Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "DHIK 2.töö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjavahetus, saadetud, harjutustest, aadressile, isiklikku, laadi, iseloomuga, dokumendid, salvestama, allkirjastatud, dokumendiregistrisDokumendid võivad saabuda -postiga(edasise ringluse ja registreerimise eest vastutab asjaajamistalitus) -käsipostiga(vastutab dokumendi vastu võtnud isik) -faksiga(vastutab vastuvõtja) -e-postiga (vastutab adressaat). Dokumendiringlust võib jagada: -saabuvate dokumentide ringlus -väljasaadetavate dokumentide ringlus -sisedokumentide ringlus. SAABUVATE DOKUMENTIDE RINGLUS Dokumentide vastuvõtmisel - kontrollitakse dokumentide kohaletoomise/saabumise õigsust. Ekslikult saabunud dokumendid edastatakse kuuluvuse järgi. -korrespondents märkega ISIKLIK edastatakse adressaadile avamatult. Kui saabunud kiri osutub ametlikuks dokumendiks, mis nõuab lahendamist ja vastamist, vastutab adressaat selle registreerimise eest. -allkirjata või juurde kuuluvate lisadeta dokumendi saabumisest informeeritakse saatjat. Dokument registreeritakse pärast lisade saabumist. -ümbrik säilitatakse, kui ainult selle järgi saab kindlaks määrata saatja aadressi või dokumendi
hallata b. kinnitatakse valdkonna vastutaja, kes "oskab, teab ja teeb" Kirjapandud regulatsioon (nt asjaajamiskord) aitab kogu c. tuleks koostada vastav kord, juhis või organisatsioonis üheselt dokumentide haldamist muu regulatsioon korraldada. Dokumendihalduse korraldamise eesmärk organisatsioonis on tagada dokumentidega töö selliselt, et asutuse tegevuse käigus loodud dokumendid oleksid piisavad toimingute ja tehingute tõestamiseks ning, et neid säilitatakse ettenähtud aja jooksul. Question 2 Dokumendihaldussüsteem on Vali üks vastus. a. arvuti "desktop" Kaasaegne dokumendihaldussüsteem peaks võimaldama luua dokumente b. dokumendisüsteemi eeltäidetud vormidele, lubama rakendada õigusloomet, vastu võtta ja
E-posti üks probleeme seondub tema mainega, sest võrdlemisi laialt levinud arusaama järgi peetakse seda pigem mitteametlikuks kommunikatsioonivormiks erakirjavahetuse ja ametialase mitteformaalse kirjavahetuse pidamisel ega teata, et olenevalt sisust võib e-kiri olla dokumendi väärtusega. Kasutajad peaksid mõistma, et e-posti süsteem on asutustes kasutusel ametliku tegevuse toetamiseks ning saadetud ja vastu võetud e-kirjad kuuluvad asutusele selle riist- ja/või tarkvara kasutamise tõttu. (Tööalase e-posti aadressi kasutamine isiklikel eesmärkidel peaks olema selgelt väljendatud asutuse regulatsioonides, juhendites ja koolitustel.) E-kiri kui dokument E-posti sõnum on dokument ja arhivaal võrdväärselt kõigi teiste asutuse dokumentidega. Kuigi e- postist ollakse harjunud mõtlema kui sidevahendist, millestki telefoni ja kirja taolisest, siis
4) telefoninumber; 5) faksinumber; 6) e-postiaadress. 11. E-kirja saatmisel 1) kontrolli, et arvuti kell näitaks õiget aega; 2) arvesta, et e-kiri on sama, mis ümbrikuta postkaart. Kui sa ei taha, et kiri ripuks teadetetahvlil, siis ära levita seda ka meili teel; 3) Kontrolli oma postkasti mitu korda päevas; 4) Kasulik on omada tarkvara, mis võimaldab kontrollida, kas saadetud meili on adressaat vaadanud; 5) Ära vasta rämpspostile; 6) Ära kunagi saada e-postiga kaastundeavaldusi või vallandamisotsuseid; 7) Ära koosta kirja, kui oled vihane; 8) Saada viisakas vastus, kui sind kritiseeriti; 9) Salvesta ja registreeri e-kirjad, mida tulevikus oma töös vajad; 10) Kustuta teated, mis pole vajalikud ega nõua vastamist. VÄLJASAADETAVATE DOKUMENTIDE RINGLUS 1
