Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dialoog autos". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andrei, kristjan, natasa, arva, moskva, ammu, põhjasõda, talupoeg, kalli, kuld, hurt, kunst, tegevuskoht, küsis, otsima, riide, vaat, tuppa, sankt, tsaar, paleh, kuldne, laegas, imestama, korter, plju, seisis, parandas, tahad, istusid, ferdinand, peterburg, volga, arvad, akadeemias, venamaal, tarkpea, kaukaasia, krimm, arhitektuur, kujuke, skulptuurEestlased venemaal. Lühike sisu:Sõbrad otsustavad otsida varandust. Kristjan jutustab eestlastest venemaal. Tegelased : andres, Andrei, Natasa, Kristjan aga nendega koos – Peeter Esimene, Ferdinand Johann Viideman ja Jakob Hurt. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter, aga ajalooliselt – Narva. Poltaava ja Sankt-Peterburg. - Jah, huvitav lugu... Lihtsalt nagu raamatus... Otse nagu „kapten Granti lapsed”. No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? – küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame – nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. – tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! – kisas Kristjan. - Noh, räägi meile, kultuuri ja ajalooliste sidemete spetsialist, mida sa sellest tead? - Eesti ja vene on naabrid. Neil on olnud alati omavahelised sidemed. Eriti avaldas mõju eesti ja venemaa sidemetele Põhjasõda
Peatükk 10 Vene rahvuslik käsitöö - No ja mis see võis olla? jätkas Andres endale küsimuste esitamist - Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna on harilikult joonistatud marjad ja lilled. See on erk, puna-must kuldne nõu. - Kuldne? - Seda nimetatakse nii ,,kuldne hohloma" - Kas ta on kullast? - Ei, puust. - Puu ei ole kallis. - Ära ütle
Test 9 Arvan, et peaks alustama geograafiast. Kus siiski su vanaisa elas? Küsis Natasa. Ei ole halli aimugi-vastas Andres. Natasa too vanaema kaart. Hakkame otsima- hõikas Andrei. Ma lugesin, et eestlased sõitsid elama Siberisse, Krasnoskisse, Tomski, Omskisse, Tobookisse. Nad rajasid sinna asundusi. Kus see on?- küsis Andres. Ma Näitan sulle kaarti. No esiteks ma et sa tead, et venemaa on kõige suurema pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel
Saladuslik kiri Lühike sisu: raskelt haige vanaisa jutustab Andresele lugu perekonna pärandusest Tegelased.: meile tuttav Andres 8 klassist, kurb ema, raskelt haige vanaema, kauged sugulased Tegevuskoht: algul Andrese kahetoaline korter, pärast vanaisa eramaja ja lõpuks väikelinna tänav ,,Me oleme ütlemata rikkad", armastas rääkida vanaisa. ,,Jah, kahetoaline korter meie linnas on suur rikkus küll!" , mõtles endamisi Andres. ,,Teame seda rikkust, ema kogu aeg räägib: "keeled see on rikkus, teadmised see on rikkus... Nii tahaks küsida: aga kus on raha?" Aga varsti Andres sai aru vanaisa sõnade tähendusest. ,,Vanaisal ilmselt ei ole jäänud kaua elada. Ta tahab sinuga tõsiselt rääkida", - ütles ema ,,Mine tema juurde". ,,Tõsi? Milline õudus! Noh, ma lähen" oli Andres häiritud. Vanaisa ei elanud kaugel, oma majas. Ta ei tõusnud juba mitu päeva voodist üles. ,,Tere vanaisa! Sa tahtsid mind näha?" ,,Jah, ma tahan jutustada sulle paari sõnaga meie
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad
Pöördumatud tagajärjed Ühel külmal sügisesel õhtul jõudis Andres koju oma naise Katreeni ning väikese lapse Sigridi juurde. Toit oli ammu juba valmis saanud ning naine hüüdis abikaasat, et too nüüd kiiresti sööma tuleks, muidu jahtub veel ära. Mees lonkis nördinult söögilaua juurde ning võttis istet. Ta oli täna äärmiselt tujust ära ning närviline, sest sai ühest kohutavast uudisest hiljuti teada. "Kas sul oli täna halb päev tööl?" küsib Katreen, samal ajal toites Sigridit. "Ahh..tead, tavapärane. Nagu ikka, palju vingus nägudega kliente kes pole ühe või teise asja pärast rahul
Ma võtan selle. Nii, palun... palun... pitsid kõigile, jah? OSVALD: Jah. (Rolandile) Kalla välja. Istu, Laura. (Tõuseb püsti.) Võtame maailma auks, mis on täis imesid ja sekeldusi. (Kõik joovad põhjani.) Oi kui hea. Teeme kohe ühe veel. (Roland kallab.) Et kõik laabuks! Oi kui hea. Kuule, see on ju suurepärane jook. Tunnete, kuidas veri läheb liikuma. Elul ei ole viga midagi. Tore. Mulle meeldib! Paus. ROLAND: Kas põllutööd on ühel pool? OSVALD: Ma ei tea, ma pole ammu lehti lugenud, aga ilma vaadates peaks kartul salves olema. ROLAND: Mis ala mees ise oled? OSVALD: Mis mõttes? ROLAND: Mis tööd teed? OSVALD: (Otsib sahtlist tööraamatu, ulatab Rolandile.) Kunstnik. ROLAND: Kunstnik! Kuulsid, Laura. Oot-mis su nimi on? OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger. ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei esinenud eelmisel aastal sügisnäitusel? OSVALD: Ei esinenud. ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke.
