Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6]. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelele liigitatakse kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (ingl. k.mechanosensation). Haistmismeel Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada
Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni.
Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni.
lainepikkuste vahele. Infrapunalained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel.Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra- all), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunalaine on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kasutusalad: 1) Öönägemine - Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. 2) Termograafia - Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna. 3) Kommunikatsioon - Kasutatakse mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. 4) Soojendamine - Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi
Infrapunakiirgus ei ole silmale nähtav. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirguse kasutusalad: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Soojendamine Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel, sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi. Kommunikatsioon
750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Kasutamine: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Sellega võimaldatakse politseil ja sõjaväel suurema temperatuuriga sihtmärke kindlaks teha nagu inimesed ja sõidukid. Teises maailmasõjas kasutati öönägemisaparatuuri snaiperitel. Suits on infrapunakiirguses rohkem läbipaistev kui tavalises valguses, sellepärast kasutavad tuletõrjujad infrapunakiirguses näitavaid seadmeid
ja näidata nende spetsiifilisust Kiipide tüüpid III Pöördfaasi valgukiibid ● Kasutatakse lüüsitud koeproovi ● Eksponeeritakse uuritavale valgule vastava antikehaga ● Tuvastatakse luminestsentsiga ● Prinditakse alusele, et määrata koguseid ● Saab tuvastada modifitseeritud valke Antikehadel baseeruvad valgukiipid ● Pinnale immobiliseeritakse antikeha ● Märgistatud proov kantakse kiibile ● Seondumine detekteeritakse fluorestsentsi mõõtmisega ● Tulemuste alusel saab võrrelda valkude ekspressioonitaseme muutusi erinevates rakkudes ja kudedes Milleks on seda tehnoloogiat vaja? ● Annab võimaluse autoimmuunhaigusi õppida ja välja selgitada, miks kindlad rakud ja iseäranis just valgud on antikehade märklauaks ● Võimaldab hinnata antikehade kogust patsiendi seerumis 9000 unikaalse inimese valgu vastu ● Rakendades andmeanalüüsi meetodeid on bioinformaatikud
looduslike nähtuste paremaks seletamiseks ning mõistmiseks. Käesoleva projekti eesmärk on ehitada refleksiivsete minirobotite koloonia ning jäljendada selle abil iseorganiseerumise põhimõtet. Refleksiivsed robotid jäljendavad mõnda loomadel esinevat lihtsat refleksi, s.t. etteprogrammeeritud käitumismustrit. Näiteks vastata ühesugusele välisärritusele alati sama tegevusega. Üks võimalikke tehniliselt lihtsast näitest oleks lahendus, kus infrapunaanduri abil detekteeritakse lähedal asuvaid takistusi, mille peale pöörab taoline robot alati takistusele vastassuunas. Käitumispõhiste robotite teooria, mida on arendatud üle 10 aasta, tõestab, et primitiivseid käitumisi (reflekse) omavahel kombineerides on võimalik saavutada keerulisi käitumismustreid, mis jätavad mingil määral mulje intelligentsest käitumisest. Selle hüpoteesi kohaselt on intelligentne käitumine saavutatav lihtsate primitiivsete sensomotoorsete paaride omavahelisel ühendamisel
