metafoor metonüümia narratiiv antinarratiiv Jumal-isa püha vaim genitaalne/falliline polümorfne paranoia skisofreenia päritolu/põhjus erinevus/jälg determineeritus indetermineeritus (määramatus) optimism skeptitsims tõsidus iroonia Harvey L. Hixi filosoofilised miniatuurid · Kirjutamine ei ole eneseavamine, vaid enesesulgumine enesevarjamine kaunil ehk eeskujuandval viisil. Postmodernistliku kirjandus võtab (kas varjatult või avalikult) sihiks lugeja petmise,
Mehaanilise maailmapildi tunnusjooni Ajalugu aluseks GalileiNewtoni mehaanika on valitsenud üle kahe sajandi (1719) Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727. Oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton
helmesjad paksendid -- kromomeerid. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Polügeensus -- 1) üldisemas tähenduses: tunnuse determineeritus mitme geeni koostoimest, kusjuures geenitoimete vahel võivad olla erinevad interaktsioonid. 2) kitsamas tähenduses: polümeersus. Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse (sh. defekti, haiguse) avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Retsessiivsus on dominantsuse vastandnähtus. Dominantsus -- domineerimine, ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle;
Mehhanistlik maailmapilt *on valitsenud üle kahe sajandi (17-19) *aluseks Galilei-Newtoni mehaanika *Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) *liikumiseks on vaja algtõuget (arvati et see pärineb Jumalalt) *kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on ühendatud üksüheste seostega *maailma saab kirjeldada matemaatiliselt, dünaamiliste võrranditega,
tegelane.Tema tuntuim uuring Mõrva Psühholoogia on ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis. Kogus materjali Stockholmi keskvanglas mõrvarite intervjueerimise teel. Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi. Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese
o tunded kogemuse o kujutlused Funktsionalism - Mõistuses ei saa eristada komponente. Keskendus käitumise ja teadliku kogemuse vahelisele seosele W. James "Principles of Psychology" 1890 tsiteeritakse siiani. PARADIGMAD Paradigma - orientatsioon, milles teatavad seisukohad, mille kaudu uuritakse käitumist. = uurimuse orientatsioon Paradigmasid: o Bioloogiline paradigma käitumise bioloogiline determineeritus o Kognitiivne paradigma vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus) o Humanistlik paradigma inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb o Psühhodünaamiline paradigma teadvustamata motiivid (sexi- , surmatung) ja konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud o Biheivioristlik paradigma Õppimine
Teisest küljest, kõnesoleva printsiibi lõtv tõlgendamine loob võimaluse relativismi tekeks (relativism on tunnetusteoorias esinev suund, milline ilmneb mõtlemise subjektiivsusest ja tinglikkusest põhjustatuna), mis omakorda "toidab" sofistlikku mõtteviisi, olles seeläbi arendatud demagoogilise arutluse üheks meetodiks. Relativismi võib ilmestada järgmise mõistepaari abil: vabadus ja sundus (filosoofias: paratamatus, ka määratus, determineeritus). Piir nende mõistete vahel on subjektiivne, tinglik, mis taandub valdavalt tõlgendamise probleemiks. Ei saa väita, et seal kus lõpeb vabadus (kus ta lõpeb?), algab sundus, või vastupidi. Nagu tavaelus nii ka mõtlemises, vabadus ja sundus põimuvad teineteisega. Vabaduses on improvisatsioon ja loominguline mõte, sunduses seevastu reglementeeritus ja piirangud eeskirjadega, määrustega, reeglitega, seadustega jne. Olenevalt rollist, ülesandest, eesmärgist, millele on suunatud
