Telesaade Välisilm Kersti Lõhmus 11.b Välisilm on ainus telesaade Eestis, mis järjepidevalt kajastab maailmas toimuvat ja meie oma riigi välispoliitikat. Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus, täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa. Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid ja riigiametnikud. Rezissöör on Krista Rannamäe Saatejuhid Aarne Rannamäe Astrid Kannel Peeter Kaldre Tarmo Maiberg Saade Põhisaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146375 Pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast Dokumentaalfilm: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146376
Tartu rahu Tartu läbirääkimised algasid detsember 1919. Samal ajal käisid lahingud Narva all. Detsembri lõpul Punaarmee rünnakud Narva all nurjusid ning Vene diplomaadid olid sunnitud Tartu rahulepingule alla kirjutama. Relvarahu hakkas kehtima 3. jaanuar 1920, kell 10:30. Seejärel jätkusid rahuläbirääkimised piiri- ja majandusküsimustes. Nendes punktides jõuti üksmeelele 2. veebruar 1920. Tartu rahu hakkas kehtima 30. märts 1920. Tartu rahulepingu Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska, Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe. Tartu rahuga saavutati: · Poliitika vallas o Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust
Ka veel tänapäeval on piirkondi, mis ei kuulu ühegi riigi territooriumi hulka. Tõene Riigid on küll tekkinud kauges minevikus, kuid teatud olukordades on nende tekkimine võimalik ka tänapäeval. Tõene Igal riigil on kindlad territoriaal-veed, mida loetakse selle riigi territooriumi hulka. Tõene Igal riigil on kindel kodanikkond.tõene Iga inimene on sünnilt mingi riigi elanik.tõene Teise riigi loodusvarade salajast omastamist loetakse teise riigi suveräänsuse rikkumiseks.Tõene Ka diplomaadid peavad järgima selle riigi seadusi, kus nad asuvad. tõene Kui inimene on mõne riigi kodanik, siis tähendab see seda, et teda ei tohi sellest riigist välja saata. Tõene Inimese õigused ja vabadused sõltuvad eelkõige alati sellest, kes ta on ja kus ta asub. Väär Riigi üheks tunnuseks on rahvas ehk selle riigi kodanikkond. Väär Suurbritannia on konstitutsiooniline monarhia. Tõene Parlamentaarse monarhia korral valib parlament monarhi. Väär Pealinn on riigi kõige tähtsam linn
Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks. Areng sõjatehnikas. Rootsi löödi tagasi. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult. nõrgad sidemed maakondade vahel. Venelased ei pidanud kinni kokkulepetest.
· vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Ometigi ei alistunud eestlased tingimusteta, vaid lepingulisel teel. Eestlased jäid ilma eliidist, sest kaotused olid suurimad rahva energilisima osa, ülikkonna seas, mis kas
Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. *Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased, ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. *Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. *Riik polnud veel välja kujunendu ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. *Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega latgalite, liivlaste, leedulastega. Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline. Madisepäeva lahingus surmavalt haavata.
ristisõdijatega tunduvalt vähem. Nii ristisõdijad, taanlased, kui ka rootslased said alati sõdijaid juurde tuua, kuna nende rahvaarv oli tunduvalt suurem, eestlaseid oli, aga väga vähe ning nad ei saanud teistelt riikidelt endale sõjaväge juurde tuua. Ordurüütlite vallutussõda toetas Lääne- Euroopa tähtsaim ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kiri. Ristisõdijaid tuli iga aastaga juurde, kuna kirik lubas kõigile ristirüütlitele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid, neil õnnestus alistada liivlaseid, latgaleid ning eestlasi, kasutades ära nende omavahelisi vastuolusid. Kindlasti sai eestlastele muistses vabadusvõitluses hukatuslikuks kehvem sõjatehnika. Ordurüütlid kasutasid selle ajastu kõige paremat ja täiuslikumat relvastust, eestlased pidid leppima lihtsate relvadega, isegi esimese kiviheitemasina ehitasid eestlased 1222.aastal taanlaste poolt maha jäetud kiviheitemasina järgi ning ammusid
Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. *Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased, ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. *Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. *Riik polnud veel välja kujunendu ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. *Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega latgalite, liivlaste, leedulastega. Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline. Madisepäeva lahingus surmavalt haavata.
