Vastasküljed paralleelsed. S= 4² võrdsed. 3. Kõik nurgad 90°. 4. Lähisnurkade summa 180°. 5. Diagonaalid poolitavad teineteist ja on risti. 6. Sisenurkade summa 360°. 7. Diagonaali suhtes sümmeetriline. 8. Diagonaal poolitab ruudu nurga. 9. Diagonaal jaotab kaheks võrdseks täisnurkseks kolmnurgaks. Ristkülik 1. Vastasküljed on võrdsed ja paralleelsed. P= 2(a+b) Ristkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed 2. Kõik nurgad 90°
13. (1999) Ristküliku KLMN küljed KL = 18 cm ja ML = 12 cm ning punkt P poolitab külje MN (vt joonist). Arvuta nelinurga KLPN ümbermõõt ja pindala. 14. (1999) On antud täisnurksed kolmnurgad KLM ja KPN (vt joonist). 1) Põhjenda, et need kolmnurgad on sarnased. 2) Arvuta lõigu PN pikkus, kui KL = 20 cm, ML = 12 cm ja KN = 16 cm. 15. (2000) Ristküliku lühem külg on 12 cm ning nurk selle külje ja diagonaali vahel on 600. Tee joonis ja arvuta: 1) nurk pikema külje ja diagonaali vahel; 3 1 2) diagonaali pikkus, kui sin600 = , cos600 = , 2 2 tan600 = 3 . 16. (2000) Ristküliku diagonaal on 28 cm ning ta moodustab pikema küljega nurga 300. Tee joonis
sum=sum+i return sum Oracle- 1977 andmebaasidega Tõesta, et reaalarvude hulk on suurem, kui täisarvude hulk---Olgu tabel täisarvudega. Siis Järelikult ongi tuletatud uus arv, mida tabelis ei ole. Samasugust tuletust saab kasutada iga tabeli alati saab tuletada uue arvu, mida seal tabelis ei ole. võtad näiteks tabeli diagonaali. Siis koostad peal. uue arvu nii, et liidad igale diagonaali arvule 1 juurde ja saad uue arvu, mida tabelis ei ole.Tabelisse on paigutatud arvud 123, 456, 789 123 Joel Spolsky- FOG CREEK 456 789 võtame diagonaali, mis koosneb arvudest: Fibonacci-foo 1 5 9
neli või kuusnurki, määravad hulknurkade tipud omavahel sobivad värvid. Joonis 1 Omavahel sobivad värvid värviringilt korrapärase kolmnurga abil Joonis 2 Omavahel sobivad värvid värviringilt korrapärase nelinurga abil Joonis 3 Omavahel sobivad värvid värviringilt korrapärase kuusnurga abil Peale selle, et värviringilt on võimalik leida omavahel sobivaid värvitoone, kasutades vastavalt siis diagonaali (vastandvärvid), võrdkülgset kolm, neli või kuusnurka või hoopiski Ylehvikut, on inimsilmale vastuvõetavaid värvikombinatsioone veelgi. Igal sellisel kombinatsioonil on oma eeldused ning mõjud. Paljud neist kombinatsioonidest tekivad pidevalt värviliste esemete kasutajal iseenesest, algajatel tuleks aga põhitõed selgeks õppida ning neid siis tasahilju rakendama hakata. Nende kombinatsioonide hulka kuuluvad järgmised kontrastid (antud juhul
Tekkinud trapetsi lühem haaron 2,0 cm. Leia trapetsi lühema haara pikkus. 2. Ristküliku KLMN kohta on antud: PL = 15 cm, PN = 4 cm ja cos = 0,8. Arvuta, mitu korda on ristküliku pindala suurem kui trapetsi KLPN pindala. N P M K L 3. Ristküliku diagonaal on 28 cm ning ta moodustab pikema küljega nurga 30°. Tee joonis ja arvuta : 3.1. nurk lühema külje ja diagonaali vahel 3.2. lühema külje pikkus. 4. Ristküliku ABCD külg AB = 16 cm ja BC = 6 cm ning DE = CE. Leia kolmnurga ABE ümbermõõt ja pindala. Selgita lahendust. 5. Antud on kolmnurgad ABC ja AFD. 5.1. Põhjenda, et need kolmnurgad on sarnased. 5.2. Arvuta lõigu DF pikkus, kui AC = 10 cm, BC = 12 cm ja AF = 6 cm. C 75° D A 75° B F 6. 7. 8. 9. 10.
