- Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin - Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid : - Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi : - Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c) Krakkimine :
......................................... 4 2.1 Süsi .............................................................................................................................. 4 2.2 Kütteõlid ...................................................................................................................... 5 2.3 Bensiin ......................................................................................................................... 5 2.4 Diiselkütus ................................................................................................................... 6 2.5 Alkoholil baseeruvad kütused ..................................................................................... 6 2.6 Hargnenud ahelaga eeterlisandid ................................................................................. 7 2.7 Maagaas ja veeldatud bensiini gaas ......................................................................
Bensiini oktaanarv iseloomustab bensiini: a) isesüttivust b) Detonatsioonikindlust - õige c) bensiini aurustuvust d) bensiini kangust 2. Mis juhtub talvel suvise diiselkütusega? a) aurustub liiga kergesti ja lendub paagist b) ei aurustu ja seetõttu ei sütti c) hangub ja kaotab voolavuse - õige d) kütuse tihenemise tõttu muutub põlemisaeg liiga pikaks 3. Miks ei kasutata talvist diiselkütus suvel? a) määrimisomadused muutuvad liiga halvaks b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused d) kõrgema temperatuuri juures kütus aurustub ja lendub keskkonda 4. Mida iseloomustab tsetaanarv? a) diiselkütuse isesüttivust - õige b) bensiini põlemiskiirust c) vedelgaasi aurustuvust d) diiselkütuse voolavust 5
tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. 1.1 NELJATAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID
Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike arv on 50 ringis. Peale nafta väljapumpamist toimub tema fraktsioneeriv destillatsioon. See tähendab, et üritatakse vabaneda naftas leiduvatest gaasidest. See toimub kuumutamise teel. 1. fraktsioon: gaas 2. fraktsioon: bensiin C5-C10 3. fraktsioon: petrooleum 4. fraktsioon: diiselkütus 5. fraktsioon: masuut 6. fraktsioon: vahad, bituumen Bensiini saagise suurendamiseks viiakse läbi krakkimine. See on pikkade süsivesikuteahelate lõhkumine sobiva pikkusega ühenditeks. Füüsikalised omadustest: Süsivesinikus on hüdrofoobsed. Vetthülgavad seega. Veest kergemad. Tihedus väiksem kui 1. Lahustavad hästi orgaanilisi aineid. Iseloomulik lõhn. Keemilised omadused: kõik nad põlevad. Pürolüüsimise võimalus (lagundamine ilma hapnikuta). Polümerisatsioon
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt
Sõjad, Lahesõda 1990-1991, Tsetseenia sõda jne. 6.Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid. Sest et nii on odavam. 7.Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? 8.Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Vedelasolekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1.Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon 2.Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40- 210 kraadi C ; diisel 200-350 kraadi C ; kütteõli 230-360 kraadi C 3.Mis on masuut? Raske küttõli, mis koosneb mitmesugustest destilleerimise ja töötlemise jääkidest 4.Mis on bituumen? Looduslikult esinev tahke või vedel süsivesinike segu, nafta ja asfalt 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab 6.Millest koosneb keemiliselt vedelgaas? propaanidest ja butaanidest 7.Millest koosneb keemiliselt bensiin? AUTOKÜTUSED 1
biomassi energia ammu kasutuses, osatähtsus väike. kolmandased: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi pruunsüsi, põlevkivi turvas. 4. Naftatööstus: 1. Nafta ammutamine maismaal odav, mere põhjast kallis, Põhjamerest saab 2,5 4 km sügavuselt. 2. Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. 3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid 4. Nafta töötlemine linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut, kemikaalid, plastmass, kunstkiud, sünteetiline kumm. 5. Maagaasi tootmine. positiivne: 1. Suur kütteväärtus. 2. Põlemisel eraldub vähe saasteaineid. 3. Ammutamine maismaal, odav. 4. Kütus soojuselektrijaamades, katlamajades. 5. Transport torujuhtmete mööda odav. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Ei sobi keemiatööstuse tooraineks. 3. Transport merel on kulukas. 6. Tahked kütused. positiivne: 1. Suured varud. 2. Hea keemiatööstuse tooraine. 3. Peamine