Prantsuse sensualism Gassendi - vaatluspõhine teadvus - monism - kõik mis liigub, eksisteerib. Mettrie - oled see, mida sööd. ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju. mida rohkem intellekti seda vähem instinkti. Positivism: ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual. kogemus ja vaatlus. Sotsioloogia mõiste kasutuselevõtt. Humaansus kui religioon. Ratsionalism Spinoza - loodust mõista, et jumalat mõista. keha ja vaim - ühe mündi 2 külge. determineeritus, vaba tahat pole. kire kontroll. Leibnitz - mitte ükski idee ei pärine kogemusest. materiaalne ei saa luua mittemateriaalset. ideed kaasasündinud. monaadid e "eluühikud". Reid - inimestel arutlusvõime. mentaalsed oskused kaasasündinud. Kant - kõik mida tajume loodud universumi poolt. teadvust ei saa obj. uurida. Romantism Rousseau - oma potents täielik kasutamine. vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid
Piaget: lapsel keel egotsentriline (monoloog iseendaga), areneb kognitsioonidega suhtlemiseks Võgotski: keel ja mõtlemine arenevad koos, keel kohe suhtlemiseks tavamõiste välised tunnused, seosed asja ja sõna vahel teaduslik mõiste mõistete süsteemis, seosed mõistete vahel Laste sõnad: sõna tähendus iseloomulike tunnuste abil Eve Clarck: tähendus tajutud vastavalt omadustest Nelson - vastavalt funktsioonile Benjamin Lee Worf lingvistiline determineeritus : keele struktuur määrab mõtlemise ja taju 11.loeng Isiksus Leksikaalne hüpotees: suurem osa isiksuseomadustest väljendub keeles mida inimene kasutab Allport, Odbert (1936) - psüh.leksikaalne uurimus, inglise sõnramaat, 17 000 sõna Angleitner, Ostendorf (2000) ida ja lääne saksamaa isiksuste võrdlus Mischel (1968) kritiseeris seadumustest lähtuvat isiksuseteooriat: ütles, et isiksus muutub sageli, situatsionism, eri olukordades korrelatsioon max .30
Hilisematel etappidel erinevused suurenevad Mõtlemise ja kõne vahelised seosed · Erinevad keeled ---- erinevad sõnad, erinev grammatika, erinevad viisid kombineerida sõnu lauseteks. · Mitu sõna on Eskimodel lume kohta? 200-300 sõna :D · Kas see tähendab, et ka mõtlemine erinev? · Eesti keeles: ta, tuleviku puudumine? Ei ole sugusid, nt he ja she, on ja ona. Meil ei ole sõna, mis viitaks tulevikku nt will Sapir - Worfi hüpoteesid · Lingvistiline determineeritus: keele struktuur mõjutab või isegi määrab tunnetamise (taju, mõtlemise, mälu) · Nõrk vorm: mõjutab Näiteid · Objekte, mida sõnadega raske nimetada, raske meelde jätta · Värvi prototüüpi parem meelde jätta · Mõistete klassifitseerimine lastel · Mitut keelt kõnelevad inimesed (hiinlased ja inglased) Õppimise kognitiivsed käsitlused. Mõtlemine ja kõne koolis · Õppimine on muutus teadmistes ja nende esitamises
Madissoon oli esimene Eestis, kes uuris kriminaalseid karjääre. Tema ettepanekud, kuidas kuritegevusega võidelda kandsid tolle aja vaimu. 1945. a. arreteeriti ning kuni 54. eluaastani oli vangistatud ja asumisel Venemaal. 10. Inimkäitumise determineerituse problem (eksternaalne, internaalne, jäik, pehme determinism). Kriminaalne käitumine on unikaalne, ainult inimesele omane käitumisviis, mis tuleneb inimese kontseptuaalse mõtlemise võimest. Determineeritus inimkäitumises tähendab põhjuse päritolu, olemust ja lokaliseeritust, asupaika ehk vastust küsimusele mis on need jõud, mis panevad inimesi üldse midagi tegema; kas need asuvad inimese sees või väljaspool. Determineeritus on rohkem orienteeritud tuleviku mõistes käitumise seletamisele. Kui käitumise põhjused on eelkõige indiviidis endas, siis saab rääkida internaalsest ehk seesmisest determinismist. See tähendab seda, et inimesed on suuresti juhitavad oma
