Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia ja diktatuuri võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maailmasõda, võrdlustunnus, ainupartei, propaganda, tekkeaeg, valimisõigus, kellelgi, ebaõiglus, liberalism, kommunism, fasism, konservatism, sotsialistid, sotsiaaldemokraadid, esindusdemokraatia, totalitaarne+ Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid DIKTATUUR Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle Alaliigid: Diktatuurid jagatakse: 1)autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 1934-1940)
Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve. Erakonnad tekkisid juba 19. saj. viimasel
Taastati kauplemis vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla. NEP ei sobinud aga kokku kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. 1924 suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. Võimule sai aga Stalin. 1929 oli Stalin saavutanud ainuvõimu. Stalini võimuletulek lõpetas NEP-i. Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. Demokraatia · Liberalism väärtustatakse üksikisiku vabadusi, pärast I maailmasõda muutub vähetähtsaks euroopas. · Konservatism · Sotsialism
Tunnus Demokraatia Diktatuur tekkeaeg peale I maailmasõda peale I ms. (um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas?
Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia kehtis aastal 1939 Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Taanis ja Tsehhoslovakkias. See püsib siiamaani nendes riikides. Valijaskonda suurenes demokraatlikus ühiskonnas ligi 3 korda. Valimisõiguse said mehed alates 21. eluaastast. Naistele anti ka valimisõigus, kuid nemad said valida alates 30. eluaastast. Aastail 1920-1930 läksid paljud riigid demokraatialt üle diktatuurile. Asi oli selles, et tekkis pettumus, demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjusteks olid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine rahulepingutes, majanduslikud raskused, võimuvõitlus, erakondade paljusus. Liikumiste juhid rääkisid, et kui nad saavad võimule, siis lastakse käiku diktatuur
Valmistutakse sõjaks.Tehti propagandat, Loodi sala ja julgeolekuteenistused igasuguse vastupanu mahasurumiseks. · kaart õp. lk 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed. Autoritaarsed Eesti, Läti, Leedu, Poola, portugal, rumeenia, hispaania, juhuslaavia, austria ,hungary, bulgaaria, albaania , kreeka, türgi Totalitaarne- Itaalia, Saksamaa , Nõukogude liit. 3. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): · milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda, Mitusada tuhat inimest sai surma, sõjakulud tekitasid töhutu välisvõla. · kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule TA oli fasistide juht ja sai võimule 1922. aastal. · kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid, fasistid olid Rahvusliku Fasistliku Partei liikmed, nad kerkisid esile, sest valitsus oli nõrk, valitsused vahetusid pidevalt, koosnesid mitmest parteist. Linnades suurenes tööpuudus Tööliskond sattus aina enam kommunistide mõju alla
vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele. Fasistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma rahvust, vaenlasteks kuulutati kõik, kes olid selle riigi hädades süüdi, ka teised rahvused(nt. Juudid, mustlased ja slaavlased) Õnneliku elu saavutamiseks tuli vaenlased hävitada. Diktatuur: 1.Diktatuur on ainuvalitsus, kus võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. 2
Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fasistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fasistideks. Fasistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast arvas, et Mussoliini on just see inimene, kes viib nad paremuse poole, toob Itaalia majanduslangusest välja ning seab ka korra jalule. Parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei edu ning Mussoliini alustas fasistliku diktatuuri tänu sellele, et ta kehtestas üheparteisüsteemi. Mussoliinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine sellega kaasnenud vägivallapolitiika muutis oluliselt Nõukogude riigi senist palet
Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fašistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fašistideks. Fašistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast arvas, et Mussoliini on just see inimene, kes viib nad paremuse poole, toob Itaalia majanduslangusest välja ning seab ka korra jalule. Parlamendi valimistel saavutas fašistlik partei edu ning Mussoliini alustas fašistliku diktatuuri tänu sellele, et ta kehtestas üheparteisüsteemi. Mussoliinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine sellega kaasnenud vägivallapolitiika muutis oluliselt Nõukogude riigi senist palet
DOMINIOON Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus.
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE PT. 3-5 ¤ Mõisted : dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. maffia- organiseeritud kuritegevus, mis tekkis seaduste rakendamise tulemusena millest arenesid kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. ¤ Teemad : * demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 a
Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile
Demokraatia ja diktatuur Sõna ``demokraatia `` tuleneb vanakreeka keelesetest sõnadest demos ehk rahvas, hulk ning kratos ehk võim, valitsus. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia laienes siseriiklikult. See tähendab, et paljudes maades kehtestati seadused, mis suurendasid demokraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõiguse said nii täiskasvanud mehed kui ka naised, sõltumata nende varanduslikust seisust. Demokraatias eristatakse: · otsene ehk vahetu demokraatia. See tähendab, et otsuseid teeb rahvas · esindus ehk vahenduslik demokraatia. See tähendab, et rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganit
ümbritsevate vaenlastega. Loodi võimsad sala - ja julgeolekuteenistused. Kaart õp. lk. 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed Autoritaarsed riigid: Portugal, Hispaania, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Türgi. Totalitaarsed riigid: natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit. FASISTLIK ITAALIA Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui Atlandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus ka see üleliia raskeks koormaks. Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule
Itaalia) ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks olid ka sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USAsse, kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa) ja ka see, et raskustest ülesaamiseks eelistati ,,karmikäelist valitsemist". 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ja andis varem või hiljem teed diktaatorlikule võimule. 1930. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Uutest, pärast I maailmasõda tekkinud riikidest suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia. Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda
Kehtib võimude lahususe põhimõte ja rahvas valib oma esindajad. Diktatuurides on võim koondunud ühe isiku või rühma kätte, seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, kes toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused, totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteidevaheliste erimeelsuste oli neil raske otsuseid langetada ning nad ei püsinud koos rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes ka tööpuudus, mis omakorda tekitas rahutusi ja tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus Võitlusliit, kuhu
Demokraatia ja diktatuurid 1920. 1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid inimõiguste rikk
kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid
pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim.
