DEKAMERON - GIOVANNI BOCCACCIO ESIMENE PÄEV Kolmas novell Oma jutustusega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle oli seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma
Nad olid head sõbrad, kuid Rousillon hakkas oma sõpra põlgama, sest Guardastain armus ta naisesse ja naine armasta seda vastu. Rousillon tappis oma naise armukese, võttis välja ta südame ja lasi selle oma naisel ära süüa. Kui naine sai teada, mida ta söönud oli, hüppas ta aknast alla. Rousillon aga põgenes ära. Viienda novelli all võime vaadata armastust kui püha, mis võib kõige kuumemast tulest läbi käia kõrvetada saamata. See novell rääkis tütarlapsest nimega Restitua. Ta elas Ischia saarel ja oli saare aadliku tütar. Naabersaarel elas tüdruku armastatu Gianni. Ühel päeval noored sitsiillased röövisid aga tüdruku rannalt. Nad otsustasid kinkida tüdruku Sitsiilia kuningale ja kuningas oli kingiga väga rahul. Ta palus tütarlapse viia Cuba nimelisse aeda, kuniks ta ise terveks saab. Gianni aga hakkas tüdrukut otsima ja kui poiss ta leidnud oli, ronis Gianni öösel tüdruku tuppa ja jäi ta kaissu magama
Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ise aga palus enda juurde toimetada munga. Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell:
läks Ciap. Burgundiasse. Seal oli ta alguses leebe. Peagi haigestus ta surmavasse haigusesse. Kaks venda kandsid ta eest hoolt ning kutsusid talle munga, et ta saaks oma pattud enne surma pihitda ning et sellisel juhul saab ta kirikus korralikult maha matta. Munk tuli ja ta valetas talle kohe, et ta on iganädal vähemalt korra pihil käinud, kuigi tegelikult oli see ta esimene kord. Ta pihtis mungale veel väga palju asju ning peale viimast pattu palus ta mungalt, et ta saaks enne surma veel armulauda. Munk täitis ta soovi ning järgmisel päeval ta saigi armulauda. Samal päeval ta ka suri. Jumalateenistusel rääkis munk kogu rahvale Ciappellettost ning ta kuulutati pühakus. Ta nimetati San Ciappellettoks. 2.Novell Nifile rääkis oma loo ühest mehest nimega Giannotto di Civigni, kellel oli juudist sõber Abraam. Ta tahtis, et Abraam muudakse oma usku ning laseks end ristida kristlaseks
vaesed kaupmehed.nad oli väga kavalad, Asti ju arvas neist hästi algul.Väärtustasid raha ja ainult raha, see oli nende jaoks elu mõte. 3.Markii ja Daam-Markii oli kõrgemast soost ning käis tihti lesestunud naise juures külas.Naine nägi kindlasti väga kaunis ning suursugune välja.Markii oli mingil määral omakasupüüdlik, Lesk oli aga väga südamlik ning abivalmis naine, nad hindasid erinevaid asju, naisele oli tähtsamal kohal armastus, mehele olid tähtsamad aga materiaalsed asjad. Loo sõnum: Novell räägib ühest kaupmehest nimega Rinaldo’Astii, kes ühest linnast teise soovib liikuda ,teel kohtab ta aga röövleid, kes jätavad mulje kui oleksid nad kaupmehed ning sobival hetkel varastavad Rinaldo paljaks. Röövlid naeravad parastavalt veel ennem kui loll kaupmees oli ja et las ta palugu oma püha julianust Loo puänt, üllatav pööre:Kui röövlid Rinaldo on paljaks röövinud ning kaupmehel pole kuhugi minna
Genovasse oma asju pidi ajama minema. W. läks G. Juurde ja küsis temalt 200kuldfloriini, kuna tal seisab ees üks tehing ning soovib seda sama intressiga, millega ta tavaliselt teisi summasid on laenanud. G. oli nõus ja luges talle sealsamas raha kätte. Mõne päeva pärast sõitis G. ära. A. saatis W. le teate, et too tuleks koos 200kuldfloriiniga. W. võttis oma sõbra kaasa ja läks daami juurde koju ning andis sõbra juuresolekul need 200kf öeldes, et proua raha oma mehele annaks, kui too tagasi tuleb. Naine võttis raha, kuid ei taibanud, milleks W. seda ütles. Küllap selleks, et sõber aru ei saaks. Ta vastas, et teeb seda meeleldi, kuid kontrollis raha üle. Ta puistas raha lauale ja nähes, et seal tõesti 200kf oli, oli ta väga rahul, viis raha ära, tuli tagasi ja läks W. oma tuppa, kus ta teda vastutasuks lõbustas, ja mitte ainult sellel ööl, vaid ka paljudel järgmistel, kuni ta mees Genovas viibis. Kui G. tagasi oli tulnud, valis W
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees.
