TOOREST JA KEEDETUD LIHAST EKSTRAHEERUVATE VEES LAHUSTUVATE VALKUDE KOGUSE VÕRDLEMINE JA NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUSE MOLAARSE KONSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Termotöötluse denatureeriv mõju lihasvalkudele Liha ja kala termilisel töötlemisel toimub vastavalt temperatuuri tõusule toiduaines järkjärguline lahustuvate valkude denatureerumine. Denatureerumisprotsess algab juba küllaltki madalatel temperatuuridel (30-35ºC) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65ºC. Nimetatud temperatuuri saavutamisel on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100ºC säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Töö käik:
kuumutamisel tekib must/tumepruun sade kui valgu lahuses on SH ioone. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml Pb(CH3COO)2 O,5% lahust, millele lisasin tilgakaupa 20% NaOH lahust kuni sademe tekkmiseni. Lisasin 0,5ml munavalgu lahust ning keetsin vesivannil. Tekkis pruun kolloidne sade, mis näitab tsüstesiini sisaldust valgus. Järelikult sobib see reaktsioon tsüstediini määramiseks valgus. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, aga ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10 000. Seega kasutatakse TKÄ valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCl3COOH lahust, mille tulemusel tekkis valge sade, mis tõestas kõrgmolekulaarse(te) valgu(de) olemasolu lahuses kuna TÄK-il on valku denatureeriv ja
lahustumiseni, 0,5 ml alluvad hõlpsasti leeliselisele Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH munavalgu lahust hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. 5) Valkude sadestamine 1 ml munavalgu Tekkis valge sade. trikloroäädikhappega lahust, mõni tilk Trikloroäädikhape on valke CCl3COOH lahust denatureeriv ja sadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass
kuni tekkiva aminohapetes alluvad hõlpsasti sademe leeliselisele hüdrolüüsile, andes Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH lahustumiseni, 0,5 sulfiidioone. Lahuses on ml munavalgu sulfhüdrüülrühmad. lahust 5) Valkude 1 ml munavalgu Tekkis valge sade. Trikloroäädikhape sadestamine lahust, mõni tilk on valke denatureeriv ja sadestav trikloroäädikha CCl3COOH lahust reagent, mida kasutatakse valkude ppega eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Lahus sisaldab valke, või selle hüdrolüüsi
· Segu loksutatakse ja soojendatakse mõni minut. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiivi. Tekkib väga väike hulk musta sadet. Järeldus: Toimus positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et antud valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on põhjustatud sulfiidioonide reageerimisest Pb2+ ioonidegaa. (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi käigus) 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik · Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Pärast loksutamist tekkis valge sade. Järeldus: Sademe tekkimise põhjuseks oli valgu denatureerumine. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Järelikult on valgu, mis me kasutasime katses, molekulmass üle 10000. 1.1
Mulderi(ksantoproteiinreaktsioon): tõestab aromaatset tuuma sisaldavate amhapeteolemasolu valgus Milloni : annavad aromaatset tuuma sisaldavad amhapped Sulfhüdrüül( tioolreaktsioon): -Sh rühmad valökudes ja aminohapetes alluvad kergesti leeliselisele hjüdrolüüsile , andes sulfiidioone. Katse viiakse läbi naatriumplumbaadi lahusega. Valkude sadestamine TKÄ happega : TKÄ on laialdaselt levinud valke sadestav ja denatureeriv produkt, kuid ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille mol masss on alla 10 000. TKÄ- d kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest Valkude sadestamine sooladega: neutraalsete soolade korged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denatureerimist ja sadenemist. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud, albumiinid küllastunud soola lahuses. Valgu termiline denatureerimine: kõik valgud denatureerivad kõrgel temp,
20%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis must sade, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega ja tekkis pliisulfiid sade, mis on musta värvi. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu
· Pruuni saade moodustumise hakkamisel asetatakse katseklaasi statiivi · Jätkub formeerimine Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Kuumutamisel lahus muutus helepruuniseks pärast muutus tumepruuniseks PbS aeglaselt välja sadeneb ja me näeme kuidas lahus muutub tumedaks.Siis munavalgus esineb Cys aminohappe. 1.1.5 Valkude sadestamine triklooräädikhappega. Teoreetilised alused: TKÄ on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Siis TKÄ kasutades eraldame valgud madalamolekulaarsetest lämmastikuuühenditest. Töö käik: · Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Me näeme valge sade. Võin oletama, et see on denatureerunud valk, mille molekulmass on suurem
Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 10%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis ülipeen must sade pruunis vedelikus, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. 1.1.6 Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu
Peab formeerima sade, aga sade (must) oli väga väike hulk. Järeldus: Meil on positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et meie valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on seotud sellega, et sulfiidioonid (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu) reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust ja lisame mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutame, mille pärast tekkis valge sade. Järeldus: Valgu sade tekkis, sest valk denatureeris. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Kõik see tähendab, et valku molekulmass, mis me kasutasime katses, on üle 10000. 1.1
värvi. Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisan tilgakaupa 10%-list NaOH, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja moodustub Na 2PbO2. Lisan 1 ml munavalgu lahust, loksutan ja soojendan reaktsioonisegu, kuni tekib pruunikasmust sade. Järeldus Soojendamise järel tekkis katseklaasi kenasti pruunikasmust sade. Tsüsteiini olemasolu on tõestatud. 1.1.5.Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroetaanhape on valke denatureeriv ja väljasadestav, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisan paar tilka CCl 3COOH lahust ja loksutan hoolikalt. Järeldus Tekkis valge piimjas sade, st lahusest sadestusid välja denatureerunud valgud. Reaktsiooni alusel võib arvata, et peptiidide molekulmass on vähemalt 10 000. 1.1.6.Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
tumepruuni sademe. Töö käik: Võetakse 2ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahust ja lisatakse 10%-list NaOH lahust(Pliietanaat moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi). Seejärel lisatakse 1 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu soojendatakse, kuni moodustub sade ja pannakse statiivi. Tulemus: Katseklaasis tekkis pruunikas sade. Seega sisaldab munavalk tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seda saab kasutada valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõned tilgad CCl3COOH lahust. Tulemus: Katseklaasi tekkis valge sade, valk denatureeris. Seega on munavalgu molekulmass üle 10 000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Reaktsioon denatureeriva faktoriga. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust CCl3COOH lahust(tilk) Töö käik: Pärast munavalku CCl3COOH lisamist t ekkis valge sade. Mis molekulassiga sade on? Sade on molekulaar massiga umbes 65000(kuna munavalgu koostises on valdavalt albumiinid) Mis molekulmassiga valgud sadenevad `TKÄ toimel? Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Pöörduv denaturatsioon ja väljasadestumine. Kasutatud ained: 3 ml munavalgu lahust 3 ml küllastunud (NH4)2SO4 kristalne (NH4)2SO4
Töö käik 2ml 5% lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10% NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse mõni minut, kuni algab pruunikasmusta PbS sademe moodustumine. Järeldus Tekkis pruunikas sade, mis kinnitab tsüsteiini olemasolu munavalgus. 1.1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav agent, kuid see et sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000, seetõttu saab TKÄ-d kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüüsi produktid. Töö käik Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust, loksutatakse hoolikalt. Tekib valge läbipaistmatu udune sade. Järeldus Trikloroäädikhape denatureeris ja sadestas munavalgu.
