Demokraatlikud valimised Vabade valimiste funktsioonid ja põhimõtted Valimiste funktsioonid • võimu regulaarse ja seaduspärase vahetumise tagamine; • võimudele kodanike nõudmiste vahendamine; • rahva usalduse tagamine võimude vastu; • inimeste poliitikast informeerituse tagamine. • Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valitsemises. • Valimistel osalemisest loobumine tähendab loobumist sind ümbritseva ühiskonna ja sulle kohustuslike reeglite kujundamisest. Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldine valimisõigus – kõigil inimestel on aktiivne ja passiivne valimisõigus. Erandiks: - vanusepiirang; - kodakondsuspiirang; - piiratud teovõimega isikud; - kriminaalkaristust kandvad vangid. 2. Vaba konkurents: igaühel on õigus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi – hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; igale saadik...
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945)
§ 18 DEMOKRAATLIKUD SUURRIIGID MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Too viis näidet demokraatia leviku kohta Euroopas I maailmasõja järel. 1. Sõja võitsid demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid) 2. Demokraatlike riikide arv suurenes 3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides 4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek
Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks k...
langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine · Vale majandamine võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS I MAAILMASÕJA JÄREL Näiliselt olid Esimese maailmasõja järgsed aastad demokraatia võidukäigu ajaks. Demokraatlikud vabadused laienesid (nt said naised valimisõiguse) Kuna I maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, peeti demokraatiat kõige autoriteetsemaks riigikorralduseks Kuid demokraatia ei osutunud kõigis riikides jätkusuutlikuks. Demokraatia autoriteet nõrgenes ning tekkis igatsus stabiilsuse ja nn "kõva käe" järele. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD 19. saj. Peamisteks liberalism ja konservatism 20.saj olukord muutus Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele Konservatiivid nt Inglise Konsertvatiivid,
12. DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. I Demokraatia levik. · demokraatlikud riigid sõjas edukad uued riigid (n. Eesti) võtsid ka demokraatliku korra; · õiguste laienemine endiste demokraatlike riikide sees valimisõiguse andmine töölistele ja naistele; Samas demokraatiat alles õpiti: · loobuti presidendi ametist, kes tasakaalustaks parlamendi ja valitsuse suhteid; · valimistele ja parlamenti said liiga väikesed erakonnad, liiga palju erihuvisid; Peamised ideoloogiad:
Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja ka Ühendriikide Vabariiklik partei. Teiselt poolt kaotasid
esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbritannia: sõda põhjustas majanduslanguse, raha väärtuse langus, kolooniate osaline iseseisvumine, naised said valimisõiguse, sõjast põhjustatud areng meditsiinis. USA- majanduskriis, organiseeritud kuritegevus, demokraatia. Prantsusmaa- sõjavõlad, finantsprobleemid, Ruhri piirkonna okupeerimine, erimeelsused teiste antaadiriikidega, julgeoleku kasvatamine, vastastikuse abistamise leping Nõukogude
palju laene), valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud 5. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus, inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, elatustaseme langus, kaupade nõudluse vähenemine, tootmise langus, tööpuuduse uus kasv, inimesed kaotasid lootuse, inimesed mõtlesid et ei saa ise oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide
Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal 1. Mõisted ja nimed: Maailmapank: Lääneriikide ja Jaapani majanduse ülesehitamiseks peale II MS loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kri...
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei ...
Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigust. 1918. aastal Suurbritannias võeti vastu seadus mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu.Valimisõiguse said ka naised, kuid alates 30 eluaastast. *Demokraatlikud ja mitte demokraatlikud liikumised -Demokraatlikud liikumised.- Liberalism ja konservatism olid Eu-s juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need inglismaal 19 sajandil.Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad , nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust.' Konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Konservatiivid ei tormanud tänu sellele ka midagi muutma. Konservatiivide meelest ei pea riik sekkuma majandusellu.
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused: Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · USA majanduse aregule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. · Kuni 1970-nd...
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtesta...
