what are `territorial politics' The multi-level politics of federal, regionalised, devolved states Distribution of power between central and regional government Party competition across levels of government `Regions' as spheres for autonomous action South Africa Mexico Germany · 9 provinces · 31 states plus federal district · Developed democracy · `Cooperative' federalism · Predominant role for federal 16 Laender German influence, ANC government · Cooperative federalism pref...
Demokraatiad tänapäeva maailmas Demokratiseerumise lained 1826(?)-1922 Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL-ni 1945-1960 II ms-st Hrustsovi sula lõpuni 1974 - ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni Demokraatiate kaart Freedom House 2006 aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei
· Põllumajanduslikust tööstusühiskonda ülemineku tagajärjed ühiskondlikele normidele olid nii ulatuslikud, et panid aluse sootuks uuele teadusele sotsioloogiale mis püüdis neid muudatusi kiljeldada ja mõista. · Paljud 20. saj keskpaiga sotsioloogilised tekstid käistlesid üleminekut gemen. Geselli võrdlemisi üheselt: ühiskonnad jaotati ,,traditsioonilisteks'' ja ,,uusaegseteks''. · Nüüdisaegse infoajastu demokraatiate üks suurimaid väljakutseid on praegu ühiskondliku korra säilitamine tehnoloogiliste ja majnduslike muudatuste käigus. · Enamiku nüüdisaegste liberaalsete demokraatiate puudus on selles, et nende kultuurilisi tingimusi ei saa võtta sugugi kindlana. · Ametlike situatsioonide olemasolu iseenesest ei taga veel seda, et õiged kultuurilised väärtused ja normid tehnoloogiliste, majanduslike ja ühiskondlike muudatuste surve all ka püsima jäävad.
sõjaväelised diktatuurid; Indial olid üsna head sidemed Nõukogude Liiduga, Pakistani juhid otsustasid aga toetust USA-lt. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuigi seal kulutati raha relvastuse ja muuhulgas ka tuumapommi hankimisele. 26 B Ajalugu Aafrika maade iseseisvumise aeg 20. sajand. Sõltumatuse saavutamise teed - rahulikul teel Egiptus, Liibüa, Mamiibia. Vabadussõda Alzeeria, Angola. Vabanenud riikide sarnased arengujooned : 1) Demokraatiate läbikukkumine. 2) Diktatuurid 3) Kodusõjad 4) Majandus töötab diktaatorite heaks Apartheidipoliitika teised rassid peavad elama reservaatides. Võim oli valgete kätes, kumi 1994. a-ni Lõunamaades. LAV-i rahvastiku koosseis Suurima rühma moodustad bantu keeli kõnelev aafriklaste rühm. Valgete hulgas on ülekaalus afrikandrid ehk buurid. Vähem võib kohata inglaste ja sakslaste järglasi. Aafriklased võitluses apartheidiga :
pikendamise ja lastehoiukohtade olemasolu eest. Tähtis on lapsendamise korra lihtsustamine ja perekonnaõpetuse tugevdamine koolides. Eelistatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet ning Eestist lahkunute tagasirännet. Välispoliitika peaeesmärgiks on rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja iseseisvuse tagamine. Tähtis on aktiivne osalemine Euroopa Liidus ja ka NATOs. Huvitutakse Euroopa Liidu laienemisest ja uute demokraatiate tekkest. Oluline on hea kahepoolne suhe Ameerika Ühendriikidega ja sõbralikud suhted kõikide naaberiikidega. Üheks välispoliitika prioriteediks peaks nende meelest saama aktiivne välismajandus- ja kaubanduspoliitika. Kaitsepoliitika seisukohtadeks on ajateenijate hüvitise suurendamine, kuna kehtiv ajateenistusse kutsumise süsteem on ebaõiglane. Soovitakse ka palgatõusu Kaitseväes. Nende meelest peaks ka Iraagi missiooni pikendama ning kaitseväe
ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Kuidas püüti kindlustada rahu Eurooopas pärast sõda? Vead? Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus: Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigidInglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Laienesid demokraatlikud vabadused. Nõrkus: Mitmes riigis oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Võrdle USA, Pr. ja Sbr. majanduslikku arengut. Millest olenes nende majanduslik edukus ? USA : Arenes kiirest. Kasvas nii väline võimsus kui ka tema kodanlike jõukus. Otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele, kuid inimesed ei loobunud sellest(maffia). Majanduskriisiga kaasnes massiline vaesumine.Roosvelt New Deal, lubas majanduskriisist kiirelt välja viia. 1933.a hakkas USA kriists välja tulema aga järelnähud kestsid veel kaua.
