1925. a. sõlmiti Acro AG ja Boschi vahel leping heeliksiga rivipumpade arendamiseks ja tootmiseks 1927. a. sai valmis esimene seeriatoomisse läinud rivipump. 1927 Esimesed kõrgsurve rivipumbad 1962 Aksiaal-jaoturpump 1986 Elektrooniliselt juhitav aksiaal-jaoturpump 1994 Pumppihustisüsteem tarbesõidukitele (UIS) 1995 - UPS 1996 Radiaal-jaoturpump 1997 Ühisanumaga sissepritsesüsteem 1998 Pumppihustisüsteem sõiduautodele Diiselmootorite juhtsüsteemid Heterogeenne kütuse/õhu suhe. Õhu kogus (maht) on silindris üldjuhul konstantne. Mootori tööd juhitakse ainult põlemiskambrisse pritsitava kütuse kogusega. Juhtsüsteem peab tagama: Korrektse kütusekoguse Sissepritse algushetke õige ajastuse Lisaks optimaalsele kütusesegule, tuleb arvestada: Heitgaaside ohtlike komponentide piiranguid Põlemise lõpprõhu piiranguid Heitgaaside temperatuurilimiiti
Sisukord 1.Common Rail ajalugu 2.Diisel Common Rail 3.Common Rail süsteemi osad 4.Uute diiselmootorite Common Rail-i süsteemi töö. 5. Common Rail V-mootoril ja rida.mootoril Common Rail ajalugu Esimese Common Rail-i ehk ühisrõhusüsteemi prototüüp arendati 1960-ndate lõpus Robert Huberi poolt Sveitsis.Esimesena ehitas sõiduautodele mõeldud otsepritsega diiselmootori Fiat autotootja 1987. aastal ja see mootor pandi peale Fiat Cromale. Aastal 1990 valmisid Fiatilt esimesed ühisrõhusüsteemid
"kütust säästvad" õlid, mida Näide API SL / CF märgitakse täiendavalt tähisega EC või EC2 Esimene täht : Diiselõlide teine täht (CC, S tähistab CD,CE,CF, CG, CH, CI) bensiinimootori õlisid. Kvaliteetsemad kaasaegsele diiselmootorile on CF, CG, CH, C tähistab CI kehtiv standard diiselmootorite õlisid Õli kvaliteet ACEA Euroopa A 1 madala viskoossusega klassifikatsioon õlid Näide ACEA A3 / B3 A 2 üldlevinud A - bensiinimootori õlid bensiinimootori õlid B sõiduautode A 3 kõrge kvaliteediga õlid diiselmootori õlid A 4 võetakse kasutusele E veoautode diiselmootori õlid tulevikus
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi
Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi
Mootori suuremat kasutegurit keskmistel ja suurtel koormustel rapsiõlikütuse kasutamisel seletatakse rapsiõli suurema hapnikusisaldusega ja sellest tingitud täielikuma põlemisega. Rapsiõli (nagu ka biodiislikütuse) oluliseks erinevuseks naftast toodetud diislikütusest on tema väga väike väävlisisaldus (0.04–0.002%), seepärast ei teki mootori suurtel koormustel gaaside kõrgel temperatuuril silindris sulfaate. Biodiislikütus Biodiislikütus on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülesterite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetes või loomsetest õlidest. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli esterfikatsioon metanooliga või õli muundamine rasvhapeteks
peegelpind, laagrid, klapi ajam jne.) kulumist, sadestuste tekkimist jms. Laboratooriumis analüüsitakse õli viskoossuse muutusi ja tema vananemist. API klassifikatsioon Loodud järgmiste organisatsioonide koostöös: · API ( American Petroleum Institute ), · ASTM ( American Society for Testing and Materials ), · SAE. API klassifikatsioon oli aastakümneid mootoriõlide liigituse põhiliseks aluseks. See süsteem baseerub USA turule toodetud bensiini- ja diiselmootorite omadustel ega vasta seepärast täiel määral Euroopa turul kasutatavate mootoritele. Mootoriõlid on jagatud 2 gruppi: 1. Bensiinimootorite õlid - klassid SF, SG, SH, SJ, SL ja SM 2. Diiselmootorite õlid - klassid CC, CD, CE, CF, CG, CH, CI ja CJ Bensiinimootorite õlid SF - madalaim kasutusel olev kategooria, mis sobib vanadele madala forsseerimisastmega bensiinimootoritele ( vl. aasta 1981-1988; tänaseks vananenud ).