Referaat Biodiisel Tallinn 2009 Biodiisel on keskkonnasõbralik mootorikütus. Biodiisel on puhtamalt põlev ja taastuv diiselkütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi kaasaegsele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb peaaegu samaks. Valmistamine. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod
Kasutusalad Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutakse peamiselt kütusena ja keemiatööstuses toorainena. Naftahinnast sõltuvad kõik enamike teiste kaupade hinnad. Nafta on algtooraineks kõikidele plastikesemetele. Maapinnast amutatud nafta tuleb eeltöödelda. Sellest eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja ülejäänud gaasid. Seejärel transporidtakse see torujuhtmete või naftatankerite abil naftatöötlemistehasesse. Seal eraldatakse sellest butaan ja propaan, bensiin, diiselkütus, kütteõli ning masuut (bituumen). Viimast kasutatakse asfalti ja mootoriõlide tootmisel. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks barrel võrdub 159 liitriga. Joonis : Toornafta destillatsioon. Ajalugu Naftat tunti juba enne ajaarvamise algust. Hiinas osati sellest juba siis petrooleumi saada, mida kasutati lambiõlina, ravimina ja sõjapidamises. Esimene tänapäevane puurtorn lasti käiku 1855. Aastal USA-s Pennsylvanias
Kasutades naftatöötlemistehaseid on tunduvalt odavam. 7. Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? Pärsia lahes. Kaspia piirkonnas on kaevandamise ja transpordi kulud suuremad. 8. Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Gaasi transporditakse vedelas olekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1. Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon. 2. Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40-210 °C, diisel 200-350 °C, kütteõli 230-360 °C. 3. Mis on masuut? Raske küttõli, mis koosneb mitmesugustest destilleerimise ja töötlemise jääkidest. 4. Mis on bituumen? Looduslikult esinev tahke või vedel süsivesinike segu. Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt. 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab? Bensiini saagise suurendamiseks. Pikad süsivesinikahelad lõhutakse lühemateks. 6
populaarsust just viimastel aastatel. Seni pole aga Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud, vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud. Rapsiõli on Eestis leidnud rakendust valdavalt toidulaual, kuid seda võidaks kasutada ka kütusena. Antud töös tutvustatakse biodiisli tootmisega seonduvaid küsimusi ja biodiisli kasutamisega kaasnevaid nüansse. 1. Mis asi on biodiisel Biodiisel (mono alküül estrid) on puhtamalt põlev diiselkütus, mida tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi praegustele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb samuti umbes samaks. 1.1. Biodiisli eelised Biodiisel on: · biolagundatav · põleb puhtamalt kui konventsionaalne diiselkütus · on taastuv energiaallikas · seda toodetakse taastuvatest ressurssidest.
gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. 4.Naftasaadused Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks. Saadused: autobensiinid lennukibensiinid tsiviilreaktiivkütused diislikütused kerged kütteõlid rasked kütteõlid 5.Autokütused Peamised naftast saadud kütused on bensiin ja diiselkütus. Bensiin: Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus 30...200 oC. Peamised süsivesinikud: alkaanid: normaal- ja isoalkaanid tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised areenid: C6H6 alküülderivaadid alkeenid ja tsükloalkeenid Bensiinide oktaaniarvud:
- Pöördkolb- ehk Wankelmootor (sulgudes on võimalik silindrite arv, rasvaselt on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid) Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia
Allikas: International Energy Agency Riigi osalemine maailmamajanduses Mongoolia energiavarade ekspordi- ja impordipartnerid on Venemaa ja Hiina. Energiavaradest imporditakse ainult naftatooteid. Suures mahus ekporditakse kivisüsi ja mõnel määral ka toornaftat. Hiinasse transpordib Mongoolia pea 90% koguekspordist, seega tähtsaim ekspordipartner on Hiina. Oluliseimaks impordipartneriks on Venemaa, sealt imporditakse umbes 75% riiki imporditavatest naftatoodetest, nt. diiselkütus, bensiin. Energiajulgeolek Mongoolia ainsateks märkimisväärseteks ekspordi- ja impordipartneriteks on Venemaa ja Hiina. Kuigi Mongoolia on ise võimeline oma rahvast energiaga varustama, imporditakse riiki sisse väga suur osa naftatoodetest ning seega sõltub Mongoolia rahva heaolu suurel määral Venemaast. Ainsana tarnib Mongooliasse olulisel hulgal energiavarasid Venemaa, kes ei ole poliitiliselt stabiilne ja on hiljuti palju pingeid tekitanud. Praegust olukorda Mongoolias on
· Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid, need kleepuvad toitesüsteemi detailidele · Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust oksüdeerimisele temp. 100kraadi. DIISELKÜTUS · Diislikütuse isesüttivust iseloomustab tsetaanarv. · Suvise diilikütuse tsetaanarv peaks olema 40...45 ja talvise 45....50 · Biodiisel on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvates allikatest nagu taimeõlid. · Biodiisel on väävlivaba. METANOOL EELISED : · Kõrge oktaaniarv · Laiad süttimispiirid, võimaldavad töötada lahja seguga · Leegi madala temperatuuri tõttu on Nox-sisaldus väike, ei põleta mootori klappe ning tekitab vähe ladestusi. · Kuni 20%-ne veesisaldus ei vähenda mootori võimsust ega kasutegurit. Keemia 2012
Sissejuhatus Viljandi Naftabaas OÜ tegeleb diislikütuse ladustamise- ning hulgimüügiga. Naftasaaduste terminaal asub Viljandis aadressil Reinu tee 18. Samal territooriumil tegutseb Texor OÜ, mis käitleb lisaks diislikütusele ka bensiini oktaanarvuga 95 ja 98. Nagu ka diiselkütus on bensiin kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega õnnetus, mille ohualaks on hinnatud 20 m põlemisala välisservast väljapoole. Ebasoodsate ilmastikuolude korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille
Eestisse. Impordi osas oli suurem kasv Eestist (62,2%) ja Venemaalt (46,8%), üle 46% kasvas import ka Belgiast ja Hollandist. Leedu import Eestist kasvas aastases võrdluses 120,1 milj. . Import kasvas 27,5%, taaskord tegid tugevama tõusu Venemaa, Saksamaa, Poola ja Läti. Eesti kaubavahetuse bilanss Leeduga on kahanevalt negatiivne, olles 2010 - 285,9 milj. , ja 2009. a. -483,81 milj. . Lõviosa negatiivsest bilansist moodustab bensiin (43,4%) ja diiselkütus (43,3%). Eetsi kaubavahetus Leeduga oli stabiilselt suures miinuses 2011. a. oli see - 482,8 milj. , ikka samade kaubagruppide tõttu mis ka varasematel aastatel. Tööhõive Leedu tööjõud koosneb umbes 1,6 miljonist inimesest, kellest pisut vähem kui ¾ on hõivatud erasektoris. 2008. aastal registreeriti tööpuuduseks tööealiste hulgas keskmiselt 5,5%. 2009. a. lõpuks oli Leedus registreeritud töötuse määr 15,9% töövõimelisest elanikkonnast
Formaldehüüdi 3.Petrooleum(reaktiivkütus) C11,C12 - diisel-kütus, 6, mille tipust eraldatakse bensiin ja krakkgaasid, toodetakse metanooli katalüütilisel (metalloksiidid) reaktiivkütus, kerge kütteõli põhjast aga petrooleumi-gasoili fraktsioon. Viimane oksüdatsioonil. 4.Kerge gasoil (C13-C17) - diiselkütus, gaasturbiinide pumbatakse toruahju 2 sügavkrakkimiseks (> 500°C, 9. Isopropanool (isopropüülalkohol) kütus, ahjude kütteõli (masuut) 5000 kPa). Mõlema ahju krakkproduktid antakse Nagu eespool öeldud, oli isopropüülalkohol üks esimesi 5
3/ Väliskaubandus. 2003 aastal eksportis Eesti mineraalseid kütuseid, mineraalõlisid ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest. Seega 3,4 miljardit krooni jooksevkontosse. 2003 aastal oli jooksevkonto 15,9 miljardi krooniga ja 12,6% SKPst miinuses. KÜTUSE TARBIMINE* Kütus ning Aasta. 2000 2001 2002 2003 Kerge kütteõli ja diiselkütus, tuhat tonni 450 492 570 586 Autobensiin, tuhat tonni 306 335 311 308 Mõeldav on biodiisli eksport, sest tööjõud, ehituskulud, tooraine, maksukliima on soodsamad kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis. 4/ Keskkonnasõbralikkus. CO2 emissioon vastab põletatud kogusele vastava massi taimede CO2 tarbimisele. 1 hektar rapsipõldu toodab aastaks hapnikku 40 inimesele (10,6 miljonit liitrit)
ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded, muu teave. 15. R- fraas- keemilise ainega seotuid riske S-fraas- keemilise aine puhul ohutusnõudeid. 16. ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks ohunumbrit transpordimasina peale. Näiteks amoniaak, kloor, propaan, butaan, bensiin, diiselkütus, elavhõbe. 17. NH3 lubatud kogus õhus on 0.02 mg/l (tööruumis), inimese tajuvus lävis 0.037 mg/l. 18. Dräger on saastekontrolli masin, millega saab määrata TTMA. 19. Bekrell on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks. Grei on neeldumisdoosi mõõtühik. Ekvivalentdoosi valem saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. 20. Inimele formeerub kiirgusallikatest saadav aastane kiirgusdoos D järgmistest