töö nr 3 Õpperühm: YAGM Töö teostaja: Marina Suhorutsenko (ISBK) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Jelena Gorbatsova 15.03.2012 VOOGSISESTUSANALÜÜSI MEETOD (teooria) Voogsisestusanalüüs (flow injection analysis) on kõrge tundlikkusega automatiseeritud analüüsi meetod, mille puhul viiakse proovi tsoon minireaktoris konstantse kiirusega liikuvasse kandelahuse voolu, milles proov seguneb reagendiga ja edasi detekteeritakse mingi füüsikalise karakteristiku muutuse järgi. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt registreerib neelduvust, elektroodi potentsiaali või mõnda teist füüsikalist parameetrit, mis pidevalt muutub kui proov voolab läbi detektori raku. (See definitsioon jätab kajastamata VSA ühe kõige
samamoodi, siiskalibreerimiskõver on lubatud ka teadmata olevatele proovilahustele, mida töödeldakse. Piigi kõrgus, mis mõõdetakse detektoriga on proportsionaalne analüüdi kontsentratsiooniga. Voogsisestusanalüüs on kõrge tundlikkusega automatiseeritud analüüsi meetod, mille puhul viiakse proovi tsoon minireaktoris konstantse kiirusega liikuvasse kandelahuse voolu, milles proov seguneb reagendiga ja edasi detekteeritakse mingi füüsikalise karakteristiku muutuse järgi. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt registreerib neelduvust, elektroodi potentsiaali või mõnda teist füüsikalist parameetrit, mis pidevalt muutub kui proov voolab läbi detektori raku. (See definitsioon jätab
sisestamise aeg lühike, kuni 10 sekundit. Elektrokineetiline meetod- proov sisestatakse elektroosmoositeel, proovi anumale rakendatakse 5-10 sekundit kõrgepinget. Ei sobi väiksema liikuvusega molekulide jaoks. Detektorid: UV-detektor- kapillaar asetatakse läbi detektori raku nii, et polüamiidist puhastatud osa satuks UV-kiirguse ja fotoelemendi vahele. Tänu erinevate ainete erinevale neelduvusele on võimalik neid detekteerida. Fluoresentsdetektor- detekteeritakse aineid, mis fluoretseeruvad. Kui aine ei fluoretseeru lisatakse talle fluoretseeruvat märgist. Massispektromeetriline detekor- mõõdetakse analüüsitava aine massi- laengu suhet. 6 Koduktomeetriline detektor- mõõdetakse eluendi elektrijuhtivust. Mitteselektiivne massitundlik detektor; tundlikus kahaneb, kui eluent juhib voolu; temperatuuritundlik. Praktiline töö:
Ei, raadio lained on 6. Mis teeb stressis vetikas lähisinfrapunases? 7. Päikesefotomeeter- aeronett 8. PCA, histo, overlay , assign-idrisi käsklused Pca, overly üleval pool, assign omistab rasterikihile uuest kohast uued väärtused. Histo-koostab histogrammid 9. Kas pimedas saab sateliitpilti teha? Aktiivse kaugseirega- need sensorid väljastavd ise energiat, mis suunatakse uuritava objekti pple. Objektilt kiiratud kiirgus detekteeritakse ning mõõdetakse sensori poolt. Nt lidar ja radar 10. 3 võimalust kuda samast kohast korduspildistamist teha Külg suunas vaatamine, liigutavate osadega skannerid; sateliit jõuab samasse kohta teataud ajapärast tagasi, siis saab teha kordus vaatlust 11. Rasterandmestik Rasterandmestiku puhul on tegemist pikslite koguga, mis moodustavad kujutise. 1. Lähima naabri algoritm valitakse suvaline lähtepunkt ja ühendatakse see kõige
maha laetud, siis koormus näeb alati nullist erinevat pinget. Paralleelselt asetatud kondensaator aitab siluda pinge lainetust, kui paispool igas tsüklis peale ja maha laeb. Joonis 1. Buck impulss-stabilisaator Algeline buck impulss-stabilisaator koosneb poolist, dioodist, lülitist ja vea võimendist koos lüliti kontrolli skeemiga. Skeem töötab muutes ajavahemikku, mille vältel induktiivpool saab energiat sisendist. Koormusel olev väljundpinge detekteeritakse vea võimendi poolt ja genereeritakse vea pinge, mis kontrollib lülitit. Tavaliselt kontrollib lülitit pulsilaiusmodulaator, lüliti püsib kauem suletud olekus kuna koormus tarbib rohkem voolu ja pinge tahab langeda, sageli kasutatakse kindla sagedusega ostsillaatorit lüliti juhtimiseks [2]. Joonis 2. Lüliti, pooli, dioodi ja sisendi voolud [2] Voolu lainekuju diagrammil on näha, et pooli vool on dioodi ja sisendi voolude summa.