1.15.). Skaala näit. mille köhal suur osuti nüüd peatub, näitabki kõvadusarvu HR. Vickersi meetod Vickersi meetod seisneb teemantpüramiidi surumises uuritava materjali pinda. Meetod võimaldab määrata nii pehmete kui ka väga kõvade metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukeste metallpindade kõvaduse määramiseks. Materjalisse surutakse Vickeri pressi abil neljatahuline püramiid, mille tahkudevaheline tipunurk on 136°, jõud 9,8 - 980 N (l - 100 kgf). Jälje diagonaali mõõdetakse Vickersi meetodil mikroskoobiga (joon. l. 17.). Joonis 1.17 Püramiidi jälje diagonaali mõõtmise skeem Kõvadus Vickersi meetodil arvutatakse valemiga kus F -jõud kgf, A -jälje pindala mm, a - püramiidi tahkudevaheline nurk 136°, d -jälje diagonaal mm. Vickersi kõvadust tähistatakse F = 30 kgf ja koormuse kestuse 10.. 15 s korral näiteks 500 HV. Teistsugustel koormustel ja kestusel märgitakse peale tähist HV koormus ja koormamise kestus,
6091 15221.2155 200 RPV242 108.6º 152º10' 67116.6063 15410.72839 200 α=αPP1 + β – 180 X=XPP1 + Δx Y=YPP1 + Δy Δx=s·cosα Δy=s·sinα 3. Raskuskeskme koordinaadid Xo= [ X ](1, n+ 1) /( n+1) Xo= 67277.5335 Yo= [Y ](1, n+1) / (n+1) Yo= 14812.68 4. Teravnurgad diagonaali ja käigu joonte vahel β1= 23º β2= 38º β3= 9º β4= 33º β5= 36º Keskmine nurk β' = 27,8º 5. Punktide kaugused raskuskeskme paralleelist: l1 = 30 m l4 = 20 m l2 = 90 m l5 = 90 m
purki. VÄIKESED PIRUKAD LEHTTAIGNAST 500g lehttainast 300g Rakvere viinereid 3 õuna 1 muna 2spl jahu kaneel ½ klaasi suhkrut küpsetupaber pintsel määrimiseks · Rulli tainas kergelt jahusel laual laiali. · Lõika osa tainast 2 cm ribadeks ja osa 10x10cm ruutudeks. · Keera ribad viineri ümber. · Lõika õun neljaks,eemalda süda ja koori.Aseta õunatükk ruudule ja lõika ruut nurkadest mööda diagonaali katki.Raputa suhkrut ja kaneeli,keera nurgad peale. · Eralda munakollane valgest.Lisa munakollasele 1spl vett ja pintselda lahtiklopitud munaga pirukad. · Küpseta 225kraadi juures 10 minutit.
võrdsed. Rööpküliku pindala · Rööpküliku pndala võrdub aluse ja kõrguse korrutisega. S=a*h 1. Rööpküliku üks külg on 48,7cm ja teine moodustab sellest 60%. Arvuta rööpküliku ümbermõõt. 2. Arvuta rööpküliku nurgad, kui 1) Kahe nrga summa on 150kraadi. 2) Kahe nurga vahe on 20kraadi 3) Üks nurk on teisest 25% 4) Vastasnurkade osad ühel pool diagonaali on 32kraadi ja 48kraadi. 3. Arvuta rööpküliku pindala, kui rööpküliku alus on a ja kõrgus on h. 1) a= 9,5m ja h=102dm 2) a=540m ja h=1,8km 4. Joonesta rööpkülik, mille küljed on 4cm ja 5cm ning diagonal 7cm. Joonesta pikemale küljele kõrgus(h), mõõda see ning arvuta rööpküliku ümbermõõt ja pindala. HEAD LAHENDAMIST!!!!! =D
Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk (põhi) on kumer hulknurk ja kõik ülejäänud tahud (külgtahud) on ühise tipuga kolmnurgad. Kui püramiidi põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse püramiidi n-nurkseks püramiidiks. Kõrguseks nimetatakse püramiidi tipu kaugust põhjast ja vastavat sirglõiku. Püramiidil ei ole diagonaale. Diagonaallõike saame, kui lõigata püramiidi tasandiga, mis läbib püramiidi tippu ja üht põhja diagonaali. Püramiidi nimetatakse korrapäraseks, kui selle põhjaks on korrapärane hulknurk ja püramiidi põhja projektsioon asub põhja keskpunktis. Korrapärase püramiidi kõik külgtahud on võrdsed. Teljeks nimetatakse sirget, mis läbib korrapärase püramiidi tippu ja põhja keskpunkti. Apoteemiks nimetatakse korrapärase püramiidi külgtahu kõrgust. Püramiidi põhjaga paralleelne lõige on põhjaga sarnane hulknurk. Püramiidi põhja pindala ja põhjaga paralleelse lõike pindala suhtuvad
KORDAMINE 1. Lõpeta lause. Täisnurkse kolmnurga teravnurga siinus on selle nurga... Täisnurkse kolmnurga teravnurga koosinus on selle nurga... Täisnurkse kolmnurga teravnurga tangens on selle nurga... Kolmnurga elemendid on.... Kolmnurga lahendamiseks nimetatakse.... 2. Märgi täisnurk, kirjuta joonisele antud nurga vastaskaatet, lähiskaatet ja hüpotenuus, arvuta selle nurga siinus, koosinus ja tangens. 20 21 β 16 29 12 20 3. Leia α tan 24̊ 17’= cos 37̊ = sin 52̊ 33’= 4. Leia nurk α, kui cos α=0,8645 sin α=0,2574 tan α=0,4284 5. Lahenda täisnurkne kolmnurk, kui (10 punkti) ☺ a=15 m ja α=45̊...