Realism tänapäeval · Mõned riigid jätkuval kasutavad seda (Hiina, USA, Venemaa) Idealism enne (puuduvad reaalsed õnnestunud näited) · Eksisteerinud ammu Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks · Briand-Kellogg · Rahvasteliit · Inimloomus hea, kasutame seda · Saab ilma sõjata! Keskklass ja demokraatia kui rahu toojad Demakraatliku rahu teooria (Immanuel Kant ja Woodrow Wilson) · Demokraatiate vahel on rahun(demokraatiad, vabalt valitavad ning suure valijatehulgaga min 50%) · Demokraatiad on rahumeelsed Mis on demokraatia? Erinev astmed (kes saab valida jne). Mis on rahu? Millal on rahu rikkumine, millal tagamine? Suhtumine sõdadesse (positiivne v negatiivne) ja konfliktidesse: · Realism: positiivne ja osalevad riigid (null-summa) · Idealism: negatiivne ja osalevad inimesed (pluss-summa) Demokraatia
Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest
Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas ta 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi vabasid valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele
usku kehtivasse korda. Paljud eurooplased ei usaldanud enam oma eliiti, mis oli nad sellisesse katastroofi juhtinud. Saksa ja Austria monarhiad kukutati ja asendati ebakindlate vabariikidega. Uued režiimid oleks võinud edu saavutada, kui neil õnnestunuks aja jooksul legitiimsust koguda, kuid seda aega Euroopale ja maailmale ei antud. 1920. aastate lõpul alguse saanud suur majanduslangus pühkis uued režiimid minema ja õõnestas ka kindlaimate demokraatiate jalgealust. Sõda sundis eurooplasi loobuma oma senisest ühiskonnakäsitlusest. Enne 1914. aastat olid nad uhked Euroopa võimu ja õitsengu üle, elades teadmises, et nende majanduslik ja sõjaline jõud valitseb maailma. Nad võisid isegi hoobelda, et Euroopa tsivilisatsioon on teistega võrreldes ülimuslik. Nüüd oli neil purustatud kontinent, mis oli oma rikkuse ära kulutanud ja end võib-olla surmavalt nõrgestanud. Nagu väljendus Prantsuse mõtleja ja poeet Paul Valéry 1922
Püüdleme parema elu poole, soovime omale paremaid asju, mugavusi, millega oleme loonud enesele turvalise tarbimisühiskonna kui sellise. 20.saj. eruoopa ühiskonda iseloomustavad suurtootmine ja -tarbimine, piiride kaotamisega loodud inimeste ja info liikumisvabadus, kapitalism ja jõukus. Kõik ühiskonnad liiguvad madalamalt arenguastmelt kõrgemale, mis väljendub agraarvaldkonnas tööstusesse ja teenindusse. Juhuste kokkulangemine on esialgselt soodustanud esimeste demokraatiate tekkimist, samuti küpsus ja sellise valitsemisviisi kasutuselevõtt on seotud sisemisest inertsist ning välismõjudest.3 Samas ei pruugi tähendada demokraatiaküps faas kaugeltki , et ühiskond on võimeline seda koheselt kasutusele võtma. Viimasel ajal klassikalise käsitlusena mõistetakse demokraatiat rahva võimuna, kus valitseb vabadus , õiglus ja sallivus.4 Väga palju on tähelepanu pööratud majanduse kasvule, kui riigi arengule, jättes
mujalgi. · Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. 3. Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? /Nimeta ka peamised demokraatlikud ideoloogiad./ · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, peamisteks põhjusteks olid demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ja ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. Seega demokraatia autoriteedi nõrgestamine ja igatsus "kõva käega" valitsuse järele. · Peamised demokraatlikud ideoloogiad: · Konservatism hakati tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused, mõju/tagajärjed. Põhjused: -ületootmine põllumajanduses (hindade langus) -liigselt suured laenukoormused - teraviljaturu kokkuvarisemine (NSVL müüs teravilja Euroopasse laiali, sai vastu USA dollareid, mille tulemusel tuligi teraviljakriis) -29.10.1929 börsikrahh Tagajärjed: -pankrottide laine -ostujõu langus -kohalike majanduste kaitsmine (tollimaksed, igasugused piirangud) -riigi aktiivsem sekkumine -noorte demokraatiate kokkuvarisemine (diktatuuride tõus) -inimeste vaesumine 29.10.1929-USA-s börsikrahh, mille tagajärjel varises kokku kogu pangandus 1.09.1939- Teise maailmasõja algus, kui saksamaa otsustab Poolat rünnata 17.09.1939- NSVL tungis Poolale kallale (Ida-poola aladele) 30.11.1939- Talvesõja algus Soomes 22.06.1940-saksa-prantsuse Compiegne vaherahu nr2. 22.06.1941- sakslased ületasid Barbarossa plaani kohaselt NSVL-i piiri 8.05.1945-saksamaa kapitulatsioon, sõja lõpp Euroopas 6.08
