Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia ja diktatuur 1920-30. aastatel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurbritannia, hitler, rahval, maailmasõda, parlament, riigivõim, ajakirjandus, töölispartei, iirimaa, rass, ideoloogiat, juhikultus, sõnavabadus, otsest, võimustiktaatori, trükiiktatuurid, totalitaarne, majanduskriis, põhiseaduslikiktatuurile, ainuvalitseja, ettevõtlus, tööerakond, konservatiivid, terav, kanada, austraalia, uusmeremaaühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks võimuorganitesse diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste
eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi. Mitu inimest sai rindel surma, sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik kord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole
diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine.
osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja
aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi
aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. 3
ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks olid ka sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USA-sse, kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa) ja ka see, et raskustest ülesaamiseks eelistati karmikäelist valitsemist. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ja andis varem või hiljem teed diktaatorlikule võimule. 1930. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Uutest, pärast I maailmasõda tekkinud riikidest suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia . Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike,
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde, sellega kaasnes tohutu inflatsioon. See omakorda tõi kaasa lihtrahva elatustaseme märgatava halvenemise ja rahulolematuse valitsusega
Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine palju erakondi oli parlamendis. · millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), · Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontrill inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Taotleb seda, et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. · diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46). Võimul üks partei ja ideoloogia
Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades valitses tööpuudus. Lisaks siseriiklikele probleemidele suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See tekitas rahva seas rahutusi ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Rahvas hakkas toetama endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, keda hakati kutsuma fašistideks. Mõne
DEMOKRAATIA: Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned Demokraatia rahvavõim Iseloomulikud jooned : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte
· kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu
Poliitiliste erakondade omavahelised tülid valmistasid pettumust. 6. Valimiskünnise puudumine. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Autoritaarsne diktatuur- võim ühe isiku või väikese rühma käes, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riig i juhtimises. Totalitaarset diktatuur-võim ühe isiku või rühma käes,kt inimeste mõtete ja väljeljendamise üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine, surmalaagrid) Taotleb, et ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Fasistlik dikt Itaalias? 2.Valitsussüsteem ei toiminud hästi.
Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides sõjaväelised diktatuurid
kommunistid Lenini juhtimisel. Pärast Lenini surma muutus diktatuur eriti julmaks kuna riigijuhiks sai Jossif Stalin. Riiki loodi vangilaagreid, sinna saadeti miljoneid inimesi, paljud süütud hukati, toimus kollektiviseerimine nind industrialiseerimine. Stalini eesmärk kõige sellega oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning tagada tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Põhjuseid, tänu millele kehtestati Saksamaal natsionalistlik diktatuur, oli palju. Riigijuhiks sai aastal 1933. Adolf Hitler. Eesmärgiks oli uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Valitsevaks oli aaria rass, alamrassid ( juudid, mustlased, slaavlased jt. ) saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või muudeti orjadeks. Riigis kehtestati üheparteisüsteem. Kõik parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Sõna- ja teised
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini
impeerium. Fasistid kandsid musti särke, mis andis neile nimetuse mustsärklased. Nad võitlesid kommunistide nind kurjategijatega, vahetades välja paljudes kohtades isegi politsei. Fasistid pääsesid ainuvõimule, Mussolini määrati peaministriks. Temast sai kogu rahva juht, kel olid kuningaga võrdsed õigused. Keelustati streigid, fasistlik valitsus kontrollis ettevõtteid, ajakirjandust ja haridust. Saksamaal oli pärast I Maailmasõda palju põhjuseid demokraatias pettuda. Oli kaotatud sõda, võitjad suhtusid Saksamaasse üleolevalt, Versailles´ süsteemis oldi pettunud ning riigis oli majanduslik ebakindlus, mida süvendas veeldi poliitiliste erakondade vahelised tülid. Samuti kardeti kommuniste, kes Saksamaal väga aktiivselt mässe korraldasid. 1929. aastal halvas majanduskriis nii Ameerika kui ka Euroopa majandused ning kõik riigid olid väga nõrgad. Saksa kommunistliku parteiga üheaegselt tekkis ja Saksa
väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fašistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fašistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fašistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19. sajandi esimesel poolel tekkisid mitmed erinevad demokraatlikud liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid
○ Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.). 7. Diktatuuri tunnused ○ Autoritaarsed riigid (pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises; Pätsi aegne Eesti): Kesk- ja Ida- Euroopa 1930, Hispaania, Türgi. ○ Totalitaarsed riigid (jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleri-aegne Venemaa)): Venemaa 1917, Itaalia 1922, Saksamaa 1933.
tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast
Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu. Enne Esimest Maailmasõda oli demokraatlikke riike Euroopas vähe, kuid sõja järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada oma riikide ja elanike probleeme nii kiiresti kui rahvas oleks soovinud. Mittedemokraatlikud liikumised aga lubasid võimulepääsu korral korra ja majanduse õitsengu kindlustada. Selleks oli vaja kehtestada karm diktatuur
*Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G.
Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas
Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus
Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve. Erakonnad tekkisid juba 19. saj. viimasel
......................................................2 Diktatuurid Euroopas...........................................................................................................................4 Natsionaalsotsialism..............................................................................................................................5 Natsionaalsotsialistlik majandus............................................................................................................6 Adolf Hitler ..........................................................................................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Sissejuhatus Valisin diktatuurid Euroopas ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa sellepärast, et need teemad tunudsid huvitavad, eriti natsionaalsotsialistlik Saksamaa.
september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. · KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. · MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.
koostööleping · Locarno konverents võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Sks. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles' paika pandud läänepiiri. · Briand-Kellogi pakt (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki. 4. Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda? · Naiste valimisõigus (hääletamine, kandideerimine) · Uued demokraatlikud riigid 5. Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada? · Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega · Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid) · Kallis (valimiskampaaniad) · Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks · Võimaldab rahvaga manipuleerida (lubadused) 6. Miks tekkisid 1920-1930
annaabi.ee 