Soojendamise ajal lahuse värvus muutus kollaseks see tähendab, et toimus aromaatsete tuumade nitreerumine. Pärast NH4OH lisamist tekkis siis 2 kihti. Alumine kiht on helekollane ja ülemine kiht on kollane. Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on helekollane. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3. Valkude sadestamine trikloäädikhappega. Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madal - molelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik Katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja lisasin mõni tilk CCI3COOH lahust . Loksutasin hoolikalt ja jälgisin. Tulemus CCI3COOH lisamisel lahus muutus valgeks ja häguseks. Järeldus
Annab uusi funktsioone valgule (peenregulatsioon). Kui polümeerne valk on geneetilise veaga -> tervikkuna struktuur on vale, vaid molekulid vüivad osaliselt funktsioneerida. 2. Denaturatsioon ja renaturatsioon Valkude denaturatsioon valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, kiirgus, vibratsioon, tugev alus/hape). Valk ei täita oma fuktsioone. Valkude renaturatsioon kõrgemat järku struktuuride taastumine. On võimalik, kui denatureeriv faktor ei olnud tugev , toimis vähe aega, kui primaarstruktuur on elav. Valkude hüdrolüüs peptiidsidemete lõhkumine ehk primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. 3. Individuaalsed valgud hemoglobiin ja müoglobiin. Heem tähtsain komponent on Raud. Ioniseeritud raud annab koordinatiivseid sidemeid. Üks nendest tekib O2 vaba elektroonpaari osalusel ja sel viisil seobki Hb transporditava molekulaarse O2. 3
Siis lisasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust ning loksutasin ja soojendasin segu mõned minutid. Segu värvus tumepruuniks ning vastu valgust vaadates oli näha ülipeent sadet (sadet oli veidi keeruline näha, kuna NaOH liigse lisamise tõttu oli kogu lahus suhteliselt tume). Järeldus: Positiivne katse tulemus näitas, et munavalgus esineb tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) on valke denatureeriv ja väljasadestav regent, kuid see ei sadesta peptiide, mille molekullmass on alla 10000. TKÄ-d saab asutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Töö käik: Valsin katseklaasi 1ml munavalgu lahust ja lisasin 2 tilka CCl3COOH lahust. Loksutasin ning selle tulemusena tekkis valge peen kolloidne sade. Järeldus: Kuna TKÄ toimel tekkis sade võib järeldada, et munavalgus sisaldub peptiide, mille molekulmass on üle 10000. 1.1
1ml munavalgu lahust, loksutasin ning asusin kuumutama kuni lahus värvus pruunikaks. Seejärel asetasin katseklaasi statiivi, kus oleks pidanud tekkima mustapruun PbS sade, kuid seda ei tekkinud. Lahus jäi lihtsat mustapruuniks. Sade ei tekkinud ehk sellepärast, et lisasin aineid liiga vähe või kuumutasin liiga lühikest aega. Lahuse värvuse muutus aga tõestas tsüsteiini olemasolu valgus. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega TKÄ on valke (molekulmass > 10 000) denatureeriv ja väjasadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, (valgu hüdrolüüsi produktid). Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin CCl3COOH lahust ning lokustasin. Tekkis nõrk hele sade, st valk denatureerus ja sadenes. See tähendab, et katses kasutatud valgu molekulmass on üle 10 000. ee tähendab, et valku molekulmass, mis me kasutasime katses, on üle 10000 1.1
tilkhaaval teatud koguseni, sade kaob. Pärast munavalgu lahuse lisamist soojendatakse segu,mille ajal hakkab tekkima tumepruunikas sade. Kas teil tekkis sade? Mu lehel on kirjas hoopis, et lahus värvus pruunikaks. See näitab, et valgus esineb tsüsteiin. Pruun värvus tekib sellest, kui sulfiidioonid reageerivad Pb2+-ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame mõne tilga CCl3COOH lahust. Loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Katse tulemusena tekkis valge sade.,sest valk denatureeris. Selle valgu molekulmass on seega üle 10 000. 1.1
tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja moodustus Na2PbO2. Lisasin katseseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin, soojendasin reaktsioonisegu, kuni hakkas moodustuma tume sade. Asetasin katseklaasi statiivi ja jäin ootama sademe formeerumist. Järeldus: tekkis tumepruun peenike sade, seega leidus munavalgus tsüsteiini. 5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) on levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent. TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Töö käik: valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCI 3COOH lahust. Loksutasin ning tekkis hägu. Järeldus: kuna tekkis hägu, siis oli munavalgu lahuse molekulmass oli üle 10 000. 6. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade [(NH4)2SO4, MgSO4, NaCl jt] kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude
moodustumine. Kuumutades muutus lahus pruuniks, lahus ise oli selge. 5 Asetasin katseklaasi statiivi. Tekkis sade.. Järeldus Kuumutamisel lahus muutus pruuniseks pärast muutus tumepruuniseks. PbS aeglaselt välja sadeneb ja see tähendab, et munavalgus esineb Cys aminohappe. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega. Töö teoreetilised alused TKÄ on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. TKÄ kasutades eraldame valgud madalamolekulaarsetest lämmastikuuühenditest. Töö käik: · Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. · Lisasin mõne tilga lahust. Värvuseta lahusesse tekkis valge sade. · Loksutasin hoolikalt. Loksutamisel muutus lahus ühtlaselt hägusaks. Järeldus: Katseklaasi tekkis reaktsiooni tulemusena valge sade
Kust te 20% NaOH lahuse saite? Meil on laboris kasutusel ainult 10% NaOH. Lisan 0,5 ml munavalgu lahust. Keedan reaktsioonisegu mõne minuti vältel pruunikasmusta kolloidse sademe tekkimiseni. Tulemus: Pärast ainete segamist ja kuumutamist lahuse värvus muutus tumepruuniks,aga sadet ei tekkinud.Katse ebaõnnestus,sest keskkond oli liiga leeliseline. 5.Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent,kuid ta ei sadesta peptiide,mille molekulmass on alla 10000.Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: Katseklaasi valan 1 ml munavalgu lahust ja lisan mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutan. Tulemus: Katseklaasis toimus valgu denaturatsioon ja siis valk sadestus.Toimus valgu eraldumine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest.See tulemus näitab,et lahuses olevate peptiide
tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja lahuses moodustus Na 2PbO2. Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja soojendasin kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Panin katseklaasi statiivi, kus sademe moodustumine jätkus. Sade muutus ühe tumedamaks. Pruunikasmust sade tõestab tsüsteiini olemasolu. 1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Teoreetilised alused Trikloroäädikhape (TKÄ) on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja lisasin mõne tilga CCl3COOH lahust. Loksutasin ning tekkis valge sade, mis tähendab, et lahusest sadestusid välja denatureerunud valgud.
· asetasin katseklaasi statiivi Tulemused ja järeldused: Pb(CH3COO)2-le NaOH lisamisel tekkis Pb(OH)2 sade. Edasisel NaOH lisamisel sade kadus, sest moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Pärast munavalgu lisamist kuumutasin reaktsiooni segu ning lahusesse hakkas tekkima tumepruun sade. Võib järeldada, et valk sisaldas tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on laialt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid see ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: · valasin katseklaasile 1 ml munavalgu lahust · lisasin mõne tilga CCl3COOH lahust · loksutasin hoolikalt Tulemused ja järeldused:
Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja Panin sooendama kuni pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumise algust. Seejärel panin katseklaas jäävanni, kus pidi jätkuma sade formeerumine. Töö tulemus Pärast ainete segamist ja kuumutamist segu värvus muutus tumepruuniks, kuid PbS sadet ei tekkinud. Saan teha järeldusi, et minu poolt oli tehtud viga ainete koguse määramisel. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroaadikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest valjasadestav reagent, kuid TKA ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla10 000. Seetottu saab trikloroaadikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lammastikuuhenditest, nagu valgu hudrolüüsi produktid. Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja lisasin mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutasin hoolikalt. . Töö tulemus TKÄ toimel toimes valgu denatureerimine, mille tõttu valk sadests. Kuna TKÄ ei dasesta