ehitajate turg on väga kontsentreeritud. Tarbijate ostujõud on väga varieeruv, ning turul tegutsevatel ettevõtetel oleks suhteliselt suur tegutsemisvabadus, kuna Eestis pole siiamaani isegi katsetatud juhtmevabu elektriautode laadimisjaamu. Teisalt on sellisele turule sisenemine küllalt keeruline, sest tuleks leida usaldusväärne seadme tootja ning samas tuleks koolitada välja tööjõud, kes oskaks paigaldada antud seadmeid õieti. Samas kui arvestada et tuleviku trend on bensiini- ning diiselmootorite ümbervahetamine elektriautodeks, võib arvata, et taoliste parklate ehitamine oleks väga nõutud. ERINEVATE JUHTMEVABADE ELEKTRIJAAMADE LAADIMISJAAMADE EHITUS FIRMADE VÕRDLUS Konkurentide tugevusi ning nõrkusid tuleb vaadelda kui ohte ja võimalusi, sest Eestis puudub taoliste elektriautode juhtmevabade laadimisjaamade ehitamise kogemus. Konkurentide tugevused: Effektiivsemate ning odavamate juhtmevaba laadimisjaamade seadeldiste tarnevõimalus
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud.
Elektrooniliselt pihustav diiselmootor Electronic Diesel Control on diiselmootori kütuse kontrollsüsteemi täpne mõõtmine ja kohaletoimetamise kütust põlemiskambris tänapäeva diiselmootorite kasutatud veoautode ja sõiduautode . Mehaanilised fly-kaal kubernerid inline ja turustaja diisel sissepritse pumpade juhtimiseks kasutatakse kütuse etteande all erinevaid mootori koormust ja tingimusi ei saa enam tegeleda üha kasvav nõudlus tõhusust, heitkoguste, roolivõimendi, kesklukustus ja kütusekulu.Need nõudmised on nüüd peamiselt täitnud Electronic Diesel Control EDC on süsteem, mis pakub
0.1mm kui rohkem siis vaheta välja või ürita remontida, 15- kontrollige vana tihendi seisukorda püüdke leida lekke põhjuse koht, et veenduda tihendi vahetuse õigsuses-vastasel juhul jätkake rikke põhjustaja otsingut, 16- otto mootoritel uued tihendid on ühepaksused kõik ja nende kohaleasetamisel jälgige et oleks täpselt kõik avad lahti, mõnel võib tihend olla sümmeetriline ja sellisel juhul jälgigekumb pool alla poole läheb, 17- diiselmootorite tihendi vahetamisel peab teadma: kui palju kolvid ulatuvad silindriplokist välja, kasutades selleks indikaatorkella ja mõõta tuleb kõikidekolvide väljaulatust kahest kohast ja siis leida nende keskmine.Vastavalt selle mõõdule valige tabeli järgi uus tihend mis võib omada tähist kas: avade(sälkude) või tähtede või numbrite näol.Teadke et pilu kolvi ja kaane vahel on alla 1 mm.Uus tihend on grafiidiga koos ja täiendavat määrimist enne paigutamist ei vaja.(ka mitte hermeetiku
Väikese koormuse korral juhtlabad vähendavad gaaside voolu ristlõiget, mistõttu heitgaaside vasturõhk suureneb ja turbiini pöörlemissagedus ning laaderõhk kasvavad. Turbokompressor koosneb: turbiinist, reguleerrõngast, pöörduvatest juhtlabadest ja pneumaatilisest täitursilindrist. Juhtlabade asendit võib muuta positsioonanduriga elektrimootor. Sellist tüüpi turbolaadurid on põhiliselt kasutusel diiselmootorite juures. Ottomootoritel ei ole sellised turbokompressorid laialdast kasutust leidnud, seda eelkõige kõrge termilise koormuse tõttu. Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Kasutatakse väikese võimsusega mootoritel. Tööprintsiibiks on järk-järguline lisa pealevoolu kanali avamine või sulgemine. Väikestel pöörlemissagedustel ja koormustel on avatud ainult põhi kanal, mistõttu heitgaaside vasturõhk on suur ning ka turbiini pöörlemissagedus ja laadimisrõhk on kõrge
Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Tänapäeva maailmas on suureks probleemiks muutunud energia varud ja nende kättesaadavus, paljusus jms. Tuntuima kütusena kasutatakse veel fossiilkütust kuid selle varud hakkavad lõppema ja on vaja leida alternatiive. Üheks selliseks on biodiisel. Biodiisel on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülestrite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest ja rasvadest. Esterdamise tulemusena muutub taimeõli sarnaseks naftast toodetud diiselkütusega. Kõrvalsaadusena tekib glütserool (glütseriin). Tavaliselt kasutatakse toorainena rapsiõli ja sellest saadud estrit nimetatakse rapsimetüülestriks (RME). Rahvusvaheliselt kasutatakse
Neid on küll välja pakutud, kuid takistusjõudude (hõõrdumine, roostetamine, kulumine) ei tööta need siiski lõpmata kaua. 12) Kuidas näeb välja termodünaamika seadus kahes isoprotsessis? Isotermses protsessis läheb kogu juurdeantav soojushulk paisumistööks. Kogu juurdeantav soojushulk läheb siseenergia suurendamiseks (temperatuuri tõstmiseks). 13) Mis on adiabaatiline protsess? Selgita diiselmootorite tööpõhimõtet kasutades termodünaamika seadusi. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Diiselmootor töötab tsüklilises protsessis. Kütuse ja õhu segu surutakse kokku ja see plahvatab. See surub kolvi alla ja heitgaasid väljutatakse. Kõik kordub. 14) Termodünaamika 2. seadus (2 sõnastust). 1-Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale.