iga päev kell kuus juhtkonna koosolek. Õnneks homme on reede, siis saab kaks päeva tööle üldse mitte mõeldagi." Autori hoiak nende suhtes on pigem positiivne. Ta tunneb ja teab neid probleeme tänapäeval ja on need kõik väga hästi etenduses välja toonud. Andres ja Lee olid koos olnud ainult kuu aega ja juba nad abiellusid. ANDRES: "Kas sa siis pole? Sest sa võtsid mul käest kinni ja viisid mu ära. Sellest on nüüd möödas terve kuu. Kõigest! See tundub nii ammu. Nüüd oleme abielus, ja täna peame isegi pulmi, aga apelsinipuid pole ma veel näinud." Tundub, et nad olid kahekesi väga õnnelikud. Neil oli armastus esimesest silmapilgust. ANDRES: "Mäletad, kui me kohtusime, Lee? See oli samuti vee ääres, järve kaldal. Ja vees ei peegeldunud mitte ainult päike, vaid ka sina. Enne kui ma sind päriselt nägin, silmasingi ma su peegeldust vees! Mäletad?" LEE: "Mäletan, Andres! Nii see pidigi olema
ROLAND: Ma olen väga rahul jook. Tunnete, kuidas veri läheb liikuma. OSVALD: Mis keelest? Elul ei ole viga midagi. Tore. Mulle LAURA: Inglise-prantsuse. meeldib! ROLAND: Kahene mootor, aga jumalast (Paus.) ökonoomne. ROLAND: Kas põllutööd on ühel pool? OSVALD: Õppisidki kohe keeli või? OSVALD: Ma ei tea, ma pole ammu lehti LAURA: Ei. lugenud, aga kui ilma vaadata, peaks kartul ROLAND: Mina olen ühe käega reklaamis salves olema. sees. Kindel koht, kus rahad liiguvad. ROLAND: Mis ala mees ise oled? OSVALD: Ma saan aru, et abielus te veel OSVALD: Mis mõttes? pole… ROLAND: Mis tööd teed? ROLAND: Millest te seda järeldate? 8
maha. Ta ei pooldanud pärisorjust, pooldas inimese kõlbelist ümberkujundamist, tema psüühika muutmist. Kui ta tegi 1857 reisi Lääne Euroopasse oli ta väga pettunud, nägi Pariisis pealt giljotineerimist pealt ja oli rabatud. Ta suhtus eitavalt poliitikasse, igasugune võim kaasinimeste üle oli Tolstoi arvates ebakõlbeline. Tal olid tülid aadlikega, hoidis hinges talurahva poole. Jagas Rosseau vaateid. Ta elas hästi kuid samas tundis piina, et ei elanud nagu talupoeg. 7. Tolstoi pedagoogiline tegevus Ta arvas Jasnaja Poljanas talulaste kooli ja kutsus sinna noori õpetajaid ja õpetas ka ise. Õpetajatöösse kiindus ta tugevasti- luges ise kasvatusteaduslikku kirjandust, asutas käsikirjalise pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana", kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse põhimõtet: koolis käisid talulapsed, millal tahtsid ja tegelesid sellega, mis huvi pakkus
TÜTRED: Oi, häbi! Häbi, papa! Ma tahan siinkohal protesteerida oma ilusa õe nimel Ära kuula teda, Ljubov VARVARA: Vaikust, kui isa räägib! MISS C: What did your father say? LJUBOV: Mina võtan seda komplimendina, papa. VARVARA: Mina samuti. TATJANA: Parun ei arva ju nii, ega? RENNE: Ei! Ei... Ljubov on samavõrd ilus, nagu teie abikaasa on intelligentne. ALEKSANDER: Seda ma ütlesingi. Kus on alles diplomaat! Lase tulla, Ljubov kullake, kõik ootavad. LJUBOV: Ma olen kindel, et parun ei taha... ALEKSANDRA: Mina võin öelda, papa! (Kargab püsti, tikksirgelt