Eestlased said paljudes lahingutes hävitavalt lüüa. Eestlastel puudus mõjuvõimas toetav jõud ning seetõttu oli vastupanu raske esitada. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Nii olid sõdijad puhanud ja võitlushimulised. Eestlased aga olid sõdadest väsinud ning nende vägedesse ei tulnud pidevalt uusi sõdijaid. Järeldan, et sellel oli suur roll Muistse Vabadusvõitluse kaotamises. Vallutajad olid hea diplomaadid. Nad alistasid liivlase, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusid. Kui suhted naabritega oleksid olnud paremad ja vastupanu oleks esitatud ühise väega, oleks ka Muistse Vabadusvõitluse tulemused võinud olla teistsugused. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. See halvas ühist vastupanu. Kui maakondade vahelised suhted oleksid paremad, oleks õnnestunud koostada ka
Kogemused olid nad saanud idas võideldes ning oskasid seetõttu paremini olukorda kontrollida. Relvadeks kasutasid võõramaalased näiteks kiviheitemasinaid . Nii arenenud relvi eestlastel paraku polnud ja seetõttu olid nende võimalused enda kaitsmiseks tunduvalt väiksemad. Sõja käigus õnnestus meil ka mõned vaenlaste relvad omastada, kuid sellest ei piisanud, et vastaseid lüüa. Välisvallutajad olid lisaks kõigele muule ka head diplomaadid ja oskasid seeõttu sõda endale kasulikult organiseerida. Sõdalased olid ristitud maade rahvad, kes olid kõrgemate juhtide poolt liidetud üheks uureks sõjaväeks. See tagas neile suure edu ja oli äärmiselt ettenägelik ja kaval võte. Juhid välistasid liitude tekkimise ning kutsusid kokku kogenenumad ja parimad mehed. Ka sõja pikkus oli eestlaste suhtes sobimatu. Meiemaalased olid arvestanud maksimaalselt paari lahinguga, kuid pealetunge tuli tunduvalt suuremates
Ärivisiitkaardil kindlasti märgistatakse nime, perekonnanime, ärimehe ameti, firmanime ja ettevõtte tegevusala. Kujundi loomisel kindlasti kasutatakse firmastiili ja logo. Sellistel visiitkaartidel on reeglina range disain. ÄRIKAARTIDEST PIKEMALT Riigi ametlike esindajate ja töötajate visiitkaartidel võivad olla ka riigilipp ja vapp. Aadressita ärivisiitkaart ei vasta etiketi normidele. Erandiks sellest reeglist on ainult diplomaadid ja kõrgemad riigiametnikud. Tekstid ärivisiitkaardil peavad olema kirjutatud selge ja hästi loetava kirjaga. Pole soovitatav kasutada dekoratiivkirju (kui seda ei nõu teie tegevusala), kursiivi ja paksemaid kirju. Reeglid Ärisuhetes on visiitkaardil firmat tutvustav roll ning visiitkaart antakse üle kohtumise või läbirääkimiste alguses või lõpus. Esimesena ulatab oma visiitkaardi positsioonilt noorem. Võrdse positsiooniga isikute puhul ulatab oma kaardi esimesena vanuselt noorem.
● lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel ning kandma ette igasugustest väärtegudest, ükskõik kui tühised need ka ei olnud; ● oli keelatud astuda seksuaalsuhetesse, kurta elamistingimuste pärast, kanda ehteid, hoida alles perepilte, leinata lähedase surma pärast või väljendada oma religioosseid tõekspidamisi; ● läänemaailmal oli üsna vähe aimu Kambodžas toimuvast– ajalehed ja televisioon olid suletud, välismaised diplomaadid riigist välja aetud ning postiteenistus hävitatud; ● aastatel 1977–1978 hakkas Pol Pot tajuma ohtu oma valitsuse sees ning algsest 22 kommunistliku partei liikmest jäi alles 4. Rwanda genotsiid 1994. aasta aprillist juulini ● tapatalgute käigus suri 100 päeva jooksul 1 miljon inimest- 5-10% kogu elanikkonnast; ● erinevate põhjuste koosmõju – sisemised pinged, välised mõjud ning psühholoogilised faktorid;
Lembitu vabastati pärast poegade pantvangi andmisega .1219 aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Kuningas Valdemar ise. Asuti eestlastele kuulunud linnustesse, ilma et neid oleks takistatud. Allajäämise põhjused: Vabadusvõistluse lõppjärk: 1) vastaste sõjamehed olid hea varustusega, hea väljaõppe ja kogemustega, neid oli ka palju Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust.