Mehaanilistel arvutihiirtel on põhja all kummikihiga kaetud metallkuul. Hiire liigutamisel kuul pöörleb ja selle liikumine muudetakse elektrilisteks signaalideks kahe elektromehaanilse sensori abil. Illustratsioon 2: Mehaaniline arvutihiir 2.2.Optiline arvutihiir Optilised arvutihiired on: · a) hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb
lahutatakse RNA agarosgeelil suuruse järgi, kantakse üle membraani peale, kus RNA fikseerub, toimub hübridisatsioon huvipakkuva lõigu puhul komplimentaarsuse printsiibil; mitteseostunud molekulid eemaldatakse. Detekteeritakse ja analüüsitakse (autoradiogramm). Nõuab suurt RNA kogust, nõuab vigastamat RNA, madal tundlikkus, aga ainuke meetod, mis annab info nii suuruse kui ka koguse kohta (Kasulik: transkripti splaissingu variantide võrdlemisel eri kudedes). Rnase protection: Kasutatakse mRNA hulga mõõtmiseks ja selle kaardistamiseks. Ei nõua ainult
C, H, N, S määramine, O eraldi. Tinakapslis põletuskambrisse proov, 1800 °C temperatuur tänu tugevatele eksotermilistele effektidele. NOx taandatakse N2-ks Cu kolonnis. Gaasid lahutatakse GC-l järgnevalt: N2, CO2, H2O, SO2. Kvantitatiivselt määratakse soojusjuhtivusdetektoris, 1 mg proovi 10 min jooksul. O määramine: püroluus 1120 °C juures, suunatuna läbi Ni/C kolonni, kus gaasid redutseeritakse. Gaasisegu (CO, N2, H2, CH4) lahutatakse molekulaarsõeltel, detekteeritakse TCD-ga. 5 min. Antikehade ja antigeenide definitsioon ja nende analüütilise kasutamise põhiidee Antikehad - valgud, mida toodetakse loomades reaktsioonina võõrkehade tungimisele kudedesse. Toodetakse luuüdist pärit B- lümfotsüüdid. Tunnevad ära teatud osa antigeenist ning seonduvad selle alusel. Väga spetsiifilised. Leides antigeeni, jaguneb B-rakk kiirelt ning eritab antikehi, kadudes valdavalt koos antigeeniga, mille hävitab. Osa jääb alles nn mälurakkudeks.
vahel. Fotoakustiline spektroskoopia. Neeldunud kiirgusenergia muutub soojuseks, mis soojendab proovi ümbritsevat keskkonda. PASs moduleeritakse pealelangevat kiirgust akustilise lainega. Proov on küvetis, mis on CO2 ja H2O vaba ja neeldumise korral genereerib proov termilise laine, mis levib gaasis helina ja mida 9 detekteeritakse mikrofoniga. Proovi eeltöötlus pole tarvilik. kasutatakse söe, . pooljuhtide, plastmasside, toidu jms. analüüsil UV-Vedelikkromatograafi detektor Voogsisestus analüüs (flow injection analysis - FIA). Reagendi voogu süstitakse proov, mis voo poolt kantuna reageerib ja annab signaali spektrofotomeetris. Neeldumisspektrite seos struktuuriga. Elektronspektrid ei ole eriti spetsiifilised, et neid kasutada identifitseerimiseks
omab kindlat intensiivsust, ei oma sisemist struktuuri. · Igale pikselile ekraanil peab vastama piksel objektil. · Mikroskoobi lahutusvõime peab optimaalses reziimis olema võrdne objekti pikseli suurusega. · Sügavusteravus on suurusjärk suurem kui OM sama suurenduse juures ruumiline kujutis. · Ultimatiivne lahutusvõime on vähim elektronkiire läbimõõt, mille korral saadakse veel adekvaatne signaal. 7. Kuidas detekteeritakse sekundaarseid elektrone? · Kõige sagedamini kasutatav signaal. · Stsintillaator fotoelektronkordistiga Everhart-Thornley elektronide detektor. · Sekundaarelektronid tekitavad valgusesähvatuse stsintilatsioonmaterjalis, see juhitakse valgusjuhi abil fotoelektronkordistisse, mis muudab footonid voolu- ja pingeimpulssideks, mida võimendatakse ning sellega moduleeritakse monitori heledust saadakse objektist pilt monitori ekraanile.