viimine käivad asjaajamise alla. Asjaajamise eesmärk on toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist: hoolitseda efektiivse töökorralduse ja informatsiooni kiire kättesaadavuse eest. Asjaajamise korraldus on juhtimisprotsessi osa. Asjaajamise korralduse tõhustamise kaudu on võimalik parandada juhtimisülesannete täitmise kvaliteeti ja tõsta juhtimistöö efektiivsust. Hästi korraldatud asjaajamisel on järgmised tunnused: · dokumendid vormistatakse korrektselt, kooskõlas kehtivate õigusaktidega, et kindlustada nende juriidiline jõud; · dokumenditöö on maksimaalselt mehhaniseeritud, automatiseeritud, arvutiseeritud; · on loodud otstarbekas dokumentide arvestuse süsteem; · dokumendiringlus (dokumentide liikumine saamise või koostamise momendist täitmise või väljasaatmiseni) on operatiivne; · dokumendid lahendatakse tähtaegselt, on loodud töökindel tähtaegse lahendamise
..........................................................................69 8.2.2 CV vorming .................................................................................................69 8.3 Soovituskiri ..........................................................................................................72 8.4 Äraütlemiskiri ......................................................................................................74 8.5 Töösuhtega seotud dokumendid ..........................................................................76 8.5.1 Tööleping .....................................................................................................76 8.5.2 Tööraamat ....................................................................................................77 8.5.3 Isikukaart......................................................................................................78 8.5
Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendivorming- määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeriud, st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi elukäik- Dokumendi elukäigu mõiste. Kolme tsükli iseloomustus. Dokumendi elukäik kujutab toiminguid dokumendiga alates dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist (hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni). Dokumendid läbivad oma eluaja jooksul järgmised tsüklid: Aktiivse Väheaktiivse Mitteaktiivse 1) Aktiivse elutsükli ajal on dokumendid töötajate käes, tööruumides. Toimingud: Loomine/saamine (asjajamiskord) Registreerimine (dokumendiregister) Menetlemine (asjaajamiskord)
DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine
Esildis: ametlik kirjalik või suuline ettepanek või avaldus. Õigusakt: dokument, mis sisaldab seadusandliku organi või muu ametiasutuse ametlikku otsust. Autentimine: toiming, millega tõestatakse, et dokument on just see, mis ta on mõeldud olema. Algatuskiri: kiri, millega algatatakse asi (esimene kiri antud küsimuses). Asi: lahendamisel olev küsimus, mille kohta peetakse kirjavahetust. E-kiri: adresseeritud dokument, mis on vormistatud e-kirja esitusvormile. E-post: kirjavahetus arvutivõrgus. Esitusvorm: kirja vaade arvutiekraanil või paberkandjal. Kiri: adresseeritud dokument, mis on vormistatud kirja esitusvormile. Manus: e-kirja lisana saadetav fail. Vastuskiri: kiri, mis saadetakse algatuskirja autorile vastusena. Väli: esitusvormil määratud ala, mida kasutatakse kindla elementide rühma esitamiseks. Usaldatavus: dokumendis esitatud sündmused ja faktid olid täpselt sellised nagu nad dokumendis on esitatud. Autor tegutses oma pädevus piires
4)EVS-ISO 15489-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus."- esitab tervikliku vaate ettevõtte asjaajamisele, annab suunad dokumentide ja dokumendi halduse protsetuuride süsteemide ja protsesside kohta. 5) EVS-ISO 15836-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon- metaandmeelemendid - esitatakse dokumentide kirjeldavate andmete kohta nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab;
edasitoimetamiseks Diferentseeritud asjaajamine Osa asjaajamisoperatsioone - tavaliselt dokumentide vastuvõtmine, väljasaatmine, sageli ka registreerimine - toimub tsentraliseeritult; ülejäänud operatsioonid - dokumentide koostamine, tähtajalise lahendamise kontroll, toimikute pidamine jm - sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid (1) Dokumendiplankidele (edaspidi plank) vormistatakse üldjuhul: 1) kirjad; 2) protokollid ja aktid; 3) õigusaktid; 4) dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. (2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus. (3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava
Kirjal võib olla mitu allkirja. E-kirjal on allkiri kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kirjaga võetakse kohustusi või kirjaga antakse õigusi. Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjade. Siis piisab üksnes allkirjastaja andmetest. Omakäeline allkiri kirjutatakse leotavalt ja koosneb üldjuhul eesnime esitähest ja perekonnanimest. Digitaalselt allkirjastataval kirjal märgitakse omakäelise allkirja kohale sulgudes allkirjastatud digitaalselt. Omakäelise allkirja asukoht: pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees- ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead, kusjuures must-valgetele plankidele või valgele paberilehele vormistatud dokumendid pole soovitav allkirjastada must tindiga, et eristada originaali koopiast. ALLKIRJASTAJA - On füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorine või autori nimel. Kirjal
need on erinevad isikud 25.Järjesta dokumendiringluse etapid: *dokumentide allkirjastamine *dokumentide registreerimine *dokumentide väljasaatmine 26. Kes vastutab käsipostiga saadud dokumendi registreerimise eest? ametiisik, kes dokumendi vastu võttis. 27.Asutuse dokumentide registris registreeritakse *saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avaldused, märgukirjad, teabenõuded *suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamatult *organisatsioonis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid *protokollid *aktid *lepingud *organisatsiooni poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused 28.Mis on oluline digitaaldokumendi loomisel? Digitaaldokumentide loomisel kasutatakse ühtse andmestruktuuriga dokumendi esitusvorme. WorldWideWebConsortium'i (W3C) soovitusele vastavat laiendatavat märgistuskeelt (ExtensibleMarkupLanguage, edaspidi XML) ning arvestatakse Riigikantselei juhistega dokumendi elementide ja metaandmete kohta. XML-põhised dokumendi esitusvormid
kasutamise ning eraldamise tõhusa süstemaatilise ohjega. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente võimaldatakse neile pidev juurdepääs Dok. süsteemi moodustavad: 1. inimesed 2. elektrooniline dok. haldus. Süsteem (EDHS) 3. dok. halduse toimingud (asjaajamiskord, dok. loetelu, arhivaalide loetelu, ohuplaan) 4. tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused. Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused
kättesaadavad. 6.2 Terviklus Hotmailis saab määrata eraldi turvalised kirjade saatjad, turvalised postitusloendid või blokeeritud saatjad. Kõikide nende määramiseks tuleb sisestada meiliaadress või domeeni nimi, mida tahetakse liigitada. Eraldi on veel ka rämpsposti filtrite seaded, kust saab märkida, 11 milliseid rämpssõnumeid kustutatakse, millistest teatatakse ning milliste tundmatute kasutajate poolt saadetud kirjade sisu blokeeritakse. Blokeeritud rämpspost läheb rämpsmeilikausta, kust see kümne päeva pärast kustutatakse. 6.3 Konfidentsiaalsus · Parooli nõudmised: Parool peab olema vähemalt 8 tähemärki pikk ja sisaldama vähemalt kahte järgmistest: suur-ja väiketähed, arvud ja sümbolid. Parool ei tohi olla kasutajanimi ega kasutajanime osa. · Salasõna unustamisel:
ica.org/ Õigusaktide hierarhia Põhiseadus Välislepingud või rahvusvahelised konventsioonid Seadus Riigikogu otsus Vabariigi valitsuse määrus Vabariigi valitsuse korraldus Ministri määrus Käskkiri Õigusakti kehtivuse tingimused 1. Teatavaks tegemine sisust informeeritakse asjast huvitatud isikuid 2 viisil: Avaldamine; (riigiteataja) Teatamine 2. Jõustumine muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõigile, keda see otseselt puudutab. Õigust iseloomustavad tegurid Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääris. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (näiteks parlament). Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm
Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põ
o Lihtne edastada. o Lihtne kopeerida. o Võtavad vähem ruumi. o Loomisel võimalik kasutada malle ja planke. o Lihtne taaskasutada. o Asjaajamisprotsesside automatiseerimine. 19. Millised on dokumendi peamised omadused dok.halduse seisukohast? Autentsus: o dokument on just see, mis ta olema peab; o dokumendi loojaks või saatjaks on isik, kes pidi selle looma või saatma; o dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Usaldusväärsus: o omadus, mis näitab, et dokumendi sisu võib usaldada kui tõestatavate toimingute, tegevuse või faktide täielikku ja täpset esitust ning millele võib toetuda järgnevate toimingute või tegevuse käigus. Terviklus: o dokument on terviklik ja seda ei ole muudetud; o dokumendi kaitsmine lubamatu muutmise eest on hädavajalik. Kasutatavus:
Kasulikke netilehekülgi: www.vault.com (career intelligence) www.firstjob.ee www.taskuraha.info (vormistamised jms) www.cv.ee Soovituskirja kirjutamine Soovituskirja lisamine oma sooviavaldusele võib osutuda vajalikuks siis, kui Sa oled äsja lõpetanud kooli ning ei oma veel töökogemust. Samuti juhul kui oled näiteks mingi perioodi töötanud mujal riigis. Soovituskiri ei oma üldjuhul väga olulist kaalu, pigem on tegemist formaalsemat laadi dokumendiga. Soovituse andjaks võib seega olla näiteks Sinu õppejõud ülikoolis, kursuse või uurimistöö juhendaja, samuti Sinu otsene juht. Soovitaja puhul on oluline, et ta tunneks Sinu töö või õppimisstiili põhjalikumalt ning et teie koostöö oleks aset leidnud viimaste aastate jooksul. Soovituskiri peaks sisaldama iseloomustust milline on Sinu töö või õppimisstiil, kuidas hindab soovitaja Sinu toimetulekut antud ülesannetega, milline oled koostöös teistega,
Miks on vaja kaitsta võrguliiklust? Krüpteerimisvõtmete edastamiseks Kuidas blokeerida PING pakettidega ründeid? Kasutada protokolli blokeerimist Mida tähendab identiteedi vargus? Võrguaadressi võltsimine Pordi ülevõtmine on kommutaatori pordi suunamine vahendusmehe masinasse Mille poolest erinevad sümmeetrilise krüpteerimise algoritmid asümmeetrilise krüpteerimise algoritmidest? On kiiremad Krütograafiline meetod takistab võtme puudumisel avada saadetud sõnumeid. Sertifitseerimisasutus sertifitseerib kasutajate avalike võtmete korrektsuse Millist võtit on vaja salastatud ja allkirjastatud sõnumi saatmiseks? Saatja salajast võtit ja vastuvõtja avalikku võtit Millist krüpteerimismeetodit kasutab turvasoklite kihi protokoll? Sümmeetrilist ja asümmeetrilist krüpteerimismeetodit Milline osa aadressist www.riik.ee näitab tipptaseme domeeni? .ee Kuidas registreeritakse domeeninimed Eestis? Registripidaja vahendusel
Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mille jooksul asutus peab dokumenti alles hoidma. Dokumendihaldus peab tagama: · dokumenteeritakse kõik vajalik, · loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse. Asjaajamist reguleerivad normdokumendid: I Riiklikud Seadused · "Andmekogude seadus" · "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused
Teenindamisel kui protsessil on kaks poolt: I. Aineline pool -dokumentatsioon, ümbritsev keskkond ja tähtajad. II. Inimlik pool -suhted, tunded ja meeleolud. Klient kritiseerib eelkõige ainelist poolt, seega kliendirahulolu saavutamiseks tuleks suurt rõhku panna inimlikule poolele ehk siis klient andestab kergemini apsaka, mis on tingitud dokumentides tehtud vigadest, tähtaja möödalaskmisest või tehnilisest veast, küll aga ei andesta klient isiklikku solvangut. Kuigi haavumine on väga tihedas seoses inimese enesehinnanguga, ei saa käitumismallide valikul, sellist seost arvestada. Meie teenindajana ei saa kliendilt nõuda tasakaalus enesehinnangut ja selle puudumist ette heita. Ainelist möödalaskmist on kergem parandada kui inimlikku. Seega peab klienditeenindaja jätma kliendile positiivse teeninduselamuse. Eeltoodust selgub, miks meie rõhuasetus on psühholoogial ehk siis teeninduse inimlikul küljel.