Neid on küll välja pakutud, kuid takistusjõudude (hõõrdumine, roostetamine, kulumine) ei tööta need siiski lõpmata kaua. 12) Kuidas näeb välja termodünaamika seadus kahes isoprotsessis? Isotermses protsessis läheb kogu juurdeantav soojushulk paisumistööks. Kogu juurdeantav soojushulk läheb siseenergia suurendamiseks (temperatuuri tõstmiseks). 13) Mis on adiabaatiline protsess? Selgita diiselmootorite tööpõhimõtet kasutades termodünaamika seadusi. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Diiselmootor töötab tsüklilises protsessis. Kütuse ja õhu segu surutakse kokku ja see plahvatab. See surub kolvi alla ja heitgaasid väljutatakse. Kõik kordub. 14) Termodünaamika 2. seadus (2 sõnastust). 1-Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale.
läbipuhumise puudulikkuse tõttu) on ta ainult ligikaudu 50% võimsam ja kulutab seejuures 15-20% rohkem kütust. Peale selle on kahetaktilise mootori kolvigrupi soojuslik koormus suurem ja mootori töökindlus halvem. Võimsaid kerge vedelkütuse mootoreid seetõttu kahetaktilisena ei ehitata ; väikese võimsusega mootoreid kasutatakse näiteks mootorrattamootoritena ja paatide päramootoritena. Kahetaktiliste diiselmootorite võimsus on kuni 15MW (20 000 hj ) ja nad paistavad silma hea töökindluse poolest ( aeglasekäigulised laevamootorid, kiirekäigulised otseläbipuhumisega automootorid). 1.4DIISELMOOTOR Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest. See tähendab, et silindris surutakse kokku puhas õhk, millesse pritsitakse kütus ja mis ise süttib kuumas õhus. Diiselmootorid jaotatakse sissepritse mooduse järgi: 1
ülisuured tankerid. Kuna spetsialiseerumine ei olnud sellel alal otsustatud, alustasid taanlased nende aluste tootmist. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on ka Loksa Laevatehase omanik. Sama ettevõte on tänapäeval ka Euroopa suurimate tankerite ainuke valmistaja. Laevaehituse kõrval on Taani arendanud välja unifitseeritud laevaseadmete tootmise. Tähtsamaiks on laevadele diiselmootorite tootmine, milles Taanit võib pidada monopolistiks kogu maailma turul. Täna on iga kolmas maailmamerel liikuv laev kas Taanis toodetud või MAN B ja W DIESEL litsentsi alusel valmistatud diiselmootoriga. AUTOTÖÖSTUS Taanis puudub autotööstus puudub selline tööstusharu, kus toodetaks masstoodanguna autosid. On üksikuid firmasid, mis ehitavad autosid väikestes kogustes.
Petrooleetrit toodetakse naftast või naftagaasist või sünteetiliselt (nt vesinikust ja süsinikdioksiidist) ning kasutatakse peamiselt lahustina, aga näiteks ka välgumihkilite kütusena. Petrooleetri aur moodustab õhuga plahvatusohtlikke segusid. · Petrooleum- on 175°C 325°C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnevnaftasaadus.Kasutata kse näiteks reaktiivmootorite kütusena (nn Jet-oil), ka diiselmootorite ja petrooleumilampide kütusena. · Rafineeritud õli- on puhas õli, mis saadakse naftast pärast deparafiinimist, hüdrogeenimist ning hapete ja leelistega töötle mist. · Raske nafta- Rasked naftad on nn tavalisest naftast suurema tihedusega, viskoossemad, väiksema vesiniku ja süsiniku suhtega, sisaldavad enam raskeid metalle (põhiliselt vanaadiumit ja niklit) ja väävlit ning suhteliselt vähem kergeid süsivesinikke
tahes aastaajal. Intelligentne ventilaatorifunktsioon suveks Webasto seisukütteseadmed oskavad kõike. Talvel nad soojendavad ja suvel juhivad värske välisõhu parkivasse autosse. Auto ventilaator aktiveerub sellisel juhul ilma sooja õhu funktsioonita. Enam ei pea istuma ratastel sauna ja ka konditsioneer töötab oluliselt kiiremini! Paigaldage seisukütteseade diisel- mootorile hiljem! Paljudele diiselmootriga sõidukitele paigaldatakse juba tehases lisakütteseade. Kuid paljud diiselmootorite omanikud ei tea seda, et paljusid lisakütteseadmeid saab Webasto paigalduskomplekti abil muuta täisfunktsionaalseks seisukütteseadmeks. Eelised: väike paigaldusvaev madal paigalduskulu kõik Webasto seisukütteseadme funktsioonid Mugav kasutamine Webasto seisukütteseadmed pakuvad kasutajale täielikku kasutusmugavust! Olgu tegu klassikalise taimeri, kaasaegse raadio teel juhitava puldiga või telefoni Thermo Call- funktsiooniga valik on teie! Puhtama keskkonna nimel