8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)?- sakslased(1208-1227)taanlased (1219) rootslased (1220) said lüüa. 11. Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?sõjaline osakaal oli sakslaste poolel,nad olid head diplomaadid,nende selja taga oli katolik kirik,eestlste omavaheline läbisaamine ei olnud hea,sakslased said koguaeg oma vägesi täiendada. 12. Läti Henriku kroonika-kirjutatud ladina keeles,originaal pole säilinud, 13. Isikud, kuidas on nad seotud eestlaste muinasajaga: a) Jaroslav Tark-vene vürst kes lõi tartu lähedale tugipunkti b) Kaupo-toreida vanem,kes hukkus madisepäeva lahingus d) Lembitu-eestlaste kõige tuntum vanem,kes langes madisepäeva lahingus 14. Daatumid:
,,Tõde ja Õigus, II osa" Näete, esimene kiri mõjus hästi, muidu ei kirjutaks ma uuesti. Tõepoolest, kõigist inimestest ilmas sobite just teie kõige paremini mulle sõbraks. Seda teile kirjutada on muidugi mõttetu. Minu küsimus on samuti mõttetu, aga ma küsin siiski. Ja vastus andke tingimata eesti keeles, sest olen tähele pannud, et inimene on emakeeles palju ausam ja otsekohesem kui ükskõik mis võõras. Sellepärast peavadki diplomaadid ikka võõraid keeli mõistma, muidu ei saa nad hästi valetada. Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord need, kes temale elus on kõige vähem valetanud, nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud on kõige südamlikumad sõnad, võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, milles oled kuulnud nii palju tõtt ja õrnust. Ehk kuigi valetad, siis tuleb ometi vahel harvagi
kõrgametnikud, kes peavad oma ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Kes moodustab uue President Peaminister Peaminister valitsuse, selle juht? Millal moodustatakse Peale Peale Peale parlamendi- uus valitsus
Rahvas valib parlamendi, kes valib presidendi. Valitsus sõltub tugevalt parlamendist. Valitsuse koosseis sõltub, milline partei sai suurema osakaalu hääletusel. Parlament peab kinnitama peaministrikandidatuuri. Õigus valitsusele umbusaldust avaldada. President võib valitsuse laiali saata. Riigipea funktsioon tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, esindab riiki, annab riiklike autasusid, auastmeid, määrab ametisse kõrgemad riigiametnikud (apoliitilised); diplomaadid, saadikud, kohtunikud. Riigikogu nimetab ametisse riigikohtuniku, peaministri, riigikogu eesistuja. Pos. - Riigis tehtavad otsused peaksid olema hästi läbikaalutud. Neg. - Valitsused on suhteliselt lühiajalised. Kõige väiksem võimude lahusus. Nt. Eesti Seadusandlik võim e. parlament demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Kahekojaline USA, UK, GER, RUS Ülem- ja alamkoda. Miks on osadel 2kojaline? 1) traditsioonid 2) 1.koda esindab riiki kui tervikut; 2
Termopüülide lahing Pärsia saatis oma diplomaadid Leonidasega läbi rääkima. Pärslased lubasid Spartalastele paremat maad kus elada ehk nad oleks pidanud oma praegused kodud hülgama. Kui Leonidas keeldus, käskis Pärsia diplomaat neil relvad maha panna ja alla anda, mille peale ütles Leonidas kreeka keeles Molon Labe, ehk tulge ja võtke. Kuna pärslased ei saanud oma tahtmist oli lahing vältimatu. Xerxes ootas 4 päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule
Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Tartu rahu Eesti delegatsiooni esindas välisminister Jaan Poska Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles, sundis Vene diplomaadid järele andma Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks Tartu rahu Nõukogude Venemaa sõnas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." Tartu rahuleping oli nii Eesti kui ka Nõukogude Venemaa jaoks esimene rahvusvaheline
relvastus ja sõjatehnika, mida oli näha juba Otepää kindluse vallutamisel. Eestlased pidid sisuliselt võitlema kogu Lääne-Euroopa vastu olles kahtlemata arvuliselt vähemuses. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik, lisaks said vastased tuge ka taanlastelt ja rootslastelt. Venelased, kes olid lubanud eestlastele appi tulla, ei pidanud lubadust ja ei ilmunud igal ajal õigeks ajaks kohale. Vallutajad olid aga head diplomaadid ja oskasid ära kasutada naaberrahvaste vaenu teineteise vastu. Ristisõdijate tegevusplaan oli hoolikalt läbimõeldud, nad alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval. Liivlaste vanem Kaupo jõudis järeldusele, et sakslaste vastu ei saa. Vallutajad suutsid naaberrahvaid veelgi rohkem ässitada eestlaste vastu ründama. Balti rahvad olid alati olnud pigem vanuväed kui liitlased, kes käisid pidevalt üksteise maadel röövretki tegemas. Mistõttu ei olnud neil
Feodaalrüütlite poolt: vajadus täita ristisõja tõotust ja hankida maid noorematele vendadele. 3.Saksa kaupmeeste poolt: Huvi turvaliste, kristlike sadamate vastu. Eestlaste allajäämise põhjused: Ordurüütlid hea väljaõppe ja kogemustega sõjamehed, tolle aja relvastus täiuslikum, vallutajaid korraga mitu (saksa, taani ja rootsi), vallutajaid toetas L- Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- Rooma Katoliku kirik, nii tuli igal aastal aina uusi sõdijaid; vallutajad hea diplomaadid vastased vallutati ükshaaval, õhutades nendevahelisi vastuolusid; eestlaste vägi koosnes talupoegadest, kohalikes oludes piisav relvastus, maakaitse üksikute sõjakäikude jaoks kohandatud; eestlastel polnud veel riiki- iga maakond tegutses omaette; puudus täiendus; naabritega koostööd ei tehtud, ülehinnati liitlastena venelasi. Rüütlite ittatung peatati 1240.a ja kujunes välja ida- ja läänekiriku mõjualade piir, mis püsinud tänaseni.
Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus: § 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas ...
· vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. 2
Algselt oli uuel valitsusel palju toetajaid, eriti tööliste, maatameeste ja pahempoolse intelligentsi seas. Oli ka lihtsalt kaasajooksikuid ja ärahirmutatuid. Enamik rahvas vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Samal ajal tegi K. Päts koostööd uue valitsusega, allkirjastades uusi otsuseid. Nii aitas ta hävitada Eesti Vabariiki. Millised olid tema motiivid, pole selge. Kuna president kutsus rahvast üles lojaalsusele uue valitsuse suhtes, siis paljud ametnikud, diplomaadid ja lihtkodanikud asusid koostööle uue valitsusega. Ka välisdiplomaadid suhtusid toimuvasse algselt vaoshoitult, siis hiljem nende seisukohad muutusid pärast Balti riikide annekteerimist NSV Liidu poolt. Juuli alguses kuulutati välja seadusi rikkudes valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda. Valimised kujunesid farsiks, mille tegelikud tulemused pole teada. Ametlikel andmetel
Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal.Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus legaalne erakond, teistel erakondadel keelati tegutseda.Algselt oli uuel valitsusel palju toetajaid, eriti tööliste seas. Enamik rahvast vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Kuna president kutsus rahvast üles lojaalsusele uue valitsuse suhtes, siis paljud ametnikud, diplomaadid ja lihtkodanikud asusid koostööle uue valitsusega. Kuna Eestit ähvardati jõuga vastu võtma vastastikuse abistamise pakti, arvan mina, et Eestil polnud muud teha, kui see vastu võtta. Baaside lepingule allakirjutades jäi vormiliselt iseseisvus püsima, kuid Eesti välispoliitika sõltus siiski Nõukogude Liidust.Korraldatud valimistel, ei teadnud rahvas, mille eest nad valima läksid ning võltsitud valimustulemuste tõttu sai võimalikuks suur pettus, mille järel liideti 6. augustil
Kartaagoga. Philippi ebaedu peegeldus kõikides sõjateatrites Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas. Roomlastel õnnestus sõlmida sõbralik liit Nuubia kuninga Sifaksiga. See oli suur kaotus Hannibalile, kuna Nuubia ratsavägi moodustas Kartaago sõjaväe tuumiku. Rooma kasutas oskuslikult ära tüli kahe kuninga Sifaksi ja Masinissa vahel, kes võitlesid liidri rolli pärast Nuubias. Massinissat toetasid Kartaago aristokraadid, Sifaksi suutsid enda poole meelitada Rooma diplomaadid. Sifaks kõhkles kaua, kuid Rooma edu Makedoonias avaldas muljet ja ta läks roomlaste poolele. Rooma abiga alustas Sifaks sõda Kartaago vastu. Pärast paari edukat lahingut läks ka Masinissa roomlaste poole. Tänu nendele Rooma diplomaatilistele kombinatsioonidele sai Kartaago lõpliku kaotuse osaliseks Zame lahingus Aafrikas 202 a. e. Kr. Hannibal kaotusega ei leppinud ja põgenes Süüria kuninga Antiochos III juurde
baasidele. Ecuador tulistas alla ühe Peruu kopteri ja teatas ka teise kopteri alla tulistamisest, mille aga Peruu lükkas ümber. Sama päeva õhtul teatas Peruu president telekaamerate ees, et armee on vallutanud Tiwintza baasi ning lisas, et Peruu on sõja võitnud ja avaldas valmisolekut relvarahuks. Kuid võitlus jätkus endise ägedusega.17. veebruaril nelja Rio de Janeiro protokolli garandi(USA, Brasiilia, Argentina, Tsiili) jõupingutused kandsid vilja ning kahe riigi diplomaadid leppisid Brasiilia pealinnas kokku relvarahus, mis tähendas muuhulgas vaidlusalusel alal demilitariseeritud tsooni ning rahvusvahelisi vaatlejaid kahe vaenutseva poole vahele. Kuid sõjategevus siiski jätkus. Kui esimesed vaatlejad 21. veebruaril saabusid oli lahing ikka veel täies hoos ning Ecuadori Patuca sõjaväebaasis olevad vaatlejad keeldusid kahe sõdiva poole vahele minemast. Mõlemad pooled süüdistasid teineteist relvarahukokkuleppe rikkumises. 22