Demokraatia või diktatuur maailm II Maailmasõja eelõhtul arutlus Selles arutluses näitan ma demokraatia ja diktatuuri negatiivseid ning positiivseid pooli, millest sai alguse II Maailmasõda ning mis oleks saanud siis kui diktatuursed suurriigid: Nõukogudeliit ja Hitleri Saksamaa oleks olnud demokraatlikud. Deomkraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Kunagi on öelnud Winston Churchill, Suurbritannia kunagine peaminister, väga targad sõnad :"Demokraatia on kohutav asi, see on
AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil
1.Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? 1)liberalism 2)konservatism 3)sotsialism ja sotsiaaldemokraadid 2.Iseloomusta Prantsusmaa majanduslikku olukorda pärast I MS. 1)oli deukas tänu reparatsioonile ja Elsas Lotringile 2)tekkisid uued tööstused: moe tööstused, 3)tähtsaim linn oli Pariis 3.Kas järgnevad väited on iseloomulikud Suurbritanniale, Prantsusmaale või U.S.A- le? 1)Sisepoliitilist elu iseloomustas erakondade paljusus Prantsusmaa 2)Majandus arengut soodustasid reparatsioonid ja uued territooriumid Prantsusmaa 3)Majanduslik õitseng 1920. aastatel U.S.A 4)Ülemaailmse majanduskriisi mõju oli väiksem kui mujal riikides - Suurbritannia
¤ Teemad : * demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 aasta pärast tänu naisõiguslastele. * demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised: Demokraatlikud liikumised olid: liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele) konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid, rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus
1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised?
oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel alles soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Ühiskond Vabad- ja demokraatlikud valimised: funktsioonid, põhiprintsiibid ja tunnused, proportsionaalne ja majoritaarne valimissüsteem. Demokraatlikud valimised: kõigil kodanikel on õigus hääletada, ent võib seda ka mitte teha. Kõik valimisõiguslikud kodanikud võivad ka kandideerida. Hääletusõigus peab olema piisavalt suurel hulgal ühiskonnaliikmetel. Igal häälel on võrdne kaal. Kõrvalistel isikutel on keelatud hääletajat mõjutada ning hääletaja peab langetama otsuse oma südametunnistuse järgi
MÕTLE JA UURI JÄRELE! 1. Revulutsioon- muudatus; riigipööre. Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu. Demokraatia rahvavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos- `rahvas´ ka kratos- `võim` 2. Euroopalik demokraatia on väga noor, see sündis umbes veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Prantsuse revolutsioon toimus aastail 1789- 1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4
Tartus ja Võrumaal. Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suudetud likvideerida noorte salaorganisatsioonide tegevust. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadelt. Üks selline organisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit. Kuid 1960. aastateks lämmatas valitsev reziim põrandaalused noorsooliikumised. Demokraatlikud liikumised Noorte salaorganisatsioonide asemele tekkisid 1960. aastate teisel poolel demokraatlikud liikumised. Nendes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseerimine, seega ei olnud põhirõhk mitte rahvusel vaid demokraatial. Nüüdne vastupanuliikumine ei olnud enam Eesti keskne, vaid saadi aru et ükski ikestatud rahvas ei ole võimeline iseseisvust saavutama üksinda võideldes. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassamblee memorandumi, milles nõuti
on rahvas iseseisev, mitme partei süsteem, valitsemine toimub rahva valitud saadikute kaudu kuid diktatuuris ei ole rahvas iseseisev, on ühe partei süsteem ning valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langesid ning rahval oli võimalus olla vaba mis põhjustas suure demokraatia leviku. Samuti oli üks põhjuseks see, et ei usaldatud diktaatoreid. Näiteks osad demokraatlikud riigid olid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola. Diktatuuride tekkimise põhjuseks võis olla lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist. Kuna tulevaste diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma, uskus rahvas siiralt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Paraku aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb
