Geomeetria ülesanded ( 1996-2004 matemaatika eksamis) (2)

Q: Kui suur on kolmnurga sisenurkade summa?

Vastus leiad õppematerjalist: Geomeetria ülesanded ( 1996-2004 matemaatika eksamis)

Q: Mis liiki kolmnurgaga on tegemist liigitamisel nurkade järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Geomeetria ülesanded ( 1996-2004 matemaatika eksamis)

Põhikool - Matemaatika - Matemaatika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui suur on kolmnurga sisenurkade summa?
Mis liiki kolmnurgaga on tegemist liigitamisel nurkade järgi?

GEOMEETRIA Eksam 9.klass

(1996) Võrdhaarse kolmnurga haar on 1,3 dm ja alusele tõmmatud kõrgus 0,5 dm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt.

(1996) Täisnurkse trapetsi teravnurk on 71˚ ning alused 35 cm ja 28 cm. Arvuta trapetsi pindala.

(1997) Ristküliku diagonaal on 25 cm ja ta moodustab ristküliku ühe küljega nurga 650. Arvuta ristküliku ümbermõõt.

(1997) Ristküliku diagonaal on 15 cm ja ta moodustab ristküliku ühe küljega nurga 350. Arvuta ristküliku pindala.

(1997) Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 2,4 cm ja 3,2 cm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt ja pindala.

(1997) Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on 1,5 dm ja kaatet 1,2 dm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt ja pindala.

(1998) Kahe sarnase ristküliku ümbermõõdud on 54 cm ja 10,8 cm. Suurema ristküliku üks külg on 10 cm. Arvuta väiksema ristküliku pindala.

(1998) Võrdhaarse kolmnurga ümbermõõt on 49 cm ja alus 12 cm. Arvuta kolmnurga pindala.

(1998) Võrdhaarse kolmnurga haar on 5 dm ja kõrgus 3,5 dm. Arvuta kolmnurga pindala.

(1998) Kolmnurga külgede pikkused on 6,4 cm, 8,8 cm ja 11,6 cm. Selle kolmnurgaga sarnase kolmnurga ümbermõõt on 67 cm. Arvuta selle kolmnurga küljed.

(1998) Täisnurkse trapetsi alused on 16 cm ja 9 cm. Leia trapetsi ümbermõõt , kui tema teravnurk on 300.

1998) Rombi külg on 12 cm ja teravnurk 400. Leia rombi pindala.

(1999) Ristküliku ABCD küljed on AB = 16 cm ja
BC = 16 cm ning DE = CE (vt joonist).
Leia kolmnurga ABE ümbermõõt ja pindala. Selgita lahendust .
12. (1999) Antud on kolmnurgad ABC ja ADF (vt joonist).

Põhjenda, et need kolmnurgad on sarnased.

Arvuta lõigu DF pikkus, kui AC = 10 cm,
BC = 12 cm ja AF = 6 cm.
13. (1999) Ristküliku KLMN küljed KL = 18 cm ja ML = 12 cm
ning punkt P poolitab külje MN (vt joonist). Arvuta
nelinurga KLPN ümbermõõt ja pindala.
14. (1999) On antud täisnurksed kolmnurgad KLM ja KPN (vt joonist).

Põhjenda, et need kolmnurgad on sarnased.

Arvuta lõigu PN pikkus, kui KL = 20 cm, ML = 12 cm ja KN = 16 cm.
15. (2000) Ristküliku lühem külg on 12 cm ning nurk selle külje ja diagonaali vahel on 600. Tee joonis ja arvuta: 1) nurk pikema külje ja diagonaali vahel;
2) diagonaali pikkus, kui sin600 = , cos600 = ,
tan600 = .
16. (2000) Ristküliku diagonaal on 28 cm ning ta moodustab pikema küljega nurga 300. Tee joonis ja aruta : 1) nurk lühema külje ja diagonaali vahel;
2) lühema külje pikkus, kui cos300 = , sin300 = ,
tan 300 = .
17. (2000) Täisnurkse trapetsi ABCD alus AB = 10 cm, alus CD = 4 cm ja alustega ristuv haar BC = 3 cm. Haarade pikendused lõikuvad punktis E. Tee joonis ja arvuta:

lõigu EC pikkus;

kolmnurkade DCE ja ABE pindalade suhe ( jagatis ).
18. (2000) Täisnurkse kolmnurga ABC kaatet AC = 10 cm ja kaatet BC = 15 cm. Kaatetiga AC paralleelne sirge eraldab kolmnurgast trapetsi ACDE, mille lühem alus on 8 cm. Tee joonis ja arvuta:

lõigu CD pikkus;

kolmnurkade EBD ja ABC pindalade suhe.
9. (2001) Võrdhaarse kolmnurga alus on 8 cm ja haar 5 cm. Tee joonis ning arvuta selle kolmnurga pindala ja ümbermõõt.
20. (2001) Võrdhaarse kolmnurga alus on 6 cm ja sellele tõmmatud kõrgus on 4 cm. Tee joonis ja arvuta selle kolmnurga pindala ning ümbermõõt.
21. (20019 Ristküliku ABCD kohta on antud (vt joonist):
AB = 9cm, AE = 10 cm ja sin  = 0,8. Arvuta,
mitu korda on ristküliku pindala suurem kui
trapetsi ABCE pindala.
22. (2001) Ristküliku KLMN kohta on teada (vt joonist):
PL = 15 cm, PN = 4 cm ja cos = 0,8. Arvuta, mitu korda on ristküliku pindala suurem, kui trapetsi KLPN pindala.
23. (2002) Ringjoone sisse on joonestatud kolmnurk ABC (vt joonist), mille üheks küljeks on ringjoone diameeter. On antud: AB = 15 cm ja BC = 9 cm. Arvuta:

kolmnurga külg AC;

kolmnurga ümbermõõt ja pindala.
24. (2002)Täisnurksesse kolmnurka ABC on joonestatud ruut
KLMC (vt joonist). On antud: AB = 13 cm,BC = 12 cm.