(Pahaselt) Ära tee vaga nägu! Sa oled üks pätt, kes ajab Elsa pea sassi, paned mu raha endale tasku, teed Elsa paksuks ja siis põgened ära lõuna Hispaaniasse. Vaata, niisugune sa oled, täpselt samasugune nagu su isa- ega käbi ei kuku kännust kaugele AADU: Kuidas võib Metsa peremees niisuguseid jutte minu ja mu ausa isa kohta ajada. Ma tean isegi, et Elsa on rikas. Kuidas ma ometi selle peale võin mõelda, et Elsa mulle tuleb. PRIIDU: Nagu ma sind ja sinu isa ei tunneks, mõtlete ammu juba selle peale. Aga ma ütlen: niikaua kui minu silmad veel lahti on, ei tohi sina oma jalgagi Metsa talu õue tõsta. Ma hurjutan sulle koerad peale. Kas mõistad? AADU: (läheb ära) Mida iganes! 2.etendus PRIIDU: Niisugused noorte inimeste lapsikud tembud, üksteise kiitmised ja üksteisele sõnumite saatmised ei kõlba mitte minu Elsale. Muide Elsal on iga sõrme otsas viis kosilast. Vali aga välja, kas ärimees, rootslane või mõni muu. (Elsa tuleb )
,,Kirsiaed" Tegelased: Toapoiss Jasa Toatüdruk Dunjasa Ljubov Andrejevna Gajev Toapoiss Friss Kaupmees Lopahhin Üliõpilane Trofimov Varja Anja · Tegevus toimub maikuus · Kirsiaed sümboliseerib Venemaa ilu Sõnum: Sentimentaalsetel põhjustel ei saa kogu elu seisma jääda ,,Kolm Õde" Tegelased: Masa, Irina, Olga Vend Andrei Natasa vennanaine · Kolm haritud õde soovivad sõita Moskvasse, sest väikses provintsis pole nende andele rakendust Sõnum: Kasuta võimalus ära kohe kui see tekib Teoses on suhteliselt vähe sündmusi Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming I. Tehhovi tähtsamad näidendid on ,,Kirsiaed", ,,Kolm õde", ,,Onu Vanja", ,,Kajakas". Näidend ,,Kajakas" on teos kunstist ja kunstnikest, kus Arkadina on tuntud näitlejatar, kes imetleb kunstis ennast, lilli ja aplausi
Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et
3. P E A T Ü K K Tom ilmus tädi Polly ette, kes istus avatud akna all mugavas tagatoas, mis oli ühtlasi magamistuba, söögituba ja raamatukogu. Mahe suveõhk, segamatu vaikus, lillelõhn ja mesilaste uinutav sumin olid avaldanud oma mõju, ja tädi Polly tukkus oma kudumistöö köhal, sest tal polnud mingit seltsilist peale kassi, ja seegi magas tema süles. Prillid olid kindluse mõttes üles hallidele juustele lükatud. Ta oli arvanud, et Tom on muidugi ammu putket teinud, ja oli seepärast üllatatud, kui poiss end nii kartmatult jälle tema meelevalla alla andis. Tom küsis: «Kas ma tohin nüüd mängima minna, tädi?» «Mis, juba? Kui palju sa ära tegid?» 21 «Kõik on tehtud, tädi.» «Tom, ära valeta mulle. Ma ei salli seda.» «Ei valeta, tädi; kõik on valmis.» Tädi Pollyl oli vähe usku sellisesse tõendusse. Ta läks ise välja vaatama; ja ta oleks rahul olnud, kui kakskümmend protsenti Tomi kinnitusest oleks tõele vastanud
MÄRT (ust kinni pannes): TEMA ÕNN! Head meie mõlemad teineteisele ei oleks ütelnud. situatsiooni- Inimene küll ei pea teise nägu laitma, jumal on koomika: Enn kõik loonud; aga vanasõna ütleb: punased kuuleb pealt juuksed ja vindunud lepad ei kasva hüva maa peal. Ja siin on sõna tõeks läinud. Kas ta ammu juba sinu järele jookseb? MAIE: Mitu aega! Ja – isa – MÄRT: No – isa? Viimati –? MAIE (pead noogutades): Isa näeks hea 13 meelega, et ma tema vastu võtaksin! Tema vanemate libe keel on taadi silmad pimedaks teinud, et surve ta tema vigu ei näe. (Märdi kortsus kulmu abiellumisel nähes.) Aga ära sa usu, Märt, ega ma teda ei võta elades! MÄRT: Minu kanapojukene! Aga räägi nüüd, mis