mis mõistis hukka sõja kui suveräänse riigi poliitika ühe abinõu. ○ Pakt oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikide omavahelise sõjapidamise. ○ Pakti nõrgad kohad: puudus mehhanism takistamaks neid riike, kes lepingut rikuvad; pakt kaotas tahtmatult sõja ja rahu õigusliku piiri, sest edaspidi alustati sõda ilma sõda kuulutamatta. 5. Demokraatia tunnused ja demokraatlikud riigid ○ Vanad demokraatlikud riigid: Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia ○ Uued demokraatlikud riigid: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid 1920. aastail. 2 ○ Demokraatia tunnused: inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused) ; enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud ; poliitiliste liidrite
Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine: Valida saavad naised (esimesena Uus-Meremaal, viimasena Shveits ja Liechtenstein) Kaotatakse kõrge vanusetsensus Kaotatakse varanduslik tsensus Impeeriumite lagunemisel tekivad uued demokraatlikud riigid Liberalism- Uuendustele vastuvõtlikud ning vaba turumajanduse pooldajad Konservatism- Kõik, mis toimib olgu vana, hea ja järgi proovitud, eraomandi toetajad Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsajd, kõik olgu võrdsed, suur riigi omand ja tugi Mittedemokraatlikud liikumised: Rahva hädades süüdi demokraatlikud valitsused -võimuvõitlus, enese võimul hoidmine rahva huvidest tähtsam, paljuparteilisus ei luba luua püsivaid koalitsioone Demokraatia lastehaigused
1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun/ ei nõustu NÕUSTUN. Põhjendused- 1. sõjas jäid peale demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid 2. demokraatlike õiguste laenemine nendele inimrühmadele, kelle juurdepääs oli enne piiratud. Naised said valimisõiguse, mitmes riigis alandati valimisiga. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikud riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese
16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud piirid 1928 Briand'i-iKelloggi pakt-kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, alla kirijutas 15 riiki, hiljem veel 48 2)Demokraatia levik-suurened demokraatlike riikide arv-sõja võitsid demokraatlikud riigid Demokraatlikud vabadused laienesed.valimisõiguslike inimeste arv, ka naised said(inglismaa1918,prantsusmaa 1944,sveits1917) Demokraatlikud ideoloogiad-konstervatiivid võtsid üle liberaalide vaateid majandusküsiustes-vaba turg, üksikisiku vabadused, liberalid kaotasid hääli sotsiaaldemokraatidele-saks, pr, põhjam 19.s, inglismaal 20.s algul töökarti e leiboristid, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusse,
klassihuvid ja egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele, demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, salapolitsei, koonduslaagrid, ulatuslik terror puudus, majandus riigi kontrolli all, intensiivne riiklik propaganda, agressiivne välispoliitika, korruptsioon, madal majanduskasv, Saksamaa (natsionaalsotsialistlik diktatuur, kehtestati 1933, juht Hitler, terror,), Natsionaalsotsialistlik diktatuur, reziim kehtestati 1933, juht Hitler, terror, hirmutamine, demokraatlikud institutsioonid kaotavad vabaduse, parlament loobub võimust, majanduses 4-aasta plaan, elatustaseme tõus, töötuse likvideerimine, rassilise puhtuse tagamine, demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, Sarnasus inimõiguste piiramine, majandus riigi kontrolli all, ühepartei süsteem, demokraatia asendub totalitaarse diktatuuriga, majandus riigi kontrolli all, riiklik salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse
maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Nüüd kuna sõjas jäid peale demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt ning demokraatia kasuks osutasid enamik uutest, esimese maailmasõja järel tekkinud riikidest. Demokraatia peamisteks ideoloogiateks said liberalism ja konservatism. Liberaalid oli uuendustele vastuvõtlikud, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Demokraatlikud vabadused järjest laienesid ning valimisõiguse said ka naised. Mitmes riigis
