Kirikus ei käinud, vaid kõrtsides. Ta oli mängur ja sohitegija. Tema kuritegevust varjas Musciatto positsioon. Nii otsustaski Musciatto Ciappelletto burgundlaste juurde saata. Ta lubas Ciappellettole kohtu soosingut ja sissenõutud summat. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus võlgu sisse nõudma. Ta asus elama kahe Firenzest pärineva venna majja, kes olid liigkasuvõtjad. Siis aga C haigestus. Ta lasi enda juurde kutsuda püha ja tubli munga. C, kes oma eluajal üldse pihil polnud käinud, hakkas mungale valet tunnistama. Ta rääkis mungale, et käib korralikult pihil; on puhas ja süütu; patustas paastumisel; sai isalt suure päranduse, millest poole enda sissetulekuteks jättis ja teise vaestele andis; on ligimeste kohta halba rääkinud; sõimas väiksena oma ema. Kõik selle mõtles c välja, kuid munk ütles, et Jumal annab talle patud andeks. Siis soovis C, et talle Kristuse ihu saadetaks ning veel viimset salvimist
ning selle töö tegemiseks palkas ta mehe nimega Ciappelletto. Ta oli ametilt notar, aga muidu oli ta üks suur kelm. Ta tüssas kohust, pettis kliente ja oli ka hasartmängude sõltlane , aga sellegi poolest arvas Musciatto, et ta on õige mees selle töö jaoks. Ciappelletto oli nõus ning niipea, kui Musciatto Pariisist lahkus läks Ciap. Burgundiasse. Seal oli ta alguses leebe. Peagi haigestus ta surmavasse haigusesse. Kaks venda kandsid ta eest hoolt ning kutsusid talle munga, et ta saaks oma pattud enne surma pihitda ning et sellisel juhul saab ta kirikus korralikult maha matta. Munk tuli ja ta valetas talle kohe, et ta on iganädal vähemalt korra pihil käinud, kuigi tegelikult oli see ta esimene kord. Ta pihtis mungale veel väga palju asju ning peale viimast pattu palus ta mungalt, et ta saaks enne surma veel armulauda. Munk täitis ta soovi ning järgmisel päeval ta saigi armulauda. Samal päeval ta ka suri
Giovanni Boccaccio Dekameron Esimene novell. Esimene novell räägib isand Ciappellettost, kes oli notar, kelle toimikutest oli suurem osa võltsitud. Ta koostas valedokumente ja vandus valet, seega võitis ta kõik protsessid, kus otsus tema tunnistusest sõltus.Ta tundis rõõmu, kui sai tüli, vaenu ja segadust sõprade, sugulaste või ükskõik kelle vahel külvata. Mida rohkem ta pahandust tegi, seda rohkem tundis ta rõõmu. Ciappelletto ei käinud kunagi kirikus, sakramente mõnitas ta kõige jõledamate sõnadega,
I päev III novell Üks sultan Saladino oli oma vara sõdades ja niisama kulutades ära raisanud. Ning kuna ta seda ettetulnud asjaolude tõttu vajas, ei teadnud ta kust seda võtta. Talle meenus rikas juut Melchisedech,kes raha laenutas. Too oli aga kitsi, ning Saladino arvas et ta ei teeks seda omal tahtel ning vägivalda ta kasutada ei tahtnud. Järele mõeldas, otsustas ta siiski vägivalda kasutada. Ta kutsus juudi enda juurde ning küsis tollelt, et millist usku too õigeks peab,kas juudi-,saratseeni-või ristiusku. Juut aga taipas kohe, et Saladino küsis selle küsimuse selleks, et Melchisedech vastusega kimpu jääks. Juut oli tark ja vastuseks rääkis talle ühe loo, kus oli üks kuulus mees kellel oli üks kallis sõrmus ja ta tahtis et see alati tema järeltulijate valdusse jääks. Ta tegi korralduse, et kelle käest see sõrmus peale tema surma leitakse, siis see saab pärijaks
Boccacio Decameroni kolmas, neljas viies ja seitsmes novell. kuninganna oli kutsunud enda jaoks huvitavad ja humoorikad inimesed kokku, et nad pajataksid loo mis teisi kõige enam võiksid lõbustada, Tegemist oli väga homoorikate, aga samas ka teravate ja õpetlike lugudega. Igas palas oli mõtteid inimloomusest, näiteks minu esimes loetud novellis oli peategelasteks juut ning Egiptuse sultan. Saladin(sultan) oli küll väga vahva mees, kuid oma loomuses oli ta priiskav, ning oli suurejoonelisi kulutusi tehes, kogu oma vara ära raisanud, abi läks ta küsima juudi juurde, kuid teadis,et too poleks vanal tahtel seda teinud, sest oli kitsi ja pidas sultanit mitteusaldusväärseks. See lugu lõppes kül Saladinile raha laenamisega, kuid mitte tänu kavalusele või vägivallale, vaid aususe ja headusesele.