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded
Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks
Ka siin tuleb iga kviitungiga kaasa panna paketi järjekorranumber, mis välistab duplikaadid. Rdt 3.0 raiskab ressurssi, sest ooteajad on liiga pikad. JOONIS 5 JOONIS 1 JOONIS 2 JOONIS 3 JOONIS 4 JOONIS 5 18. GO-BACK-N ==> Vigaste pakettide korrigeerimisviis. Ehk kui paketi saatmine ei õnnestunud, minnakse tagasi n paketi võrra ja korratakse kõike, mis juba saadetud. Paketi päises on ette nähtud väli identifikaatori jaoks. Kui väli saab täis, alustatakse otsast peale. ==> Aken – mitu paketti võib saata enne esimese kinnituse saabumist. Aken võib olla muutuva suurusega, mis sõltub saatja, vastuvõtja ja võrgu parameetritest. ==> Voo juhtimine – määratakse kindlaks kui palju saatja võib saata ja kui palju vastuvõtja suudab vastu võtta. ==> Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järjekorranumbreid. Kui saabunud
kinnitust tulnud, tuleb paketti korrata. Ka siin tuleb iga kviitungiga kaasa panna paketi järjekorranumber, mis välistab duplikaadid. Rdt 3.0 raiskab ressurssi, sest ooteajad on liiga pikad. JOONIS 5 JOONIS 1 JOONIS 2 JOONIS 3 JOONIS 4 JOONIS 5 18. GO-BACK-N ==> Vigaste pakettide korrigeerimisviis. Ehk kui paketi saatmine ei õnnestunud, minnakse tagasi n paketi võrra ja korratakse kõike, mis juba saadetud. Paketi päises on ette nähtud väli identifikaatori jaoks. Kui väli saab täis, alustatakse otsast peale. ==> Aken mitu paketti võib saata enne esimese kinnituse saabumist. Aken võib olla muutuva suurusega, mis sõltub saatja, vastuvõtja ja võrgu parameetritest. ==> Voo juhtimine määratakse kindlaks kui palju saatja võib saata ja kui palju vastuvõtja suudab vastu võtta. ==> Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järjekorranumbreid. Kui saabunud paketi
pöördes. Sõnavõttude järgi protokollitakse vastuvõetud otsused. · Trükitähtedega vormistatakse sõnad KUULATI ja OTSUSTATI. · Järgnevad päevakorrapunktid protokollitakse sama skeemi järgi. · Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. · Protokollile võib ka lisada näiteks skeeme, tabeleid ja jooniseid. · Lisadele viidatakse teksti sees. Kõik protokollile lisatavad dokumendid peavad olema alla kirjutatud üleval paremas nurgas. 3) Tervitamine, esitlemine, tiitlid. Tervitamine. Kohtumine saab alguse tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamise vorm, mille juurde kuuluv sõbralik näoilme on kohustuslik. Reeglid tervitamisel: Esimesena tervitab mees naist, noorem vanemat, alluv ülemat. Alati tervitab esimesena ruumi siseneja, olenemata soost, east ja positsioonist. Esimesena tervitab külaline pererahvast.