sotsiaalselt ja psühholoogiliselt tingitud: näen selles teatud sarnasust näiteks Enrico Ferri ja Cesare Lombroso vaadetega, kriminaalõiguslikust aspektist. Godwin leiab, et just seetõttu pole karistuse filosoofilised alused õigustatud, et nad põhinevad vaba tahte ja vastutuse vääral eeldusel. Kardan, et anarhistide mitmed eeldused võivad tunduda küllalt vastukäivad: esiteks inimese headus, teiseks tema käitumise determineeritus. Mida saab determineeritud käitumise juures nimetada headuseks? Ning mis on "headuse" mõte, kui ta ei sisalda eetilist heakskiitu ("hea" mõiste eeldab valikut "hea" ja mitte-"hea" vahel)? Võib vastata, et "hea" käitumine ongi inimese determineerituse üks osa. Sel juhul poleks aga ka viidata kuritegude puhul võimalik viidata käitumise tingitusele: arvatavasti ei arvanud anarhistid siiski, et "hea" käitumine on tingitud, või siis arvasid, et "hea" käitumine on tingitud vaid teatud
reegleid, mis neid gruppe koos hoiavad. · Ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia John Dewey, inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused · Habitus; harjumus on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide
Õigusnormid on õiguslikult garanteeritud, sotsiaalsed mitte. On sotsiaalseid norme, mis huvitab vaid teatud gruppi, nt organisatsiooni sisekorraeeskirjad, kuid ka selliseid, mis on tähtsad kõigile elanikele (nt tava ja moraal, õigusnormid). Seos ja mõjutus sotsiaalse keskkonna ja õigusnormide vahel on vastastikune: ühelt poolt kujundavad õigusnormid kui tähtsamad sotsiaalsed normid elanikkonna elulaadi, suhtumisi ja tõekspidamisi; teiselt poolt on ilmne õigusnormide sisu determineeritus ühiskondlikest teguritest, eelkõige võimupositsioonist, huvidest, väärtustest, mentaliteetidest. Seadus on oluline sotsialiseerumisagent, mis osundab sellele, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või sotsiaalse grupi huvides. See on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole.
Linnulaulu fonoloogiline süntaks. Lihtsamad laulud rohkem geneetiliselt fikseerunud, keerukamatel lauludel oluline õppimine sõltuvalt keskkonnast (nt helide märkamine ja jäljendamine, võib õppida lähedal olevalt linnult, isalt vms). Kuigi keerukamatel lauludel eri osad, siis on neil selge struktuur, korratakse ühte stroofi, siis järgmist (selle järgi saab liiki välja selgitada). Eri laulukihtidel võib olla geneetiline või n-ö kultuuriline determineeritus, nt kasupoegade laul võib olla sarnane kasuvanematele, aga stroofe järjestatakse oma liigile omaselt. Kuulates lüürasaba, siis võib tema kuulamise järgi üsna täpselt eristada, kus ta käinud on. Vilelind eelistab helisid, mis on ajalooliselt tema keskkonnas olnud, isegi kui mõni võõrliigi või tehniline heli on tugevam, siis lind ignoreerib neid. Erinevate helide (nt ehitustööde helisid) jäljendamine näitab head mälu ja on
eel liialt maha rahustada. Aeglane ja kiire uni Uneajast enamiku hõlmab aeglane e rahulik uni (80-85%) Uinumise järelpärast tunniajalist und algad kiire e paradoksaalne uni e REM uni, mis kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Hüpnoos unetaoline seisund, osaline uni VAJADUSED JA MOTIIVID Teema 5 Vajadus käitumise determineeritus millestki, Vajadused on aktiivsuse algallikad. Vajadus e tarve on mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Orgaanilised vajadused on sünnipärased tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Ka enese- ja liigisäilitamise tung. Funktsioonivajadused on esmased tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimuda. Ka orienteerumisrefleks, vabaduserefleks ja lastel mängutarve
Newtoni II seadust võib esitada ka kujul F=∆p/∆t, kus ∆t on ajavahemik ja ∆p impulsi muut. Mehaanika põhivõrrandiks peetakse Newtoni II seadust ehk a=F/m Resultantjõud on kogu kehale mõjuv jõud. Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorid. Vastastikmõju: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline, tugev. 9. LIIKUMISE DIFERENTSIAALVÕRRAND JA SELLE LAHENDAMINE. LIIKUMISOLEKUTE SAMAVÄÄRSUS. 10.LIIKUMISE PÖÖRATAVUS JA DETERMINEERITUS. 11. GRAVITATSIOONISEADUS. KEPLERI SEADUSED. RASKE JA INERTNE MASS. RASKUSJÕUD JA RASKUSKIIRENDUS. KEHA KAAL, KIIRENDUSEGA LIIKUVA KEHA KAAL. KAALUTA OLEK Jõu suurus on märatud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdelin nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=G*(m1m2)/r 2, kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant=6,67 N*m 2/kg2
