Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diana Leesalu „Mahajäetud maja“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
joonas, poisi, martini, joonase, liba, leesalu, otsima, luuk, laagrisse, kana, õuna, jäätis, hirmus, õudus, diana, miat, luugi, majas, ärgates, kartulid, pilvelõhkuja, maitses, avama, kole, romaanid, pooles, jäätist, pood, mindi, pöörduvad, hiiglaslik, tuppa, põgenevad, nendest, müürid, tehastes, pilved, juhtnöörid, sisenemine, põnev„Mahajäetud maja“ Kokkuvõte Üheksa aastased poisid Joonas ja Martin, olid parimad sõbrad sünnist saati. Suve alguses läksid nad kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad ühe talumehe juures tööd. Aga töö oli raske ja ilm soe, nad läksid kohalikust poest jäätist ostma. Tee peal kohtasid nad Miat, kes oli Martini ja Joonase klassiõde. Koos mindi poodi otsima. Kohale jõudes avastasid, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istus kamp lapsi, kellega nad kaasa läksid. Mindi jõe äärde mängima. Joonas märkas eemal imelikku maja ja küsis selle kohta. Kohalikud lapsed ei tahtnud sellest rääkida, vaid keelasid sinna minna. Mia kadus pundi juurest. Joonas ja Martin otsisid teda. Nad nägid Miat võõra poisiga koos jalutamas. Hommikul selgus, et Mia ei olnud õhtul tagasi tulnud. Nad ütlesid, et Mial oli paha olla, aga ise läksid Miat otsima
........................................16 1.1.7. Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS?. 17 1.1.7.1. Margit Sarapik....................................................................................................17 1.1.8. Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" - MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD...........17 1.1.8.1. Kersti Kivirüüt....................................................................................................18 1.1.9. Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" FÜÜSILINE VÄGIVALD JA KURITEGEVUS.................................................................................................................19 1.1.9.1 Diana Leesalu.....................................................................................................19 2. ANALÜÜS....................................................................................................21 2.1. Üldanalüüs ja järeldused...................................
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi. Ta annab isegi oma surnud vanaisa kingitud maki ära, et lihtsalt teha tagasi. Maki ära andes ta saab aru, et on teinud suure vea
TÕMBA UTTU Joonas ja ta sõbrad/klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ja käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad lähevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab välismaale minna. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest
Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendati, uskunud, et on aega, kõik on alles ees. Ka mehele minemisega oli ta oma parema aja ära raisanud, mistõttu nüüd oli ta armunud endast aastaid nooremasse härrasse. Nende suhe oli tõsine, kuid tihtipeale võis leida kumbagi osapoole mõtisklemas, kas suhe on kõik seda väärt, ent arm ja kirg olid liiga suured, ning seepärast suutsid nad koos olla. Nad küll ei elanud koos, kuid teineteise elamistes käisid Joonas ja Irma justkui oma kodus. Irma armastas küll Joonast, kuid siiski pettis teda, lausa mitmel korral. Kord tahtmatult, kord meelega. ,,Armastus on ühe inimese suure tunde peegeldus teisel inimesel," nii arvas Irma. Paarikese suhet hakkas lõpupoole viima pidev kahtlustamine. Joonas arvas, et Irma varjab tema eest midagi. Ühel hommikul läks Irma haiglasse, kus ta sooritas abordi, ning koju tagasi hiilides tõstatas Joonas tüli. Noormees arvas, et