aga laialdaselt sojaõli.Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud .populaarsust just viimastel aastatel.Seni pole aga Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud,vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.Rapsiõli on Eestis leidnud rakendust valdavalt toidulaual, kuid seda võidaks kasutada ka kütusena. Mis asi on biodiisel Biodiisel (mono alküül estrid) on puhtamalt põlev diiselkütus, mida tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi praegustele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb samuti umbes samaks. Biodiisli eelised Biodiisli vahe konventsionaalse diisliga tuleb välja olulises põlemata süsivesinike, CO ja tahkete osakeste emissioonide vähenemises. NOx
süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükloalkaanid), vähesel määral on ka aromaatsed ja küllastumata süsivesinikke. Tema tihedus on 15C juures 800...845kg/m3. 2)Nafta ja maailm Naftaga kaasnevad looduslikud materjalid on bituumen ja asfalt. Nafta tootmine
Halvad on lt-määrsõnatuletised: ülearuselt palju > ülearu palju, lepingujärgselt > lepingu järgi, ööpäevaringselt > ööpäev ringi, ööpäev läbi, kogu ööpäev. Õiged on kevaditi, suviti, talviti, sügiseti. tulija, panija, olija, pesija, surija, nägija Tüvele on lisatud ebasobiv võõrliide: arvutiseerima > arvutistama, raalistama. kõlbulik > kõlblik importtariifid > imporditariifid, ekspertarvamus > eksperdiarvamus, diiselkütus > diislikütus, transporttööline > transporditööline (omastavaline liitumine) autode rivi > autorivi, märksõnade register > märksõnaregister, rahade eraldused > rahaeraldused, gümnaasiumide seadus > gümnaasiumiseadus isikuline koosseis > isikkoosseis, lepingulised kohustused > lepingukohustused, kohtulik vaidlus > kohtuvaidlus, majanduslik kriis > majanduskriis, rakenduslik kõrgkool > rakenduskõrgkool, kaubanduslik reklaam > kaubandusreklaam
kasvatamiseks. 7) Kaks Eesti metsade erinevust vihmametsadest. - Meie metsades moodustavad enamuse okaspuud, meie metsad on kuivemad, ei ole nii liigirikkad. 8)Miks paiknevad Eestis suuremad elektrijaamad Kirde-Eestis? - Sest Kirde-Eestis leidub kõige enam põlevkivi, millest toodetakse elektrienergiat. 9)Milliseid kohalikke energiaressursse kasutatakse Eestis? -Põlevkivi, turvast, puitu 10)Milliseid sisseveetavaid ressursse kasutatakse Eestis? -kütteõli, diiselkütus, maagaas, autobensiin 11)Missugused on põllumajandussaaduste vähenemise + ja - ? - Plussid *Loodus- Loodus jääb puutumatumaks, väheneb reostus(väetised) Miinus *Inimene- Tootjate kasum väheneb(ühtlasi riigi rikkus) 12)Kaks tegurit, mis soodustavad/takistavad puidutööstuse arengut Eestis? -Soodustavad- *metsa suur juurdekasv *tehnika areng *nõudlus välismaal(valmistooted) *tööjõud Takistavad *Seaduste puudulikkus(röövraiujate nõrk karistamine)
Kelvinit). Valemid, mis kirjeldavad gaaside omadusi, on termodünaamiliste temperatuuride kasutamise näiteks. Konstantsel rõhul muutub gaasi ruumala võrdeliselt tema temperatuuriga arvatuna absoluutsest nullist. Samuti, kui gaasi hoitakse fikseeritud ruumala juures, siis selle surve kasvab võrdeliselt tema termodünaamilise temperatuuriga. 7 4. TÖÖ JA ENERGIA Kütteained nagu bensiin ja diiselkütus kutsutakse kõrgekvaliteetseteks energiaallikateks. Nad kannavad seda nime sellepärast, et väike kogus kütteainet sisaldab suure hulga kasulikku keemilist energiat. Kui autojuht sõidab autoga mööda võidusõiduringrada ja saabub täpselt samasse kohta, siis kütuse põlemisel vabanenud kogu keemiline energia on muutunud soojuseks. Mootor raiskab üle 70% kütuse energiast radiaatorist ja väljalasketorust hajuva soojusena
kaugjuhtimisega kiirblokeerimisklapp. - Mootorlaeva raskekütuse süsteemid peavad olema varustatud eelsoojendusega. - Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks (separeerimine, filtreerimine) ja silindrisse pihustamiseks. Kütusesüsteemi tüüpiline ülesehitus: 1- Põhjavaheline kütusetank (raskekütus); 2 - Põhjavaheline tank (diiselkütus); 3- ventiilikarbid; 4- jämefilter; 5- raskekütuse ümberpumpamispumbad; 6- diiselkütuse ümberpumpamispumbad; 7- diiselkütuse settetank; 8- raskekütuse settetank; 9- eelsoojendi; 10- diiselkütuseseparaator (purifikaator); 11- raskekütuseseparaator; 12- diiselkütuse kulutank; 13- raskekütuse kulutank; 14- segutank; 15- gaasidepüüdja; 16- kütuseetteandepumbad; 17- eelsoojendid; 18- peenfilter; 19- mootori kõrgsurvepumbad; 20- kolmikkraan. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem 2.1.1
A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 7 2.1 Määrdeained .........