Arvuta külje AC pikkus.

Põhjenda, et ABC ~ LBM ja kirjuta välja
vastavate külgede jagatised (suhted).

Arvuta ruudu pindala. Ümarda vastus kümnendikeni.
25. (2002) Ringi sisse on joonestatud kolmnurk CDF (vt joonist),
mille üheks küljeks on ringjoone diameeter. On antud:
CF = 12 cm ja DF = 16 cm. Arvuta

kolmnurga külg CD;

kolmnurga ümbermõõt ja pindala.
26. (2002) Täisnurksesse kolmnurka KLM on joonestatud ruut
KPQR (vt joonist).
On antud: KM = 15 cm ja LM = 17 cm.

Arvuta külje KL pikkus.

Põhjenda, et KLM ~ RQM ja kirjuta välja
vastavate külgede jagatised (suhted).
3) Arvuta ruudu pindala. Ümarda vastus kümnendikeni.
27. (2003) Täisnurkse trapetsi (vt joonist) kohta on antud:
AB = 44 cm, DC = 32 cm ning BC = 20 cm. Täienda joonist ja arvuta trapetsi pindala.
28. (2003) Ristküliku ABCD (vt joonist) kohta on antud:
BC = 14 cm, sin  = 0,28, punktid K ja L on
Vastavalt külgede AB ja BC keskpunktid. Leia
viisnurga AKLCD ümbermõõt.
29. (2003) Täisnurkse trapetsi KLMN (vt joonist) kohta on antud:
MN = 38 cm, ML = 30 cm ja KN = 34 cm. Täienda
joonist ning arvuta trapetsi pindala.
30. (2003) Ristküliku KLMN (vt joonist) kohta on antud:
Kl = 48 cm, cos = 0,96, punktid A ja B on vastavalt
külgede KN ja KL keskpunktid. Leia viisnurga
ABLMN ümbermõõt.

(2004) Kolmnurga üks nurk on teisest nurgast 720 võrra suurem ning kolmas nurk on teisest
nurgast 4 korda suurem.

Kui suur on kolmnurga sisenurkade summa?

Arvuta kolmnurga iga sisenurga suurus.

Mis liiki kolmnurgaga on tegemist liigitamisel nurkade järgi?
32. (2004) Kolmnurga üks nurk on teisest 3 korda suurem ning kolmas nurk on esimest 260 võrra suurem.

Kui suur on kolmnurga sisenurkade summa?

Arvuta kolmnurga iga sisenurga suurus.

Mis liiki kolmnurgaga on tegemist liigitamisel nurkade järgi?
33.(2004) Ristkülikukujulisele maatükile ABCD (vt joonist) on
tehtud täisnurkse kolmnurga kujuline juurdelõige DCF.
On teada, et AB = 40 m, AD = 80 m ja BF = 110 m.
Mitme meetri võrra pikenes maatüki ümbermõõt
juurdelõike arvel?
34.(2004) Ristkülikukujulisele maatükile KLMN (vt joonist) on tehtud täisnurkse kolmnurga kujuline äralõige KLP. On teada, et KN = 70 m, KP = 50 m ja MP = 40 m.
Mitme meetri võrra lühenes maatüki ümbermõõt
äralõike arvel?
35.(2004) Täisnurkse kolmnurga kujulisest maatükist kaatetitega 48 m ja 72 m (vt joonist) müüakse trapetsikujuline suvilakrunt, mille lühem haar on 24 m. Arvuta:1) suvilakrundi pindala; 2) suvilakrundi hind, kui ühe hektari maksumus on 2,4105 kr; 3) mitme protsendi võrra on suvilakrundi pindala müümata jäänud maatüki pindalast suurem (või väiksem)?
36.(2004) Täisnurkse kolmnurga kujulisest maatükist kaatetitega 72 m ja108 m (vt joonist) müüakse trapetsikujuline eramukrunt, mille lühem haar on 36 m. Arvuta: 1)eramukrundi pindala; 2)eramukrundi hind, kui ühe hektari maksumus on 3,5105 kr; 3) mitme protsendi võrra on müümata jäänud maatüki pindala eramukrundi pindalast väiksem (või suurem).

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 207 allalaadimist

Geomeetria ülesanded- 1996-2004 matemaatika eksamis #1

Geomeetria ülesanded- 1996-2004 matemaatika eksamis #2

Geomeetria ülesanded- 1996-2004 matemaatika eksamis #3

Geomeetria ülesanded- 1996-2004 matemaatika eksamis #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

207 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

matu14 Õppematerjali autor

Hea harjutamiseks!

geomeetria

Sarnased õppematerjalid

doc

Matemaatika ülesannete kordamine 4 9.kl

VASTAMATA

Matemaatika

doc

Planimeetria 3

Geomeetria

doc

planimeetria-3 AnnaAbi

Kategoriseerimata

doc

Kolmnurk

Siit leiad kõik kolmnurga kohta

Matemaatika

pdf

Geomeetria/Planimeetria.

Kordamine riigieksamiks

Geomeetria

pdf

Täisnurkne kolmnurk

Matemaatika

pdf

8. klassi raudvara: PTK 3

Kokku on üle 30 punkti, kus vasakul pool on ülesande või teema seletus, ning paremal pool on siis kas ülesanne või arvutus. Vaata ka kindlasti teiste peatükkide raudvaru.

Matemaatika