sõrme. Kuningas Konradi sõrmest võtab sõrmuse Manfred, keisri sohipoeg. Seitse aastat peale teise Fr surma hakkasid levima jutud et kuningas polegi surnud. Kui keiser seitsme aasta pärast ei tulnud, liideti sinna veel 7 aastat jne. Samal ajal tahtis troonile saada palju petiseid, kes mängisid Fr. Tuleb üks rändur, kellel on Staufenite sõrmus. Abt Berthold arvab, et jälle üks petis Fr, aga rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile. Berthold peab rändurit hulluks, kuid annab sõrmuse siiski Konradile, kui too muutub imelikuks, haiglaseks. Sõrmuse saades tõstis ta jälle pea püsti, kuid ei öelnud midagi. Ta pani sõrmuse sõrme,see oli talle täiesti paras. II Lipp 14 aastaselt kuulutati Konrad täisealiseks (siis suri valekuningas Manfred). Konrad leinas siiski oma isa poolvenda Mafredit. Noor hertsog oli muutunud, tõstis pea püsti, tunnistas oma kõrget päritolu
maha. Kuna tüdruk rääkis kõik nii soravalt ette ja tadis kõiki sugulasi siis ei tundunud see Andreucciosele vale. Andreuccios oli väga õnnelik et ta oma õde kohtas kuigi ta ei teadnud temast midagi, arvas lihtsalt et isa siis pole talle rääkinud. · Andreuccios tahtis lahkuda kuid tüdruk ei lasknud, ta hakkas ette heitma, et alles kohtusid ja juba ta vend ei salli teda ning loomulikult Andreuccios sellejuttu peale jäi sinna õhtustama. Kuna tüdruk palus meeleheitlikult et ta ööseks jääks siis Andreuccios seda ka tegi. Tüdruk ütles veel et ta helistas võõrastemajja ja ütles et teda ei ootaks keegi õhtusöögile jne kuigi tegelt ta seda ei teinud. · Tüdruk jättis Andreucciose oma tuppa magama ning jättis ka ühe väikse poisi, kes talle ette näitas kus miski on. Ta pani riietas end lahti kuna oli palav ning pani riided peatsisse. Kuna oli tahtmine wcsse minna siis küsis poisilt et kus saab ja poiss juhatas
aga vähe tõestatavaid detaile ning üleüldse vähe kronoloogilisi pidepunkte, mistõttu paljud uurijad on hüljanud selle töö kui allegooria või puhta fiktsiooni ja koguni seadnud küsimuse alla Benedictuse ajaloolise eksistentsi. Samas on Gregoriuse töö ka ainus allikas Benedictuse elu kohta, seega pole allikate vahel võimalust valida. (Lawrence 2001: 18-19). Benedictus sündis oletatavalt aastal 480 kesk-Itaalias Nursia provintsis (Lawrence 2001: 20). Ta saadeti õppima Rooma, kuid ta lahkus koolist, sest tundis vastikust suurlinna kõlblusetuse suhtes (Dinzelbacher & Hogg 2004: 64-65). Niisiis läks ta 20 miili kaugusele Alfide külasse ning tõmbus üksindusse hüljatud kohas Subiaco lähedal. Nii elas ta kolm aastat Sabine mägedes koopas. Sel perioodil käis teda leivaga varustamas üks munk lähedalt kloostrist, kes õpetas Benedictusele ka askeetlikku elu. Lõpuks kogus Benedictuse enda ümber jüngrid, jagas nad gruppidesse nii, et nad rajasid mägedesse 12