Sensori täpse asukoha saab määrata kasutades globaalset positsioneerimissüsteemi (Gobal Positioning System, GPS) või kontrollpunkte maapinnal, sageli omavahel kombineerituna. Kontrollpunktid võivad olla kas hästi identifitseerivad objektid maapinnal või spetsiaalselt maastikule paigutatud esemed. Atmosfääri turbulentsist tingitud lennuki kõikumine kõigis kolmes tasapinnas põhjustavab moonutusi pildi kujus võrreldes ideaalse horisontaallennuga. Kaasaegseis seiresüsteemides detekteeritakse neid kõrvalekaldeid ja vähemalt osaliselt korrigeeritakse arvutuslikult. GPSi ehk Ülemaailmset Asukohamääramise Süsteem arenes välja raadiolokatsioonist. Tegu on universaalse, kõikjal kättesaadava ent keeruka tehnoloogiaga. GPSi komponendid on kosmosesegment (mille alla kuulub 24 satelliiti), kontrollsegment (jälgimisjaam, peamine kontrollkeskus, maapeased antennid) ning kasutajasegmendi osad. Kosmosesegment asub maapinnast 20 000 km kõrgusel ning selle tiirlemisperiood on 12 tundi
Igas reaktsioonisegus on madalas kontsentratsioonis ka üks terminaatornukleotiid, mis lõpetab DNA-fragmendi sünteesi kas A-, G-, C- või T-terminaatoriga. Ahela terminaatoritena kasutatakse enamasti ddTNP-sid, kus puuduvad 3-OH rühmad. 32. Kirjeldage pürosekveneerimise protseduuri. 4:15-22. DNA mass- sekveneerimise meetod, kus erinevalt Sangeri didesoksüribonukleotiididega DNA-ahela sünteesi terminatsioonist kasutatakse sünteesiga järjestamist, mispuhul detekteeritakse nukleotiidide lülitamisel toimuvat pürofosfaadi vabanemist. 33. Kirjeldage Illumina sekveneerimise protseduuri. 4:23. 5:5-10. Kiibil on nukleotiidid ja DNA polümeraas. Need nukleotiidid on fluorestsentsiga märgistatud, kus teatud värv vastab alusele. Neil on ka terminaator, nii et lisatakse ainult üks nukleotiid korraga. Kiipidest tehakse pilt. Igas lugemiskohas on fluorestsentssignaal, mis näitab lisatud nukleotiidi. Seejärel valmistatakse kiip ette järgmiseks tsükliks
suuruse järgi eristamiseks liiga suured. Mass-spektromeetria. Valgu segude analüüsiks, toimub vaakumis, võimeline separeerima suuri molekule. 1. proov sisestatakse massispektromeetria aparatuuri ja aurustatakse; 2. ühendid ioniseeritakse, mille tulemusena tekivad laetud osakesed (ioonid) 3. ioonid eraldatakse analüsaatoris elektromagnet- või magnetväljade abil sõltuvalt nende massi ja laengu suhtest 4. ioonid detekteeritakse mõne kvantitatiivse meetodiga; 5. saadud signaalist koostatakse massispekter. Nukleiinhapete hübridiseerimine. nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega, millele järgnevalt tuvastatakse vaatlusega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNA-d või viiruslikku DNA-d
Teatud genoomiblokid on konserveerunud SNPde poolest. · Minisekveneerimine: 1 kaupa märgistatud nukleotiidide lisamine. · Reaalaja PCR spetsproovidega, SNPde deletsiooniks. Mõõdetakse fluorestsentsi teket. · Polümeraasipõhine ekstensioonitehnika 17. TaqMan ja Molecular Beacon töötamisprintsiip Homogeensed hübridisatsioonitestid, kasutades reaalaja PCR-i ja fluorostsentsil põhinevat detektsiooni. Põhinevad energia ülekandel, kus fluorestsents detekteeritakse tänu muutusele füüsikalises distantsis fluorokroomi ja vaigistaja vahel pärast proovide hübridisatsiooni. Iga SNP vajab spetsiaalpraimerit. Kõige efektiivsemad väheste SNP-de ja suure hulga proovide puhul. 18. Suure võimsusega genotüpiseerimise võimalused 1. (DNA) polümeraasipõhised ekstensioonitehnikad: 1. tillukse jupikese amplifitseerimine, kus on SNP sees. Üks ahel biotinoleeritakse, hiljem streptavidiiniga kerakestega püütakse välja