Vabadusvõitluse kaotuse põhjuseid on kindlasti tõik, et ordurüütlid olid elutkutselised kogemustega sõjamehed, samas kui eestlastel puudusid üleüldse sõjalised kogemused. Samuti olid sakslased paremini relvastatud ja neil oli võimalus sõjaväge vastavalt vajadusele uuendada eestlastel taoline võimalus puudus ning riik pidi taluma mitme riigi vallutusretki üheaegselt. Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik ning vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates sealjuures ära kasutada nende omavahelisi tülisid. Kahjuks puudus koostöö naaberrahvastega, algupärane Eesti riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult, mis on ühtlasi ka üks tagajärgedest. Teiste tagajärgedena LõunaEesti kuulus SaksaRooma riigi keisrile ning PõhjaEesti Taanile.
Eestlased elasid muinasajas, kuid Lääne Euroopa kõrgkeskajas. Ordurüütlitel oli aga väljaõpe ja kogumused ning nad kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Samuti said nad oma sõjaväge täiendada uute meestega, mis eestlastel polnud aga võimali, kuna eestlasi oli vähe ja sündimus madal. Sakslaste arv oli suurem ja nad said tuua sõjamehi juurde alistatud aladelt, kuid eestlastel polnud sõjamehi kuskilt võtta. Kuna vallutajad olid head diplomaadid, siis kasutasid nad head taktikat. Nad alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ning kasutasid ära nende omavahelisi vastuolusid ja süvendasid isegi seda. Vallutajatel õnnestus osa eestlasi ,,ära rääkida" et nad ennast ristida laseks ja sellega süvendati veelgi rohkem eestlaste ebaühtsust, mis teatavasti ei tulnud väikesele rahvale kasuks. Oluliseks põhjuseks võib pidada ka seda, et eestlastel polnud veel oma riik
Eesti kaitsekorraldus polnud mõeldud pikaajalise sõjategevuse jaoks, Eestis ei olnud elukutselisi sõjamehi nagu ordurüütlid olid. Eestlaste teadmised relvastuses jäid kõvasti alla ordurüütlite omadele, kuigi hiljem õppisid nad nii mõningatki vaenlastelt, mis aitas neile väga kaasa. Lisaks allajäämises relvastuses ja sõjatehnikas tuli eestlastel ka mitte ainult ühe, vaid mitme vaenlasega võidelda. Vaenlased olid väga head diplomaadid, nad suutsid ärgitada vallutatud rahvaid eestlaste vastu kaasa võitlema. Mis suurendas omakorda vaenlaste ülekaalu. Ning eestlastel tuli võidelda üha rohkematega. Eestlased ei suutnud aga kedagi ära rääkida, et need kaalukate vastaste vastu võidelda aitaksid. Kui eestlased oleksid saanud kellegi enda poolele võitlema, oleks tõenäosus võita olnud suurem. Suurt rolli mängis ka see, et eestlastel tuli võidelda rohkem kui ühe vaenlasega
selle tagajärjed Isiku- ja omandi julgeoleku Parteiline terror ja kindlustamine poliitiliste vastaste Leida kokkulepe liitlastega hävitamine Võitlus kiriku vastu Südametunnistus ärkamine Osalejad Sõjaväelased 20.07.1944 atendaadikatse Poliitikud ja diplomaadid Hitlerile Claus Schenk von Stauffenbergi poolt Ametiühingu-tegelased ebaõnnestub, ülestõus Sotsiaaldemokraadid Berliinis ja Pariisis variseb kokku Hukatakse 5000 inimest, Hitler annab käsu arreteerida vandenõulaste perekonnaliikmed
Seda õigust kasutas ära umbes 38 000 eestlast. Tartu rahuga vabanes Eesti igasugustest Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 2 kohustustest Venemaa ees, kaasa arvatud võlgade tasumisest. Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Siit ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jms. pidi Venemaa tagastama. Mõneks ajaks jäi Eesti venelaste ainsaks aknaks läände, siitkaudu liikusid diplomaadid ning toimus kogu kaubavahetus. Tartu rahuga lõppes 402 päeva kestnud Eesti Vabadussõda, mis nõudis Eesti sõjaväelt ligi 3000 inimelu, kuid hukkunud tsiviilisikuid oli kordades rohkem. Haavata sai Eesti vägedes 14 000 meest, 2 600 jäid invaliidiks. Tegelikult olid Punaarmee kaotused meie omadest mitu korda suuremad. Tartu rahu on õigusega nimetatud Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Ajaloos pole teada ühtki igavesti kestvat lepingut, nõnda ei olnud ka see leping püsiv
