endale oma tee ja õigus olla see, kes ta on. Ahistatud inimesed vajavad kaitset ning sulevad oma südame ,,mitme raudukse taha". On ka väga isiklikke põhjusi, miks üks või teine inimene endasse tõmbub. Inimesed on
seiskohtade eest niisamuti, nagu teevad seda mehed. Väga palju vastakaid kommentaare pakkus maailmale 1999. aastal Lätis naispresidendiks valitud Vaira Vike-Freiberga. Tegemist on naisega, kes on enesekindel ning võitles oma eesmärkide eest niisamuti, nagu teevad seda kõik mehed, jättes kõrvale naisterahvale omased sotsiaalse käitumise maneerid. Osa inimesi ei suuda lahti öelda vanadest arusaamadest ja mõista, et elu liigub jõudsalt edasi, suunas, kus kõik on võrdsed ja soolist diskrimineerimist ei esine. Koguni kolm neljandikku otsuste tegijatest on mehed. On fakt, et tänases Eestis on meeste keskmised palgad 30 % suuremad kui naistel. Miks on naised ühiskonnas vähem väärtusatud, kui seda on mehed? Iseenesest on Eesti naised keskmiselt parema haridusega, kuid töötavad vähemtasustatud ning madalamatel positsioonidel kui mehed. Usun, et siin mängivad kindlasti suurt rolli eelnevas lõigus mainitud ajaloolised traditsioonid. Sageli
1) Võrdse kohtlemise printsiip § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.1 Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb õiguslikult võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. Seda peetakse väga modernseks sätteks, sest säte sisaldab mh nt "varalise ja sotsiaalse seisundi" alusel diskrimineerimist, soo alust, mida harilikult diskrimineerimiskataloogides ei sisaldu
näiteks elamistingimusi parandada. Samuti ehitavad aafrikasse mutlikorporatsioonid oma tehaseid, et odavat tööjõudu saada, kuid elanikkonnast ei hoolita, samuti ei hoolita ei loodusest selle ümber, peaasi, et ettevõte teeniks kasumit. Tänapäeva sotsiaalse probleemina võib välja tuua ka rassilise diskrimineerimise, filmis kutsuti tulnukaid krevettideks samuti kutsutakse mustanahalisi neegriteks. Rassilist ja usulist diskrimineerimist on maailmas ka teistega kui vaid mustanahalistega. Samuti võib tuua esile tuua probleemi Lähis-Idas, kus on vaen araablaste ja juutide vahel. Filmi algus ei äratanud minus väga suurt huvi, kuid edasi vaadates, hakkas see mulle vaikselt meeldima ja lõpus hoidsin juba tulnukatele pöialt, et nad koju pääseksid. Kuna ma olen suhteliselt nõrganärviline siis palju kohti oli päris häirivad. Filmi vaadates ei mõelnud ma
soodustada nimetatud tegevust;7) kasutada ära õnnetusjuhtumi või eriolukorra mõju isiku otsustusvõimele; 8) tugineda inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust;9) otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust;10) sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ega muu veendumuse tõttu, samuti varalise, sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu; Reklaam ei tohi:11) esitada valeteavet;12) otseselt ega kaudselt sisaldada tunnust, mis on üldtuntud kui teist isikut, kaupa või teenust muudest samalaadsetest eristav tunnus, kui teise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal,
põhitõdedele. Kahjuks on jõutud nii kaugele, et mainides religiooni mõeldakse koheselt erinevaid riike vapustanud terroriaktidele ning islamile, langemata religiooni sügavamasse tähendusse. Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu. Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad, et religioonil on tohutu mõju igapäevaelus peaaegu kõigile, palju suurem kui enamik inimesi sellest aru saab. Meie ühiskond on aegade algusest üles ehitatud usu toel. Isegi kui enamus ei ole usklikud, on see fakt, et meie ühiskond põhineb juba ammu paika pandud usureeglitel.