Kui juhid ei tea, siis ei tea seda ka alluvad. Et süsteemi omaks võtta, peavad töötajad kontrollisüsteemi mõistma. (Sigrid) Kommunikatsioon 69) Kirjeldage kanali olulisust ja infomüra rolli kommunikatsiooniprotsessis ühe näite varal. Kommunikatsioon toimib järgmiselt: kommunikaator ehk sõnumi edastaja saadab teate mööda kanalit vastuvõtjani ja vastuvõtja omakorda kas kodeerib või dekodeerib saadetud sõnumit. Saadetud sõnumi selgust mõjutab ka kanali omadused ehk see, kui suur oli sealne infomüra. Infomüra või olla tingitud: kodeerimise ja dekodeerimise hälvetest- oskamatus sõnumit mõista, müra allikaks võib olla ka sihilikult moonutatud informatsioon, eelarvamused ja mõttevead, mis on tingitud vastuvõtja isiksusest. 70) Mida tähendab dekodeerimine kommunikatsiooniprotsessis? sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine, eesmärgiga mõista nende algset tähendust
SCADA rünnakud - Supervisory Controland Data Acquisition (SCADA) arvutisüsteemid, mis jälgivad ja kontrollivad suuremahulisi tööstuslikke protsesse (nt tuumaelektrijaamad, reoveepuhastid) - SCADA süsteemid koosnevad paljudest sensoritest, peaarvutist ja sidevahenditest. · Sensorid paiknevad seadmete küljes, loevad andmeid ja võimaldavad seadmete seadistust muuta · Sensorid on ühendatud internetti ja omavad isiklikku IP-aadressi - Kuritahtliku isiku juurdepääsul sensoritele võivad olla katastroofilised tagajärjed Küberterrorism - Infosüsteemi rünnak, mille eesmärgiks on tekitada füüsilist, reaalset kahju või märkimisväärset häiret - Üldiselt poliitilise taustaga 23. Mis on autentimine? Nimeta juurdepääsukontrolle, mida autentimiseks kasutatakse. Autentimine tehakse kindlaks isik, kes nõuab juurdepääsu Juurdepääsukontrollid:
vahandajana inimeste ellu. Oma töös tahan ma peatuda probleemidel, mida toob kaasa inimeste vaheline suhtlemine arvutite vahendusel (ingl. Computer Mediated Communication). Heita alguseks pilk minevikku arvutivõrgu tekke aega ja 1978. a. tehtud ennustustele, iseloomustada mõningaid arvutite poolt pakutavaid suhtlusteenuseid, võimalusi arvutite kasutamisel organisatsioonides ja esitada mõned soovitusliku iseloomuga käitumisreegleid, mida võiks järgida tegutsedes virtuaalses võrk-maailmas. 3 1. Ajalugu ja ennustused 20 aastat tagasi ühendati USAs juhtmetega kokku neli militaarsfääri arvutit. See oli esimene arvutivõrk ja vaevalt toona arvata osati, millele tegelikult alus oli pandud. Võrk hakkas jõudsalt kosuma ja temaga ühinesid (st. ühendati) esialgu arvutid USAst. Asi pakkus
eest juurde maksma ei pea ning see tuleb nn. ,,tasuta kätte." 5 / 55 Google App Engine Andris Reinman Kasutamine Platvorm Google App Engine erineb teistest pilveteenuste pakkujatest (näiteks Amazon AWS teenused) selle poolest, et pakub mitte üldist laadi majutust, vaid kindlaksmääratud platvormil aplikatsioonide majutust. Kogu arveldamine käibki aplikatsioonide järgi - igal aplikatsioonil on kasutada teatud arv ressursse ning ka maksta tuleb vastavalt konkreetse aplikatsiooni ressursikasutuse järgi, mitte kuidagi üldisemalt, näiteks aplikatsiooni omaniku poolt ressursside üldkasutuse järgi. Seega päris suvalisi faile Google App Engine serverites hoida ei saa ning kinni tuleb pidada
Samad lõppjäreldused kirjutatakse pikemalt lahti lõpparuandes. Kui siseaudiitor leiab, et sisekontrollisüsteem mingis valdkonnas pole antud juhul efektiivne, siis tuleb tal lõpparuandes esitada selliste hinnangute põhjendused ning kriteeriumid, mis tuleks saavutada sisekontrollisüsteemi täiustamisel. Kui on täidetud sisekontrolli eelhindamise tabelis veerud 1-4 (veerud enne praktilise auditi algust), siis esitatakse tabel kinnitamiseks siseauditi eest vastutavale isikule. Kõik dokumendid ja muud tõendid, mis hangitakse auditi meetodite kasutamisel lisatakse antud auditi toimikusse. Kõik dokumendid peavad olema kuupäevaliselt, vajadusel kellaajaga, fikseeritud tõendid kogunud siseaudiitori poolt. Auditi järelvalve Siseauditi eest vastutav isik vastutab selle eest, et siseaudit sooritatakse vastavalt audiitortegevuse seadusele, on kooskõlas siseauditi standarditele, viiakse läbi vastavalt strateegilisele ja aastatööplaanile ning vastavuses konkreetse auditi kavale
annaabi.ee 