autode müügi ning kolida üle mootoritele, mis tarvitavad vaid taastuvat kütust. Meie vanavanemate jaoks oli kõige jubedamaks kogemuseks vaieldamatult Teine Maailmasõda. See haaras enda alla peaaegu kogu maailma, sealhulgas ka taeva ja kosmose. Seda võib pidada ajalooliseks sündmuseks, kus sõda omandas uue tähenduse. Tolleaegne viha on kandunud põlvest-põlve tänapäevani välja, justkui sõda polekski veel läbi. See viitab vaid sellele, et tänapäeva diplomaadid pole suutnud parandada oma esiisade tekitatud haavu eri rahvuste vahel. Kõigi kurvastuseks pärib selle viha ka meie järglaskond. Kahjuks pidurdab see inimkonna arengut parema elu suunas. Koostööga vanade vaenlastega suudaks me tehnoloogia arengut kiirendada ja nõnda võidelda globaalprobleemidega üheskoos. Nõnda kõrvaldaksime palju muresid, mis painavad mitmeid riike. Näiteks saaks lõpetada näljahädad ja parandada meditsiini kättesaadavust vähearenenud riikides.
1222 saarlaste võit(17 kiviheitemasinat). 1224 mandriosa tähtsaim vastupanupunkt Tartu(kaitsta aitas Koknese vürst Vjatsko). Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida. allajäämise põhjused:Sõjaline vähemus, oskamatus, kogemuste puudus, Halb relvastus ja sõjatehnika, Palju erinevaid vastaseid(Taani, Rootsi, ordu), Roomakatoliku kiriku toetus sõjakäigule,Vallutajad olid head diplomaadid, Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvatus olid kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, Lõpuks puudus elavjõust, Nõrgad sidemed maakondade vahel, Mitte koostöö latgalite ja liivlastega Eesti jagamine: 1224 maade jagamise leping.Eesti piiskop- Sakala, Ugandi ja külgnevad kesk-eesti maakonnad(Tartu piiskopkond),Riia piiskop- Läänemaa, Mõõgavendade ordu- Sakala(Viljandi linnusest), P-Eesti jäi lahtiseks, Abi Modena piiskop Guillelmuselt 1228 Riia
1920. aastate algupoolel otsustati moodustada Balti liit. Balti liit tähendas viie Balti riigi tihedat sõjalis-politilis koostööd ja oli mõeldud Venemaa vastu. Paraku ebaõnnestus liidu loomine. 1923. Aastal sõlmiti Eesti Läti kaitseliiduleping. 1920. Aastate II poolel ja 1930. Aastate algul normaliseeriti suhted Nõukogude Liiduga. 1921. aastal asutus Eesti Rahvasteliitu. Eesti püüdis osaleda rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. Eesti diplomaadid lõid aktiivselt kaasa Rahvasteliidu töös. 1930. Aastatel muutus rahvusvaheline olukord. 1934. Aastal tõusis päevakorda sõlmida Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping. 1930. Aastatel tihenesid kontaktid Sakasamaaga. 1939. Aastal sõlmiti Eesti- Saksa mittekallaletungileping, mida käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele. Eesti ei tahtnud liituda ei Venemaa ega Saksamaaga ja kuulutas end 1938. Aastal neutraalseks. 3.Majandus
sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". See koosnes 3 osast: I - Euroopa julgeolek, kinnitati euroopa riikide piiride vääramatust. II majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö. III koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas. See andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja
1939. aasta hiliskevadel algasid Inglise-Prantsuse-Nõukogude läbirääkimised. Nende eesmärgiks oli vastastikuse abi kokkuleppe sõlmimine, kellel oli piir NSV Liiduga. Need läbirääkimised lõppesid tulemusteta. Ühelt poolt ei tahtnud Poola, Rumeenia ega Balti riigid lubada Nõukogude vägesid oma territooriumile, teiselt poolt ei usaldanud Nõukogude Liitu ka inglased ja prantslased. Inglaste ja venelaste vastastikune umbusaldus põhjustas selle. Et mõlema riigi diplomaadid pidasid samal ajal salajasi läbirääkimisi sakslastega. Saksamaal õnnestus need läbirääkimised oma huvides ära kasutada. Hitleril oli kavas rünnata Poolat ning selleks vajas ta koostööd Staliniga. Stalin aga otsustas, et on saabunud õige aeg naaberriikide alistamiseks. Mittekallaletungileping sakslastega sobis täielikult: pärast selle sõlmimist polnud vaja karta sakslaste vastuseisu. Salajas kavandas Stalin ka Saksamaa vallutamist tulevikus
ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldushääletuse valitsuse või ka mõne üksiku ministri tagandamiseks. Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks.