Samuel Huntingtoni järgi 1. 1826 1922 I MS lõpp 1914-1918 2. II Maailmasõja lõpp ajendas teise laine - stalinismi kokkuvarisemine (1953-56) suurendas vabadust Ida-Euroopas. 1960-1970 demokratiseerimise taandumine 3. 1970-ndate algus Portugali, Hispaania, Kreeka diktatuuride langemine. Sellesse lainesse mahub ka NSVL langemine 1980- ndate lõpus. Kommunistliku bloki lagunemine muutis diktatuuride ja demokraatia vahekorda Aafrikas, Euroopas Vaatame lk 19 demokraatiate juurdekasv 1974 - 2000 Siirdeühiskond 1. Demokraatia protsessid ei toimu järsku 2. Perioodi, milles jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse ülemineku- ehk siirdeperioodi 3. Vabad valimised 4. Lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades 5. Üleminek toob kaasa majanduskriisi 6. Elatustase langeb 7. Noor demokraatia on tõsiste katsumuste ees (vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 aastal)
Seminaritöö 1 tendentsi kõneparlamendiks muutumisele. Selleks annab alust avalike debattide rohkus täiskogul ja järelvalve valitsuse töö hindamisel. 2. Võrreldes Eestis esitatud eelnõude jaotust parlamendi ja valitsuse vahel on näha, et iga parlamendi koosseisuga muutus esitatud eelnõude vastuvõtmise protsent vanade demokraatiate tasemele, kus valitsuse eelnõude edukus on väga kõrge ja parlamendi oma väga madal. Seega võib väita, et Riigikogu “normaliseerumise” protsess on liikunud parlamentaalsetele demokraatiatele omaselt ehk parlamendis esitatakse küll palju eelnõusid, kuid valitsuse kontrollitav koalitsioon hääletab need maha. See on ka põhjus, miks parlamendi roll seaduseloome vallas on vähenenud ja valitsuse oma suurenenud. 3
Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele tulemusteta tõestada, et
suverääniks, ning kui teda võrreldakse teiste omasarnastega, võimuks [tnp poliitiliseks süsteemiks LK]. Neid, kes on temaga seotud, nimetatakse kogumina rahvaks ja eraldiseis- valt kodanikeks kui nad kannavad suveräänset võimu või alamateks osas, mil nad alluvad riigivõimu seadustele (Rousseau 1968: 61-62) Kodakondsuse teke Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) Osalemine kui subjektsuse test Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Maksustamine 1 Modernsed maksud (Braun 1975: 244): korrapäraselt
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei) 3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid
Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatia ei olnud jätkusuutlik mitmes riigis. Peamisteks põhjusteks olid Demokraatlike traditsioonide nõrkus Poliitiliste erakondade arenematus Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga Üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust Ebastabiilne valitsus nõrgestas demokraatia autoriteeti kodanike silmis ning tekitas igatsuse "kõva käega" valitsuse järele, milleks võib pidada diktatuuri Demokraatlikud ideoloogiad 19
Inimestele hakkas tunduma et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Inimesed nägid väljapääsu selles, et nende probleemid laheneksid päevapealt, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes inimestele tööd ja leiba annaks. 6) Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel 1.Miks ei osutunud demokraatia paljudes Euroopa riikides jätkusuutlikuks? *Demokraatlike traditsioonide nõrkus *poliitiliste erakondade arenematus *vead noorte demokraatiate põhiseadustes *vead valimisseadustes 2.Mille poolest erinesid sotsiaaldemokraatide vaated kommunistide omast? Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. 3.Mis suurendas pahempoolsete erakondade toetajaskonda 1920 aastatel Tääliste valimisõiguse andmine 4.Milles seisnes Inglise majandusteadlase John Meynard Kenyse teooria? Raha ostujõu languses. 5.Nimeta USA presidendi F.D
· Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle 2 Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus · mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud ( · suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas · ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003) · Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina,Hugo Chavezi Venezuela) · Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus (energia) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Ühiskonna jätkusuutlikkus · Rooma Klubi 1970
Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele
lahendamine · Uute riikide tunnustamine Demokraatia laienemine ja kriis · 1920.aastad: uued demokraatlikud riigid valimisõiguste laienemine(naised) uued parteid · 1930.aastad: mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus diktatuurid seotud maj.kriisiga Milles seisnes demokraatia nõrkus? Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga. Levinud ideoloogiad: · demokraatlikud: liberalism konservatism sotsialism sotsiaaldemokraatia · Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism Miks olid sotsiaaldemokraadid edukad? Kaitsesid tööliskonna huve, töölistele valimisõiguse andmine, Roosvelti nn uue kursi poliitika, lubasid aidata
Ei tohtinud teatud ametites töötada. 1935.a. võeti neilt ära kodakondsus, pidid lahkuma riigiametitest. Keelustati juutide ja mitte juutide abielud. 1938 kristallöö 10. Miks kujunes ühtedes Euroopa riikides kahe maailmsõja vahelisel perioodil diktatuur, teised aga säilitasid demokraatia? Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ja vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse, "kõva käega" valitsuse järele. Diktatuuride teket soodustasid ka kergemini
üle 200 riigi ja territooriumi; 5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas 1900. aastal oli maailmas 12 demokraatiat, 1920ndal aastal 23, sest pärast sõda vastiseseisvunud riigid olid iseseisvunud valdavalt demokraatlikena; järgnenud sõdadevahelises enesessekapseldumisperioodil kasvas autoritaarsustrend Euroopas, 1938. aastaks oli maailmas alles 17 demokraatiat; suure ilmasõja järel demokraatiate hulk maailmas kasvas, Euroopas vististi siiski mitte (oleneb ilmsesti ka sellest, kas loendada Nõukogude Liidu annekteeritud riike eraldi või Liidu osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes demokraatiate hulk kasvas, eelkõige Aafrika arvelt, ent kõik vastiseseisvunud riigid ei jäänud demokraatlikeks; 1970. aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989
5 miljonit ja 10 miljonit, Saksamaa 3.5 miljonit ja 3.8 miljonit, Poola 120000 ja 5.3 miljonit, Jaapan 1.7 miljonit ja 380000, Jugoslaavia 300000 ja 1.3 miljonit, Rumeenia 200000 ja 465000, Prantsusmaa 250000 ja 360000, Briti Impeerium 425000 ja 60000, Itaalia 330000 ja 80000, Ungari 120000 ja 280000, Tsehhoslovakkia 10000 ja 330000. 18 19 KOKKUVÕTE Sõja algupäevil oli sõda demokraatiate (Suurbritannia ja Prantsusmaa) ja Natsionalistlik Sotsialistliku diktaatorluse e. Natsismi vahel. Ring laienes pärast Nõukogude Liidu ja USA liitumist Suurbritannia kõrvale 1941 ja Itaalia ja Jaapani astumine liitu Saksamaaga 1940 ja 1941. Sõja edenedes hakkas liitlaste poliitiline vaade segunema võitluseks totalitaarsete Teljeriikide vastu. Näiteks oli USA liitlane Hiina korrumpeerunud ja diktaatorlik riik Chiang Kai-shek'i valitsuse all. Samuti Nõukogude Liit, mis oli
n Heater 1990: 163: kodakondsus sisaldab mitmeid erinevaid tähendusvarjundeid: määratletud õiguslik või sotsiaalne seisund, poliitilise enesemääratluse (identiteedi) vahend, lojaalsuskese, kohustuste nõudmine, õiguste ootus ja hea sotsiaalse käitumise mõõdupuu Moodsa kodakondsuse teke n Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) n Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) n Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) n Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) n Osalemine kui subjektsuse test n Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Euroopalik demokraatia
presidendiks F.D.Roosevelt. Hispaania kodusõda (1936-1939) oli taas võimalus vasakpoolsetel lääne intellektuaalidel fasismi leviku kartuses kiita NSV Liidu abi Hispaania vabariiklastele. 1938-1939 tõrjuti Aasias Jaapani ekspansioonikatseid Mandzuurias. 16 Hitleri suund agressioonile ja seeläbi maailma ümberjagamisele pakkus Stalinile rohkem kui lääne demokraatiate nõrkus. Kõik viitas sellele, et demokraatia aeg on lõppenud ning tulevik kuulub tugevate ideoloogiatega totalitaarsetele riikidele. Sellest tulenevalt algas Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine, mis viis 23. augustil 1939 omavahelise mittekallaletungilepingu sõlmimiseni (Molotovi-Ribbentropi pakt). Selle pakti salajane lisaprotokoll nägi ette mõjusfääride jagamise Ida-Euroopas ja viis samal sügisel Saksamaa sõtta Poolaga ning NSV Liidu sõtta algul Poola ja hiljem Soomega (Talvesõda)