suur võimsus ning rasked töötingimused. See õli on kõrgema kvaliteediga kui CD klassi mootoriõli.API CF mootoriõli toodetakse aastast 1994 ja sobib diiselmootoritele milledes kasutatakse kõrge väävlisisaldusega kütust (0,4%). API SF-4 mootoriõli toodetakse aastast 1991 ja sobib kasutada alates 1991 aastast toodetud kiirekäigulistes neljataktilistes diiselmootorites. API CF-2 on kahetaktiliste diiselmootorite õli, mis töötavad rasketes tingimustes. API CG-4 mootoriõli on kastusel aastast 1995 ja asendab CF-4 mootoriõli. API SE/CC on mootoriõli, mis sobib kasutamiseks nii otto-kui diiselmootorites. API TA keskmiselt koormatud 2-taktilistele ottomootorites. API TB väikese võimsusega 2-taktilistele ottomootorites (mopeed, mootorsaag, skuuter) API TC asendab eelmisi ja sobib siis kui need mootorid töötavad rasketes tingimustes API TD 2- taktilistele paadimootoritele
lämmastikhappe. Bensiini põlemisel tekib ka mitmeid erinevaid kantserogeensete omadustega toksilisi ühendeid, nt benseen ja formaldehüüd. 2.4 Diiselkütus Diiselkütus on destilleeritud õli ja sisaldab umbes 0,3% väävlit. Diiselkütust aga ei peeta suureks SO2 saaste tekitajaks. Diiselkütus on peamiselt NOx allikas, tekitades põlemisel kuni viis korda rohkem NOx kui bensiin. Seda seepärast, et diiselmootorite puhul pihustatakse kütus silindritesse hiljem kui bensiini puhul, et kütus rõhu all koheselt süttiks, kuid sellisel viisil ei jõua kütus õhuga seguneda ning põhjustab suuremat heitgaaside hulka. Diiselmootoritest eralduv heitgaas sisaldab endas tavaliselt 30,8% süsinikku, 19,7% orgaanilisi süsinikuühendeid ning 1% väävlit. Lisaks eraldub heitgaasidega ka toksilisi polüaromaatseid süsivesinikke, nt bensopüreeni, millel on mutageenne ja kantserogeenne toime. 2
heitgaasides sõltub aga põlemistemperatuurist kuupfunktsioonis: kui natukenegi vähendada põlemistemperatuuri, väheneb NOx sisaldus kuubis. Peale selle on kasutusel ka taandavad katalüsaatorid, mis taandavad NOx-i puhtaks lämmastikuks (N2) ja hapnikuks (O2). SOx Vääveloksiidide hulk heitgaasides sõltub suurel määral väävlisisaldusest kütuses ja kaasajal efektiivset lahendust SOx vähendamiseks heitgaasides praktiliselt ei ole. C puhta süsiniku osakesed e. tahm on tavaliselt diiselmootorite probleem, kus rikka küttesegu korral ei moodustu põlemiskambris mitte CO, nagu bensiinimootoril, vaid kõrgema rõhu ja temperatuuri tõttu tahm. Kaasaegsetel diiselmootoritel on kasutusele võetud tahmafiltrid, mis koguvad mootorist eralduvaid tahmaosakesi ning aeg-ajalt põletavad need ära. Pb kaasagsetel bensiinisortidel ei kasutata enam oktaanarvu tõstmiseks tetraetüül- pliid, mistõttu ka kaasaegsetel autodel ei ole midagi tarvis ette võtta plii
võetakse kokku ühise nimetaja alla: Nox. Nendest ühenditest kõige ohtlikum on NO, mis on väga mürgine. Juhtides töötava mootori silindritesse puhta õhu hulka heitgaasi, vähendatakse seal hapniku kontsentratsiooni ja väheneb ka töösegu põlemistemperatuur. See kõik vähendab NOx kon- tsentratsiooni heitgaasis. NOx kontsentratsioon sõltub põlemistemperatuu-rist kuupfunktsioonis. · TAHMAFILTRID · Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks
temperaturimuutuse suhtes, kus kummagi kettapoole soojuse edasikandumine on ebaüthlane ja selle tulemusel tekkivad pinged võivad ketta hõõrdpindade paralleelsust muuta. Viimane näide kehtib konkreetselt BMW5 E39 1995> ketaste ME-23-0396 kohta, samuti Audi100 ME- 23-0262. Teatavasti paigaldavad autotootjad reeglina samade mudelite võimsamate ja raskemate mootoritega autodele suuremad kettad kui sama mudeli väiksemate ja kergemate mootorite puhul ning BMW5 E39 diiselmootorite puhul ei ole ME-23-0396 ilmselgelt sobiv ketas. Ford Mondeo ja Sierra puhul võib vibratsiooni põhjuseks olla porikaitseplekkide puudumine esiketastel. Igal juhul ei ole eetiline nõustuda garantiiga juhul, kui porikaitseplekid on autole ette nähtud kuid "minema roostetanud". Piduriketta 2 "viskamist" teljega ristisuunas tasapinna suhtes on võimalik määrata auto all ketast eemaldamata, kuid kas tegemist on ketta
