„Mahajäetud maja“
Kokkuvõte
Üheksa aastased poisid Joonas ja Martin, olid parimad sõbrad sünnist saati. Suve alguses läksid
nad kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad
ühe talumehe juures tööd. Aga töö oli raske ja ilm soe, nad
läksid kohalikust poest jäätist ostma. Tee peal kohtasid nad Miat ,
kes oli Martini ja Joonase klassiõde. Koos mindi poodi otsima .
Kohale jõudes avastasid, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees
istus kamp lapsi, kellega nad kaasa läksid. Mindi jõe äärde
mängima. Joonas märkas eemal imelikku maja ja küsis selle kohta.
Kohalikud lapsed ei tahtnud sellest rääkida, vaid keelasid sinna
minna. Mia kadus pundi juurest. Joonas ja Martin otsisid teda. Nad nägid Miat võõra poisiga koos jalutamas.
Hommikul selgus, et Mia ei
olnud õhtul tagasi tulnud. Nad ütlesid, et Mial oli paha olla, aga
ise läksid Miat otsima. Nad otsisid mahajäetud maja ligidalt, sest
seal nägid nad teda viimati. Nad otsisid kogu maja läbi, aga Miat
ei leidnud.
Otsustati järgmisel päeval
tagasi minna. Mini-Martin oli neid märganud ja tahtis kaasa minna,
nad pidid ta kaasa võtma muidu oleks ta ära kaevanud, et Martin ja
Joonas tegelevad töö asemel kahtlaste asjadega. Maja hoolikamal läbiotsimisel leidsid nad ühe luugi. Luuk oli raske ja rauast. Augus oli redel . Joonas läks esimesena ja kukkus. Ta kukkus kuni jõudis väga suurde ruumi ja maandus tuhamägedesse. Kohe kukkusid
ka teised. Mini-Martin ütles, et ta poleks hüpanud, aga luuk oli
kinni läinud ja nad said aru, et nii raske luuk ei saa ise kinni
minna...
Ruum kuhu nad kukkusid oli hiiglaslik . Nad leidsid täiesti tühja linna, väljas oli pime ja
Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed paljude noorte lugejate seas. Viimane neist võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaanide konkursil 1. koha. Mahajäetud maja on tema 3. romaan. 3 Pealkirja tähenduslikkus Pealkiri on koha nimi, kus raamatu põhitegevus alguse saab ja ka toimub. Raamatu pealkiri tekitab minus huvi, sest mulle meeldivad inimeste poolt majajäetud esemed ja majad. Lisaks olen kummitus-ja õuduslugude fänn ning selline pealkiri seostub õudustundega. 4 Tegevuse toimumispaik ja aeg Raamatu alguses mainitakse korra Joonase kodu ja kooliõut, kuid raamatu alguses
metsa. See, kes seal sees liikus, oli tegelikult Marko, ja ta oli seal laohoones, sest Klinker ja Kang otsisid teda taga. Marko taipas, et piiluja oli Joonas. Ta läks ukse peale Joonast hüüdma, et ta ära ei jookseks ja et ta tagasi tuleks. Joonas teda ei kuulnud, kuid teda kuulsid Klinker ja Kang. Kui Joonas mõne tunni pärast metsast tagasi tuli, oli laohoone leekides. Joonas läks sinna sisse ja tõmbas ühe keha sealt välja. Uudishimulikud külaelanikud olid juba põleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletõrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas välja tõmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa võtta, kuid oli üks tunnistaja, kes ütles, et Joonas tuli hiljem, kui maja juba põles. Järgmisel päeval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas ,,KOOLIPOISS PÄÄSTIS KAASLASE TULESURMAST". Joonase vanemad olid vihased, et Joonas üldse oma nina sellistesse asjadesse topib
tulemusena ta võõrdus joonistamisest ja hakkas lenduriks. Ühel rännakul tabab lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hädamaandumise kõrbes. Seal kohtab ta väikest printsi, kes palub endale joonistada lamba. Lendur ebaõnnestub, kuna ükski joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel joonistab ta lõpuks kasti ja väidab, et lammas on seal sees. Üllatuseks oli prints just seda soovinud. Jutuajamiste käigus tutvustab prints oma koduplaneeti, mis on vaevalt suurem kui maja. Seal on kolm vulkaani (kaks neist aktiivsed, üks kustunud). Planeedi mullapind kubiseb hirmsate ahvileivapuude seemnetest, millest tõusnud võrseid prints igal hommikul kitkub. Jutustaja arvab, et see planeet on asteroid B-612. Väike prints armastab päikeseloojanguid ja roosi, mis sündis ühel hommikul koos päikesega. Õige pea hakkab lill oma pisut pirtsaka enesearmastusega printsi piinama ja too otsustab planeedilt lahkuda. Et
pabereid. Ta läks pööningule ja otsis seal ka asju mida hävitada. Ta leidis õmblusmasina Singer seest kMartini tubakakoti mille sees oli kulda ja Ingli pross, mis oli vallamaja keldrist kaduma läinud. Aliide arust polnud Martin seal keldris viibinud. Järgmisel päeval läks Aliide rattaga sohu ja viskas kotikese sinna. 1992 Lääne-Eesti Zara puhastas vaarikaid. Aliide tegi vaarikamoosi. Zarat ikka huvitas miks oli uksele kirjutattud tibla ja miks loobiti maja kividega. Aliide pakkus Zarale võimalikke põhjuseid. Zarat häiris Aliide rahulikkus. Zara mõtles, et saab Aliidega vähemalt igapäevastest asjadest näiteks toodete hindadest rääkida, kuid Aliide oli ikka liiga rahulik. Zara mõtles jälle et Pasa on teel siis ja teda ei takista miski. Zaral tuli meelde , et ta taskus on foto. Kui Aliide läks sahvrisse purgikaanet järgi, otsustas Zara, et nüüd on aeg tegutseda. 1991, Berliin Fotol on kaks noort tüdrukut
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes.
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes.
keele oskus oleks selleks hea, et saaks rüütli teenriks, temaga lossis elada ja uhkeid roogi süüa - poisid ootasid, et neilt hakataks mune maha võtma ja nad saaksid laulda sama kaunilt kui kastraadid kloostrid, kelle laulu peale naised sulasid, ootasid, et see tava ka nende külasse jõuaks - kõik hakkasid kodupoole minema, Leemet aga ei tahtnud veel Magdaleenast lahti lasta, talle oli tulnud peale armastus, Leemet teatas, et tuleb tüdrukuga kaasa, maja juurde jõudes märgati Johannest noaga, kes haiget lehma asus ravima minema, poisid tahtsid seda pealt näha, Johannes lõikas lehma saba alla sügava haava, nii samuti ka kõrvadele ja rinda, väites neid olevat piludeks, mille kaudu haigus välja saab, lisaks üritas Johannes lehmale hülgerasva sööta, Leemeti jaoks lihtsalt piinati vana lehma, kuid ta ei sekkunud, viimaseks sammuks oli haavade ravimine kuuma auruga, seda tehes lehm lõpuks suri
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta a
Kõik kommentaarid