.............6 3.3 KOMBINEERITUD REGULEERIMISEGA KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD........................7 4. DIISELMOOTORI PIHUSTID......................................................7 5. PIHUSTITE TÖÖ KONTROLL JA REMONT....................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................10 2 1. Mootorlaeva kütusesüsteem ja selle osad Kaasaegsetel mootorlaevadel kasutatav vedelkütus võib olla kas kerge diiselkütus või raske kütus. Vastavalt kasutatavale kütusele peab laev olema varustatud kütusesüsteemide ja süsteemide juurde kuuluvate seadmetega, mis tagavad kütuse võtmise laeva mahutitesse, selle säilitamise, transportimise ühest mahutist teise ja äraandmise laevalt. Kütuse laevale võtmiseks ja varude säilitamiseks on laev varustatud suurte kütuse põhjatankidega. Tankid on varustatud torustike ja
kõrgus ei suurene enne, kui tõstekahvlid on jõudnud masti tippu. tööpind Tööpind on põrandapind, millel pidevaIt töötatakse. Kaasaegsete laotõstukite kasutamisel kehtivad põrandapinna siledusele ja tugevusele suhteliseIt ranged nõuded. Nii näiteks peab lao põrand siirdetõstukite kasutamisel pidama vastu survele vähemalt 100 kg/cm 2. jõuallikas Sisepõlemismootorites kasutatakse kolme kütuseliiki: diiselkütus, bensiin ja gaas. Diiseltõstukid on sobivad töötamiseks õues ja suurtes, hästi ventileeritavates siseruumides. Diiseltõstuki ekspluatatsioonikulud on madalad ja vastupidavus suur. raskuskese Iga objekti raskuskeskmeks on üks punkt, milles objekt on igas suunas tasakaalus. Raskuskese on üks punkt, milles objekt on igas suunas tasakaalus. Raskuskese on teiste sõnadega homogeensete objektide massikeskpunkt (näiteks kuubi kujulise homogeense
hüdroenergiast. Gaas Gaasi osa energiaressursina on pidevalt kasvanud (8%-lt 34%-ni). Tuleviku prognoosi kohaselt on oodata gaasitarbimise kasvu kuni 1,7-1,9 miljardit m3 aastaks 2005, vähendades samal ajal masuudi jm. raskete kütuste tarbimist. 82% gaasitoodetest tarbib Riia regioon. Nafta(õli)tooted Vastavatest ressurssidest moodustavad ca 7% nn. madalama fraktsiooniga naftatooted (masuut jne.) ja ülejäänud on bensiinid, diiselkütus ning õlid. Fossiilsed kütused Fossiilsetest kütustest moodustab ¾ Poolast ja SRÜ-st imporditud kivisüsi. Ülejäänu näol on tegemist kodumaise toormega (turvas ja ahjupuud). Tuuleenergia Alternatiivsete energiaallikate (väikesed hüdroelektrijaamad erakätes (0,6%) + tuuleenergiapargid Lääne-Lätis Grezinis võimsus 20 MWh) osakaal Läti energiabilansis on marginaalne. 2004.a. moodustas see 6,2% tarbitavast energiast. Grezini tuulepark Liepaja
saaks odavalt vastavaid toiminguid teha 47. Nimetage ja kirjeldage gaaskütuseid, mis on lubatud Eestis mootorikütuste turule? vedelgaas(rohkem), surugaas(paar tanklat) 48. Missugune seadus reguleerib Eesti Vabariigis vedelkütuste käitlemist? vedelkütuse seadus 49. Millised vedelkütused on Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.2010.a määrusega nr 16 Eestis mootorikütusena ja kütteõlidena kasutusse lubatud? E95, E98 ? 50. Kuidas on õige öelda: diiselküte, diiselkütus või diislikütus? diislikütus 51. Kuidas tähistatakse tanklas suvist ja talvist diislikütust? talvisel on lumehelbemärk, suvisel pole 52. Nimetage manuseid, mida diislikütusesse on lisatud? tsentaaniarvu parendid, põlemist soodustavad manused, antioksüdandid 53. Kirjeldage diislikütuse ekspluatatsioonilisi omadusi. a)tsentaaniarv(mootori töö võimsuse ja ökonoomilseid näitajad), b)fraktsioonkoostis(määrab kütuse põlemise
Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli aastat müün oma toodangu lepingu alusel Tartu Mill-le ja plaan on tulevikus läbi Kevili turustada välismaale. Projekti maksumus on 300000€, suur osa sellest on mul masinate, seadmete ja hoonete näol olemas. Tootmise alustamiseks vajalike ressursside (diiselkütus, teraviljaseeme, tootmiskulud) soetamiseks võtan 2016.a. aprillis pangast 20000€ kevadtööde laenu. See laen on lühiajaline ja madala intressiga (aasta intress 10%). Detsembris tasun tagasi kogu laenu, vahepeal tasun intresse. Esimese aasta planeeritud sissetulekust planeerin uuendada kuivatit, selleks arvestan 40000€. Mina saan töötasu, bruto 1000€ kuus. Rohkem palgatöölisi ma ei kasuta. Hooajatöödel (külvamisel, teravilja koristamisel ) kutsun appi oma
miljonite aastate jooksul. Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Energeetilise kütusena ei tule kõne alla, väljaarvatud üksikutel juhtudel ajutise ja väikese võimsusega energiaallikana kohtades, kus puudub alaline elektrivarustus. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline. Kasutatakse sageli väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muul kombel elektrivarustuse tagamine majanduslikult end ei õigusta. On odavam kui bensiin. Kerge kütteõli on sarnane diiselkütusega ja need on omavahel asendatavad.
selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid samaväärseks ja arvestatavaks konkurendiks ottomootorile. Sele 13 Rudolf Diesel (Biodieseloflasvegas) Kõige vanem automark on Mercedes-Benz, mis on ainsa margina sama vana kui autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on Peugeot, Fiat ning Renault. Sele 14 Brabuse tuunitud Mercedes-Benz (Classicdriver) Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi, kui 1888. a.
alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid Autode võidukäik · Esimesed autod olid hästi kallid. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu Karl Benz, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud keskmine ameeriklane neid osta. (Tänapäevases rahas maksaks auto 200 000 eurot!) Duryea Motor Wagon läks pankrotti ja vennad müüsid oma firma maha. · Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise sissetulekuga inimesele oli Henry Ford
vähe. Otse sissepritse ottomootori korral valmistatakse küttesegu valmistatult silindris, pritsides silindrisse bensiini. Diiselmootorid Diiselmootorites valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoris st et silindris surutakse kokku puhas õhk, millesse pritsitakse kütus ja mis süttib kuumas õhus ise. Diiselmootoreid jaotatakse sissepritse mooduse järgi: 1) Otse sissepritsega diiselmootorid nende mootorite puhul pritsitakse diiselkütus otse põlemis kambrisse. Põlemiskambri moodustab kolvipeale erikujuga ruum, mis paneb selles kokkusurutava õhu pöörlema, et sissepritsitav kütus seguneks paremini õhuga. 2) Eelpõlemis kambriga diiselmootorid nende mootorite korral toimub kütuse sissepritse eelpõlemis kambrisse, mis on peene ava kaudu ühendatud põhipõlemis kambriga. 3) Pööris kambriga diiselmootorid mille põlemiskambri ühe osa moodustab erikujuga
Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. 2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused. Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmiseks.. Bensiin on lenduvam kui diiselkütus ja lennuki petrooleum. Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd lisandite tõttu.Diiselkütus Et eristada naftast toodetud diiselkütust biomassist toodetust, nimetatakse esimest petrodiisel Petrodiisel on fossiilne kütus, mida saadakse toornafta fraktsioneerival destillatsioonil.. Koostise moodustavad süsivesinikud C8 kuni C21 :parafiinid ja naftaleenid ja alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu
riigieelarvest. 3 Venemaa maksusüsteem Vene Föderatsioonis on kehtestatud järgmist tüüpi makse ja lõive: (Maksud Venemaal 2015) Föderaalsed maksud ja lõivud – kehtestatud maksukoodeksi alusel ja on kehtivad kogu riigis: 1. käibemaks – 18% 2. aktsiisid (aktsiisiga maksustatavad kaubad – etüülpiiritus, alkohoolsed joogid, tubakatooted, autod, bensiin, diiselkütus) 3. ettevõtte tulumaks – 24% 4. dividendidena saadud vene firma tulu vene firmalt ja füüsilise isikuna (VF resident) – tulumaks 9% 5. välismaise firma tulu saadud vene firmalt, ning samuti vene firma saadud tulu välismaiselt firmalt – tulumaks 15% 6. füüsilise isiku tulumaks – 13% 7. ettevõttest osaluse korras dividendidena saadav tulu – tulumaks 9% 8. üldine sotsiaalmaks (maksab tööandja) – 26%
kui ka muude kütuste varude puudumisel Eestis. (Kroon, K) Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus. Seda kasutatakse peamiselt transpordis, kasutatakse sisepõlemismootoris. Energeetilisse kütusena kasutatakse bensiini väga vähe. Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe. Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole. On reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K) Maagaas on tekkinud sarnaselt naftale. See koosneb peamiselt metaanist. Maagaas täidab poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis ja USA. Eestis leidub maagaasi vähesel määral Keri ja Prangli saartel ning mõnes kohas Põhja-Eestis
Põlemistingimused: 1) Hapnik 2) Materjal tuleb soojendada süttimistemperatuurina NAFTA EHITUS Naftal puudub valem (segu igast ainetest). Nafta ehitusest: Pikad hargnemata süsinikuahelad _._._._._._._._._ Lühikesed sirged süsinikuahelad _._._ _._._ _._ Hargnenud süsinikuahelad NAFTA KÜTUSTE TOORAINENA Destillatsioon: Bensiin 40-210 kraadi C skaalal Ligroiin 120-210 kraadi C skaalal Petroolium 150-320 kraadi C skaalal Diiselkütus 150-360 kraadi C skaalal Gaasiõli 230-360 kraadi C skaalal Solaarõli 300-400 kraadi C skaalal Masuut poolvedel jääk Krakkimine ahelate lühendamine. Reformimine ahelate hargnevaks muutmine. Rafineerimine polümeriseerimise tõkestamine (aine töötlemine ainega, mis ei luba tekkida pikki ahelaid). VEDELKÜTUSTE KVALITEEDINÄITAJAD Detonatsioonikindlus bensiinidel. Oktaanarv võrdlussegu heptaan 0 isooktaan 100.
Eestis. (Kroon, K) Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus. Seda kasutatakse peamiselt transpordis, kasutatakse sisepõlemismootoris. Energeetilisse kütusena 5 kasutatakse bensiini väga vähe. Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe. Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole. On reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K) Maagaas on tekkinud sarnaselt naftale. See koosneb peamiselt metaanist. Maagaas täidab poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis ja USA. Eestis leidub maagaasi vähesel määral Keri ja Prangli saartel ning mõnes kohas Põhja-Eestis
Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et vett aurustada) aga kui see aur kondenseerida ja eraldunud soojushulk arvutada põlemisel eraldunud soojushulgale juurde - saame kõrgema kütuseväärtuse. Kütteväärtuse keskmised suurused diiselkütus 42000 kj / kg bensiin 43000 – 46000 kj / kg petroolium 43000 kj /kg TIHEDUS See on suhekütuse ühe mahu ühiku mass kg ς = m / v ( kg /m³, kg / Cm³) Kütuse erikaalu järgi liigitatakse: kerged kütused ς < 800 kg / m³ ( 0,8 < kg / m³) bensiin, petrool rasked kütused ς > 800 kg / m³ ( 0,8 > kg / m³ ) masuut jne kütuse tihedus oleneb tema temperatuurist, Temperatuuri tõstmisel tema tihedus väheneb
eraldatakse õli vesinik-doonorite või lahustite või nende -Bensiin (gasoline) kt. 50-200°C See on tumepruun, tugeva spetsiifilise lõhnaga vedelik, kombinatsioonide abil. -Petrooleum 175-275°C mis sisaldab ~ 300 erinevat ühendit . Saagis ca 3-4% -Diiselkütus 200-350°C koksistatava söe massist. Koksitõrvas olevad peamised -Masuut > 300°C Põlevkivi koostis aromaatsed ühendid on kt-ga > 180°C. Koksitõrv lahutatakse rektifikatsioonil kindlate keemispiiridega fraktsioonidesse. põlevkivi (kukersiit) koosneb: 2
ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtus ja mugavus ning suur tootlikkus. Vaiade rammimisel pehmesse pinnasesse on aga nõrk tagasilöök ning diiselrammi on raske käivitada. Raske on käivitada ka madalate temperatuuride korral. Hüdrovasar- eeliseks on see, et hüdrovasaraid saab kasutada vee
nev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri (vt tabel 9). Tabelist või tekstist peavad selguma kasutatud andmete allikad. Kui tabelis kasutatakse andmeid teatmekirjandusest, siis viide allika kohta tuleb tuua tabeli all. Kui tegemist on autori arvamusega, siis tuleb ka see märkida. Näide: Tabel 1. Kütuse hind Rotterdami sadamates veebruari teisel nädalal 2000 aastal, USD Kuupäev Diiselkütus Bensiin 98 Bensiin 95 01.01 98,50 127,00 108,00 01.02 99,50 127,50 109,50 Allikas: Äripäev, 16.02.1999, lk 28 16 3.6 Joonised Joonise nimetuse alla kuuluvad näiteks kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud, skeemid, ja pildid
Mida kõrgem on temperatuur seda madalam on tihedus ja viskoossus. Viskoossuse vähenemisega paranevad vee ja mehaaniliste osakeste eraldumise tingimused. Eelsoojendustemperatuuri separeeritavale kütusele leiame kütuse viskoossuse nomomogrammi järgi. Raskete kütuste viskoossus separeerimisel peab olema vahemikus 12- 40 cSt. Paremad tulemused saavutatakse viskoossusel alla 20 cSt. Soovitatavad temperatuurid: - destileeritud kütused kuni 30° C, - diiselkütus kuni 40° C, - keskmise viskoossusega kütused 70 - 80° C, - rasked kütused 96 - 98° C, Õlide separeerimise eelsoojendus hoitakse vahemikus 80 - 85° C, kõrgem temperatuur soodustab õlide happelisuse tõusu. Reguleerseibi valimise reegel: - mida suurem on kütuse (õli) ja vee erikaalude vahe (kerged kütused) seda suurem peab olema reguleerseibi ava läbimõõt. - mida väiksem on kütuse (õli) erikaalude vahe (raske kütus), seda väljapoole nihkub neutraalkiht
tugevam on side siirdemetallides, kus esineb kovalentse ja metallilise segaside. Metallilisel sidemel puudub suund => metalli on võimalik deformeerida. Cu, Fe.. Ioonilise sidemega ained on suurema sulamistemperatuuriga, tugevamad kui metallid. Iooniliste ainete lahused ja metallid juhtivad elektrit, metallid on kõrge soojusjuhtivusega, sepistatavad, plastsemad. Mõlemad eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus. Diisli koostis ja tsetaaniarv. Diiselkütus saadakse mitmete destillatsiooniproduktide segamisel, sisaldab põhiliselt alkaane ja tsükloalkaane. Areenide hulk on piiratud. Väävlisisaldus 0.02-0.05% autodiislis. Tsetaaniarv iseloomustab diisli isesüttimist ja ühtlast põlemist. Optimaalne arv on 45-60. Kui tsetaaniarv on liiga väike, on süttimine aeglane, kütusekogus kambris kasvab, mis korraga süttides tekitab suure rõhu ja mootor hakkab kloppima. Kui tsetaaniarv on liiga suur, langeb mootori efektiivsus
Soojendi temperatuur T1 ( K ) Saadud soojusehulk Q1 võrdne põletatud kütuse Soojendi massi m ( kg ) ja kütuse kütteväärse q ( J/ kg ) korrutisega. Q1 Q1 = mq Mõningate kütuste kütteväärtused - q ( MJ/ kg ) Bensiin. petroolium, nafta ( ligikaudu ) 46, diiselkütus 42, kivisüsi 29. Töötavaks kehaks on aur või gaas, mis soojendist saab soojusenergiat Q1. Osa soojusenergast muudetakse kasulikuks tööks A ( J ), osa soojusenergiast aga läheb nn. jahutisse (meie jaoks kasutult) Q2 ( J ) Seega kasulik töö on võrdne
Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem CnH2n, n>2). Alkaanid e. küllastunud süsivesinikud Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp3-süsinikud); üldvalem CnH2n+2 Alkaanide leidumine ja kasutamine Maagaas - peamiselt CH4 Nafta alkaanide, tsükloalkaanide ja areenide segu Nafta fraktsioonid Bensiin C5 - C9 40o - 150o Ligroiin ehk lakibensiin Petrooleum Diiselkütus Õlid Masuut Nafta krakkimine bensiini saagise suurendamiseks lõhutakse pikad süsivesinikahelad lühemateks Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül
annaabi.ee 