ning naha pragunemist. Ksüleeni poolt kahjustatud naha vastupanuvõime on väiksem, ning teistel kemikaalidel ning viirustel või/ja bakteritel on kergem inimese organismi siseneda. Kui ksüleen jääb "lõksu " riideeseme ning naha vahele, võib see kergesti põhjustada põletust ning ville. Käitumine looduses Loodusesse satuvad ksüleeni isomeerid peamiselt fossiilsete kütuste tööstusest. Bensiini rafineerimise aurud sisaldavad ksüleeni, bensiini ning diiselmootorite heitgaasides leidub ksüleeni. Ksüleeni aurustumisel, kui seda kasutatkse lahustina värvides, kummis või muudes lahustes või materjalides. Transportimisel võib toimuda aurustumine ning alati on ka lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri
ning naha pragunemist. Ksüleeni poolt kahjustatud naha vastupanuvõime on väiksem, ning teistel kemikaalidel ning viirustel või/ja bakteritel on kergem inimese organismi siseneda. Kui ksüleen jääb “lõksu “ riideeseme ning naha vahele, võib see kergesti põhjustada põletust ning ville. Käitumine looduses Loodusesse satuvad ksüleeni isomeerid peamiselt fossiilsete kütuste tööstusest. Bensiini rafineerimise aurud sisaldavad ksüleeni, bensiini ning diiselmootorite heitgaasides leidub ksüleeni. Ksüleeni aurustumisel, kui seda kasutatkse lahustina värvides, kummis või muudes lahustes või materjalides. Transportimisel võib toimuda aurustumine ning alati on ka lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri
Hästi töötaval pihustil toimub katsestendi pumba ühe käigu ajal terve rida järske pihustamasi. Kontrollimisel jälgitakse ka pihusti avade ühtlast tööd. Pihusti alla paigutatud valgele paberile peab jääma ühtlane lilleõitaoline kütusejälg. Pihusti ehk nõelklapi avanemise rõhk antakse tehasejuhendis, mille juures peab toimuma hea pihustamine mootori igal töörežiimil. 9 Kasutatud kirjandus: 1. «Laeva diiselmootorite ehitus», Jaan Läheb, Tallinn, 2008. 10
Üleliigne õlitarbimine Lekkivad väntvõlli tihendid, kulund kolvid ja silindrid ära, õlifiltrid on valesti paigaldatud, õli voolab mootori tihendite läbi. 10 4. Kasutatud kirjandus 1. http://www.pajero.us/repair/62.shtml (Двигатель-поиск неисправностей) 2. H.Punab „Laeva jõuseadmed” (2008) 3. J.Läheb „Laeva diiselmootorite ehitus : motoristi käsiraamat “ (2008) 11
omas. Heitgaasiemissiooni mõjutab kütuse sissepritsemoment ja -kestus ning sissepritsekarakteristik, st sisestatava kütusekoguse jaotus pritseaja vältel. Hilistuv sissepritse vähendab põlemistemperatuuri, seega ka NOx teket, kuid suurendab CH kogust. Juba ühekraadine kõrvalekalle (väntvõlli pöördenurga järgi) optimaalsest võib tõsta NOx emissiooni 5% ja HC emissiooni 15%. Nii täpne, mootori töötingimusi arvestav sissepritse juhtimine toimub moodsate diiselmootorite juures arvuti (EDC) abil. EDC jaoks on üheks põhianduriks pihusti nõela liikumisandur. Pihustamise lõpp peab olema järsk, pihustite "tilkumise" tõttu silindritesse sattunud kütus jääb põlemata, suurendades heitgaasi saastavat toimet. 13 Mootor Tabel. Diiselmootori heitgaasi koostis Heitgaasi komponent Ühik Tühikäigul Täisvõimsusel
nad on vähem lenduvad kuid oktaaniarv on siiski kõrge 9. Mis on kütusesegude mittelineaarne ehk mitteaditiivne käitumine? Millised kütustesegud nii käituvad? Kas see nähtus tekitab probleeme? a)Nende segude aururohud ei ole summeeruvad kahe kutuseosana. b)Etanool- bensiin segud. c)See pohjustab probleeme segude hoiustamisel ja ka kutuse kasutamisel. 10. Nimeta naftakütuste segusid etanooliga ja autonoomseid etanooli kütuseid ottomootorite ja diiselmootorite jaoks. E85, E36, E52 11. Kas on kasutusel segud vettsisaldava etanooliga? Mis mootorites? jah, scania mootorites(kõrgsurvesüüde) 12. Mitmenda põlvkonna kütus saadakse taimeõli esterifitseerimisel? Kuidas seda kütust kutsutakse ja kus kasutatakse? 13. Kas rapsmetüülesterit lisaks mootorikütusena kasutamisele on lubatud ka ahjukütusena kasutada? Kas sellele kütusele on Eesti Vabariigis standard esitatud? 14. Kas rapsmetüülester omab fraktsioonkoostist
molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust. Hallmalm selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu.