korra ja turvalisuse tagamine ning riigi kaitsmine välisvaenlase eest. · Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal ja vallal. · Industriaalühiskonnas toimusid aga olulised muutused, mis lisasid riigile uusi kohustusi: · valitsevaks muutus palgatöö vabrikus. Seetõttu jäi töövõimetu elanikkond (lapsed, vanurid, emad) hätta. · 19. sajandil kodanlike revolutsioonide tõttu kehtestati demokraatlikud valitsemisreziimid levisid demokraatlikud põhimõtted ja kodanikuõigused. Heaoluriigi olemus ja ülesanded: · riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi. Toimub ressursside ülekandmine valdkonnast valdkonda. · Riik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, munitsipaaleluase). Heaoluriigis umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament,
Miks tekkisid diktatuurid? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Võitjate eeskujul valisid mitmed teisedki riigid demokraatliku riigikorralduse. Ometigi suutsid seda säilitada vaid üksikud riigid ja peagi pääses enamikes Euroopa maades võimule diktaatorlik võim. Miks tekkisid diktatuurid? Demokraatlikes riikides laiendati valimisõigust. See kaasas poliitikasse suuri rahvamasse, kellega oli kerge manipuleerida. Varem polnud rahval suurt võimu olnud ja veel ei osatud
diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri. Demokraatia tõus algab kodanike e linnakeskklassi revolutsiooniga. I MS tõi kaasa demokraatia leviku, sest sõja võitsid demokraatlikud suurriigid. Dem. Laienes ka riigi siseselt ( valimisõigus naistele, töölisklassi poliitilised õigused suurenesid. II MS vahelisel perioodil lainenes diktatuur( pettumie Versaille süsteemis, majanduskriis 1929, demokraatia kogemuse nappus. Diktatuur kehtestati Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis. Ida- Euroopas kommunistlik-dikatuur( varises kokku 80.ndadatel) Siirderiik- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega (üleminek)
väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus, ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid: valimisõiguslike kodanike hulka suurendati, naised said valima. Mitmes riigis ei arenenud demo. sest demokraatia oli nõrk seal ja vead nede seadustes. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD. Konservatiivid : hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldada riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalseid valijaid
Demokraatia tugevused ja nõrkused peale Esimest maailmasõda Pärast Esimest maailmasõda said demokraatlikud ideed erilise tähelepanu ja populaarsuse. Möödunud sõja katsumused näitasid, et tugeva demokraatliku korraga riigid suutsid tugevad olla ka sõjas. See andis hoogu demokraatia laienemisele. Paljudes riikides hakati vastu võtma seadusi, mis andsid kodanikele mitmeid demokraatlikke õigusi. Rahvas sai tähtsamatele küsimustele sõna kaasa öelda ja nende eest ei otsustatud kõike ära. Sellega saadi teada, mida rahvale rohkem vaja läheb ja mis on kasulikum
· 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses valgustusega. · Kui varem põhimõte, et võim pärineb Jumalalt ja antud valitsejaile, siis nüüd arusaam, et võimu allikaks on rahvas. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 (Itaalia) · 1945-1956 (Ungari) · 1970. ate keskpaik (1974 Portugalis diktatuur langes, varsti ka Hispaanias ja Kreekas) · 1991 (NSVL lagunemine) · Aastal 2000: 192 maailma riigist olid 120 demokraatlikud (62,5%) Maailma demokraatlikud riigid: mida heledam seda demokraatlikum Partially free, not electoral democracies Not free, not electoral Free, electoral democracies Partially free, electoral democracies democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused
Fasistlik diktatuur tekkis Itaalias aga tänu sellele, et 1930. aastal Mussolini populaarsus langes, ning tema ja ka fasistid tahtsid, et Itaalia oleks täielikult iseseisev, mis aga tähendas seda, et riik vajas ühte kindlalt juhti, kes teeks otususeid, selle jaoks kehtestati seal fasistlik diktatuur. Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia kuna nad ei saanud sõjas nii palju kannatada, kui teised riigid. Nad ei kannatanud ka majanduses nii suurt kahju ning nende demokraatlikud traditsioonid olid tugevamad, kui teistel. Minu arvates on poliitiliselt kõige vähem arenendu riik Venemaa, kuna seal puudub endiselt tegelikult demokraatlik kord, mis seal väidetavalt olema peaks. Peale selle on see riik väga suur ning seda ongi raske ühtlaselt ja tugevalt arendata. Saksamaa ja Itaalia areng on alates sellest ajast kuni tänapäevani meeletult tõusnud, nad on mõlemad demokraatlikud riigid, kus rahval on õigus olla vabad ja oma valikuid teha