DEKAMERON - GIOVANNI BOCCACCIO ESIMENE PÄEV Kolmas novell Oma jutustusega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle oli seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas
munke, preestreid, kohtunikke jne. Boccacio kirjeldab millised muutused võivad inimeses ja ühiskonnas tekkida häda sunnil. Hirmsad ja müstilised jõud võivad tabada ükskõik keda, aga inimesed võivad end koguda ja elada üle kõik hirmsa ja hävitava. Ülistati tarkust ja teravmeelesust, mõistus oli inimese suurim relv. Samas oli ka inimene väga nõrk,tihtipeale ta andus maistele ja madalatele ihadele. Esimene novell räägib sellest, kuidas juut läheb rikka kaupmehe õhutusel Rooma, et tolle soovil usku vahetada. Ta nägi Roomas vastupidist arvatule, seal oli ahnus prassimist ja lihahimu. Olenemata sellest saab ristiusk aina au ja hiilgust juurde. Nähes sealset elu, naaseb ta tagasi ja hakkab kristlaseks. Inimene on nõrk, andudes maistele ihadele. Vaatamata päritolule ja seisusele, on igal inimesel õigus isiklikule õnnele. Teine novell räägib sellest kuidas Egiptuse sultan läks raha laenama ühelt rikkalt kaupmehelt
1.lugu (1p4n)kirikuga seotud tegelane munk, kes rasket karistust väärivasse pattu on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Filomena oli oma loo jutustamisega lõpule jõudnud ja vait jäänud, kui tema kõrval istuv Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste
Dante Aligarhe "Dekameron" 3 Päev: 1. Novell. Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2. Novell. Tallipoisile meeldis kuninganna. Ta otsustas teeselda kuningat ja minna öösel kuninganna juurde. See õnnestus ja ta magas kuningannaga. Pärast tema lahkumist tuli kuningas ja kuninganna küsis, miks ta teist korda tagasi tuli. Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane. Avastades, et ühel on pulss kõrgem, lõikas ta temalt juuksesalgu, et hommikul oleks näha.