Üle 10 aasta on juba kasutusel lambdasondiga (l-sondiga) kolmiskatalüsaator. Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses sõidukeid, küll vaid CO- sisaldust bensiinimootori tühikäigul. Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto- ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul. 20.03.1958 sõlmiti Genfis Mootorsõiduki ja selle osade ametliku kinnitamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise ja tunnustamise kokku lepe. Selle järgi tunnustatakse vastastikku (lepinguosaliste riikide territooriumil) liiklusohutuse, aga ka keskkonna saastamist mõjutava sõidukivarustuse ja -osade kohta käivaid nõudeid. Eesti ühines kõnealuse lepinguga 18.01.1995, president kuulutas sellekohase seaduse välja 06.02.1995 oma otsusega nr 479. Mootorsõidukite heitgaaside
M-4z/ 6B1 5,5 6,5 - 42 M-10G2k 11 11,5 - 15 Mootoriõlide kvaliteedi klassifikatsioonid API klassifikatsioon Loodud järgmiste organisatsioonide koostöös: API ( American Petroleum Institute ), ASTM ( American Society for Testing and Materials ) ja SAE. Mootoriõlid on jagatud 2 gruppi: 1. Bensiinimootorite õlid klassid SF, SG, SH, SJ, SL ja SM 2. Diiselmootorite õlid klassid CC, CD, CE, CF, CG, CH, CI ja CJ Bensiinimootorite õlid SF madalaim kasutusel olev kat., mis sobib vanadele madala forsseerimisastmega bensiinimootoritele ( vl. aasta 1981-1988 ) SG võrreldes eelmisega paremad pesemisomadused, parem kaitse mootorile ning pikem tööiga. Vastavad enamusele peale 1989.a. toodetud mootoritele SH juurutati 1993.a. Piirnäitajad vastavad klassile SG kuid katsemetoodika on nõudlikum SJ võeti kasutusele 1996.a
teformeerunud piduri torud. Pärast nende vahetamist tuleb pidurisüsteemi sattunud õhk sealt eemaldada.Kas siis pumpamise või õhutamise spetsaalse imuri abil. 58.kardaan ülekande remont (märkiminr) põhiliseks veaks on kardaani ristide nõellaagrite kulumine ja purunemine või siis kardaani vahelaagri purunemine või vahe laagri kummimuhvi purunemine . Vahelaagri ja kummimuhvi ei remondita neid tuleb vahetada uuega samas ka kardaaniristid. 59.diiselmootorite pihustite kontroll, reguleerimine demontaaz- eraldatakse pihustitel kõrgsurve torud seejärel eemaldatakse pihustid mootorilt,Kontroll- pihutsid paigaltatakse stendi milles mõõdetakse avanemis rõhku ja visuaalselt pihustite pidamist. Kui pihustid peavad ja surved on valed siis pihustite survet saab muuta vastavalt nõuetele. Kui pihustid ei pea või ei pihusta korralikult vahetatakse kas pihusti otsad või kogu pihustid. 60.rooli rikked (latid, võimendi , karp)
TAHMAFILTRID 1 Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega
· 1. Ravimi, hambaarsti ja farmatseudi valmististe ...4.5 Miljardit dollarit (12% Prantsusmaa meile ekspordi alla 0,3% 2005) Ravimite, hambaravi ja ravimpreparaatide... USA 4500000000 $ (12% Prantsusmaa USA eksport, alla 0,3% alates 2005) · 2. Tsiviillennukite (täieliku) ... $3,7 miljardit (9,9%, 95,3%) Tsiviilõhusõidukite (täielik)... 3700000000 $ (9,9% kuni 95,3%) · 3. Tsiviillennukite diiselmootorite ... 3.0 miljardit dollarit (8%, kuni 9,2%) Tsiviilõhusõidukite mootorid... $ 3,0 miljardit (8% kuni 9,2%) · 4. Kogumisobjektide (nt kunstniku, antiikesemete, templid) ... 1.974 miljardit dollarit (5,3%, 20,1%) Kogumine (nt kunsti, antiik, templid)... 1974000000 $ (5,3% kuni 20,1%) · 5. Muud naftatooted ... 1,967 miljardit dollarit (5,3%, 54,3%) Muud naftatooted... 1967000000 $ (5,3% kuni esindasid 54,3%) · 6. Alkohoolsete jookide kui vein ..