Raamat sisaldab lasteluuletusi. Luuletused on üsna pikad ja rasked lugeda, eriti eelkoolieas. Arvan, et raamat on suunatud koolilastele. See raamati ei kuulu kindlasti minu lemmik luuletuste raamatu hulka, aga tore oli tutvuda ikkagi. Meelde jäi luuletus „Paha isa“, kus kasutati imelikku sõnavara: 9 Suvi saabus. Enne jaani Läksid lapsed laagrisse. Isa jälle laagerdama Pani suure vaadi õlut. Suvi möödas. Lapsed suured- Kõik ei mahu kaadrisse. Isal jälle pilt on taskus Ja ka õlu maitseb mõrult. Neli hommikut ja üks õhtu Septembrihommik. Joonas ärkas imelise tundega, aga nad olid esimesel koolipäeval sissemaganud
polnud jõudnud. Toomas Nipernaadi koos Taavet Joonaga kõndisid mööda maanteed mitu päeva ja olid väga väsinud. Märgates kaugelt hooneid nägid nad kuidas rahvas jooksis neile vastu, aravates, et tegemist on uue köstri ja tema abilisega. Nipernaadi läks asjaga kasa. Ta jutlustas ja ristis. Joona väga kartis piduliste petmist. Järgmisel hommikul jooksis uue köstri abiline tallu, neile teatades et, uus köster hilineb. Pidulised said väga vihaseks Nipernaadi ja Joonase peale. Läks suureks kakluseks. Kadri arvates polnud Joonas süüdi ja palus temal jääda. Kähmluse ajal jooksis Nipernaadi ära ja põgenes järjekortselt. Kaks svidrilindu-paabukest Sügisene soojus, vaikus ja rahu. Mööda teed kõndisid Nipernaadi ja Kati kolm päeva ja nad olid eksinud. Kati oli väga väsinud ja jalad valutasid aga muudkui unistas heast elust Nipernaadiga. Kolmanda päeva õhul kui Niperaandi läks toitu ja vett otsima ei
Eluajal töölt koju tulles võttis ta viina ja rääkis poegadele põnevaid lugusid. Ühel korral avastas poeg Eero viinapudeli tühjana ja pani sinna vett, et isa jooks seda viina pähe ja siiski jutte räägiks. Paraku sai isa aru, sai vihaseks ning hakkas lapsi rihmaga nüpeldama. Anni Maide oli naine, kes oli harjunud teistele ettekirjutusi tegema. Tema kohta tavatseti öelda, et päike tõuseb sealt ilmakaarest kust Anni ütleb. Anni pojad Mihkel ja Joonas rajasid eduka ja raha sissetoova äri erinevate kaupade müümise näol. Annile see rikkus ei meeldinud, olevat kõlbmatu eluviis tulevastele kodumaa kaitsjatele ja täismeestele. Poegade ärile tõmbas ta lõpuks kriipsu peale ja pani nad uuesti raamatuid lugema ja vanade kommete järgi elama. Ja kui pidevalt kutsuti poegi kodust ära sõjaväkke, siis otsustas ema, et kodumaal ei saa neid kunagi õigesti kasvatada ja võttis pojad ning läks Martin Vaide paadile. Sealgi
nagu kirjanik neid ise nimetas. Verne'i fantaasia, mis on ülimalt rikas ei kaota reaalsuse piire. Ta kasutas enda koostatud kartoteeki, mis sisaldas üle 25 tuhande sissekande igasugustest maadest ja elualadest. Ta populaarsematest teostest võib ära märkida "Kapten Granti Lapsed", "Kakskümmend tuhat ljööd vee all" ja "Saladuslik Saar". "Kapten Granti lapsed" kirjutas ta 1866. aastal. "Kapten Granti lapsed" jutustab kuidas laev "Duncan" läheb otsima laeva "Britannia" laevahuku ellujäänuid. "Britannia" kapten oli Grant. Seetõttu võetakse ka "Duncan'ile" kaasa ta meeleheitel lapsed Mary ja Robert. Hukust saadakse teada pudelkirja abil mis saadakse püütud kala kõhust Suur-Britannia lähedal vetes. Kiri oli kolmes keeles, igast ühest oli osa vesi ära uhtunud. Raskesti loetavat kirja proovitakse tõlkida ja saadakse teada, et laev on kusagil 37 laiuskraadi juures Austraalia lähedal põhja läinud ja ainsad ellujäänud