... II. Kokkuvõte...................................................................................................................................... III. Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... IV. Lisad.............................................................................................................................................. I. Sissejuhatus Rassismi all mõeldakse tavaliselt diskrimineerimist naha tooni ja teiste rassiliste tunnuste alusel, vahel loetakse rassismi all ka rahvuslike ja kultuuriliste tunnuste alusel diskrimineerimist. Sellisel juhul kasutatakse küll teisi termineid, nagu russofoobia ja antisemitism. Paljudes riikides on rassism olnud vägivalla, ksenofoobia ja isegi genotsiidi põhjustajaks. See tõttu võideldakse rassismi vastu väga agaralt, eriti Põhja-Ameerikas. 1940-ndate aastateni ei
Kogemused on need, mis suurt rolli mängivad. 7)Kuidas aitavad EL-i tööpoliitika neli sammast lahendada Eesti hõiveprobleeme? Need sambad on suunatud aktiivsetele tööturumeetmetele ja aitavad tööpuudust vähendada ning ennetada. Eestis on liialt keskendutud passiivsele tööturupoliitikale.(Uus ettevõtluskultuur, Töölerakendamise uus kultuur, uuendustega kohandumise uus kultuur, võrdsete võimaluste uus kultuur) 8)Kuivõrd esineb Eesti tööturul soolist diskrimineerimist? Too näiteid. Kuidas oleks võimalik soolist diskrimineerimist tööturul vähendada? Naised saavad meestest madalamat palka. Samas ei ole meessoost lasteaiakasvatajad ja lapsehoidjad populaarsed. Tööle võetakse ikka naisi. Võimalik lahendus teavitada ühiskonda (reklaamid). Tuleb inimestele näidata, et paljude tööde puhul on mehed ja naised võrdsed. Kindlasti saab ka seadustega seda probleemi lahendada. On loogiline, et suurt füüsilist
Üksiku raku staadiumist kuni surmani on inimese kasvu ja arenemise bioloogilised detailid väljaspool vaidlusi. Kõik, kes arutlevad inimelu üle, peavad kõigepealt pöörduma embrüoloogia, fetoloogia ja arstiteaduse poole. Millised on teadaolevad faktid? Abordi ümber käivas vaidluses on ainult kaks põhilist küsimust. Esimene on: "Kas see on inimelu?" ja teine: "Kas peaksime seadusega tagama võrdse kaitse kõikidele inimeludele meie maal?" ehk: "Kas peaksime lubama tervete inimklasside diskrimineerimist?" Kurb küll, aga sedaliiki diskrimineerimine on meie ajaloos juba olnud seaduslik. Väärtushinnangud Inimelu on ainulaadne ja sellel on väga palju hinnalisi väärtusi. Siiski paljud naised otsustavad abordi kasuks. Me ei saa neid kõiki hukka mõista, kuna ei tea, mis on abordi põhjuseks. Paljud naised, kes on soovimatult rasedaks jäänus pole materjaalset tagapõhja või puudub neil toetav mees. Kuid, kas lapsetapmine on ainuke lahendus
2)töötuskindlustus.EL-i hõivepoliitika 4 sammast: 1) Uus ettevõtluskultuur-eesmärk:soodustada ettevõttlikkust,toetada inimeste püüdlusi ettevõtete rajamisel.2)Töölerakendamise uus kultuur-keskendub pikaajalisele struktuursele tööpuudusele. 3)Uuendustega kohanemise uus kultuur-eesmärk:töötajate,-võtjate kohanemine kiire tehnoloogilise arengu,muutuva turu situatsiooniga.4)Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur- peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul.EV kolmesambaline süsteem: Is-riiklik pension-tööandja maksab palgalt arvestatut sotsiaalmaksust(33%). IIs-kogumispension-1983.a.ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik,põhineb eelfinantseerimisel.IIIs-täiendav kogumispension-sissemakse suurus määratakse ise,seda on võimalik muuta,kogutud summa saab kasutusule võtta al. 55east.Ümbrikupalk-,,käest kätte" makstud ametlikult vormistamata töötasu,millelt ei maksta makse,ebaseaduslik
palju müüte ja anekdoote gaydest kui ebasoovitavatest ja ühiskonnaohtlikest inimestest. Need on omakorda aluseks eelarvamustele. Kaasajal ollakse seisukohal, et spetsialistid, kes tegelevad inimese psüühikaga, peaksid loobuma kauapüsinud arvamusest, et homoseksuaalid on psüühikahäiretega olendid. Sellise sildi külgekleepimisel saavad olla vaid negatiivsed tagajärjed. Seadusandlus Eesti Vabariigis on homoseksuaalsus alati lubatud olnud, kuid siiski pole homoseksuaalide diskrimineerimist keelustavate seadusteni jõutud, samuti pole samasoolistel paaridel tänaseni võimalik mitte mingil viisil seadustada oma kooselu ega lapsendada isegi elukaaslase last. Kas omasooliste lapsendamine ja abielu võiks olla Eestis lubatud? Mina arvan, et lastest kasvavad normaalsed isiksused, sest ka homode vanemad on üldjuhul heterod ning kasvatus sellele enam ei loe. Ega homoseksuaalsus ei ole haigus, mis nakkab. Heterote laste seas on ka palju ebanormaalseid lapsi
Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele. Samas võib igapäevaelust tuua näiteid, kus probleem on mõnikord teistpidiselt kallutatud. Näiteks saavad naised ööklubidesse südaööni tasuta sisse, mehed peavad alati ostma täispileti. Meestelt eeldatakse restoraniarve tasumist. Siiski on selliseid näiteid liiga vähe, et võrdõiguslikkusest rääkida. Naiste diskrimineerimist ja objektiks muutmist kohtab palju ka meedias. Eestis ilmus aastaid tagasi telereklaam ,, Joomine teeb naise koledaks". Sellistel soostereotüüpidel põhineva hirmutamisega ei tarvitse tegelik sõnum, mis peaks puudutama eelkõige tervise hoidmist, jõuda adressaatideni. Naisi surutakse rollidesse, kus nad peavad olema ihaldusväärsed, ilusad, seda kõike tänu kauni ja ideaalse naise kuvandile, mis reklaaminduses on loodud ning mis näib olevat iga mehe unistus.
"Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“( Eesti põhiseadus, 1992) Nii on kirjas Eesti riigi põhiseaduses. Sellega on teoorias öeldud kõik, mis on oluline, et tagada kõikide inimeste omavaheline võrdsus. Kuigi antud juhul on tegemist meie kodumaa põhiseadusega, siis on inimestevaheline võrdsus sätestatud samadel põhimõtetel nii enamike riikide kui ka ÜRO, UNESCO ja teiste seadustes ning põhiväärtustes. Ükski inimene ei tohiks
kaasa talle tundma ja siit tema nimel lahkuma. See ei kõigutanud ei Eevat ega Glahni ning nad elasid selle üle ja armastasid teineteist edasi. Kahjuks ka seegi armastus lõppeb õnnetult. Tema süül ja teiste salasepitsustega jääb Eeva kivivaringu alla, mille Glahn Paruni lahkumise auks oli korraldanud. Peale matuseid saab ta hing täis ja ta võtab ette suure reisi minnes elama mujale, et mitte enam taluda seda meeletut diskrimineerimist. Minu arvamus Raamat oli algul natuke igav, aga lõpu poole läks huvitavamaks. Vahepeal oli asi väga segane ja aru ei saanud kus või mis miski toimub, aga lõpuks edasi lugedes jõudis kohale. Ma soovitan seda raamatut lugeda neil, kes tahavad teada saada kuidas võib armastus ühe inimese vastu muutuda vihkamiseks vaid sellepärast, et eluga edasi liikudes armastatakse valet inimest.
Üliõpilane: Anna Klement Tartu 2005 Töölepingu seaduse Paragrahv 35 keelab tööle võtta ja rakendada naisi rasketel ja tervistkahjustavatel töödel ning allmaatöödel. Naistele keelatud ja lubatud tööde loetelu määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Naistele keelatud tööde loetelu on tööandjal õigus täiendada, kui see ei põhjusta töötajate soolist diskrimineerimist. Töölepingu seaduse Paragrahv 36 keelab tööle võtta ja rakendada alaealisi rasketel, tervistkahjustavatel või ohtlike töötingimustega töödel ja allmaatöödel ning töödel, mis ohustavad alaealiste kõlblust. Alaealiste keelatud tööde loetelu määrab kindlaks Vabariigi Valitsus (RT 1992, 34, 454). 22. juuli 1992. a määrusega nr 214 kinnitati ,,Raskete ja tervistkahjustavate tööde loetelu, kus
kaasavara. Kuningate puhul oli tavaline see, et isale kardeti öelda, et sündis tütar. Mitmed kuningad lahutasid end ainult tütreid sünnitavatest naistest. Ka pühakud aitasid kaasa, et sünniks ikka poeg. Mitmed legendid kõnelevad imedest, kus halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et pojad ühendavad ja tütred lahutavad perekondi. Positiivne on see, et lapse surma puhul leinati võrdselt nii tütart kui poega. Tänapäeval sellist diskrimineerimist täheldada ei saa. Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond ands lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Tüdrukud ja naised said hariduse põhiliselt kloostrist
Leidub kindlasti paljusid, kes seda arvavad tulenevalt sellest, et uimastite tarbimine aina kasvab. Siiski leian, et ühe pahe tõttu ei saa tervet põlvkonda nii nimetada. Pigem seostaksin tänapäeva noorte põlvkonda i-ühiskonnaga. I-ühiskonnale iseloomulikud jooned leiab ka eelnimetatud generatsioonist. Naiste aina suurenev eneseteostuse vajadus ülikool muutub aina populaarsemaks, karjääriredelil ronitakse tipu poole ületades kõik ettetulevad raskusesd ja soolist diskrimineerimist peaaegu ei olegi, sellest tulenevalt tekib selles generatsioonis ühel hetkel olukord, kus naised on kõrgemalt haritud kui mehed ja mehed on lõpuks need kodukanad, kelleks naisi on alati peetud. Aeg, kus partnerite vahetamine oli häbiasi, on möödas. Tänapäeva noor otsib seda õiget ja vahetab partnerit pidevalt. Seda tuleb tihedamini ette kui õnnelikku kooselu. Ilmselt on siiski partnerite vahetamine seotud ka karjääriga, mis ei luba kindlat elukaaslast aja nappuse tõttu