Aeglane ja kiire uni Uneajast enamiku hõlmab aeglane e rahulik uni (80-85%) Uinumise järelpärast tunniajalist und algad kiire e paradoksaalne uni e REM uni, mis kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Hüpnoos unetaoline seisund, osaline uni VAJADUSED JA MOTIIVID 10 Teema 5 Vajadus käitumise determineeritus millestki, Vajadused on aktiivsuse algallikad. Vajadus e tarve on mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Orgaanilised vajadused on sünnipärased tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Ka enese- ja liigisäilitamise tung. Funktsioonivajadused on esmased tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimuda. Ka orienteerumisrefleks, vabaduserefleks ja lastel mängutarve
b. Ta eksis, kuid ei valetanud Õige vastus! c. Ta valetas, kuid ei eksinud Tagasiside Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. Millise järgneva väitega nõustuks Rudolf Carnap (Füüsika filosoofilised alusedXXII ptk)? Vali üks: a. Väide, et inimene on vaba, on kooskõlas ainult indeterminismiga b. Kui minevik ja tulevik on n-ö väljaarvutatavad, siis on vaba valik võimatu c. Vaba valiku välistab sundus, kuid mitte determineeritus Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: Vaba valiku välistab sundus, kuid mitte determineeritus. Küsimus 2 Millisel juhul on tegemist loogilise paratamatusega? Vali üks: a. vabalt langev keha liigub kiirendusega Ei, see on pigem looduslik paratamatus b. 2 + 3 = 5 c. hommik on õhtust targem Tagasiside Õige vastus on: 2 + 3 = 5. Küsimus 3 Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Vali üks: a
b. Ta eksis, kuid ei valetanud Õige vastus! c. Ta valetas, kuid ei eksinud Tagasiside Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. Millise järgneva väitega nõustuks Rudolf Carnap (Füüsika filosoofilised alusedXXII ptk)? Vali üks: a. Väide, et inimene on vaba, on kooskõlas ainult indeterminismiga b. Kui minevik ja tulevik on n-ö väljaarvutatavad, siis on vaba valik võimatu c. Vaba valiku välistab sundus, kuid mitte determineeritus Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: Vaba valiku välistab sundus, kuid mitte determineeritus. Küsimus 2 Millisel juhul on tegemist loogilise paratamatusega? Vali üks: a. vabalt langev keha liigub kiirendusega Ei, see on pigem looduslik paratamatus b. 2 + 3 = 5 c. hommik on õhtust targem Tagasiside Õige vastus on: 2 + 3 = 5. Küsimus 3 Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Vali üks: a
osa nt. üldstreigist. Ideaalne psühhoanalüüsi õpetav osakond. Freudil olid vajalikud komponendid: psühhiaatria, seksoloogia, mütoloogia, kirjanduse kriitika ja ajalugu. Lacan lisab veel retoorika, dialektika, grammatika ja poeetika. Interpretatsioon ja aeg. Lacan pöördub kõne ja keele juurde. Analüüsi kunst seisneb vaatluses uurida partituuri (üleskirjutatud kõne poolt keele registrites). Siin ilmneb äärmine determineeritus. Kõne püüab lähtuvalt sümboolsest funktsioonist transformeerida subjekti kõne adressaadiks. Et vabastada subjekti kõne, tuleb ta suunata esmase keele ehk soovide juurde. Lacani suhe tähistaja ja tähistatava vahekorra suhtes on erinev Saussure omast, kellele need olid lahutamatud. Lacanil elavad need täiesti erinevat elu, kusjuures tähistaja määrab ära tähenduse. Esimeseks tähistajateks olid metafoorid, nt isa metafooriks isa nimi ja tähistatavaks fallose sümbol.