Temast jäi järgi hulpima vaid jänesenahkne müts. Aer langetati mütsi kohale, kuid laintest ei tulnud kätt. Villem oli läinud. Ka julla jäätunud nöör murdus ja see kadus lainte taha. Kohe peale seda märkas Kustas maad. Nad Simmuga hakkasid kohe sõudma. Iga tõmbega ähvardasid väsinud kehad kokku vajuda, kuid maa oli ju nii lähedal. Õhtuks jõudsid mehed kaldale. Koos aidati Lui paadist kaldale. Kustas ja Lui jäid kaldale nagu rondid puhkama, Simmu läks inimesi otsima. Metsatuka tagant leidiski ta küla ja vankriga tuldi sealt teistele järele. Hommikul ärkas Kustas võõras all-Läti talus. Lui oli ära viidud haigemajasse. Simmu purssis oma vigast läti keelt ja vahendas Kustase ja pererahva vestlust. Rannatalus veedeti 2 päeva. Seejärel võeti oma 11 hülgepoja nahka ja 3 püssi ning mindi Riiga. Sealt kirjutas Kustas Luile, kes oli Vindavi haiglas, kirja. Peale sööki ja linna peal käiku sõideti rongiga Tallinnasse, kus müüdi hülgepoegade nahad
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Koostaja: Gerli Allos Klass: 12 Juhendaja: Helle Paloveer 2014 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 2. Algus lk 4-6 3. Minu arvamus lk 7 4.Kokkuvõte lk 8 5.Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Ma valisin sellise teema sellepärast et mulle meeldib lugeda noorsooromaane. Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kun
Juhan Saar„Õhtujutud“3. Bob Hartman„Unejutud“ 4. Matthew Price „Unejutud kõige noorematele“5. Anne Parksepp „Meie lapse unejutud“ 6. Heiki Vilep „Une-Mati udujutud“ 7. Kerstin Thorvall„Õhtujutud Andresest, varsti 4“ Nimetage olulisemad eesti lastekoomisiautorid ja nende teosed. 1. Karl August Hindrey “Pambu-Peedu”, “Piripilli-Liisu”, „Seene-Mikk“. 2. „Pontu ja Priidu“ Teet Kuusmaa 3. Olimar Kallas „Poiss ja koer" ning „Kerapoiss ja Kuubipoiss“ 4. Joonas Sildre „Maailma naba” Missugused rahvausvaheliselt tuntud lastekoomiksid on eesti keeles saadaval? *Muumid ,,Väikesed trollid ja veeuputus” *Miki Hiir *Pipi Pikksukk ,,Pipi ajab kõik joonde ja teised lood.” Lasteraamatu analüüsi põhipunktid: 1. A. Pervik ,,Kunksmoor” Teema (millest raamat räägib?) Raamat räägib toredast, heasüdamlikust nõiast nimega Kunksmoor, kes elab keset merd tillukesel saarel, koos lindudega
maja . Ta avas silmad ja nii palju loomi olid tema ümber ja rääkisid temale igasugu jutte . Martin ei saanud aru , kuna kõik rääkisid korraga . Martin oli ehmatusest tumm . Ta ei osanud midagi öelda ja ta küsis loomadelt kus asub tema kodu ja kus ta on , kuid loomad ei vastanud sellele . Ta pani uuesti käed silme ette ja hakkas nutma . Ta kartis nii väga , et ei näe kunagi oma vanaema ja oma peret ning arvas , et temaga juhtub sama asi mis isa ja vanaisaga . Linnuke lendas Martini õla peale ja küsis poisilt , miks ta nutab . Martin rääkis oma unenäost , oma isast ja rääkis , et see ei ole võimalik ta ei ole ju teistest erinev poiss . Luksudes poiss küsis linnult kas ta ei näe kunagi enam oma peret . Lind ei oskanud poissi aidata aga lohutas teda ikkagi . Martin soovis kogu südamest koju tagasi minna ning ta usaldas linnukest ja ta uskus , et ta jõuab ühel päeval vanaema juurde . Ja selle mõttega heitis poiss pikali ja uinus
Kui palju sul sõnaõigust on lõikude valimisel?Õigust on täiesti piisavalt, aga eks saate panevad enamjaolt kokku toimetajad. Kui mulle jääb miskit põnevat silma, ega ma siis seda ka vaka all hoia. Teinekord juhtubki, et kirjutatakse mujalt ja otse mulle, siis põrgatan asjakese toimetajatele edasi. Ja nii see läheb, kui asi vähegi väärtuslik tundub. Oled saates ainuke telepoolne ülesastuja. Toimetamise rasket tööd teevad samas ju hoopis teised - Marina Mälk, Joonas Hellermaa ja laias laastus kogu brigaad. Lihtvaatajale jääb mõnikord mulje, et sina oledki asja A ja O.Alati jätabki n-ö vapiloom või topis või käilakoletis mulje, justkui see olekski tema saade. Tegelikult on saatel taga tubli kümmekond tegijat, kelle kõigi koostöös see asjake sünnib ja sestap see nii hea välja näebki, et igaüks teeb hästi oma tööd ja tunneb oma asja. Mitu aastat ise saatega "OP!" oled seotud olnud?Läheb seitsmes hooaeg.