• Suured sturktuursed genoomi varieeruvused (mikroskoobi tasemel resolutsioon), nende detekteerimise võimalused. Aneuploidiad – üks või rohkem ekstra kromosoomi või kromosoomide puudumine Isokromosoomid – kaks identset kromosomaalset õlga Õrnad saidid – kordused mis on võimelised võtma ebatavalise mitte B- DNA vormi, mis võib häirida DNA replikatsiooni. Nt fragiilse X sündroom – detekteeritakse X kromosoomi muutusi vaadeldes, esineb CGG trinukleotiidse korduste arvu suurenemine FMR1 geenis. Marker kromosoomid – strukturaalselt ebanormaalsed kromosoomid, kus ei ole võimalik ühtegi osa identifitseerida Peritsentriline heterokromatiinne variatsioon kromosoomides ChrY, Chr9 ja Chr15 Satelliitregioonide variandid akrotsentrilistes kromosoomides •
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 46. Valkude strukutuuri ja fukntsiooni (valk-valk) interaktsiooni meetodid Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke
mikroskoobis (või FACS) 24. Patogeenide testimine 16S rDNA abil Kasutatakse universaalseid märklaudu: Ribosomaalse rRNA geenid 16S rDNA või 23S rDNA DNA mikrokiip kujutab endast väikest 2-mõõtmelist DNA fragmentide kõrgtihedat maatriksit, mis on kindlas järjekorras sünteesitud või trükitud klaas või silikoon kiibile. DNA fragmentide hübridiseerumine fluorestseeruva prooviga detekteeritakse spetsiaalse aparatuuriga. Kliinilises praktikas ei ole DNA kiibid bakterite/viiruste diagnostikas erilist kasutust leidnud (liiga keeruline, ebakindel). Affymetrix, Qiagen , Nanochip (16S rDNA) pakuvad erinevaid mikrokiipidel põhinevaid lahendusi mikroobide testimiseks 25. Mendeli seadused Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse
· Liikuv faas kannab proovi läbi kolonni · Osakesed jaotuvad palju kordi liikuva ja kolonnis oleva statsionaarse faasi vahel · Need proovi komponendid, mis interakteeruvad statsionaarse faasiga tugevamini väljuvad kolonnist hiljem kui need, mis interakteeruvad nõrgemini n · Teatud aja möödumisel kõik ik proovi komponendid on üksteisest lahutunud ja jõuavad erinevatel ajamomentidel kolonni teise otsa, kus nad detekteeritakse eeritakse · Saadud detektori signaali funktsioonina analüüsiks kulunud ajast nimetatakse kromatogrammiks 22 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Kromatograafia parameetrid Retentsiooni aeg Segu lahutamine komponentideks Õnnestunud kromatografeerimise korral on kõikide segus olevate ainete piigid üksteisest ksteisest lahus ? Kas on
Seega koormust Rk vastassuundades läbivate voolude IVD1 ja IVD2 vahe tekitab koormusel HS-liku pinge. Moduleeriva signaali järgimisel poolperioodil, kui f > f0, on vektor VD1 > VD2 ja koormust läbiv summaarne vool on vastassuunaline. Selgub, et detektori UV sõltub dioodide voolude omavahelisest suhtest (suhtedetektor). Seega muudab suhtedetektor FM-signaali sageduse muutuse kõigepealt pingete U2 ja U3 faasimuutusteks ning need pingeamplituudi muutusteks ja saadud pinge detekteeritakse 2 tavalise diooddetektoriga, mis töötavad ühisele koormustakistusele. Ühisjuhtmeks võib võtta koormustakisti ükskõik kumma otsa (A või B). Suhtedetektorit iseloomustev element on suuremahtuvuslik konde C 5, mis on üh. vastavalt dioodide polaarsusele rööbiti dioodide koormustakistitega (R1; R2), mis omavahel on jadamisi Püsiva signaalipinge korral laaduvad C3 ja C4 kumbki läbi oma dioodi pingeni, mis ulatub VS-pinge amplituudini ja kondel C5 tekib nende summa: UC5 = UC3 + UC4
modulaarvõrrandite hinnanguid elliptiliste integraalida jaoks ning superarvutit NEC SX-2 ja arvutavad pii 134 miljonit komakohta. 1989 Z vahebosoni resonants annab tunnistust kolmest kvark-lepton generatsioonist. 1989 Voyager 2 saadab pildid Neptuunist. 1990 Kosmosesse saadetakse Hubble teleskoop. 1992 COBE sateliit avastab ebaühtlused kosmose taustkiirguses, mis on tingitud Suure Paugu aegsest struktuurist. 1992 Galliumdetektori abil detekteeritakse päikeselt saabuvad neutriinud: päevas toimub anduris umbes 1.6 reaktsiooni. Tulemus on väiksem, kui seni päikese toimimist käsitlevatest mudelitest arvutatu. 1994 Zhihong Xia tõestab, et kolmest kehast koosneva süsteemi liikumisvõrrandid ei ole integreeritavad ja liikumine on kaootiline. 1997 Sojourner, kuuerattaline robot maastur sõidab Marsi pinnal. 1997 Wilmut teatab, et ta on klooninud lamba.