· emaplaat (kas on olemas pesad: USB, PS/2; kui suur ta on) · protsessor (AMD Athlon, Sempron; Intel Celeron, Pentium; kiirus 2.0-3.0 GHz) · RAM mälu (maht 256-1024 MB) · kõvaketas (maht 80-250 GB) · videokaart (ühendusvõimalused: VGA, TV-out, DVI-I) · CD kirjutaja/DVD-ROM · korpus (lisaks tuleb tavaliselt kaasa ka toiteplokk, mille võimsus võiks olla vähemalt 300W) · monitor (tüübid: CRT ehk kineskoop või LCD-TFT; ekraani diagonaali suurus tollides, 17" või 19") · kõlarid (stereo, 2.1, 4.1, 5.1 jne) · klaviatuur (eesti ja/või vene keele toega) · hiir (võimaluse korral optiline) · helikaart (tavaliselt emaplaadile integreeritud) · võrgukaart (tavaliselt emaplaadile integreeritud) Alljärgnevalt on välja toodud Ordi arvutikomplekti ORDI Electro komponentide nimetused ja nende parameetrid. ORDI Electro
Joont, mida mööda keha punt liigub, nim liikumise trajektooriks. Läbitud trajektoorilõigu pikkust nim teepikkuseks e läbitud teeks. Liikumist, mille korral keha kõik ounktid liiguvad ühesuguselt, nim kulgliikumiseks. Keha nihkeks nim suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algusasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektoriaalne suurus s.t suurus millel on arvväärtus ja suund. Vektor on suunatud suurus. Vektori arvväärtuseks nim vektori mooduliks. Seda diagonaali kujutav vektor c ongi vektorite a ja b summa ja teda nim resultandiks. Kollineaarseteks nim vektoreid, mis on suunatud mööda ühte sirget või teineteisega paralleelsed. Keha või punkti asukoha võib anda ainult mingi teise , nn taustkeha suhtes. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja mõõteriist moodustavad taustsüsteemi. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille korral keha sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked.
See on 7,93% vaidlustatud kohtulahenditest. Umbes iga mitmenda läbivaadatud kohtuasja puhul muudeti kohtulahendit ringkonnakohtus? A umbes iga 4 B umbes iga 8 C umbes iga 13 D umbes iga 6 E umbes iga 10 4) Ruudu ABCD diagonaalile AC on märgitud punktid K ja M ning diagonaalile BD punktid L ja N nii, et kumbki diagonaal on jaotatud kolmeks võrdseks lõiguks. Leia ruudu ABCD pindala. (1) Ruudu ABCD pindala on 9 korda suurem ruudu KLMN pindalast. (2) Ruudu KLMN diagonaali pikkus on 2 cm. Vajaminev informatsioon sisaldub väites: A (1), kuid mitte (2) B (2), kuid mitte (1) C (1) ja (2) koosvõetuna D (1) ja (2) eraldi võetuna E mitte kummaski väites 1 5) On antud neli arvu: a, b, c ja d. Arv b moodustab kolmandiku arvust d. Mitu protsenti moodustab arv b arvust c? (1) a + b = c + d. (2) Arv a moodustab 110% arvust c. Vajaminev informatsioon sisaldub väites:
väärad. 3. Osaotsustus allub üldotsustusele: kui üldotsustus on tõene, on ka osaotsustus tõene ning kui osaotsustus on väär, on ka üldotsustus väär. 4. Üldjaatav ja osaeitav ning üldeitav ja osajaatav otsustus on kontradiktoorsed ehk teineteisele vastu rääkivad: kui üks on tõene, on teine väär ning kui üks on väär, on teine tõene. Nimetatud seosed silmas pidades saab ühe otsustuse tõeväärtuse alusel teha järeldusi teiste otsustuste tõeväärtuste kohta. Kui ühes diagonaali otsas on tõene otsustus, siis teises otsas on väär. Kui üleval on tõene, siis all on ka tõene. Tõde liigub mööda ruudu külge ülevalt alla, alt üles see liikuda ei saa. Väär liigub alt üles, vastupidi see liikuda ei saa. Ülesanne 3 ,,Tunnis antud ülesanne" Vastused: · Juhkam on kingsepp ja elab Narvas. · Põder on arst ja elab Pärnus. · Müller on treial ja elab Viljandis. · Ojamaa on insener ja elab Tartus.
MM üldomadused-tahke, gaasiline, vedel, läige puudub, pole sepistatavad, elektrit, soojust ei juhi, liidavad, loovutavad elektrone. MM asuvad per. Süsteemis paremal ülaval diagonaali, A-rühmas. MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine,
nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond. Teinekord joonistas ta kõigepealt vertikaalse joone ja alles siis selle järel alaneva diagonaali. Neil puhkudel oli süüdlaseks ilmselt frontaalkoore premotoorne piirkond. Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis näitas vähest vilumust üles tema frontaalkoore primaarne motoorne piirkond. Sellele küsimusele vastamiseks kasutasid sa ilmselt hüpoteetilist mõtlemist ehk simuleerimist Tõnu sõrmeliigutusi telefoniekraanil oma aju motoorsete piirkondade abil. 6
Kiletransistoritest on moodustatud pikslitest koosnev maatriks (LCD TFT). TFT eelisteks on väiksem elektrikulu ja kõrgem kiirus ning väiksem interferents, mis tuleneb transistorite paiknemisest vastavate pikslite juures. Näitajad LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid. Siin on mõned tüüpilisemad näitajad: Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. Lahutusvõime näitab, mitu pikslit on ekraanil. Piksli suurus või pikslivahe: Antud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kaadrisagedus näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega.
alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks parameetriteks on kuvari diagonaali pikkus ja lahutusvõime (resolutsioon). Tänapäeval on enamkasutatavateks kuvarid diagonaali pikkusega 15" ja 17" (tolli). Graafikaprogrammide ja mängude jaoks peaks olema 19" kuvar. Kuvarite tüüpiliseks lahutusvõimeks on 800x600 ja 1024x768. Kuvar ühendatakse arvuti tagapaneeli külge kolmerealise liidese abil (ainuke 3realine liides, seepärast kergesti äratuntav). Sülearvutites e kantavates arvutites kasutatakse vedelkristalldispleisid , mis tarbivad vähem
õlivärvides impressionismi eelkäija valgusemäng, värvid NAGU visatud pildile, kasut ka spaatlit e. maalrinuga *John Constable maastikumaalid, pehmed toonid PRANTSUSMAA ajaloolised sündmused, poliitika *eeskujusid leiti barokist *Thedore Gericoult ,,Medusa parv" reaalne sündmus/ ärev pinge, mis on barkokile omane - kaks ristuvat diagonaali kompositsioonis, figuurid kihtidena, dünaamika ja kirg *Eugene Delacroix ,,Vabadus viib rahva barrikaadideni" pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele punane ja roheline kõrvuti) Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus. HISPAANIA rahuolematus ühiskonnaga *Francisco Goya fantaasiarikkad õuduspildid , väljendab õudust ja pessimismi, valguse eri tumedustega mängimine
Küsimus 10 Õige Hinne 9,00 / 9,00 Flag question Küsimuse tekst Mida kontrollitakse ettevõttele kvaliteedisertifikaadi andmisel? Vali üks: a. toodete kvaliteeti b. kvaliteedisüsteemi toimimist c. ettevõtte seadmepargi taset d. ettevõtte spetsialistide erialast kompetentsust Küsimus 11 Õige Hinne 9,00 / 9,00 Flag question Küsimuse tekst Mis põhjustel satuvad seosed DSM maatriksis ülespoole diagonaali? Vali üks: a. järjestikuste tegevuste korral b. paralleelsete tegevuste korral c. tagasisidestatud tegevuste korral d. on võimalik kõigil kirjeldatud juhtumeist
vastupanu järgi kriimustamisele ning seda hinnatakse skaalal ühest (kõige pehmemad) kümneni. Teemandi kõvadus on selle skaala järgi 10. Selle vääriskivi kõvadus on tuntud antiikajast saadik. Teemandi kõvadus sõltub tema puhtusest, kristallilisest täiuslikkusest ja orientatsioonist:. Kõvadus on kõige suurem veatutel, täiuslikel kristallidel, mis on orienteeritud kristallvõre struktuuri (oktaeedri) kõige pikema diagonaali suunas. Teemant on kõige pehmem paralleelselt kristallstruktuuri kuubikpindadega. Seetõttu saab teemante lihvida vaid kõige tugevamate materjalidega, milleks on ntboornitriid, teised teemandid ja nanokristalliline hüperteemant. Teemantide kõvadus on seotud kristallide ühestaadiumilise kasvuga. Enamik teemantidest kasvavad mitmes staadiumis, mille tõttu tekivad neile lisandid, mõrad ja kristallvõre defektsed tasandid. Tavaliste teemantide
Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad 1) arvväärtus ja 2) suund mingil sihil. Vektorit esitatakse suunaga sirglõiguna. Kahe vektori liitmiseks nihutatakse vektoreid iseendaga paralleelselt nii, et 1) teise vektori algus oleks esimese vektori lõpus. Nende summa vektor algab esimese algusest ja lõpeb teise lõpus. 2) Liidetavate vektorite algused on ühes punktis. Nende alusel moodustatakse rööpkülik, nende summa vektor algab ühisest algusest ja on mööda rööpküliku diagonaali viimase pikkuseline. a b a b c
Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi vahel.Küla ja mägede jooned on hajutatud. Madonna juuksed, mis on patsi punutud, rõhutavad tema näojooni. Õlgadelt langenud mantel näitab peenelt modelleeritud õlgu. Kuna tegemist on õlimaaliga, sai Raffael luua väga realistlikud figuurid. Madonna parem õlg ja jalg moodustavad ühe diagonaali, mis jookseb läbi maali. Maalis on kasutatud kolme püramiid struktuuri: esimese püramiidi moodustab Madonna koos lastega, teise püramiidi moodustavad Madonna jalg ja Jeesus ning kolmanda Jeesuse ja risti vahel olev ala. Primaarset püramiidi rõhutavad Madonna sügavsinine mantel ja kleit. Raffael on kasutanud kontraposti (keha on pööratud) ja on loonud mulje tasakaalutusest, et figuurid oleksid justkui liikumises
Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet" maalikast seljas, heledad riided, 3 meest. Goya- mustad mõtted ehk mustad maalid (kõik värvid segatud mustaga); tegeles graafikaga, mappides teemadena: kapriisid, sõjakoledused, härjavõitlus; ,,Alasti maja"-alasti naine voodis, on ka riietega variant. ROMANTISM: Gericault ,,Meduse'i päev" laev läks põhja, osad jäid parvele, hakkasid teisi sööma (kannibalism), päästeti ära, (pildil 2 diagonaali: pessimism ja optimism). Delacroix ,,Sardanapalose surm" kõige verisem pilt (voodikate); kõik,kes on naudingut pakkunud tapetakse;idamaade lugu. Turner- meremaalija, laevad jne, tugevad emotsioonid. ,,Matus merel" ,,Päikeseloojang" ,,Lumetorm" ,,Vana laeva viimane teekond" värviemotsioonid. 1., kes hakkas maalima hetkepilte. IMPRESSIONISM: algus Claude Monet ,,Impressioon.Tõusev päike" 1874; peategelaseks valgus, maaliti seeriaid, heldad värvid, varjud värvilised
Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi vahel. Küla ja mägede jooned on hajutatud. Madonna juuksed, mis on patsi punutud, rõhutavad tema näojooni. Õlgadelt langenud mantel näitab peenelt modelleeritud õlgu. Kuna tegemist on õlimaaliga, sai Raffael luua väga realistlikud figuurid. Madonna parem õlg ja jalg moodustavad ühe diagonaali, mis jookseb läbi maali. Maalis on kasutatud kolme püramiid struktuuri: esimese püramiidi moodustab Madonna koos lastega, teise püramiidi moodustavad Madonna jalg (rõhutatud, et kompenseerida selle väiksust) ja Jeesus ning kolmanda Jeesuse ja risti vahel olev ala. Primaarset püramiidi rõhutavad Madonna sügavsinine mantel ja kleit. Raffael on kasutanud kontraposti (keha on pööratud) ja on loonud mulje tasakaalutusest, et figuurid oleksid justkui liikumises
1. Ristkülik Mõiste: Ristkülik on nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. Pindala: S=ab Ümbermõõt: Ü=2(a+b) Omadused: 1. Ristkülikul on kõik rööpküliku omadused. 2. Kõik nurgad on täisnurgad 3. Diagonaalid on võrdsed 4. Ristkülikul on ümberringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiuseks pool diagonaali. 5. Ristkülikul on kaks sümmeetriatelge ja sümmeetriakeskpunkt. Ruut: Mõiste: Ruutu võib defineerida, kui a) ristkülikut, mille lähisküljed on võrdsed b) rombi, mille üks nurk on täisnurk c) rööpkülikut, mille lähisküljedon võrdsed ja üks nurk on täisnurk. Pindala: S=a² Ümbermõõt: Ü=4a Omadused: 1. Ruudul on nii ristküliku kui ka rombi omadused 2. Ruudu küljed on võrdsed 3. Ruudu nurgad on täisnurgad 4
Tõestus : Et a < c , siis ilmselt kehtib seos Valides , saame, et a < b < c. Kuna a ja c on suvaliselt valitud, siis tõesti iga kahe ratsionaalarvu vahel leidub ratsionaalarv. 13. Irratsionaalarvud. 1) Arvu, mis avaldub lõpmatu, mitteperioodilise kümnendmurruna, nimetatakse irratsionaalarvuks. 2) Irratsionaalarvude hulk on lõpmatu. 14. Irratsionaalarvud. 1) Teoreem : ühikruudu diagonaali pikkus ei esitu ratsionaalarvuna. Eeldus : olgu antud ruut küljepikkusega 1. Väide : ruudu diagonaali pikkus pole ratsionaalarv. Tõestus : d = 2 1 1 Oletame vastuväiteliselt, et 2 on ratsionaalarv. Kui 2 on ratsionaalarv, siis esitub ta taandumata kujul . Tõstes mõlemad pooled ruutu 2n2 = m2
juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ning ühe mehe käes olev labidas. Peetrus on löödud naeltega ristile, mida mehed püüavad jõu ja nööriga üles tõmmata. Esemete ja inimeste paigutus ning suurus mõjub loomuliku ja reaalsena. Kompositsiooniskeem on barokkmaalikunstile omane diagonaalne. Tegelaste paigutus moodustab pildil justkui kaks diagonaali. Kunstiteose üldine tonaalsus on sünge. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteoses teravad ja valgus suundub tegelaskujudele ülevalt, valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele. Kogu valgus paistab Püha Peetrusele. Teoses on kasutatud tumedaid toone ning heledad toonid on tuhmid ja kulunud. Riiete värvidega ei ole rõhutatud uhkust, pigem lihtsust, mis on omane lihtrahvale. Samas on värvitoonid soojad, kuid mitte puhtad. Suurt tähelepanu
maalid Ahvenamaa motiiv, mis loodi aastal 1906, Capri motiiv, mis loodi aastatel 1922- 1923 ning Saaremaa motiiv, mis loodi aastatel 1913-1914. 3 3. Teosed 3.1. Ahvenamaa motiiv Ahvenamaa motiiv on teadaolevalt esimene säilinud Konrad Mägi maal. See maal maaliti aastal 1906, kui Konrad Mägi veetis oma suve Ahvenamaal. Tegemist on õlimaaliga, mis maaliti lõuendile. Maal kujutab Ahvenamaa metsa suvisel päeval. Tundub nagu maal oleks diagonaali pooleks lõigatud. Alumisel diagonaalil on kujutatud muru ning mets. Ülemisel diagonaalil on taevas ja pilved. Selle teose maalimise ajal Konrad alles eksperimenteeris. See teos tekitab head meeleolu ja vabaduse tunnet. Joonis 1. Ahvenamaa motiiv 4 3.2. Capri motiiv Capri motiiv maaliti aastatel 1922-1923. Tegemist on õlimaaliga, mis maaliti lõuendile. See maal on inspireeritud Konradi reisist Capri saarele
lipud, rätid, lindid jne Kuueaastased lapsed · lõikab võlja lihtsamaid kujundeid; · oskab joonise järgi joonistada kolmnurka jt kujundeid; · kirjutab loetavalt oma nime; · värvib piirjoonte seest; · hoiab pliiatsit õigesti käes; · suudab harali asetsevaid sõrmi puudutada pöidlaga; · oskab kasutada pliiatsiteritajat; · rebib paberist välja lihtsamaid kujundeid; · murrab paberi kokku diagonaali mööda; · kõnnib ja jookseb erineva tempoga; · ronib varbseinal vahelduva sammuga üleminekuga teisele redelile; · püüab, viskab ja põrgatab palli; · hüppab kaugust hoojooksult ja paigalt; · oskab tantsusamme ja kasutab neid erineva iseloomuga tantsudes: rõhksamm, hüpaksamm, galopp, keerutus · oskab välja mõelda uusi liigutusi laulumängude juurde Seitsmeaastased lapsed · oskab joonistada inimest, nii et on kujutatud kõik olulisemad kehaosad;
Vektorite liitmine - kaks võimalust: kolmnurga reegel ja rööpküliku reegel. Kolmnurga reegli järgi liitmisel tuleb teist vektorit iseendaga paralleelselt nihutada nii, et teise vektori algus ühtiks esimese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise lõppu suunatud vektor. Rööpküliku reegli järgi liitmisel tuleb teist vektorit nihutada nii, et mõlema vektori alguspunktid langeksid kokku. Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline ja pikkune vektor. Kehade mõõtmed kehade mõõtmiseks kasutatakse pikkust, mis on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruumi mõõtmed - ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Ühemõõtmeline piisab ühest mõõtmest; kahemõõtmeline - mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks; kolmemõõtmeline - pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde.