lähenemised. Ortodoksne lähenemine: kuidas peaks maksusüsteem olema kujundatud, tagamaks maksimaalset efektiivsust= Kuidas peaks maksumäärad olema paika pandud tagamaks parimat kompromisse efektiivsuse ja vertikaalse õigluse vahel? Mida selle heaolu/jõukuse all mõista? Kuidas seda mõõta, kuidas maksukoormuse erinevad jaotused mõjutavad jõukuse jaotust? Konstitutsiooniline lähenemine: millised maksupoliitikad on tulemuseks läänelike demokraatiate poliitiliste institutsioonide raames? Kuidas mõjutaksid teatud institutsiooniliste elementide muutmine maksupoliitikaid? Millised on erinevate institutsionaalsete korralduste tagajärjed maksudele ja eelarvele ning kuidas neid arvestada maksupoliitikat puudutavate ettepanekute koostamisel? Halcombe: Ramseylik maksusüsteem suurendaks poliitilisi kulusid ja renditaotlemist. Maksustamisega seotud kulud: ühiskonna heaolukadu, valitsuse
oma huvide edendamiseks, kuid samal ajal pidada silmas ka ühiskonna kui terviku vajadusi. Teadvustas liigse egalitarismi probleeme ja rääkis vabaduse ning võrdsuse vastuolust. Almondi ja Verba poolt kasutatud poliitilise kultuuri mõiste allikaks on 3 teadusvoolu sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, avaliku arvamuse uuringute metodoloogia areng Poliitilise kultuuri teooriate tekkimise sotsiaalsed allikad - Maailmasõjad Saksamaa, Itaalia ja Hispaania demokraatiate kokkuvarisemine purustas illusioonid liberaaldemokraatia automaatsest levimisest üle maailma. 50-60ndatel muutusid paljud kolmanda maailma riigid autoritaarseteks. 80ndate lõpus toimus Ida Euroopa riikide üleminek demokraatiale, kuid eri riigid tegid seda erineva kiiruse ja edukusega. Missuguste riikide uurimise alusel Almond ja Verba sõnastasid oma poliitilise kultuuri teooria UK, USA, Saksamaa, Itaalia, Mehhiko
· Majanduslikult arengult oli Venemaa SKP poolest võrreldav nt Hollandiga. · Õigusjärgluse küsimusega kindlustas Venemaa Lääne huvi enda vastu, võttes endale kohutuse NSVL võlgade suhtes. Läänele muutus eluliselt oluliseks majanduslik abi Venemaale, et muuta ta pikemas perspektiivis taas maksujõuliseks. · Venemaa sai 1990. aastate algul Lääneriikide poolse erikohtlemise objektiks. · Kesk ja Ida-Euroopas oli tekkinud "uute demokraatiate" vöönd, Need riigid muutusid väljakujuneva Euroopa Liidu potentsiaalseks "tagamaaks" · Oluliseks poliitiliseks küsimuseks muutus nende riikide jaoks ka endiste nõukogude vägede väljaviimine. · Endised NSV Liidu satelliitreziimid mujal langesid või loobusid marksismist, · Mõned teisedki sotsialistlikud riigid (Mongoolia, Vietnam) olid sunnitud asuma turumajanduslike reformide teele.
(ptk.12) Demokraatia levik Euroopas esimese maailmasõja järel · Demokraatlike riikide (sealjuures vabariikide) arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikud vabadused laienesid. Uus valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda. · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Demokraatlikud ideoloogiad · Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. · Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk sotsiaal-demokraatidele. Pahempoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist
esimest korda võimule 1923. a. Kaheparteisüsteem: leiboristlik + konservatiivne. Enamuse ajast valitsesid siiski konservatiivid. Prantsusmaa parlamentaarne vabariik, mitmeparteisüsteem, mistõttu lühiajalised koalitsioonivalitsused: 1919-1939 4 valitsust. Demokraatia kadumise põhjuseid: 1. Demokraatlike traditsioonide nõrkus 2. Poliitiliste erakondade arenematust 3. Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valmisseadustes. Diktatuurid: 34 Diktatuur üksikisiku, väikese grupi või partei piiramatu võim. Autoritaarne diktatuur valitsemisviis, kus rahval ei ole õigust osaleda valimistes. Võim on koondatud ühe isiku või väiksema grupi kätte. Parteide tegevus on piiratud või lõpetatud. Samas ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena. Nt: Enamik diktatuure 1920-30
annaabi.ee 
