Mahajäetud maja (0)

„Mahajäetud maja“
Kokkuvõte
Üheksa aastased poisid Joonas ja Martin, olid parimad sõbrad sünnist saati. Suve alguses läksid nad kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad ühe talumehe juures tööd. Aga töö oli raske ja ilm soe, nad läksid kohalikust poest jäätist ostma. Tee peal kohtasid nad Miat , kes oli Martini ja Joonase klassiõde. Koos mindi poodi otsima . Kohale jõudes avastasid, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istus kamp lapsi, kellega nad kaasa läksid. Mindi jõe äärde mängima. Joonas märkas eemal imelikku maja ja küsis selle kohta. Kohalikud lapsed ei tahtnud sellest rääkida, vaid keelasid sinna minna. Mia kadus pundi juurest. Joonas ja Martin otsisid teda. Nad nägid Miat võõra poisiga koos jalutamas.
Hommikul selgus, et Mia ei olnud õhtul tagasi tulnud. Nad ütlesid, et Mial oli paha olla, aga ise läksid Miat otsima. Nad otsisid mahajäetud maja ligidalt, sest seal nägid nad teda viimati. Nad otsisid kogu maja läbi, aga Miat ei leidnud.
Otsustati järgmisel päeval tagasi minna. Mini-Martin oli neid märganud ja tahtis kaasa minna, nad pidid ta kaasa võtma muidu oleks ta ära kaevanud, et Martin ja Joonas tegelevad töö asemel kahtlaste asjadega. Maja hoolikamal läbiotsimisel leidsid nad ühe luugi. Luuk oli raske ja rauast. Augus oli redel . Joonas läks esimesena ja kukkus. Ta kukkus kuni jõudis väga suurde ruumi ja maandus tuhamägedesse. Kohe kukkusid ka teised. Mini-Martin ütles, et ta poleks hüpanud, aga luuk oli kinni läinud ja nad said aru, et nii raske luuk ei saa ise kinni minna...
Ruum kuhu nad kukkusid oli hiiglaslik . Nad leidsid täiesti tühja linna, väljas oli pime ja nad jäid tänavale magama. Kui Joonas ärkas, olid Martinid kadunud ja mingi imelik mees ajas teda tünni ja pobises: „Kiiresti! Palun tule!“ Joonas üritas temaga rääkida ja ei tahtnud tünni pugeda. Iga kord kui Joonas ütles sõna laps, pobises mees et: „Ole tasa, ära ütle seda!“ Lõpuks ajas ta Joonase tünni ja põgenes.
Joonas ärkas majas , kus oli naine ja see sama mees. Joonas saadeti tuppa , kus oli voodi. Ta magas ja ärgates seisid võõras naine ja mees toas. Joonast kutsusid nad oma pojakeseks. Joonasele tehti suur pidusöök . Kõik maitses ühte moodi. Vahukoor nagu kartulid , kartulid nagu kanapraad ja kana nagu salat. Järsku hakkasid liba -vanemad paanitsema ja saatsid Joonase kinnisesse ruumi. Ärgates oli uks lahti ja liba-vanemad on kadunud. Majast lahkudes leidis ta värava kõrvalt ühe üksiku puulehe ja pani selle omale tasku.
Joonas läks sõpru otsima ja leidis nad sealt, kus nad ennem koos magama jäid. Martin oli teada saanud, et sõna laps peale tulevad kohale ruuterid- umbes 1m pikkused ühe silma ja ratastega robotid, kellel on taser, leitud lapsed viidi Kuninganna Floriana lossi.
Ruuterid hakkasid poisse taga ajama . Nad põgenesid pilvelõhkujasse, leidsid lifti ja et üles sõita pidid nad mõistatusi lahendama ja „Tetrist“ mängima, mis oli Martini lemmik mäng. Pilvelõhkuja tipus oli mees nimega Defo. Kes rääkis neile Floriana kuningriigist ja sõjast Ferimonti ja Floriana vahel ja et rahu hoida, saavad Ferimont ja Floriana korra aastas kokku ja söövad lapsi. Nad said teada palju maa-aluse maa kohta. Kunagi ammu paistis seal päike, kuid suitsevad tehased varjutasid taeva. Taimed ei kasvanud enam. Siis leiutati galvadan, mis kõlbas süüa ja toitis, aga maitses ja lõhnas halvasti. Kõik maitses ühtemoodi. Lapsed said endale ülesande leida lossist võti millega avada värav, mis viib Ferimonti kuningriiki.
Defo saatis nad lossis olevaid lapsi välja päästma . Martinid ja Joonas lasksid ennast ruuteritel kinni püüda, et pääseda Floriana juurde.
Ärgates olid nad suures saalis. Kõik lapsed olid uinutatud. Lõunal viidi lapsed suure õunapuu juurde, lapsed ruttasid õunu sööma, kuid poisid seisid, sest Defo rääkis neile, et õunad teevad nad uniseks. Mini-Martin sööstis ka õunte poole, kuid Joonas ja Martin püüdsid ta viimasel hetkel kinni. Poisid plaanisid öösel võtme varastada. Plaan õnnestus ja jõuti väravani. Järsku ümbritses neid tuhanded ruuterid, koos Mia ja salapärane poisiga Simmu. Simmu pobiseb midagi ja ruuterid lõpetavad töötamise. Nad rääkisid poistele, et Defo oli neile valetanud ja Floriana kogub lapsi selleks, et sõjavägi teha, mis suudaks Ferimontlastele vastu panna. Muidu Ferimontlased tulevad ja rikuvad maa ka ära.
Ferimonti riik oli prügi täis ja selle elanikud olid haiged, poolpimedad ja töötasid tehastes . Poisid hiilisid ühte tehasesse kui järsku hakkas alarm tööle, nad nägid tehase poole tulemas tuhandeid ferimontlasi. Poisid põgenesid katusele ja Joonas leidis kasti, kus põhjas oli lehekujuline auk. Joonas pani lehe, mille ta oma liba-vanemate juurest leidis, auku .
Käis raksatus, kõik tehased lõpetasid töö ja pilved kadusid . Kõik ferimontlased pudenesid tuhaks.
Poisid pöördusid tagasi Floriana juurde ja seal anti kõigile valida kas tagasi koju minna või sinna jääda. Joonas ja Martin otsustasid maale pöörduda, kuid Mini-Martin tahtis jääda, sest ta oli orbudekodust ja ta liba-vanemad olid tema vastu väga toredad.
Floriana keris aja tagasi suve algusesse , päeva kui mindi laagrisse.
Uudistes teatasid: „Lastekodust on kaduma läinud 7-aastane poiss Martin, kes temast kuulud on, andke palun teada!“
Martin ja Joonas jäid Mini-Martinit igatsema, kuigi alguses nad teda ei sallinud.
4