24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Tartu rahu Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles, sundis Vene diplomaadid järele andma ning 31. detsembril sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaanuaril 1920. Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eesti sai Vene kullavarudest 15 miljonit kuldrubla. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..
eramõisates. · 16.saj.alguseks oli enamik talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused oli kehtestatud pärisorjus. Muistne Vabadusvõitlus (1208 1227) Vabadusvõitluse kaotuse põhjused: · Koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega latgalitega, liivlaste ja leedulastega. · Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. · Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. · Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. · Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. · Eestlastel oli puudu elavjõust. · Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. · Sakslastel oli parem relvastus. · Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada. · Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa
a valimistel võidule kujunes Eu julgoleku ja koostöönõupidamine e konservatiivid. Peaministrix sai Margaret Thatcer, Helsingi protsess. Pingelõ edenedes hakkas Lä kes lubas lõpu teha sots. Võimutsemisele Suurbri. suhtumine muutuma.73.a juulis helsingis alanud Ta viis oma otused ellu karmi käega. Thatcher võitis nõupidamisel oli 3 etappi. 1.etapis osalesid välismin. kokku 3 valimised. Tema edu põhjusex olid tema 2. Etapis pidasid läbirääkim diplomaadid ja karmide reformide positiivsed tagajärjed. Tööstuse experdid. 3.etapp toimus Helsingis, kus 1.aug 75 struktuur muutus, maksude alandamine tõi allkirjastasid 33 Eu riiki, USA ja Kanada Suurbrisse väliskapitali, arenes kõrgtehnoloogiline nõupidamise lõppdokumendi. Nõupi lõppdok tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime. koosnes 3 osast e korvist, nagu neid nim hakati. Reaganoomika USA-s:Presidentix valitud Roland
· Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stalin haarata ka Prantsusmaad ning Inglismaad. · Inglaste ja venelaste vastastikune umbusaldus aga põhjustas selle,et mõlema riigi diplomaadid pidasid samal ajal salajasi läbirääkimisi sakslastega. Saksamaal õnnestus need läbirääkimised oma huvides ära kasutada. · Hitleril oli kavas rünnata Poolat ning selleks vajas ta koostööd Staliniga. Stalin aga otsustas, et on saabunud õige aeg naaberriikide alistamiseks. Mittekallaletungileping sakslastega sobis täielikult: pärast selle sõlmimist polnud vaja karta sakslaste vastuseisu. Salajas kavandas Stalin ka Saksamaa vallutamist tulevikus
üksi, küsiti sakslaste abi, et venelased välja lüüa 35. Kuidas suhtus Venemaa sellesse koostöösse? Alustas koostööd saarlastega 36. Miks peeti madisepäeva lahing? Eestlased soovisid tagasi saada vallutatud alad 37. Keda kutsus piiskop Albert ristiusustamise läbiviimiseks appi? Taani kuninga Valdemar II 38. Miks kaotasid eestlased muistse vabaduse? Eestlastel oli viletsam relvastus Vallutajad olid head diplomaadid Maakondade ja naabrite vaheline koostöö oli nõrk (üksikutele sõjakäikudele organiseeritud) Eesti võitlejate arv võrreldes vastasega väiksem Mitu vaenlast: sakslased, taanlased, rootslased, venelased Vallutajate selja taga oli kogu kristlik Euroopa Pikaajaline sõda kurnas eestlasi Eestlastel puudus oma riik 39. Millal ja mis sündmusega kaotati muistne iseseisvus? 1227. a, sakslased vallutasid
4) Autoritaarne kord. 5) Opositsioon oli likvideeritud. 6) Riigikogu oli vaikivas olekus. 7) Seadused anti välja riigivanema dekreetidena. Ei sobi demokraatiaga kokku. Autoritaarne riigikord oli küll põhiseadusega legaalne, aga igasugune diktatuur pole demokraatia. 7. Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda peale iseseisvuse saavutamist. 1) Ohuallikad. a) Suurim ohuallikas Venemaa. b) Saksamaa. 2) Diplomaadid püüdsid riigi välise julgeoleku kindlustamiseks kasutada kõiki käepäraseid abinõusid. 3) 1920. aastate algul otsustati moodustada Balti liit(Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), mis kukkus läbi. 4) 1932 sõlmiti Venemaaga mittekallaletungileping. 5) Otsiti toetust Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ning Rahvasteliidult. 6) 1922 Eesti astus Rahvasteliidu, aga kahtles selle suutlikkuses.