Ratsionaalarvude hulk on kinnine kõigi aritmeetiliste tehete suhtes. Ratsionaalarvude hulk on tihe: iga kahe erineva ratsionaalarvu vahel on lõpmata palju ratsionaalarve. Ratsionaalarvude hulk ei ole aga pidev: arvteljel leidub punkte, millele ei vasta ükski ratsionaalarv. 5 Irratsionaalarvud Ratsionaalarvudega ei ole võimalik väljendada igasuguse lõigu pikkust. Näiteks ei ole ratsionaalarvu, mis oleks võrdne ühikruudu diagonaali pikkusega. 1 Pythagorase teoreemist: · d 2 = 12 + 12 = 2, d= 2 1 d 2 = m / n, m ja n ühistegurita täisarvud 2 = (m/n)2 2n2 = m2 m2 osutus paarisarvuks, järelikult on paarisarv ka m: m = 2k m2 = (2k)2 2n2 = (2k)2 2n2 = 4k2 n2 = 2k2 Ka n osutus paarisarvuks, seetõttu m ja n ei saa olla ühistegurita täisarvud ning 2 ei saa olla ratsionaalarv.
saginasse. Kuigi see ei kujta merelahingut, paneb see meid seda kogema oma segaduse, vapruse, ärevuse ja raevuka liikumisega. Kandinsky ütleb seda kõike põhiliselt värviga, põrkub ja paisub üle pildi keskme, karmilt piiratud ülemistes nurkades ja kurjakuulutavalt suitsutatud paremas nurgas. Seal on samuti määrdunud kohti, kas siis värvist või verest. Liikumine on tugevalt hoitud kahe tugeva tõusva diagonaali vahele, luues keskse kolmnurga, mis tõuseb veel kõrgemale. See tõusev rõhk annab vägivaldsusele kangelasliku tunde. Triin Pilberg 12a 2008
Kõik pildi tegelased ja esemed on kujutatud selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Ruumilisuse saavutamise tähtsaim vahend on heletumedus, mis aitab ka teose meeleolu dramaatiliseks muuta. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima nn ,,keldriluugivalgusest." Kompositsiooniskeemi järgi moodustub maalil kaks ristuvat diagonaali, kuhu on suunatud valgusvihk ning uudne on Caravaggio maalidel heleda ja tumeda kärsitus. Analüüs: ,,Peetruse ristilöömine" on Caravaggio kuulsaim usuteemaline maal. Enamus Caravaggio kunstiteoseid on maalitud õli lõuendil ning seotud usuga. Maalide tegevuspaik või olustik pärineb tegelikust elust. Peamiselt kujutavad tema maalid pingelisi ja vahetevahel ka hoogsaid stseene. Palju esineb neis ka hetkelisust: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi. Ilmekust
ole suutnud olulisi seoseid ebaolulistest eristada? Vali üks või enam: a. võib saada vale tegevuste järjekorra b. maatriksit pole võimalik matemaatiliselt töödelda c. maatriks kukub kokku d. maatriksis moodustatud siseplokid lähevad liiga suureks Küsimus 7 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis põhjustel satuvad seosed DSM maatriksis ülespoole diagonaali? Vali üks või enam: a. paralleelsete tegevuste korral b. järjestikkuste tegevuste korral c. on võimalik kõigil kirjeldatud juhtumeist d. tagasisidestatud tegevuste korral Küsimus 8 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste töövahendite vahele paigutuks modaalanalüüs? Vali üks või enam: a. CAD - Fourier Analyzer b. Fourier Analyzer FEM c. CAD - FEM Küsimus 9 Valmis Hinne 6,00 / 6,00
Näiteks: Vektorite liitmiseks on kaks võimalust: kormnurga reegel ja rööpküliku reegel Kolmnurga reegli järgi liitmisel tuleb teine vektor nihutada nii, et selle algus ühtiks esimese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektoriri algusest teise lõppu suunatud vektor. Rööpküliku reegli järgi liitmisel tuleb teine vektor nihutada nii, et mõlema alguspunktid langeksid kokku. Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline vektor. Kui vektorite liitmine on selge, ei tohiks ka lahutamine raskusi valmistada. Vektori lahutamine teisest pole ju midagi muud, kui vastupidise suunalise vektori liitmine:
3) 4) Mis on arvuti perifeeriaseadmed? Arvuti perifeeriaseadmed on seadmed, mida saab täiendavalt lisada arvuti peamistele riistvarakomponentidele aga mille olemasolu ei ole hädavajalik arvuti toimimiseks. 5) Missugune on CRT ja LCD monitor? LCD (Liquid Crystal Display) ekraanil on: Ekraani mõõtmed - pildi suhe näitab, kas tegemist on laiekraaniga suhtega 16:9 või tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides CRT (Cathode Ray Tube): CRT tüüpi monitor sisaldab elektronkiiretoru, milles elektronkiir joonistab kujutise ekraanile. Seda tüüpi monitori puudusteks on elektronkiire liikumisest tulenev värelus, kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. 6) DPI: resolutsioon punktides tolli kohta ehk DPI (Dots Per Inch)
mingi tegevuse katkestamiseks. Kursorist vasakul asuva märgi kustutamiseks kasutatakse klahvi Backspace (nooleklahv), paremal asuva märgi kustutamisek aga klahvi Delete. Funktsiooniklahvid F1-F12 on mõeldud programmi funktsioonide täitmiseks (käskude andmiseks). Kuvarite kaks põhitüüpi on kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar. Põhilised näitajad, mis iseloomustavad kuvareid on diagonaali pikkus, eraldusvõime, kõrgkvaliteetse televisiooni, kujutatavate värvuste arv ja kujutise uuendamise sagedus. Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Kolme erinevat liiki printereid on: tindiprinter, laserprinter ja nõelprinter. Skänner on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Kodustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate modemite abil.