" Ta sirutas käe, nagu küsiks ta rahakotti. Indrek võttiski selle taskust, avas kõik ta sahtlid direktori silma all, et näidata nende tõelikku tühjust. ,,Usun, usun," kordas direktor tühja rahakotti silmitsedes. ,,Teil on ju nii aus nägu. Maal on veel ausust, maal on meie rahva tulevik. Teate, kes oli Jakobson, see Carl Robert? Olete kuulnud? Ja mis tema ütles? Ütles: meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga. Mõistate? Meie rahvas! Eesti rahvas! Nõnda! Ja miks? Et talupoeg on aus, et ta kardab Jumalat, et ta on oma keisrile truu. Vene keisrile on ta truu, sest see on meie keiser. Nõnda ütleks Jakobson veel praegu, kui ta elaks, aga tema on surnud. Aga nüüd ütlen mina seda, ja mis ütleb härra Maurus, seda võite uskuda, sest tema teab. Kui saaks kõik inemised maale viia, siis..." Ta jättis ütlemata, mis siis. Selle asemel võttis ta Indreku sõrmede vahelt rublase paberi, pani selle kokku ja pistis ta kotti, mida poiss ikka veel käes hoidis.
Kas sa tead! Kui minu ema... kui tema - kõige parem inimene ilma peal -, kui minu ema nõid oli, siis - olen mina ka nõid. Siis olen mina ka nõid, Margus! (Viskab end kummuli puu najale ja nutab.) MARGUS (vähe aega kui uimane, siis hellalt). Tiina! Mis sa nüüd ennast vaevad! Kas sind keegi on nõiaks nimetanud? Ütle, kes! Küll ma tal suu kinni panen. Kas sind keegi on põlanud? Kas siis meid miski jõuab lahutada? Sinu ema õnnetu lugu? Tema hauale on ammu kastehein peale kasvanud, kõik on niihästi kui ununud! (Murelikult.) Muidugi, kui sind mõisa-ja kirikukirja panema läheme, siis see ju kõne alla tuleb, sellest mööda ei saa... TIINA (vappub nutust). MARGUS. Ära nüüd nuta! Tule, lähme koju! Mina sind ei jäta! Sa ei tea ju, Tiina, ma ei mõista seda ütelda, kuidas sa mulle armas oled. TIINA (läbi nutu). Kui nad mind sinust lahutavad, (vaiksemalt) kui nad seda teevad, siis... MARGUS. Ära karda
Tegevus seespool, vaatleja pidi ise jõudma, kõik mida kujutas-pisijuhtudel oma tähendus. Kirjutas väikstest inimestest, sest kasvas nendega koos. Võttis temaatika, mis oli südamelähedane. PALAT nr 6 Külas asuv vaimuhaigle, küllaltki vaene ja halvas seisus. Seal palatis on 5 inimest. Ivan gromov(üks kahest peategelasest)-küllaltki haritud, raske lapsepõlv, hakkas põdema paranoiat, nägi maailma must-valgelt, luges hästi palju-haritud geenius ühiskonnas. Andrei Ragin-vaimuhaigla juhataja, loobnud olukorra muutmisest. Ragin läheb palatisse külla ja hakkab Gromoviga rääkima. Hakkab tihemini külastama. Raginit hakatakse pidama ise ka hulluks. On vaid juhuse tahe, et keegi satub hullumaja seinte vahele. Tuli välja ühiskonna kahepalgelisus-aina enam Raginit hakati teda pidama ise ka hullumeelseks, sest nägi Gromovis mõttekaaslast. Ragin läheb reisile Averjanõtsiga, kes peab ennast teistest paremaks. Ragin lõpetabki ise ka seal palatis
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lähevad vabatahtlikena!|"In corpore", na
Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.
KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb teil siit midagi? Nõid:
Esme kõnnib Alexa juurde ja jääb tema nuttu vaatama. Lõpuks tõstab tütarlaps pea ja märkab naist. Esme: Oled sa...Alexa? Alexa: Jah...ja...ei! Ei saa olla! Esme: Ma tulin koju...Alexa... Alexa:Tõuseb maast ja langeb Esmele kaela. Ema! Esme: Tütart vastu kallistades. Kallis Alexa! Mu pärlike! Alexa: Ema! Mõlemad naeravad ja nutavad samaaegselt. Alexa: Aga Adeele? Kas ta on ka siin? Esme: Ta läks metsa sinna, kus ta Marcust kohtas. Alexa: Marc... Esme: Aga kus ta siis ise on? Alexa: Arva ära! Esme: Nii et nad siis ikka on loodud teineteisele... Alexa: Paistab nii...isegi minu jättis ta siia üksinda! Esme: Aga Eino? Alexa: Läks linna tohtri järele! Esme: Nii et temaga on siis kõik korras? Alexa: Jah, emake! Esme: Aga...see viinatõbi? Alexa: Kohe peale sinu lahkumist jättis joomise teistele! Seda ütles meile vanaisa... Esme: Või nii...nii et ta on siis jälle täitsa korralik... Alexa: Aga miks sa siis nii õnnetu oled, ema?
Ta tunneb poja pärast muret äikse ajal ning tunneb rõõmu sellest, et poiss oma isa ja omaksed ära tunneb. Seega leiab ta oma elu mõtte ning tõelise õnne. IVAN SERGEJEVITS TURGENEV Vene kirjanik. Ema V.P Lutovinova; isa S.N. Turgenev, ohvitser. Lapsepõlve veetis Tutgenev ema mõisas Spasskoje-Lutovinovo külas Orlovi kubermangus, kus "aadlipesa" kultuur oli rabavas kontrastis pärisorjusliku ülekohtuga. 1833.a. astus Moskva ülikooli, aasta pärast läks üle Peterburi ülikooli filosoofia teaduskonda. Esimene meieni jõudnud Turgenevi teos on dramaatiline poeem "Sein". (Kirjutatud 1834, avaldatud 1913.a.) Kolmekümnendate aastate keskpaika jäävad Turgenevi varased luulekatsetused. Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a. avaldati ajakirjas "Sovremennik" Turgenevi esimesed luulutused: "Õhtu " ja "Meditsi Veenusele".
Vanaema: EhmatabNo mis sa siis sealt poest tõid? Peedu: Väikse venna tõin. Vanaema: Ära minule kärbseid pähe aja.Ma olen juba nii vana,et sellist asja ma enam ei usu.Mine nüüd oma tuppa mängima. (Peedu läheb oma tuppa.Paneb beebi voodisse,toob mõned mänguloomad ja hakkab mängima.) Peedu: Noh,mis sa siis mängida tahad. (Uks avaneb ja koju jõuavad ema,jsa ja vanaisa.) Peedu: Oi ,kui tore.Ema ja isa jõudsid koju. (Peedu jookseb esikusse.) Peedu: Ema ,ema arva kelle mina endale täna sain? Ema: No sul pole enam teregi aega öelda. Isa: Mille sa siis said endale? Vanaisa : Mind ei tulegi tervitama.Kuhu su kombed kadunud on? (Peedu tirib ema endaga kaasa.Isa ja vanaisa jäävad jopet ära võtma.) (Jõuavad Peedu tuppa.) Peedu: Näe ma sain endale vennakase! Ema : (imestab,kogub ennast) jumal küll! (Isa jookseb kohale) Isa: Mis siin nüüd juhtus? Ema: Vaata sinna,seal magab elus laps! Isa: Oh sa mu meie! Peedu: Kas pole mitte armas?