NSVL ja Prantsusmaa 1966 Charles de Gaulle visiit Moskvasse, Pr astus NATOst välja, hakkas iseseisvat välispoliitikat ajama. Pr ja NSVL vahel algas majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 Brežnev Prantsusmaal riigivisiidil Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine Algas 1973 juulis Esimeses etapis osalesid välisministrid Teine etapp Genfis, 1973 september – 1975, läbirääkimisi pidasid diplomaadid ja eksperdid, konsensuse alusel tegutsemine Kolmas etapp Helsingis, 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada lõppdokumendi „Rahu, julgeolku ja koostöö nimel“ Lõppdokument koosnes kolmest korvist: 1. korv – sisuks Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuse kinnitamine 2. korv – pühendatud majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalasele koostööle 3
probleemide arutamiseks nõupidamine. Lääs lükkas selle tagasi. · Lääneriikide ja NSVL vahendajana läbirääkimiste ettevalmistamisel etendas Soome president Urho Kaleva Kekkonen · 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi: Esimeses, mis toimus 1973 Helsingis, osalesid välisministrid Teises etapis, mis kestis 1973. aastast 1975. aastani Genfis, osalesid diplomaadid ja eksperdid, kes pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle. Küsimus otsusati ära vaid siis, kui kõik osapooled sellega nõustusid. Kokku olevat Genfis toimunud 2341 istungit ja iga päev kirjutatud täis keskmiselt 2000 lehte paberit Kolmas etapp toimus juulis-augustis 1975 Helsingis · 1. augustil 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise
Eestlaste allajäämise põhjused. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlaste kaitse oli mõeldud lühiajaliste rünnakute tagasi löömiseks, mitte pikaks sõjaks. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Vastast toetasid Taani ja Rootsi. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud roomakatoliku kirik. Rooma paavst lubas ristisõdijatele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid. Nad kasutasid ja õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid. Eestlastel poolnud veel riiki ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Liivlastega, latgalitega ja leedulastega koostööd ei tehtud. Koostööst venelastega suurt kasu ei olnud. Sõjatehnika. Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1%88%D 0%B5%D1%82) Amb. (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/
23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite sõjakuulutust- tekkis enneolematu sõjavaimustus. Võnnu alt taanduvaid vägesid hakati jällitama, varsti jõuti Riia linnani. Sõlmiti rahuleping- Landeswher saadeti enamlaste vastu, saksa väed pidid Lätist lahkuma. Detsembri algasid eestlaste ja Punaarmee võitlus Narva üle. Samal ajal toimus Tartus rahukonverents. Venemaa lüüasaamine muutis vene diplomaadid palju järeleandlikumaks. 3. jaanuaril kirjutati rahulepingule alla. Tartu rahuleping sõlmiti 02.02.1920 Tartus Jaan Poska Gümaasiumis. Eesti poolel pidas läbirääkimisi Jaan Poska (sündinud Laiuse kandis). Oli Venemaale üsnagi mittesoodne leping. Tingimused: Mõlemad riigi tunnustasid teineteist Vahetati sõjavange Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda Venemaa maksis 15 miljonit kuldrubla sõjakahjude katteks
(Leidke vähemalt 5 põhjust!) 1. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea välja õppe ja kogemustega. 3. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat 4. Lisaks sellele pidid eestlased ja nende kõrvalt tugevate Taani ja Rootsiga võitlema. 5. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid. 6. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad. See halvas ühist vastupanu. Ka lähemate naaberrahvaste latgalite ja liivlaste ja leedulastega koostööd ei tehtud. 7. Tõsiseks vastaseks olid ka venelased. 7. Millist ala hakati nimetama Vana-Liivimaaks? Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regiooni, mis piirned idas õigususklike vürstiriikidega ja lõunas paganlike leedu hõimudega, hakati nimetama Liivimaaks (e
Muistse vabadusvõitluse lõpp. 30) Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega – sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased. Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Antropogeen- inimese kujunemise lugu Ruunikivi- taplustele viitavad kivid Alepollundus- algeline põlluharimine (maa väetamine jne) Kahe ja kolmevaljasusteem- Iga aasta külvatakse täis umbes pool põllumaad ja teine pool
annaabi.ee 