Selle põhjustajaks võivad olla suhtlemisprobleemid, aga ka palju muud. Mille tagajärjena langeb indiviidi enesehinnang väga pikaks ajaks ja sellega kanduvad mõjud ka teistesse eluvaldkondadesse, mis omakorda võib kahjustada teisi ja nendega seotud isikuid. Sotsiaalse tõrjutuse kõige hullemaks tagajärjeks on üksindus, mis põhjustab omakorda tõrjutust, sest vähendab usku iseenesesse ja vähendab stressi maandamise võimalusi. Sotsiaalne tõrjutus võib põhjustada diskrimineerimist ja teiste inimõiguste rikkumist. targem on võtta teisi sellisena nagu nad on. Viimane aeg on loobuda väärast arusaamast, et me oleme teistest paremad. Kõik me oleme omamoodi ja seega ainulaadsed. Laseme siis endal ja ka teistel elada, aidates neid, kes seda lubavad ja kellel on seda hädasti vaja. Mitte keegi meist ei soovi olla sotsiaalselt tõrjutud, seega ärme teeme teistele seda, mida me ise läbi elada ei tahaks.
demokraatliku võimu jätkumist. Need pole ainsad aset leidnud relvakonfliktid. Aafrikas toimuvad iga päev väiksemad lahingud toidu, vee ja maa pärast. Selliste konfliktide peatamiseks saadetakse arenenud riigitest Aafrikasse abisaadetisi, mis sisaldavad toitu, vett ja ravimeid. Inimesed peaksid hakkama saama ilma relvade ja vägivallata. Ameerikas on läbi aegade olnud suureks probleemiks rassism. Tülid valgete ja värviliste vahel. Praegugi esineb rassilist diskrimineerimist. Näiteks mustadel on raskem tööd saada kui valge nahavärviga inimestel. Nahavärv ei tohiks muuta inimese elu keerulisemaks. Rahvussuhted 21. sajandil on aktuaalne teema. Koostööd tehes ja probleeme rahumeelselt lahendades jõuame me kaugele. Vaid üheskoos liigume me parema tuleviku poole.
Tegelikult pole Eestis üldse halb elada. Olen patrioot ja ei läheks siit kuhugi. Muidugi on veel üsna palju arenguruumi aga õnneks liigub meie ühiskond õiges suunas. Olles noor, on mulle kõik teed avatud, kujundamaks endale meelepärane elu ja ümbruskond. Tänu väiksele rahvaarvule suudame olla paindlikumad ja kiiremini tegutseda. Mida rohkem sünnib lapsi, kes saavad hea hariduse ja kodus ning mida vähem esineb diskrimineerimist ja ebavõrdsust, seda parmaks muutub Eesti meile kõigile.
soost isik. – Isikupuutumatus ja õigus privaatsele elule. (Inimõigused) Lubades samasooliste abielu, näitame välja Kooseluseadus on juba olemas. enda tolerantsust. (Delfi artikkel) Paljud meie homoseksuaalidest kaaskodanikud Traditsioonilised perekonna väärtused ei lase ei julge end näidata kartes ühiskonna samasoolistel abielluda, sest see on vastukõlas. diskrimineerimist. Ükski inimene ei peaks häbenema enda isiksust, lihtsalt seetõttu, et ühiskond seda aksepteerida ei suuda. 4) Kohustuse- eetika Olukorraks tooksin siis tõe rääkimise. On vaja otsekoheselt midagi vastata või välja öelda siis teen seda isegi siis kui tõde võib olla valus. Täielik austus on vahest vajalik, et tuua sellele isikule mõistus pähe tagasi. Või otsuse langetamisel ja nõu andmisel peaks rääkima ka vaid tõtt,
annaabi.ee 