Siin avaldus eriti ilmekalt pettumine kaasaja poliitilises elus. * Théodore Géricault /zerikoo/ (1791-1824) ,,Méduse`i parv" seda tööd loetakse romantismi alguseks maalikunstis. Kajastab tõestisündinud laevahukku, maalil kujutatud hetk, mil parvel olevad pääsenud märkavad eemal laeva ja püüavad sellele märku anda. Ärev meeleolu, dünaamiline kompositsioon. Kadunud on klassitsismi vormiskeem (figuurid kihtidena üksteise taga), on kaks lõikuvat diagonaali. Põhjalik eeltöö kunstnik visandas haigeid ja surijaid. Mõõtmed 4,9 x 7,5 m. * Eugcne Delacroix /delakruaa/ (1798-1863) prantsuse romantismi tähtsaim esindaja. Omane rahutu maalimislaad, jõuline pintslilöök, kõik lehvib-voogab. Ametlik kunst oli vaenulik ta vastu. Tuntuim töö ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" (kujutab Prantsusmaa 1830. aasta Juulirevolutsiooni, kui kuningas Charles X asemele tuli Louis-Philippe). Maal on täis romantilist hoogu ja traagilist paatost
C b A a B Alustame põhja pindala leidmisega. Selleks leiame esmalt põhjaksoleva rööpküliku diagonaalide pikkused. Kasutades Pythagorase teoreemi leiame täisnurksest kolmnurgast ACC1 diagonaali d1 = AC = 9 2 4 2 65 cm ja kolmnurgast BDD´ d2 = BD = 33 4 2 17 cm . 2 Rööpküliku küljed leiame seostest d1 d 2 2 a 2 b 2 17 65 2 a 2 b 2 2 a 2 b 2 82 2 2
värvi. Ja liigume ISO-vaatesse o Joonistame vasakule poole kõrgema ääre, liigu mööda sinist joont üles o Et leida kui pikalt rohelist joont tõmmata tuleb, selleks osuta hiirega pildil näidatud nurka o ja kasuta nüüd punktiiri joone lõpetamiseks o Ja vii joon alla o Jätkame sama äärega ja proovime teha selle diagonaalile. Võib juhtuda, et järeldusmootor, ei saa aru, mida me tahame. Selleks osutame kõigepealt diagonaali keskpunkti ja liigume üles ning meie soovitud joon peab muutuma lillaks o ja siis saame liikuda oma soovitud punkti o Jätka samas vaimus, kuni on tehtud kõik ääred o Kui viimase joone ühendate, siis tekib objektist ruumiline kujund o aga... me soovime, et kujund oleks ikka pealt avatud. Eraser-tööriistaga seda kustutada ei saa, sest sellega saab kustutada vaid jooni. Vali hoopis Select-tööriist , kliki kujundi pealmisel pinnal ja vajuta klaviatuurilt klahvi Delete.