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents
kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922 10.totalitaarse diktatuurile iseloomulikke tunnuses ja näited ! 1 isiku e. Juhikultus. NT: Führer Hitler, Stalin. 2. Üks partei NT: kommunistlik partei, Fasistlik partei, NSDAP. 3. Üks ideoloogia NT: kommunism, Fasism, Natsism 4. Sala ja Julgeolekuteenistused NT: KGB, OVRA, Gestopo 5. Üksikisiku elu allutatud riigile 6. Propaganda NT: rahvast hirmutati pidevalt mingi välisvaenlasega
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülema
kodanikuõiguste olemasolu. Tänu I maailmasõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Tänu sellele otsustasid demokraatia kasuks uued riigid. Enamik I maailmasõja järel tekkinud riike valis demokraatliku riigi korra vabariigi näiteks Soome, Poola, Balti riigid. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid oma elujõulisust. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Laienes valimisõigus. 1918 said Suurbritannias valimisõiguse ka naised, Eestis 1919. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad
4) Rahvasteliit ei jõudnud lahendada kriise, kus osalesid suurriigid. Demokraatlik ük: rahval määrav osa ük-a tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises. Stalin(1879-1953): kõigutamatu NSVL liider/ juht 1930-ndatel
Autoritaarses riigis on kord vähe leebem kuid siiski karm. Võim on koondatud ühe isiku või väikese gruppi kätte. Rahvas ei tohi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad ainult valitsejad. Enamus euroopa riike olid autoritaarse riigikorraga. Demokraatiale ehk rahvavõimule on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste nig kodanikuõiguste olemasolu. Demokraatlik riigikord on rahva suhtes natukene ausam. Võim on rahval ning kõigil on valimisõigus, sõltumata nende klassist. Tänu Esimese maailmasõja võidule kasvas demokraatlike suurriikide maine. Peale sõda vahetusid tänu keskvalitsusele Itaalias tihti valitsused. Töölised sattusid kommunistide mõnu alla, sest oli tööpuuudus. Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakkati kutsuma fasistideks. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast tahtis Itaalia muuta oma maa suurriigiks. Kehtestati fasistlik diktatuur
juhikultus, üks partei, üks ideoloogia, piiratud kodanikuõigused, puudub sõnavabadus, kontroll inimeste mõtteavalduste üle, inimõiguste rikkumine, sise- ja välisvaenlaste otsimine, pidev valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõlvamiseks, julgeolekuorganite suur roll, sarnasus puudusid demokraatliku tunnused, inimõiguste piiramine, rahvas ei saa riigijuhte mõjutada, rahva hirmutamine ümbritseva vaenlasega, propaganda. Itaalia (fasistlik diktatuur, kehtestati 1921, juht Mussolini, ulatuslik terror puudus), fasistlik diktatuur, algas 1922 Mussolini võimuletulekuga, Mussolini võim polnud nii tugev kui Hitleril; rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid ja egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele, demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, salapolitsei, koonduslaagrid, ulatuslik terror puudus, majandus riigi kontrolli all, intensiivne
Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu naisõigluslaste(neid nimetati sufrazettideks) survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 2.Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need Inglismaal 19. Sajandi esimesel poolel. Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust
Demokraatia ja diktatuurid 1920. - 1930. Aastatel Demokraatia on valitsemisviis, kus kõrgeim võim on rahval. Seda iseloomustavad kodanikuõiguste olemasolu, kodanikuvabadus ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. Diktatuuri riigis on võim koondunud ühe isiku või partei kätte. Sellisele võimule on iseloomulikud kontroll inimeste mõttemaailma ja väljendamisvõimaluste üle, hirmu all hoidmine, ühiskonna ühtlustamine. Igati jõhker ja julm diktatuur ei pruugi kõigile meeldiv valitsemisvorm olla, aga siiski tekkis 1920ndatel ja 1930ndatel Euroopasse diktatuuri riike. Üheks selle põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. Samas olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Kuna seljataga oli väga verine ja tohutult palju inimelusid nõudev sõdadeperiood, oli rahvas harjunud karmi j
kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike valis samuti demokraatliku korra. Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme
annaabi.ee 