Peapiiskop Evfimii (1429-1458)- kelle ajal Novg elavnes kult. tegevus (ehitus, kirjutamine). Oma juurte tähtust. Novg (ehituses, vaimus jms). Novg demokraatlikus tinglik, selles osalesid linlased. Linn valitses maad. Novg jagunes pjatiinadeks (viiendikeks). Viiendike jaotus pole midagi sellist mis läheks V-Novg aega. Novg. oli Hansa oluline partner. Vahendas Lääne-Eur sissevedu Mosva, Vladimirimaale.Neil ka oma kontor, kaubahoov ja kirik seal. Tihe läbikäimine. Esmajoones geogr determineeritus. Novg huvides, et saksa kaupmehed ei rändaks edasi ida poole. Oldi oma vahendaja monopolist huvitatud. Suurel määral Novg iseolemise grantiks vastasseis Moskva ja Leedu vahel (see kuidas nad üksteist tasakaalustasid). Novg ise ka piisavalt võimas 15.saj; hiljem Novg sõjaline potentsiaal jääb eelnevale kahele alla. Fjodor Strjati-Late kirik- nende freskod, kreeka tegijate freskod. Tüüpiline hiliskeskaj. kirik. Eeskujuks mitmetele hilisematele Novg kirikutele, gooti
Hüpnotiseerija saab anda korraldusi, mida h-tav hiljem korda võib viia, ise seda ei mäleta, kuid viib täide. VAJADUSED JA MOTIIV VAJADUSED On arvatud, et tegutsema paneb rahulduse saamise iha või lootus, kohustuse täitmine (Immanuel Kant), alateadvusesse surutud seksuaaltung (Sigmund Freud), tung valitsemisele ja allumisele (Alfred Adler) jne. Vaatamata probleemi erinevatele lahendustele tunnistab enamik psühholooge käitumise determineeritus millestki, mida tähistatakse üldise terminiga vajadus. Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Inimesed on harjunud seletama käitumist lähtudes oma mõtlemisest, selle asemel et minna sügavamale ja seletada oma tegusid oma vajadustest lähtudes. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet
Kas erinevate rasside keskmine IQ väärtus erineb? 1969-ndal aastal Arthur Jenseni poolt läbiviidud katsete põhjal oli mustade keskmine IQ väärtus valgete omast 15 punkti madalam. Praegu suhtutakse eriti USA-s võimalikesse rassilistesse erinevustesse väga kriitiliselt. Osututakse sellele, et adekvaatseid tulemusi saaks üksnes siis, kui kõigi analüüsitavate indiviidide elutingimused oleksid võrreldavad. Soolise orientatsiooni geneetiline determineeritus. Kas homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud? Michael ja Pillard uurisid 161 homoseksuaalset meest ja leidsid, et 52%-l homoseksuaalsetest ühemunakaksikutest olid ka kaksikvennad homoseksuaalsed; kahemunakaksikute puhul oli see protsent 22% ning 11%-il adopteeritud homoseksuaalidest oli ka vend homoseksuaalne. Üsna sarnased tulemused on saadud lesbide analüüsist. Seega on geneetiline faktor soolise orientatsiooni väljakujunemisel ilmne. Sugupuude
26 Naturalism. Pr filosoof H. A. Taine'i (1828-1893) kirjutistes on väga võimas romantismi laeng. Igasuguse kultuuri ja kunsti arengu määravad ära kolm tegurit: 1)pärilikkus, rass ja rahvus; 2) moment, ajaloolised tingimused, Zeitgeist; 3)keskkond bioloogilises ja geograafilises tähenduses. Kirjanduse ja kultuuri arengu määravad ära välised tegurid: inimelu range determineeritus välise elu poolt. Mõjutas naturalismi arengut kirjanduses (Zola). Evolutsionism. F. Brunetière innustus Darwini ideedest ja laiendas evolutsiooni mõiste kirjanduszanritele. Teose eluvõimelisus sõltub teksti kohanemisvõimest kultuurikeskkonnas. Kultuuriline valik olelusvõitluses. Kirjandus sisaldab endas oma arengu seaduspärasusi, mida ei saa kirjeldada vaid väliste tegurite abil. Püüdis luua immanentset kirjanduslugu. Kultuuritüpoloogiad tekivad sajandivahetusel
aset juhtimisprobleemide lahendamisel (Ghauri, Grnhaug 2004: 21). 1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.).