Kiirus Aeg maha Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat. Tahtisn lihtsalt sellest maailmast puhata ning elu nautida.” Andres: “Kuidas oli häälega reisida? Kas hirmu polnud pervertide ees?” Laura: ”Äge,eks väike hirm oli aga õnneks läks hästi ja peale se
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
ärevus võib aga doktorihärra vahel veidi kehvemasse konditsiooni viia; et enesetunnet parandada, neelab ta paar tabletti. Rohu võetud, läheb dr. Vismar operatsioonisaali, et sealsetelt õdedelt uurida, ega nad patsiendist midagi ei tea. Ta kõnnak ning meel on rahulikud, kuni ühtäkki avaneb kohutav vaatepilt: patsient lebab lõikelaual lahtilõigatuna. Pulss puudub. Vaatepilt oli paraku nii jube, et tal hakkas pilt silme eest häguseks minema. Doktor karjub medõdesid enesele appi. ,,Õde Natasa, olge nii kena ja tooge mulle nuuskpiiritust palun" Viimane tormab otsemaid saalist välja arsti kohust täitma. Ka dr. Pae on viimaks operatsioonisaali jõudnud pilt rabab ka teda. ,,Mida see tähendab siin? Kas see on teie patsient?" ründab dr. Pae Vismari. Viimane oli aga nii halba konditsiooni sattunud, et ei saanud sõnagi suust. Dr. pae laseb laiba otsemaid Maksimile saata. Ta tegi lahkaja ülesandeks uurida, kas patsient oli saanud narkoosisüsti
Allikas: Delfi. 23.03.2012 Erik Prozes on Äripäeva fotoreporter. Prozes võitis Aasta Pressifoto 2011 olemusfoto kategooria preemia fotolooga "Eesti portreed taldrikutel". (Ibid.) Joonis 2. Äripäeva fotoreporter Erik Prozes. Allikas: Erakogu. 23.03.2012 Liis Treimann on Postimehe fotograaf, kes võidutses Aasta Pressifoto 2011 konkursil spordifoto kategoorias fotoga "Salto", mis kujutab Iirimaa jalgpallurit Robbie Kean'i õhulennul, mille põhjustas Eesti koondise kaitsja Andrei Stepanov, niites võõramaalasest jalgpalluri jalust. (Ibid.) Joonis 3. Postimehe fotograaf Liis Treimann Allikas: Delfi. 19.06.2010 Andras Kralla on Äripäeva fotograaf. Kralla sai Aasta Pressifoto 2011 konkursil portreede kategoorias esikoha fotoga "Alati heatujuline", mis kujutab legendaarset spordiajakirjanikku Lembitu Kuuset nukrasilmsena Andrus Veerpalu dopinguskandaaliga seotud pressikonverentsil. (Ibid.) Joonis 4. Äripäeva fotograaf Andras Kralla tööhoos Allikas: Delfi. 2
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Kiira: Ärge äkilisi liigutusi tehke! Teil olid ju probleemid ka vererõhuga. Proovige ikka rahulikult toimetada. Ma aitan Teil püsti tõusta. Paul: Aitäh, hea laps. Aitäh. Kiira: Istuge ratastooli! Ma sõidutan Teid dusiruumi. Nii saame kiiremini. Dusiruum. Vee solin ja muud spetsiifilised helid. Kiira: Nii. Nüüd olete küll kojuminekuks puhas. Juuksed on pestud, silmad on ka puhtad, hambaproteesid lausa läigivad! Paul: Ma pole ennast juba ammu nii puhtana tundnud. (Uurib end peeglist) Kael on puhas ja kõrvad on puhtad. Isegi põsed punetavad! Kiira: Kas habeme ajamisega saate ise hakkama? Paul: Ma proovin, aga kui ei saa hakkama, siis palun sul lõua ja põsed puhtaks ajada. Proovib ziletiga habet ajada ja see tuleb päris hästi välja. Kiira: Korras! Polnudki minu abi tarvis! Saite ise suurepäraselt hakkama. Paul: Arvasin küll, et ega ma selle pesemisega ise toime ei tule, aga eksisin. Kaela ja
annaabi.ee 