PDP (Plasma Display Panel)- Plasmakuvar, mille puhul tekitavad pildi gaaslahendused OLED (Organic Light-Emitted Diode)- Orgaanilised valgusdioodid. Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad. Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid. Monitore iseloomustavad: Ekraani mõõt- Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''.Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal. Kaadrisagedus-Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 50-90 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85-90 Hz, 1600x1200 puhul 75-80 Hz). Reasagedus-Sagedus millega toimub ridade laotamineTavalises televiisoris on see ca
Bellini · Fra Angelico · Perugino "Veenuse kevad" · Giorgione "Puhkav Veenus" · Botticelli "Veenuse sünd" · Bramante "Flora nümfidega" · Botticelli "Kevad" · Giorgione "Tantsivad nümfid" · Bramante Tempietto · Palladio Villa Rotonda · Raffael Padova kabel · Rooma Panteon · Firenze katedraal · Peetri kirik Filippo Brunellesschi Andrea Palladio Donato Bramante Pildil on kasutatud kompositsiooni ülesehituse juures · Diagonaali · Ringi · Kolmnurka Kolmnurk-kompositsioon pildil tähendab · Kolme tegelast · Isa poeg püha vaim · Neitsi Maarja Kristus Ingel Leonardo da Vinci · Püüdis alati lahendada kunstilisi probleeme · Maalis oma töid väga kiiresti · Tegi suuremõõtmelisi figuurirohkeid seinamaa Joonistuste autor oli · Raffael · Albrecht Dürer · Leonardo da Vinci · Kujutatud on Leonardo da Vinci
jääb pikkus samaks, aga suund muutub. Vektorite liitmisel on kaks võimalust: kolmnurga reegel ja rööpküliku reegel. Kolmnurga reegli järgi liitmisel tuleb teine vektor nihutada nii, et selle algus ühtiks esimese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise lõppu suunatud vektor. Rööpküliku järgi tuleb teine vektor nihutada nii, et mõlema alguspunktid langeksid kokku. Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline vektor. Liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel. Liikumine on suhteline, sest keha liigub mingi teise keha suhtes. Selleks, et liikumist kirjeldada tuleb valida taustkeha, näiteks auto sõidab puu suhtes või inimene kõnnib maja suhtes. Keha liikumisi on palju ja nad on erinevad. Kehade liikumised võivad erineda näiteks kiiruse poolest. Kõiki liikumisi saab kirjeldada viie mudeli abil: kulgemine, pöörlemine, kuju
2 2 on 2/3. 6. (15p) On antud korrapärane nelinurkne püramiid, mille külgserva ja põhja vahelise nurga tangens on 3 ning põhja diagonaal on 8 cm. Püramiidi sisse on kujundatud korrapärane nelinurkne prisma nii, et selle alumine põhi asub püramiidi põhjal ja ülemise põhja servad külgtahkudel. 1) Avaldage prisma ruumala tema põhja diagonaali d kaudu. 2) Millise d väärtuse korral on prisma ruumala maksimaalne? Arvutage prisma maksimaalne ruumala. Lahendus: Olgu d prisma põhja diagonaal; d1 = 8 cm püramiidi põhja diagonaal; H on püramiidi kõrgus; VTOC on täisnurkne kolmnurk.
G BC r A F D rF Lahendus. Olgu suurema ringjoone raadius R = OC ja väiksema ringjoone raadius r = AB = BC. Joonestame mõlemale ringile kaks raadiust, et need oleksid teineteisega risti. Nüüd on tekkinud suure ruudu ADOE diagonaal AO ja väikse ruudu AFBG diagonaal AB. Avaldame suure ruudu diagonaali külje R kaudu kasutades Pythagorase teoreemi. AO 2 R 2 R 2 2R 2 AO 2R . Avaldame väikse ruudu diagonaali AB külje r kaudu kasutades Pythagorase teoreemi. AB 2 r 2 r 2 2r 2 AB 2r . Samas avaldub AO AB BC CO 2r r R 2 R 2r r R 2 R R 2r r R( 2 1) r ( 2 1) R r 2 1 2 1
19:7. 53. Rombi ümbermõõt on 20 dm ja digonaalide summa 14 dm. Leida rombi pindala. 54. Rombi pindala on 120 cm² ja diagonaalide vahe 14 cm. Leida rombi külg. 55. Arvutada rombi diagonaalid, kui nad suhtuvad nagu 3:4 ning rombi ümbermõõt on 10 dm. 56. Rombi lühem digonaal on 12 cm ja nürinurk 120°. Arvutada rombi pindala. 57. Leida rombi nurgad, kui nürinurga tipust joonestatud rombi kõrgus poolitab vastaskülje. 58. Rombi külje ja diagonaali vahelise nurga poolitaja lõikab rombi külge 72°-se nurga all. Leida rombi nurgad. 59. Rombi külg on a ja teravnurk 60°. Arvutada rombi siseringi pindala. 60. Rombi siseringjoone raadius on R ja rombi pikem diagonaal 4R. Avaldada rombi pindala. 61. Leida rombi teravnurk kui rombi pindala on Q ja siseringi pindala S. 62. Romb, mille külg võrdub tema lühema diagonaaliga, on pindvõrdne ringiga raadiusega R. Leida rombi külg. 63
Active matrix sagedam ekraanivärskendus. Kasutusvaldkond arvutikuvarid ja televiisorid. link Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad. Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid. Ekraani mõõt Kaadrisagedus Reasagedus Lahutusvõime Värvide arv Punktisamm Energiasääste Ühilduvus erinevate graafikastandarditega Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''. Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal. Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 5090 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 8590 Hz, 1600x1200 puhul 7580 Hz). Sagedus millega toimub ridade laotamine Tavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis arvutimonitoris 24115 Hz.
18. Millised võimalused on rakendusprogrammi käivitamiseks? Kuidas väljuda programmist? tuleb teha hiirega topeltklõps programmi ikoonil Windowsi töölaual. Pärast seda, kui töö on tehtud ja programmi enam vaja pole, tuleb sellest väljuda. Selleks pead tegema klõpsu programmiakna nurgas oleval nupul, millel on risti kujutis 19. Millised põhilised näitajad iseloomustavad kuvareid? Kuvareid iseloomustavad peamised näitajad on diagonaali pikkus, külgede pikkuste suhe ja eraldusvõime. 20. Millised on arvuti töölaua tähtsamad komponendid? Start menüü. 21. Millised arvuti riistvara osad asuvad põhiplokis (korpuses)? Emaplaat, kõvaketas, cd ja dvd lugeja ja kirjutaja, videokaartja operatiivmälu. 22. Millise klahvi abil lülitatakse sisse suurtähtede sisestamise reziim?caps lock 23. Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas?bait. 24. Milleks kasutatakse tegumiriba
annaabi.ee 