Giovanni Boccaccio "Dekameron" 5. päev 1. novell Rumal Kimon saab noormaalseks, kui kohtab aasal vöökohani alasti olevat Iphigeneiat ja armub temasse. Röövib ta hiljem, et saaks ta endale naiseks. Vahepeal saadakse ta kätte ja Kimon pannakse vangi. Hiljem saab ta sealt lahti ja saabki naise endale. 2. novell Gostanza ja Martuccio on peategelasteks. Mõlemad peavad üksteist surnuks, kuni äkki kohtavad teineteist Tunises. Hiljem pöörduvad tahasi Liparile, kus nad elavad õnnelikult. 3. novell Pietro ja Agnolella otsustasid koos Roomast põgeneda, aga pöörasid vales kohas ära ja sattusid vaenlaste lossi juurde, kust nad mõlemad kiiresti põgenema pidid, aga nad põgenesid eri suundades. Nad ekslesid metsas ja õhtul sattus naine majja, kus elas vanapaar, kes lahkelt
samasse külla, kus oli kohanud Viktorit. Seal võttis ta enda hoole alla naine, kes oli üks tema vallutustest ning peatselt ta lahkus sealt. Ta jõudis kloostrisse peavarjule, käis pihil ja pattude eest andestust palumas ning nägi kabelis puust jumalaema kuju, mille välimus ja haaravus teda lummas. Saades teada meistri nime ja elukoha, kes selle oli valmistanud, asus ta teele. Jõudes meister Niklausi ukse taha, palus ta end õpipoisiks võtta. Selleks ta siiski ei saanud aga meister soovitas tal jääda ja kunstnikuks sirguda, nähes Goldmundi joonistatud pilti Narzissist. Olles olnud meistri juures aasta, oli tema kunstiline pool arenenud, tal lubati puust ja savist valmistada kujusid. Kuid meistrile polnud meeltmööda Goldmundi laiskus, vastuhakk, pidutsemine, kaklused. Ka polnud Niklausel jäänud märkamata see pilk, millega
soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva. Martens päris, et kuidas Schwarts Saksamaale sai ja miks ta sinna üldse tuli. Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks. Schwarts jääb sellega nõusse ja läheb linnapeale, Martens aga koju naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis
soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva. Martens päris, et kuidas Schwarts Saksamaale sai ja miks ta sinna üldse tuli. Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks. Schwarts jääb sellega nõusse ja läheb linnapeale, Martens aga koju naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis
ülemusele enne midagi öelda kui tõendeid ei olnud. Ühel õhtul Kõu ja ülemus jalutasid ja kurat oli just tööl ja ta jäi varastamisega vahele. Ülemus läks targa juurde abi paluma et too ei saaks enam plehku panna. Järgmisel hommikul kui võrgud välja tõmmati oli kurat sel kinni ja ta ei saanud enam ära seal. Teda peksti niikaua kuni jõuti. Lõpuks tegi kurad ja ülemus kokkuleppe et kurat annab pool enda varast neile. Nii nad panid pidu ja kurat näitas neile salakambreid. Poisike palus ülemust et too küsiks seda pilli mis 7 luku taga on ja kurat tõi selle ja andis selle poisi kätte arvates et too ei oska mängida aga selgus et see on Kõu ja tänas kalameest ja et järgmine kord olevat neil hea saak. Ja Kõu läks koju teepeal nägi paristajat ja too palus andeks. Ja paristaja hakkas Kõu sulaseks ja on seda siiamaani. Maa-alused. Mees kõndi tuisusel ööl ja ta ei olnud kuhugi minna nii tõmbas ta end kadakapõõsa juures kerra lootes päeval hõlpsamini teed leida
Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1. osa 1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 eküüd, nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. D`Artagnan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rääkis de Treville`iga. Nägi kuidas Athos pikali kukkus(võitluses kannatada saamise pärast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rääkis de Treville`iga edasi musketäridega liitumisest, kuni ta nägi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4
ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve.See oli Toomas Nipernaadi.Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes seda juba tähele ja proovis teda sealt enda juurde meelitada, kuid see tal ei õnnestunud.Ühel hommikul ütles Nipernaadi ,et hakkab õhtul edasi parvetama ja kutsus Loki endaga kaasa.Kudisiim ei usaldanud teda ja õhtuks sokutas ta parve peale hoopis naabri tütre Mall-i
Federigo siis vaatas et pealuu koonu on Firenze poole ja läks Tessa juurde, koputas kolm korda tasakesi uksele. Samal ajal Tessa kuulis seda ja teeskles et magab, kuid Gianni oli ka üles ärganud ja müksas kergelt oma naist et too üles ärkaks. Tessa ütles et see kes koputab on tont, kuna ta ei taha Giannil teada et see on Federigo tegelikult. Lõpuks nad lausuvad oma palvesõnu ,,tondi" eemalepeletamiseks. Federigo sai vihjest aru ja läks ära enne kui jama tekib. 2. novell Peronella ja Gianello olid kokku leppinud et siis kui ta Peronella mees läheb hommikul tööle võib Gianello tema juurde tulla. Ühel hommikul Peronella mees oli tööle läinud, kuid otsustas poole teepeal koju minna kuna tuli meelde et täna on San Galeone päev, mil tööd ei tehta. Vahepeal oli Gianello Peronella juurde jõudnud. Peronella oli kodu ukse juures ja märkas et uks oli lukus juba, ta koputas uksele. Peronella ütles Gianellole et ta peidaks ennas vaati.
Juut arvas et sama lugu on praegu ka uskudega. Kõik maad arvavad, et neil on just see õige usk oma õigeimate käskude ja seadustega, aga keegi ei tea tegelikult milline see tõeline on. Saladino nägi kui kaval juut on ning otsustas otse raha küsida. Melchisedesh andis talle nii suure summa kui too tahtis. Saladino tasus võla täielikult ära ning andis talle veel palju kingitusi ja sai endale ustava sõbra. IV päev, V novell Lisabetta- ilus ja haritud tütarlaps Tema kolm venda- noored kaupmehed, said pärast isa surma jõukaks Lorenzo- noor piisalane, teenis vendade kaupluses. Lisabetta kolmel vennal oli kauplus, kus töötas Lorenzo, kes ajas nende asju. Lisabetta armus tollesse noormehesse ning tunded olid vastastikkused. Ühel ööl kui Lisabetta noormehe magamistuppa hiilis nägi seda vanim vend. Hiljem rääkis vend sellest ka teistele vendadele, kuid nad vaikisid.