kuid pidi nüüd pettuma. Mihkel Justus pani Borisele hindeks viie, alles pärast seda luges väetuntud ajaloolase mõtteid ja leidis need Borise kirjatöös kajastuvat ilma ühegi viiteta autorile, seetõttu on õpetaja vihane ning räägib õpilasega karmilt. Boris eitab vene ajaloolase mõtete kopeerimist, mis Martin Justuse veelgi rohkem endast välja viib. · Preili Mäger, noor matemaatika õpetaja tunneb Martini vastu huvi, kuid mees pole naisega suhtlemisest eriti huvitatud. Zoloogia õpetaja looduse armastus tundub Justusele eluvõõra, vastuolulise ning surnud moraalina. · Martin kavatseb jääda suvel linna, et Sokratesest raamat kirjutada. · Martin justus elab eeslinnas kahekordse üürimaja teisel korrusel koos kuueteistkümne aastase tütre Astridi ning oma naisega. Astrid on keskpärane tüdruk, ei paista
See olleks teile paras paik!". Peale esimesimkive hakati laulma. Siis suri Hiisu, kanad ja pandi põlema saun. Aliide meenutas kuidas 1988 aastal oli ta poest tulle kuulnud teismelisi laulmas ning ärritusest jättis om aleivakoti maha. Praegu aga oli aknataga tulev naeruhääl nii tugev nagu seda oli Aliide õemehel Hansus kes valiti Eesti Vabariigi ajal Riigikoogu vahtkonda. Iseseisvuse väljakuulutamisest olim möödunud mõni kuu. Aliide surnud mehe Martini vana sõber Voldemar tuli külla. Ta rääkis kohtukutsest ja et Aliide peab võibolla tunnistama tulema. Voldemar rääkis et ka Aliidel võib jamasid tulla. Aliide lubas et läheb Voldemari eest kostma, kui sisamas teadis et seda ta ei tee. Aliide hakkas põletama Martini vanu ajalehti, raamatuid ja muid pabereid. Ta läks pööningule ja otsis seal ka asju mida hävitada. Ta leidis õmblusmasina Singer seest
kaasa, kus nende vastastikune tõmme ka võõrustajale märkamatuks ei jäänud, kes tegi väga selgeid ja taktitundetuid kommentaare. Magnus pakkus välja, et nad võiksid abielluda, siis saaks Kai temaga kaasa tulla, kuid seekordki ei tahtnud Kai Eestist lahkuda. Magnus jõudis ka mõelda selle peale, et ta ise jääks Eestisse, kuid hoolimata sellest , et see oli ta kodumaa, ei suutnud ta jätta oma endist elu, seega läks Magnus tagasi Tallinna Säre nimekirja otsima. See oli ühes Kana tänava puumaja kolmandal korrusel. Kahel esimesel korrusel oli parajast käimas suurem jooming ning Magnusel õnnestus hõlpsasti nende tähelepanu äratamata viimasele korrusele minna ja hakata otsima sarikalaudade vahelt seda nimekirja. Selleks tõmbas ta lae alla õigesse kohta vana voodi, mis tõenäoliselt päästis ta elu, kuid viis ta ka vangistusse. Varsti tuli üks purjus mees üles, kes tõenäoliselt seal elas ja hakkas aru pärima, et mida Magnus seal teeb
Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haldjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades. Selleks kinkis ta Tyltylile kübara, mis oli kaunistatud võluteemandiga, mis omas haruldast võimet näidata alati tõtt, ning aitab näidata kõigi asjade sissemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvat olelust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Keegi ei näinud seda kübarat, kui see poisi peas oli. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber enda sisse elu. Haldjas muutus nooreks ja imekauniks printsessiks, mööbel läikis nagu marmor, Elu võtsid ka Leib ( tüse ja naljakas vanahärra), tunnid olid ka elus, ning tantsisid, koos leivapätsikestega, korstnast tuli suur leek, ehk siis Tuli, kraanist tuli Vesi, piimakannust tuli Piim, Ellu ärkas ka Suhkur. Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt. Veel ilmus välja