Kuumutades muutus lahus pruuniks, lahus ise oli selge. · Asetasin katseklaasi statiivi. Jättes katseklaasi statiivile seisma, sadet siiski ei tekkinud. Järeldus Lahus muutus küll tumepruuniks, mis annab tunnistust tsüsteiini esinemisest valgus, kuid sadet ei tekkinud. Selle põhjuseks võis olla ainete liiga vähesel määral lisamine või liialt vähene soojendamine. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega. Trikloroäädikhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid ta ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmasikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: · Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. · Lisasin mõne tilga lahust. Värvuseta lahusesse tekkis valge sade. · Loksutasin hoolikalt. Loksutamisel muutus lahus ühtlaselt hägusaks. Järeldus:
pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Järeldus: Lahus värvus pärast soojendamist „Coca - Cola“ värvuseks, tekkis sade (PbS), mis tõendab, et valgus esineb tsüsteiin, milles sisalduv tioolrühm (-SH) allus leeliselisele hüdrolüüsile andes sulfiidioone. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutatakse. Järeldus: Segus tekkis sade, mis tähendab seda, et lahus
pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Järeldus: Lahus värvus pärast soojendamist ,,Coca - Cola" värvuseks, tekkis sade (PbS), mis tõendab, et valgus esineb tsüsteiin, milles sisalduv tioolrühm (-SH) allus leeliselisele hüdrolüüsile andes sulfiidioone. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutatakse. Järeldus: Segus tekkis sade, mis tähendab seda, et lahus
RNA kopeerib DNA informatsiooni ja kannab selle tuumast välja ja teda leidub kõikides raku osades. ENSÜÜMID ehk FERMENDID Kiirendajateks on spetsiifilised bioloogilised katalüsaatorid – biokataüsaatorid – ensüümid. Keemiliselt kuuluvad ensüümid valkude hulka. Omadused ◦ Valguliste biokatalüsaatoritena on ensüümidel nii valkude kui ka katalüsaatorite üldomadused. ◦ Ensüüm kui valk on kõrgmolekulaarne ühend,hüdrofiilne amfoteerne polüelektrolüüt, denatureeriv, kristalliseeruv ◦ Ensüüm kui katalüsaator ei muuda reaktsiooni suunda, katalüüüsib termodünaamiliselt võimalikke reaktsioone, ei muuda liikuva tasakaalu seisundit (kiirendavad selle saabumist), ei lõhustu reaktsiooni käigus, jne Katalüüs • keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (enamasti kiirenemine) katalüsaatorite toimel, mis osalevad selles protsessis, kuid reaktsioonist väljuvad muutumatutena. HORMOONID
Suured on üle 1000 aluspaarilised deletsioonid ja duplikatsioonid, tuvastatakse kas tsütogeensete meetoditega või: Southern Blot: Näide: kadunud on üks EcoRI restriktsioonisait. Paneme koos normaalse geeniga kokku, lisame EcoRI, mis lõikab kõik juppideks. Lisame fosforiga märgistatud sondi, mis hübridiseerub EcoRI restriktsioonisaidiga. Geelil tuleb välja, sond hübridiseerus erinevate bändidega. [kahtlen sügavalt teksti õiguses] dHPLC denatureeriv kõrgsurve vedelikkromatograafia. Normaalne kõrgsurve kromatograafia denaturatsioonikolonniga. Kolonn lahutab produkte. Hetero- ja homodupleksid tulevad erineval ajal läbi kolonni, sest denatureeriv mõju neile on erinev. Väga kiire, väga täpne, väga kallis. Üldiselt kasutatakse teadaolevate mutatsioonide leidmiseks. SSCP punktmutatsioonide tuvastamiseks (90% 1 nukleotiidi vahetustest leiab üles). 1-
20. Missugune termiline steriilimisviis on kõige efektiivsem? Miks? Märgkuumus on efektiivsem kui kuivkuumus. Kõige efektiivsem on autoklaavimine, kuna ei ole nii aeganõudev ja on lihtsasti kasutatav. Bakteritsiidne toime ja ta hävitab endospoorid. 21. Kas toiduainete pastöriseerimine tagab steriilsuse ja miks toiduaineid pastöriseeritakse? Ei taga, hävitab vegetatiivsed rakud, endospoorid jäävad alles. Vedeliku kuumutamine alla 100 kraadi, on denatureeriv toime. Vabastatakse toiduaineid patogeenidest; kõrgem temperatuur rikub toidu maitseomadused. 22. Mis mõjutab termilise surmapunkti väärtust? temperatuur ja surmatavad mikroobid. 23. Mis on bakteritsiidseks teguriks autoklaavimisel? veeauru kõrge temperatuur 24. Millest sõltub autoklaavimise edukus? autoklaavi koormamisest, steriilitava materjali mahust, steriilimise ajast. Autoklaavi ei tohi täita liiga tihedalt – peab jätma ruumi, et veeaur pääseks esemete vahele. 25
lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodus- tumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madal- molekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. 11 Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust.
annaabi.ee 