Mees ei pööranud sellele tähelepanud ja hakkas ringi vaatama, otsides pileti kassat, et siis pilet kontserdile osta. Ta ei näinud seda seal olevat ja pöördus ümber, et riietehoidjalt küsida äkki müüb tema pileteid, aga vanameest enam polnud seal. Mees nägi aga garderoobi kõrval väikest ust mis oli pooleldi avatud ja otsustas vanameest sealt otsima minna. Ta jõudis aga saali ukseni kus seisid kaks meest pikkades mustades kuubedes. Ilma midagi ütlemata ulatas üks neist mehele kava ja viipas käega saalis viimasele reale, kus leidus tühje kohti. Publik oli mehe poole seljaga ning mehel oli hea enda kohale minna. Ta sammud kõlasid saalis nii kõvasti, et ta jooksis ruttu oma kohale. Kõik mehed ja naised olid saalis hästi pidulikult riides. Oma kohale minnes oli tema kõrval üks noormees kes polnud nii pidulikult riides ja mees tundis kergendust sest ka temal olid üsna tavalised riided seljas. Noormehe nägu näis talle tuttav olevat
profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Kuna ladina keel oli roomakatoliku kiriku keel, mis domineeris kogu Lääne- ja Kesk-Euroopas, ning kirik oli peaaegu ainus haridusinstitutsioon, oli ladina keel tavaline ka keskaja kirjanduses isegi neis Euroopa piirkondades, kuhu Rooma võim kunagi ei jõudnud. Kirjutiste tüübid: Vaimulik kirjandus, Ilmalik kirjandus, Naiskirjandus ja Allegooria. Periodiseering: Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja
Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega
Igatahes see kumm andis neile sellise hoo, et sõitsid pika pika maa maja. Lõpuks jõudsid tehasesse, kus tööline ütles targad sõnad. ELUS TULEB MÕNDAGI ETTE; MIDA EI OSKA: Lähete kooli, õpite targaks siis oskate, terve suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte. Vägev vähk ja täitmatu naine Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, naine mehele too jõest mõni vähk või kalake. Mees tantsis naise pilli järgi. tõmbas jõest labakinda suuruse vähi välja, too rääkis ja palus elu eest. vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki. naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi. tahtis saada
sunnitööline, ema kaardimoor · Jave oli fanaatiliselt kohusetundlik, tema jaoks oli seadus ülim · kui ta nägi Madeleine't, siis tundus mees talle kummaline · ühel päeval jäi üks vanem mees vankri alla · mees oigas ja pidi iga hetk surema · härra Madeleine, kellest oli vahepeal saanud linnapea(kuigi ta seda ei tahtnud), pakkus raha, et mees ära päästetaks, kuid keegi ei läinud mehele appi · lõpuks ronis Madeleine ise vankri alla ja päästis mehe ära · Javiert nägi seda kõike pealt · enne seda, kui Madeleine vankri alla ronis, ütles Javiere, et ainult üks sunnitööline võib seda vankrit üles tõsta · Javiere hakkas Madeleine't kahtlustama, et äkki on tegu hoopis sunnitöölise Jean Valjeaniga · tegelikult oligi Madeleine Jean Valjean · samal päeval kui Jean(Madeleine) linna tuli, läks raekoda põlema
Teenijanna oli pisarais ja Karin oli pisarais, sest Karin oli teenijat raiskajaks sõimanud. Lõppes sellega et teenijannale pandi natuke palka juurde ja jällegi oli Karin Indreku peale pahane, ja süüdistas teda enda ninapidi vedamises. VIII Samal ajal ku Karin heitles oma hingeasjadega tabas Indrekut üks omaette asi. Nimelt sadas tema juurde sisse üks päev Melesk, kes oli koos Indrekuga Mauruse kooli õppinud. Nad meenutasid natuke vanu aegu ja siis palus Melesk endale varjualust kuni järgmise õhtuni, kuna ta oli revolutsionäär. Indrek aitas ta pööningule, kuna ta ei tahtnud Karinile sellest midagi öelda. Ta tõi Meleskile sinna kokku soojemaid riideid ja väiksema ahjugi , et tal kül ei hakkaks. Nad jõudsid veel enne magama minemist rääkida revolutsioonist ja selle juhtidest ja üldse maailmast ja Melesk läks magama. Indrek tundis peale pööningult