eest ära. Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haildjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades. Selleks kinkis ta Tyltylile kümbara, mis oli kaunistatud võluteemandiga, mis omas haruldast võimet näidata alati tõtt, ning aitab näidata kõigi asjade sissemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvar olelust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Keegi ei näinud seda kübarat, kui see poisi peas oli. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber enda sisse elu. Haldjas muutus nooreks ja imekauniks printsessiks, mööbel läikis nagy marmor, Elu võtsid ka Leib ( tüse ja naljakas vanahärra), tunnid olid ka elus, ning tantsisid, koos leivapätsikestega, korstnast tuli suur leek, ehk siis Tuli, kraanist tuli Vesi, piimakannust tuli Piim, Ellu ärkas ka Suhkur. Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt
Piibli mõisted Piibel- koosneb vanast (heebrea keelne) ja uuest testamendist, mis teevad kokku 66 raamatut. Vana testament on maailma loomisest ja Iisraeli rahvast, uus aga Jeesuse eluloost. Maailma loomise lugu- Kogu universum oli algselt pimedus ja kaos. Alguses lõi Jumal taeva ja maa, Jumala vaim hõljus vete kohal. 1 päev Jumal ütles: saagu valgus, ja valgus sai, ta lahutas valguse pimedusest. Valguse nimetas ta päevaks ja pimeduse ööks. 2 päev Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis laotuse all, vetest, mis laotuse peal olid. 3 päev Jumal kogus veed kokku, et kuiva pinda näha oleks. Ta nimetas kuiva maaks ja veed mereks. Maast ta laskis ta kasvada seemneid kandvaid taimi. 4 päev Jumal jagas valguse kaheks: suurema päeva valitsema ja väiksema ööd. 5 päev Jumal pani vee kihama elusatest olenditest ja maa peale lõi linnud. 6 päev Jumal lõi metsloomad kariloomad ja roomajad ja siis lõi ta enda näo järgi ka mehe ja
Millised tegelased on vahvad? loomad jne. Tegelased võivad seigelda tänaval, metsas, merel või suisa pilve peal. Huvitav jutt õpetab meile midagi. Me saame teada, kuidas on õige käituda. Või räägib lugu sellest, milline käitumine on sobimatu/kuidas ei tohi käituda. Nüüd jutustavad sulle loo tibu ja kana. Üks oskab jutustada ilusat lugu, kuid teine mitte. Kuula nüüd, mis tegelased on meie järgmises loos. Pane tähele, kus nad tegutsevad ja mis juhtub. Siis vaatame, kes oskab jutustada ilusat lugu, kes mitte. 2.“Rattaloo” Uku läks rattaga sõitma. Ta sõitis ja aina Laps kuulab. teksti esmane sõitis. Tuli õhtu, aga tema ikka sõitis. Ja tajumine. Igava
Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest, päritolult ingerisoomlane, sellest ka soomepärane perekonnanimi Nüganen. Aleksander oli pere nooremate laste hulgas. Talvesõjas läks Ingerimaa sõja käigus Nõukogude Venemaa koosseisu. Kogu selle maa-ala, kus Elmo isa ja isapoolsed sugulased elasid, mehed mobiliseeriti Punaarmeesse. Kõik pered, kelle isad oli Punaarmees, saatsid sakslased koonduslaagrisse. Elmo isa koos vendade-õdede ja emaga sattusid Eestisse, Eredale, hiljem Klooga laagrisse. Aleksander on käinud kolm korda esimeses klassis: Venemaal, Soomes ja Eestis. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) 1.3 Kooliaastad Esimese gümnaasiumiaasta õppis ta A. Kesleri nimelises 5. Keskkoolis. Enne teist gümnaasiumiaastat kolis Elmo Tallinna. Algul oli plaan minna Riiga elama; Elmo isale pakuti head töökohta. Kuid teda kutsuti ka Tallinna, seega otsustati Eesti kasuks. Õppima läks Elmo Tallinna 37. Keskkooli
JUTUMÄRGID Jutumärkidesse pannakse 1) otsekõne 2) täpne tsitaat 3) tsitaatsõnad 4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad: Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi. 5) kirjeldatav keelend: Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti. 6) teoste, dokumentide jms pealkirjad: Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat. ÜLAKOMA Ülakoma kasutatakse 1) nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nimetava käände kuju: Shakespeare 'ile ; Joonas 't 2) tsitaatsõnade käänamisel: hacker 'itega SIDEKRIIPS Sidekriipsu kasutatakse 1) kokkukirjutistes, mille üks sõna on tsitaatsõna, täht või lühend: nääri-show; i-mitmus 2) ne- ja line-liitelise liitomadussõnades, mille esimene osa on nimi ilma täiendita: Emajõe-äärsel luhal; Vabadussõja-aegsed relvad. 3) liitsõna korduva osa asemel: Inglis-, prantsus-, vene- ja saksakeelne kirjandus. 4) ärajääva ja asemel Eesti- läti sõnaraamat.
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9
Ruth ja ema saavad väga hästi läbi -> perekonnakombed -> Martin 11-aastaselt orb. Imetleb neid. 2. Martin ebakindel, koperdab igal pool. Õhtusöök. Martin ei oska midagi teha ega ütelda. Ruth mängis klaverit, Martin hämmastuses. Martin 21, Ruth 24. Lahkub. Ruth kutsub tagasi. 3. Armust joobunud. Elas õe (Gertrude) mehe (Bernhard Higginbotham) poe kohal. Ei sallinud õemeest ega õemees teda. 4. Oma toas. Martinil varem palju naisi. 5. Hommikulaud. Martini ja Gertrude vahel sügav õevenna armastus. Läheb raamatukokku. 6. Martin ei tea, millal Ruthi poole jälle minna. Käis Ruthi luuramas. Teatris. Pärast teater Martin loomupäraselt sõbralik ning sebib kahe tüdrukuga. 7. "Kõik, mis on õige, on õige". Õpib kirjandust, grammatikat ja kombeid. Ruth soovitab kooli minna, õpetab grammatikat. 8. Õpib. Ruthile meeldib Martini avameelsus. 9. Raha otsas -> merereisile. Hakkab kirjutama. 10. Ostab jalgratta
sigareti lõpuni. Ta keeras viski pudeli lahti ja võttis esimese lonksu ja seegi ei maitsenud alguses hea. Aeg möödus ja tüdruk oli juba purju jäänud. Kui ta kuulis kruusa libisemist, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Samal hetkel, kui mustad tanksaapad Heidi vaatevälja ilmusid, tõusis tüdruk üllatavalt kiiresti püsti ja ta oksendas otse jõkke. Ta tundis kuidas ta hakkab kukkuma otse jõkke, kuid keegi püüdis ta kinni. "Noh, jota ärkasid ka üles või?" küsis mingi poisi hääl, kelle nägu Heidi ei näinud. Tüdruk hüppas püsti ja oli väga segaduses. Poiss tutvustas end Heidile. Ta nimi oli Tanel, kes käis Heidiga ühes klassis, aga ei olnud viitsinud veel kooli minna. Poiss oli tulnud silla alla suitsetama, sest linnas oli politsei reid. Poiss hakkas Heidile kohe meeldima, tal olid pikad õlgadeni ulatuvad mustad juuksed, tumesinised silmad, tätoveering. Ta kandis seljas valget triiksärki, sõjaväepükse - sama mustriga jaki oli ta