ehitusega). Tal oli ka oluline roll füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. Broca sügavam panus oli teha lõpp mõnda aega aju käsitlemisel valitsenud holistlikule lähenemisele (nt Pierre Marie, 1853-1940), mis vaatas aju tervikuna, mida ei saaks jagada funktsionalistlikesks osadeks. 19. sajandi keskpaik andis psühhiaatriale ka degeneratsiooni mõiste (Benedict Morel, 1809- 1873)). Eelduseks oli bioloogiline determineeritus vaimuhaiguste tekke puhul. Nö environmentalistide juures usuti keskkonnatingimuste hukatuslikku mõjusse, mis puudutab tulevaste põlvede vaimset tervist (Eestis Juhan Luiga). Degeneratsiooni mõiste domineeris ühiskonnakäsitlusi 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alul. Tegemist oli geneetikaeelse pärilikkusküsimusega, mis tunnistas keskkonna tähtsust. Küsimus moraalsetest kõrvalekalletest viis kriminaalsete vaimuhaigete mõiste tekkimiseni 19
arenenum võimalus tulemuste kujunemise seaduspärasuste modelleerimiseks. Tuleb lahendada rida probleeme: mudelitüübi valik (determineeritud vs stohhastiline); mudeli analüütilise kuju valik; mudeli sisuline tõlgenamine. 186. Selgitage determineerituse ja stohhastilisuse olemust seoste tunnetamisel, sh modelleerimisel. - Determineeritus ja stohhastilisus kujutavad endast nähtuste tunnetamisega seotud kategooriaid, mis iseloomustavad tunnetuse täielikkust. Tuues ühed nähtused välja tulemustena ja teised nende kujunemist mõjutavate teguritena, on nende seos äärmise täielikkusega tunnetatud, kui on võimalik kirjeldada ühelt poolt tegurnäitajate ja teiselt poole tulemusnäitajate väärtuste ühest vastavust.
parenteraalsel toitmisel) teatud valgud sisaldavad Se (selenotsüsteiini fragmendid), hiljem selgus, et need on üpris levinud Se funktsioon organismis on ilmselt väga mitmekülgne - tõenäoliselt seotud väävli metabolismiga organismis - mitmed ensüümid (näit. glutatioonperoksüdaas) sisaldavad Se - stimuleerib immunogeneesi Paljud haigused inimestel ja loomadel on seotud Se defitsiidiga (kardiomüopaatia, lihasdüstroofia jt.) - eriti lastel, biogeokeemiline determineeritus (esineb näit. Hiinas, Udmurdias, Taga-Baikalis, USA-s) 3.23. Telluur sõnast tellus (lad.), genitiiv sõnast telluris – Maa lad. Tellurium – Te poolmetall ei olda üksmeelne avastamise suhtes: - Müller von Reichenstein 1792 või M. Klaproth 1798 (määratles elemendina) Tunduvalt haruldasem ja palju vähem kasutatav kui seleen 3.23.1. Leidumine looduses, tootmine Looduslik Te – 8 isotoobi segu Väga haruldane element, maakoores 1·10-6%
metafoor metonüümia narratiiv antinarratiiv Jumal-isa püha vaim genitaalne/falliline polümorfne paranoia skisofreenia päritolu/põhjus erinevus/jälg determineeritus indetermineeritus (määramatus) optimism skeptitsims tõsidus iroonia · Kirjutamine ei ole eneseavamine, vaid enesesulgumine enesevarjamine kaunil ehk eeskujuandval viisil. Postmodernistliku kirjandus võtab (kas varjatult või avalikult) sihiks lugeja petmise, segadusseajamise. Paljude postmodernistlike teoste
on aga kvalitatiivselt piiratud kuue klassi poolt kirjeldatud v¨a¨artustega ¨ldisemalt K311 K321 K331 olekutega, kvantitatiivselt aga kan- v~oi u ji m¨argis¨ usteemi kuuluvate maksimaalselt 60 tuhande m¨argiga. Kuna m¨argiruumi ja m¨argi morfoloogilise ruumi kaks telge u¨htivad, v~oib morfo- loogilist ruumi pidada m¨argiruumi determineeritud alamruumiks. H¨ upotees oleks selline: juhul kui morfoloogiline alamruum osaleb semiosises, peab selle determineeritus avalduma protsessi tulemuses ning v~oimaldama selle anal¨uu¨si. 38 III Kanji m¨ arkide seletusi Senisest suhteliselt teoreetilisest arutelust tahaksin k¨aesolevas osas tulla rakenduslikule poolele, k¨ usides, kuidas on v~oimalik eelpool saadud tulemusi kasutada m¨argis~onastike v~ordlusel ning kas sellest tulenevad ka mingid juhised senistest t¨aiuslikemate m¨argis~onastike koostamiseks. Laias
annaabi.ee 