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 43.Valkude struktuuri uurimise meetodid · Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil · Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega · Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke Valgu funktsiooni uurimisel võib kasutada liitvalke (fusion proteins), samuti võib nende abil valku
Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. Eesmärgi põhjal jagunevad kromatograafilised meetodid preparatiivseteks ja analüütilisteks. Preparatiivse kromatograafia korral on eesmärk saada teatud hulk lahutatud komponenti(te) edasiseks kasutamiseks. Seega on tegu kromatograafilise puhastamisega. Analüütilise kromatograafia korral kasutatakse oluliselt väiksemaid ainete koguseid (enamasti mikrogrammides) ja eesmärk on määrata komponentide suhteline sisaldus segus. 49. Elektroforees
Mõningates riikides on müügil ka kommertsiaalsed ELISA komplektid teatud mükotoksiinide kiireks avastamiseks toidus või loomasöösas põllumajandusettevõttes kohapeal. Mükotoksiinide metabolismi tundmaõppimine on võimaldanud senisest tundlikumate biomarkerite välja töötamist, mis põhinevad mõne makromolekulaarse molekuli seondumisel mükotoksiini või selle metaboliidiga organismis, misjärel molekul vereproovis või piimas detekteeritakse. (Bryden, 2007) 3. LOOMASÖÖDA SAASTATUS NING LÜPSILEHMADE TERVIS 3.1 Mükotoksiinide esinemine loomasöötades. Hinnanguliselt on veerand maailma viljasaagist mükotoksiinidega saastunud, ning paljudes 6 piirkondades on mükotoksiinidest vaba loomasööta kasutada praktiliselt võimatu. Meie kliimavöönd on sobilik Fusarium ja Penicillium spp. kasvuks. Eestis on loomasöödast leitud
dHPLC: -eelised: Kiire ja kvantitatiivne -puudused: Kallis, ei selgu asukoht SSCP: -eelised: Lihtne ja odav -puudused: Väikesed fragmendid DGGE: -eelised: Kõrge tundlikus -puudused: Kallid praimerid 17.TaqMan ja Molecular Beacon töötamisprintsiip Homogeensed hübridisatsioonitestid kasutades reaalaja PCR-d ja fluorestsentsil põhinevat detektsiooni: -Tuntumad TaqMan ja Molecular Beacon proovid.Erinevad quencherid (TAMRA ja DABCYL) -Põhinevad energia ülekandel, kus fluorestsents detekteeritakse tänu muutusele füüsikalises distantsis fluorokroomi ja vaigistaja (quencher) vahel pärast proovide hübridisatsiooni. FRET (fluoresence resonance energy transfere) tehnika -Iga SNP vajab spetsiaalpraimereid -Kõige efektiivsemad väheste SNP-de ja suure hulga proovide puhul Introduction to TaqMan® probes TaqMan® probes are dual labeled hydrolysis probes and are a registered trademark of the Roche Molecular Systems, Inc
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 43.Valkude struktuuri uurimise meetodid · Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil · Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega · Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke Valgu funktsiooni uurimisel võib kasutada liitvalke (fusion proteins), samuti võib nende abil valku
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 47. Valkude struktuuri ja funktsiooni (valk-valk interaktsioonide) uurimise meetodid Tamme, loeng 6, slaid 14 • Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil • Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega • Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke
vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega. See viib ainete lahutumisele ning moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 47. Valkude struktuuri ja funktsiooni (valk-valk interaktsioonide) uurimise meetodid Tamme, loeng 6, slaid 14 · Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil · Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega · Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke
o Relaksatsioonimeetodid Pideva jao meetodi masina ehitus: kaks süstalt, milles ühes on ensüüm ja teises substraat, süstlad on ühendatud ühtse kolviga kui sinna vajutada, siis pressitakse mõlemast süstlast võrdne kogus välja. E ja S saavad teatud punktis kokku ja edasi hakkab vedelik välja tilkuma. Torud, milles E+S liiguvad, on alla 1mm läbimõõduga. Mida kaugemal on lahus torus, seda vanem pm ta on. Ühel pool toru on detektor signaali detekteeritakse läbi toru. See toru on pm nagu küvett. Toru igas punktis on lahus erineva vanusega iga detekteerimispunkt näeb erineva vanusega lahust. Vanus sõltub aga voolukiirusest kui tugevasti pressitakse lahust läbi. Peab olema tagatud turbulentne vool (lahus läheb ringiratast). Laminaarse voolu puhul liigub toru keskosas olev lahus kiiremini kui servades, sest toimub lahuse molekulide interaktsioon toru seintega ja need molekulid liiguvad aeglasemalt. Siis
ühendatud hiire all oleva kuuliga. Kui hiirt padjal liigutada pöörlevad indeks kettad. Ketastes on augud. Ühel pool ketast on valguse allikas ja teisel pool fototransistor. Hiire liikumist saab nüüd jälgida selle järgi mitu auku on valgusallika ja fototransistori vahelt läbi liikunud. 3. optilised a. hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi b. 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need
ühendatud hiire all oleva kuuliga. Kui hiirt padjal liigutada pöörlevad indeks kettad. Ketastes on augud. Ühel pool ketast on valguse allikas ja teisel pool fototransistor. Hiire liikumist saab nüüd jälgida selle järgi mitu auku on valgusallika ja fototransistori vahelt läbi liikunud. 3. optilised a. hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi b. 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need
Minimaalne tööjõu kulu. DNA fingerprinting ehk DNA tüpiseerimine (profiling). Ei ole olemas kahte ühesuguse genotüübiga sugulisel teel paljunevat organismi (va. Ühemuna kaksikud) sest: Meioosi I profaasis ristsiire homoloogsete kromosoomide vahel; Juhuslik homoloogide jaotus gameetide küpsemisel; Mutatsioonid; DNA replikatsiooni vead. DNA fingerprinting markerid: RFLP (restriktsiooni saidid). Polümorfsed lõikude pikkused detekteeritakse PCR(forees). Alleel-spetsiifilised oligonukleotiidid. Kordus DNA. Minisatelliidid (VNTR = variable number tandem repeats) - kordused 5-10 aluspaari ( A. J. Jeffreys 1985). Mikrosatelliidid (STR = short tandem repeats) - kordused 2-6 aluspaari. Markerite valiku kriteeriumid: Peavad olema polümorfsed, ainult siis on informatiivsed. Markerid peavad olema ühes lookuses (ainult ühes kohas genoomis). Markerid on neutraalsed ehk ei ole seotud valiku või adaptatsiooniga
lahutatakse antigeenid, kasutatakse SDS-PAGE. Toimub ca 1h. Teiseks etapiks on blotting e lahutatud antigeenide ülekanne geelist (SDS-PAGE) nitrotselluloosfiltrile. Kolmandaks viiakse läbi antigeen- antikeha reaktsioon. Selleks blokeeritakse nitrotselluloos „neutraalsete“ valkudega (nt rasvatu piimapulber). Primaarne antikeha lisatakse süsteemi, st seerumlahjendus. Seejärel lastakse sellel seista, st inkubatsioon seerumlahjendusega. Pärast inkubatsiooniaega detekteeritakse tekkinud antigeen-antikeha kompleksid. Sekundaarne antikeha on märgistatud kas ensüümmärgistusega (peroksüdaas, alkaalne fosfataas), mille korral toimub detekteerimine kromogeensuse või kemoluminestsentsi alusel, või radioaktiivse isotoobiga, detekteeritakse autoradiograafia abil. Immunoblott-analüüsil on kõrge spetsiifilisus, sest toimub antigeenide lahutamine elektroforeesiga. Kõrge tundlikkuse annab antigeen-antikeha vaheline immunoloogiline reaktsioon. SDS denatureerib
annaabi.ee 