Toitesüsteem toitesüsteemi ülesandeks on kütusest ja õhust põlemiskõlbliku segu valmistamine. Segu valmistamine võib toimuda kas otseselt silindris või väljaspool silindrit. Ottomootori toitesüsteem jaguneb olenevalt küttesegu valmistamise viisist, karburaatoriga või sissepritsega süsteemiks. Toitesüsteem koosneb(karburaator mootoril): õhupuhasti, karburaator, kütusepump, väljalasek kollektor, väljalaske torustik, kütuse torustik, kütuse paak. Diiselmootorite toitesüsteemi erinevus seisneb küttesegu valmistamise viisis, kuna põlev segu valmistatakse vahetult silindris. Vedel kütus pritsitakse kõrge rõhu all läbi pihusti otse silindrisse ja põlev segu saadakse silindris olevast kuumast õhust ja sinna pritsitavast vedelkütusest. Diisli toitesüsteemi põhiosad: kütusefiltrid, kõrgrõhu pump, etteande pump, kütuse paak, pihustid. Diiselmootori toitesüsteemis ringleb kütus madalal ja kõrgel rõhul. Õlitussüsteem
rohkem, paisumisprotsessi politroobi näitaja protsessi lõpul on Soojuse kasutamise tegur = Qz /Qts = Qts/ gtsQa Sõltuvalt põlemiskambri konstruktsioonist ja mootori forseeritusest kõrgem, gaasi rõhk protsessi lõpul on madalam tulemusena on diiselmootorite rõhu tõus vahemikus 0,2 kuni 1,5 Mpa väntvõlli kasutakse rohkem gaasi paisumisenergiat kasulikuks tööks. pöördenurga kraadi kohta. Madala pööretega mootoritel on rõhu Arvestades eeltoodut olenevad paisumisprotsessi parameetrid (rõhk ja
Üle 10 aasta on juba kasutusel lambdasondiga (l-sondiga) kolmiskatalüsaator. Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses sõidukeid, küll vaid CO-sisaldust bensiinimootori tühikäigul. Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto- ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul. 20. märtsil 1958 sõlmiti Genfis Mootorsõiduki ja selle osade ametliku kinnitamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise ja tunnustamise kokkulepe. Selle järgi tunnustatakse vastastikku (lepinguosaliste riikide territooriumil) liiklusohutuse, aga ka keskkonna saastamist mõjutava sõidukivarustuse ja -osade kohta käivaid nõudeid. Eesti ühines kõnealuse lepinguga 18.01.1995, president kuulutas sellekohase seaduse välja 06.02.1995 oma otsusega nr 479.
Eristatakse kahte liiki hülsse: kuiv- ja märghülss. Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutukokku jahutusvedelikuga. 12.Laeva abikatel ja tööparameetrid - Abikatel on mõeldud mitte eriti suurte auruparameetritega auru tootmiseks laevas. Auru tootmiseks võib kasutada diislikütuse või masuudi põlemisel eraldunud soojus en, elektri en või diiselmootorite- ja gaasiturbiinideäratöötanud gaaside (heitgaaside) soojusenergiat (s.o utiil-e. Utilisaatorkatel). Abikateldes toodetud auru kasut põhiliselt abimehhanismide (kui nad töötavad auru energial) käivitamiseks, laevaruumide kütteks,külma laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks, kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3
Eestis 889 073 liitrit biokütust (KN 1514 19 10). 1. oktoobri 2006. aasta seisuga on toodetud 4908 tonni biokütust. 85% nimetatud biokütusest on lähetatud Eestist välja. [4] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määrusega nr 97 "Nõuded vedelkütusele" on kehtestatud nõuded kütusele, mille kohaselt transpordis kasutatav kütus peab vastama standardite EVS-EN 228:2004 (bensiin), EVS-EN 590:2004 (diislikütus) ja EVS-EN 14214:2004 (rasvhapete metüülestrid diiselmootorite jaoks) nõuetele. Bensiini ja diislikütuse standardite kohaselt on neis lubatud biokütuse piirmäär 5 mahu%. Direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris, kohaselt saab Euroopas praegu kasutusel olevates autodes probleemideta kasutada vähese biokütusesisaldusega segu, kusjuures nimetatud standarditele vastava kütuse müümine ei nõua eraldi tähistuse lisamist. [4]
10 Kui sõita sujuvalt, gaasipedaal samas asendis, siis teab aju, et käigud võimalikult ruttu üles vahetada ja saavutada ökonoomseim tulemus.(on ka erandeid, kus erinevad juhtarvutid arvavad, et soovitakse sõita esimese käiguga võimalikult aeglaselt ja võimalikult suure kiirendusega sellisteks juhtudeks on välja mõeldud pool-automaat käigukastid (tiptronic, steptronic)). Diiselmootorite ajud, toite- ja süütesüsteemid on väga erinevad võrreldes ottomootori ajuga. Diiselmootori ajuga töötavad sarnased andurid, kuid toitesüsteemi seade pole mitte sissepritsesüsteem, vaid kõrgsurvel töötav pihustite komplekt. Samuti on silindrites kompressioonid suuremad kompressioon bensiinimoootoril ~8...14 bar/diiselmootoril kuni 40bar, surveastmetel suurt erinevust pole. Diiselmootori juhtploki infotehnoloogiline pool on