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud
1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valimisõigust.Saksamaa 1861 Wilhelm I määras valitsusjuhiks Otto von Bismarck (Saksamaa oli killustatud)Eesmärk: Ühendada Saksamaa ,,Kui vaja siis raua ja verega",Puhkes Prantuse-Priisi sõda 1870-1871 jaan. Prants sai lüüa => kuulutati välja uus riik => Saksa Keisririik mis oli juba ühtne, 1871 jaan. Prants- Saksa rahuleping(Elsas Lotring-Alsace Loraine)Kolmiksliit:Saksamaa->1882 Itaalia->1879 Austria(1882 liit moodust)
Ajaloo KT Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik, sest 1. Eestis oli mitmeparteisüsteem 2. Rahvas valis Riigikogu 3. Kehtisid demokraatlikud õigused ja vabadused Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks Aeg: 12. märts 1934 Põhjused: majanduskriis- rahva raske olukord Poliitiline kriis- vastuolud vapside ning Pätsi ja Laidoneri vahel Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned:
valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja nende hirmuall hoidmine, mis viis küüditamise või surmalaagrisse saatmisega. Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid onma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Võitjate eeskujul innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõimlanges järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu.
(seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid
1933.a, kui toimus Riigipäevahoone põleng tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei. Pärast riigipresident Hindenburgi surma muutus Adolf Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Ma arvan, et Prantsusmaal säilis demokraatia, kuna nad lõid Rahvarinne, mis võitles diktatuuriohuga. Inglismaal õnnestus demokraatia säilitada , kuna nende sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, aga ka seal oli võitlus üsna terav. Üldiselt vaadates käsitletud riike arvan, demokraatlikud riigid olid poliitiliselt arenenumad, kuna nad olid enda poliitilise eluga paremal tasemel. Minuarust ei saa diktaatorlikke riike pidada arenenud riikideks, sest mõiste poliitiliselt arenenud kujutab minu arust riiki, kus hoolitakse eelkõige rahva heaolust ja laseb neil ka sõna sekka öelda. Aga kokkuvõtlikult arvan, et diktatuure oli vaja selleks, et suured riigijuhid saaksid teistele näidata, milleks nad võimelised on ja erineda suurest massist. Sest kui kõik riigid oleksid
Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, mis on igaühe enda asi kelle ta valib ning kas üldse valimisel osaleb. Nendel koosolekutel pakub iga
1.) Millised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised levisid peale I ms? Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, natsonalistlik ja fasistlik liikumine. Mõjukamad demokraatlikud liikumised olid aga liberalism ja konservatism. 2.) Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Paljud, kes alguses uskusid demokraatiasse pettusid selles ja hakkasid toetama diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms?
world-construction/ Pidev näljahäda Joogivee puudus Haigused ja epideemiad (sh AIDS) http://trendsupdates.com/third-world-a-stereotype/ http://issuesbeyondborders.wordpress.com/ Kolmas Maailm Vaeste riikide maailm? Termini "kolmas maailm" kasutamine mõistes "vaeste riikide maailm", pole ajaloo kontekstis korrektne, sest kolmanda maailma riigid olid majanduslikult üsna eripalgelised Näiteks Kuveti ja Saudi - Araabia olid (on) rikkamad kui demokraatlikud lääneriigid Kolmas maailm Külma sõja tandrina NSVL ning USA koos lääneriikidega kasutasid kolmandat maailma ära iseenda mõjuvõimu huvides, surudes noorte riikide peale ebasoodsaid lepinguid (neokolonialism) Selleks, et säilitada oma mõjuvõim toetasid demokraatlikud lääneriigid sageli diktatuure kolmanda maailma riikides Tavaline oli kodusõdade toetamine, kus sai katsetada ka uusi relvaliike lahingutingimustes http://www
Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, mis on igaühe enda asi kelle ta valib ning kas üldse valimisel osaleb. Nendel koosolekutel pakub iga
annaabi.ee 