Tartu lähistel elanud Martini-nimeline poiss. Tal olid sinakas-lillakad silmad ja vaskse läikega tumeblondid juuksed. Ta kaksikõde, Marii, oli oma venna välimuse miniatuurne koopia, omades ainult veidi pikemaid, peaaegu õlgadeni juukseid. Mõlemale meeldis maalimine, ent nende ema ja isa olid liiga vaesed selleks, et lastele paberitki osta, värvipliiatsitest rääkimata! Seega harjutasid kaksikud kätt looduses, maalides poris jm, kus aga ruumi leidsid. Kord läksid lapsed metsa marju otsima, et siis hiljem koopaseintele maalida. Nad kõndisid vaikides mööda kitsast ja käänurohket metsateed, vaadates uurivalt alustaimestikku, ent soovitud tulemust nende pikaajaline otsing ei andnud-mets oli marjadest kui tulvaveega puhastatud. Marii tundis paari tunni pärast rasket väsimust, ent ei julgenud seda vennale öelda oli ju too niigi halvas tujus, mis teda ikka enam ärritada. Nii nad kõndisid ja kõndisid, kuni lõpuks
noaga lõhki tõmbas, pidid don Jose ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid tehasest välja jõudnud, hakkas Carmen keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Josed paluma, et ta temal minna laseks. Don Jose laskiski Carmenil minna ja läks ise naise asemel vangi. Jose oli kergelt mõjutatav ja tunnetest Carmeni vastu pimestatud. Carmen oli küll omakasupüüdlik, kuid saatis Josele vangi viili, et too välja saaks. Vangist välja saanud, asub ta Carmenit otsima, kuid teda on raske leida. Kui ta on Carmeni leidnud kohtuvad nad korduvalt, kuid Carmeni püsimatus ajab don Josed vihaseks ja armukadedaks. Don Jose langeb Carmeni ohvriks täielikult siis, kui Carmen teda paluma tuleb, et ta teda ennast ja tema salakaubavedajaist sõpru üle piiri laseks. Don Jose oli Carmenisse armunud ning täidab ta soovi, ka ise salakaubavedajaks hakates. Nüüd, kui don Jose oli täieõiguslik
kuueteistaastase tütre Astridiga perekonna kesklinna korteris kus Astrit näitab isale oma tunnistust kus on kõik hinded rahuldavad, vaid käsitöö, võimlemine ja laulmine on hea tasemel. Martin kurvastab, et ta tütar ei ole näidanud huvi ülesse mingi kindla aine vastu. Proua Justuse kõnetab meest kui too sööb kotletti pärides millal nad Narva-Jõesuuse suvitama lähevad. Martin ei taha minna ja rahuliku vaidluse vältel selguvad järgmised asjad: Martini naine on suhteliselt usklik ja arvab olevat patt see, et olla ebaseltskondlik ei ole arvestatud Kristliku usu 7 surmapattu hulka, naine on veidike isekas ka , sõnades, et häirida teiste suve ei ole okei kuid mees mõtleb et talle antakse rahu raamatut kirjutada on liiga palju küsida. Astrid on oma ema moodi kuid tal on vähemalt isa tumedad silmad, kui selgub, et Martin saab inspektoriks muutub naise meeleolu ja Martin saab aru, et tema kaasatuleku vajadus oli ainult ettekääne jaoks