Emmat külastasid isegi korravalvurid, kes soovitasid tal oma võlad ära õiendada. Naine sattus suurde paanikasse, ta ei tahtnud, et Charles sellest kõigest teada saaks. Ta hakkas otsima raha. Käis linnas pankuritega rääkimas, kuid kasutult. Ka Leonil ei olnud talle sellist raha anda. Edasi suundus Emma kohaliku advokaadi jutule, kes oli teda küll nõus aitama, aga tingimusel, et naine temaga magab. Emma loomulikult keeldus ja võttis suuna Rodolphe juurde. Naine palus meeleheitlikult Rodolphe, aga mehel polnud talle nii suurt summat anda. Emma ei suutnud seda uskuda, ta oli omadega läbi, ei näinud enam ühtki lahendust. Alla andnud, ruttas Emma apteegi akna taha ja palus Justini, et too talle võtme annaks, et ta apteegist rotimürki saaks võtta. Tegelikult võttis Emma peotäie arseenishapet ja neelas alla. Koju jõudes oli Charles kõikidest Emma korraldatud probleemidest teadlik ning oli tema paaniliselt otsinud. Emma aga
Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Kuna ladina keel oli roomakatoliku kiriku keel, mis domineeris kogu Lääne- ja Kesk-Euroopas, ning kirik oli peaaegu ainus haridusinstitutsioon, oli ladina keel tavaline ka keskaja kirjanduses isegi neis Euroopa piirkondades, kuhu Rooma võim kunagi ei jõudnud. Kirjutiste tüübid: Vaimulik kirjandus, Ilmalik kirjandus, Naiskirjandus ja Allegooria. Periodiseering: Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused
seni kuni laevale tuli ella kaye, kes hiljem päris ka kogu dani raha (mis sest et osa sellest oli jayle määratud. tänu dani joomisele hoidis gatsby ise vägijookidest kaugemale. ühel päeval läks nick gatsbile tas külla pärast paarinädalast suhtluspausi. sinna saabusid ka tom buchanan, üks Sloan ja mingi naine. tom ja gatsby olid tegelikult varem kohtunud ning nendevaheline suhtlemine oli väga pingestatud. Kuid gatsby tahtid tomi lähemalt tundma õppida, ning palus kõik enda poole õhtusöögile, kuid siis tegi naine ettepaneku hoopis tema pool õhtusöök teha. see aga ei meeldinud Sloanile, kes leidis, et gatsby ei ole sinna teretulnud: "Kas ta siis tõesti aru ei saa, et teda sinna ei taheta." lahkusid. paistis et tom muretses sellepärast, et kust daisy küll sellise mehega tutvuda võis. Järgmisel peoõhtul gatsby pool oli tom isiklikult daisyle saatjaks. neid tutvustati kõigile ja daisy ning gatsby tantsisid.
Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop tahtis Vahurit piitsaga nüpeldama hakata, kuid karu tuli äkki nähtavale ja siis oli piiskop see, kes palus orja. Ta pakkus Vahurile maid, et see karu ära tapaks. Piiskop oli sõnapidaja mees ja lasi Vahuri vabaks ja kinkis talle tüki metsa Lodijärve lossi maade serval. Sinna ehitas Vahur endale maja. Põldu ta ei harinud, vaid elatus jahisaagist. Ta lunastas lossihärra käest hundinahkade eest ilusa tüdruku naiseks ja naisevenna sulaseks. Sulasel lasi ta tüki metsa põlluks muuta. Enne surma käskis Vahur Tambetil maja ümber kõrge müür ehitada , sulaseid osta, maad harida ja jõukust koguda
Koguaeg sadas ja Aureliano Teine leidis pidevalt midagi parandamis väärt olevat või nii. Vihm oli hävitanud palju. Aurelano lubas vihma saju lõppedes armukese juurde tagasi minna. Fernanda pidas sidet nähtamatute arstidega, kes talle hiljem abi antsid ja isegi oppi tegid ilma et midagi oleks leidnud. Suri kolonel Gerineldo Marquese. Aureliano läks Pietra Cotest vaatama aga kõik loomad olid surnud. Ursula ootas vihma lõppu, et surra. Fernanda käis oma jutuga mehele närvidele. Aureliano hakkas kulda otsima sai ennustajalt teada vaid ringi deameetri, kus see võib olla ja, et tsentriks on Ursula voodi, ta palkas kaevurid ja lasi terve õue ülesse kaevata.Pietra otsustas oma muula välja loosida loteriil. Ursula pidi kõvasti pingutama, et täita... ...oma tõotust. Ta hakkas siis aga hoopis hoogsalt koristama, kogus tarakane muretses sipelgate poolt järatud talade pärast jne. Aureliano Teine koliski armukese juurde nong nad hakkasid loteriisid korraldama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
