Kas biodiislil on Eestis tulevikku? (0)

Kas biodiislil on Eestis tulevikku?

Tänapäeva maailmas on suureks probleemiks muutunud energia varud ja nende kättesaadavus, paljusus jms. Tuntuima kütusena kasutatakse veel fossiilkütust kuid selle varud hakkavad lõppema ja on vaja leida alternatiive. Üheks selliseks on biodiisel . Biodiisel on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülestrite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest ja rasvadest. Esterdamise tulemusena muutub taimeõli sarnaseks naftast toodetud diiselkütusega. Kõrvalsaadusena tekib glütserool  (glütseriin). Tavaliselt kasutatakse toorainena rapsiõli ja sellest saadud estrit nimetatakse rapsimetüülestriks (RME). Rahvusvaheliselt kasutatakse biodiislikütuse tähistamiseks sageli lühendit FAME (Fatty Acid Methyl Esters).
Biodiisel on alternatiiv tavadiislile või bensiinile, aga kahjuks pole see väga tuntud. Arvan, et inimeste teadlikkust biodiisli suhtes tuleks tõsta, kuna meie maailm areneb pidevalt ja muutub järjest sõltuvamaks meie energiaallikatest. Minu eesmärk on selle essega teha väike ülevaade biodiisli kohta.
Biodiislil on igast vaatenurgast vaadatuna erinevaid häid külgi ja miinuspooli.
Näiteks majanduslikust küljest vaadates võib esialgu tunduda, et on ju odav käia restoranist restorani ja tasuta saada toidu tegemisest järgi jäänud õli, aga samas ei pruugi kõik kohad seda jagada. Võibolla peaks paagitäie kütuse saamiseks sõitma läbi päris pika maa. Lisaks peaks auto ümberehitama, et ta üldse sellise kütusega sõidaks. Ka see on kulukas . Biodiisel kahjustab natuke rohkem auto pumpasid, tihendeid jne kui tavakütused. Biodiislit ostes tema omahind kõrgem kui diisliõlil või bensiinil .
Praktilise poole pealt vaadatuna võib öelda, et biodiislit on võimalik kasutada igalppol, nii autodes , bussides kui ka vedurites. Kasutatakse biodiislit ka lennukites. On võimalik ka kütteõlina kodudes küttekehades kui ka suuremates katlamajadees kasutada. Seda kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna tavalise diisliõliga.
Murettekitav pool on see, et teatud tingimustes (näiteks kui temperatuur on madal jne) ei pruugi biodiisel töötada. See-eest on biodiisel vähem plahvatusohtlik kui diiselõli või bensiin .
Kuid kui vaadata asja teadusliku poole pealt, siis võib öelda, et alternatiiv on vaja tavabesiinile ja –diislile niikuinii leida, mis siis mitte võtta see sama kütus nagu võtsid need poised, kes maailma rändama läksid autoga , mis sõitis tänu heasüdmlikele inimestele, kes jagasid oma toiduvalmistamisest järelejäänud õli? Iseenesest tekib ju seda nii kui nii ja seda maksimaalselt ära kasutades tundub see mõistlik. Lisaks võib ka mainida seda, et kuigi biodiislil sõitval autol heitgaaside hulk pole väiksem kui tavabensiinil või -diislil, kasutavad õlitaimed , millest biodiislit toodetakse selle CO2 hulga kenast ära. Aga samas tuleb tähele panna ka seda, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskumine sõltub tegelikkuses aga biodiisli tootmisprotsessist kui tervikust ning seejuures kasutatud meetodistest. Arvesse tuleks võtta ka süsihappegaasi õhkupaiskamist, mis toimub õlitaimede kasvatamise käigus (kütuse põlemine põllu harimisel), tooraine transportimisel biodiislit tootvasse ettevõtetesse, õli muundamisel biodiisliks, biodiisli transportimisel tarbijani . Süsihappegaasi emissiooni hindamisel tuleks arvesse võtta ka biodiisli madalamat efektiivsust võrreldes fossiilkütustega (biodiisli puhul on mootori kütusekulu suurem).
Lisaks hõivataks biodiisli laialdasem tootmine suured maa-alad õlitaimede kasvatamiseks, seda maad võiks kasutada hoopiski toidutaimede kasvuks (väidetavalt on Euroopas toiduainete hind tõusnud) ka võib laialdane õlitaimede kasvatamine võib viia metsamaade vähenemiseni.
Kuid biodiislit vaadates võib ka välja tuua selle, et selle tootmisel saadakse suurtes kogustes vajalikku toorainet- glütseriini, mida kasutatakse kosmeetika, ravimi jm tööstusharudes. Õli eraldamisel saadav taimne jääk kasutatakse ära. Seega on biodiislit võimalik täielikult ära kasutada, ilma, et tekiks reostust mingisuguste tootmisjääkide näol.
Arvan, et kuna maailmal on väga-väga varsti vaja umber kohaneda, siis oleks biodiesel hea lahendus. Ehkki on tal oma head ja vead, on ta siiski päris hea lahendus, ka praegu kasutusel olevatel fossiilkütustel on oma miinuspooli. Inimeste teadlikkust biodiisli suhtes tuleks tõsta, et kasutajad saaksidtasa ja targu umber hakata kohanema biodiisliga. Biodiislit võib segada diiselüliga ja segusid, mis sisaldavad alla 20% biodiislit võib kasutada ka diiselmootoris või minimaalselt modifitseeritud mootoris (kuigi mõned tootjad ei pikenda kindlustust, kui motor on kahjustunud niisuguste segued kasutamisest). Puhas biodiesel nõuab siiski ümberehitatud mootorit, et vältida hoolduse ja jõudlusega seotud probleeme.
Kasutatud allikad:

http://biooil.ee/

Lisamaterjal õpetajale. Alternatiivsed energiaallikad : kas biodiisel on lahendus