Ta ei pidanud haiglas kaua vastu, hirm operatsiooni ees sai temast võitu ning ta põgenes sealt. Peale põgenemist vaevasid teda küll hingepiinad kuid ta ei läinud haiglasse tagasi. Karina läks hoopis bussi peale, et sõita sõbranna juurde kelle juures ta oli ratsalaagris käinud. Öiseid reisijaid oli bussis vaid mõni üksik. Kui bussijuht ust sulgema hakkas kiirustas keegi veel bussile. Karinal tekkis hirm, et tullakse teda otsima. Ei , õnneks mitte. Bussisõidu ajal haarab teda kõheduse tunne, ta tunneb et keegi jõllitab teda pimedusest. Karina satub paanikasse ning tormab tundmatus kohas bussist välja. Bussist hüppab välja ka poiss. See poiss oli Pärt. Ta jälitas Karinat, sest Karina tundus talle nii tema õe, Kerli moodi. Karina põgeneb esmalt tagaajaja eest mööda teeserva, käeotsas kõlgub must raske spordikott. Arvates, et metsas on end lihtsam ära peita põikab ta teelt kõrvale
oli tüdruk hakanud imelikult käituma) Matilda oli hirmunud, ta rääkis sellest ka teistele lastele, et hoiatada neid tumepunase mantliga mehe eest ! Joannal tuli mõte minnna ,,nõia" juurde, sinna minnes kohtsaid nad Adeelet poejuures kes tuli ka kaasa nendega. Nõia nimi Antonia. Antoniale seda juttu jutustades läks ta näost kahvatuks. See sama mees tappis ka ta ema. Ema suri kodutiigis. Kõik otsustasid minna koos metsa seda meest otsima ( Joanna ei läinud ,sest ta ei leidnud Sandrile lapsehoidjat. Metsas olles nägi Matilda maja aga see oli muutunud nähtamatuks. Matilda ema helistas, kuid ta pani toru ära. Udune maja oli muutunud tumepunase mantliga meheks. Kõik jooksid minema. Antonia arvas, et see võib olla tema enda loitsust väljatulnud deemond olla. (Ema ei lubanud tal deemondeid välja kutsuda) Antonia pakkus välja ühe variandi kuidas deemondist lasti
kergendustundega maha, kuigi vihma kallas hullemini kui kunagi varem ja nad said oma kohvreid tassides läbimärjaks. Nüüdseks oli Harry juba harjunud platvormile 9 ja kolmveerand minema. Tuli vaid kõndida otse läbi pealtnäha tahke barjääri, mis eraldas platvorme 9 ja 10. Oli ainult raske seda teha nii, et mugud midagi ei märkaks. Sigatüüka ekspressi kiiskav sarlakpunane auruvedur oli juba ees ja pahvis aurupilvi. Harry, Ron ja Hermione läksid vabu istekohti otsima ja panid peagi oma kohvrid rongi keskel asuvasse pagasikupeesse. Siis hüppasid nad tagasi platvormile, et proua Weasley, Billi ja Charliega hüvasti jätta. Viimased salatsesid, andes märku, et nad teavad nendest rohkem, et Sigatüükas toimub sellel aastal midagi, midagi, mis on kindlasti lõbus ja vahva. Proua Weasley ütles, et nad saavad sellest kindlasti õhtusel söömaajal teada. Ja siis sõitis rong ära, jättes vanemad platvormile lastele lehvitama.
on.Isabella valetab emale et Justus õpetab teda klaveritmängima. Isabella mängib Justusele, mispeale Justus tunneb, et on armunud ning nad veedavad oma esimese öö koos. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Justus saab naiselt ja lapselt kaardi, valetab neile, et kõik on samamoodi. Isabellaga kohtub edasi, enam neid ei huvita, kui keegi näeb. Ühel päeval tuleb Isabella ema neiut otsima, nad jäävad peaaegu vahele, aga õnneks, uks on lukus. Mingil hetkel on Justus ja Isabella ranas, tülitsevad. Martin kutsub Isabella endale külla, kus neiu tunneb end nagu kodus. Mainib tütre pildi kohta, et kardab teda. Pärast öö koosveetmist ajab Justus neiu minema, sest kardab, et naabrid näevad. Hommikul räägibki naabriga, kes nagu vihjaks Isabellile, aga pole kindel kaAga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad
annaabi.ee 