laevade abi või mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba
veoks kasutatakse pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone. Paigal
seistes täidavad oma ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad, ujuvelektrijaamad,
ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid ja paljud muud
3 – silindrihülss 4 – keps 5 - väntvõll S = 2R R = S/2 Vc – põlemiskambri maht Vs – silindri töömaht ( kolvikäigu maht) Va – silindri üldmaht Mootori litraaž – kõigi silindrite töömahtude summa Va = Vc+Vs ε = Va = Vc+Vs =1 + Vs Vc Vc Vc Surveaste näitab silindri üldmahu suhet põlemiskambri mahust Ottomootorite ε = 6...9 Diiselmootorite ε = 12...18 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID I takt. Toimub väntvõlli esimesel pöördel, kolvi liikumisel alumise surnud seisu suunas. Kolvi allaliikumisel tekib silindris alarõhk. Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga.
kuid ka see nõuab palju tööd, sest juba esimese plahvatuse ajal rõhk tõusis järsult. Peale esimest ebaõnnestunud mootorit ehitas Diesel teise, mis võis juba iseseisvalt töötada, ja lõpuks kolmanda, mida võis juba koormata. 1898.a. suvel demonstreeriti Müncheni jõumasinate näitusel juba mitut diiselmootorit, nagu neid nimetama hakati. Need mootorid töötasid petrooleumiga, mida pritsiti silindrisse erilises kompressoris kokkusurutud õhujoa abil. Selgus, et diiselmootorite kasutegur on suurem kui gaasi- ja bensiinimootoritel, mis töötavad madala surve ja sädesüütega. Niisiis oli see mootor ikkagi ,,ratsionaalne". Diiselmootoritest oli nüüd huvitatud kogu maailm (8, lk 133-138; vt lisa 12.). Taastuvad energiaallikad Maailm seisab silmitsi ülerahvastumisega. Puudu jääb naftast, toidust ja energiast. Nafta tootmine on saavutamas lage, mis on juba põhjustanud nafta hindade hüppelist kasvu (6). Hetkel liigub
tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. 4. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust. Hallmalm selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugev malm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad
väikeste turbomootorite puhul osutuvad halvenevad kasutusomadused probleemiks juba enne selle piirini jõudmist. Järjestikku rakenduvad eri suurusega turbod, muutuva geomeetriaga turbiinid ja kuullaagerturbod aitavad küll pöördemomendigraafikut siluda ning lag'i ja kõrge boostiläve probleeme lahendada, kuid kipuvad keerukust ja hinda veelgi lisama. Samas näiteks diiselmootorite juures, kus turbo puudused pole sedavõrd suureks probleemiks, on turboülelaadimine muutunud juba valdavaks. Võibolla juhtub see ka bensiinimootoritega, kui nad enne üldse ära ei kao :) Seniks aga jõuame (loodetavasti pisut targemana) tagasi loo alguses tekkinud küsimuse juurde kas turbo asendab töömahtu? Suure vabalthingava mootori eelistest
silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- õlijahuti, 6- väljalaske kollektor, 7-termostaat RINGVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1-kinkstonikast, 2-mereveefilter, 3- merepump, 4- mageveepump, 5- SPM, 6- termostaat, 7- mageveejahuti, 8- õlijahuti, 9- väljalaske kollektor, 10- paisupaak Erinevusi otsevoolu ja ringvolu süsteemide vahel: Jahutussüsteemi osad: PAISUPAAK
satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla: - täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid ( hüls ja plunzer) , kus lõtk plunzeri ja hülsi vahel on 0,001...0,002 mm. Selliseid plunzerkolviga pumpe kasutatakse näiteks diiselmootorite kütuse kõrgsurvepumpades. - vähemtäpse töötlusega varbkolvid. Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk , mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu paigutatakse vastava mõõduga rasvanöörrõngad, mis surutakse vastu tihenduspindasid surveäärikuga. 1. Rasvanöör 2. Surveäärik
annaabi.ee 