Petlik, salakaval kuna abiellus ühega ja tahtis magada teisega-kuid nii ei juhtunud. Loo sõnum: Kui inimene on tark ja kaval, võib ta saada kõik, mida hing ihaldab.Kui teed heateo, täitub vastutasuks ka sinu soov. Loo puänt, üllatav pööre: Mees ei saanudki naistevahetusest aru ja pidi leppima selle tulemusega, et ta lapsed Gilettaga sai. Nad elasid õnnelikult elulõpuni. 3.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Abt: Noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk.Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest.Petlik ja salasepitseja-mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules.Leidlik-mõtles välja protseduuri "Puhastustuli". 2.Naine: Noor ja väga ilus naisterahvas.Heatahtlik ja otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest.Kergeusklik- usub "Puhastustuld".Alandlik ja oli valmis abti käske täitma. 3.Ferondo: Rumal ei oska piisavalt elatist teenida.Armukade ja kergeusklik usub "Puhastustuld" Loo sõnum:
Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda
Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti
Kärt Johanna Ojamäe 10A Kokkuvõte Novellid raamatus ,,Dekameron" rääksid peamiselt armastusest, truudusest, petmisest ja teistest pattudest, mis olid sel ajastul eriti taunitavad. Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga. Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta
Dekameron Ümberjutustus Esimese päeva teine novell. Kord elas Pariisis põhjatult rikas kaupmees nimega Jeannot de Chevigny, kes oli väga aus ja otsekohene mees ning kes äritses kangaskaupadega. Jeannot'l oli sõbraks jõukas juut Abraham, kes oli samuti otsekohene ja aus. Nähes oma sõbra eluviisi, hakkas Jeannot'l süda valutama, et selle tubli ja targa mehe hing peab hukka minema, kuna ta polnud õiget usku. Et seda viga parandada, hakkas Jeannot Abrahamile sõbralikult peale käima, et ta pöörduks õigesse ristiusku ja jätaks maha juudi usu, mis kahaneb ja oma lõpule läheneb, kuid edutult. Abrahami meelest aga polnud ühtegi paremat usku kui juudi oma. Siiski oli ta selles usus sündinud ja kavatses ka surra
„Dekameron“ Boccaccio 1957 I päev, III novell Saldino- sultan Melchisedech- rikas juut Saladinol oli raha vaja, kuid ei teadnud, kust seda saada. Talle tuli meelde rikas juut Melchisedesh, kes intressi peale raha laenutas, kuid ta oli väga kitsi. Saladino laskis Melchisedeshe enda juurde kutsuda ning esitas talle küsimuse: „Missugust usku sa kolmest õigeks pead, kas juudi-, saratseeni- või ristiusku?“ Juut oli tark ja aimas, et Saladino tahab teda oma küsimusega lõksu meelitada. Ta teritas veidi oma mõtteid ning vastas Saladinole kavalalt, jutustades loo kolmest sõrmusest ja pärandamisest: Elas kord rikas mees, kelle varanduse hulka kuulus imeilus ja hinnaline sõrmus. Seda pärandati edasi isalt pojale, kes siis saab pärijaks. Kord sattus meheni, kellel oli kolm tubli poega ja kõik nad tahtsid sõrmust endale. Mees laskis meistril valmistada
Elo Haljas I kursus 28.09.2008 Neljas novell, 1. päev ,,Miks ei peaks minagi lõbu tundma, kui see nõnda saadaval on? Ebameeldivusi ja meelehärmi on ju alati loalt saada. Tüdruk on ilus ja et ta siin viibib, seda ei tea mitte keegi. Kui ma ta nii kaugele saan, et ta mulle järele annab, siis ei tea ma tõesti mitte, miks peaksin ma sellest keelduma. Kes sellest siis teada saab. Kindlasti mitte keegi, ja salajast pattu on ka poole kergem andeks paluda. Säherdune juhus niipea ei kordu, ja
kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud. Kui notar Ciappelletto oli väga haige ja suremas, siis talle kutsuti koju munk, kellele ta saaks oma patud ära pihtida. Ta oli elus olnud väga jumalakartmatu, et tal ei tulnud kordagi meeldegi pihtida või mingit sakramenti vastu võtta. Kui ta oleks pihtimata surnud, ei tahtnuks ükski kirik ta surnukeha vastu võtta ja ta oleks aetud auku nagu koera. Munk tuli ja päris Ciappellettolt läbi kõik põhipatud ja pihtija suutsis kuidagi kõik patud nii ära pihtida, et ta õige ja aus tunduks. Kui notar suri võeti ta surnukeha kirikusse vastu ja ta tunnistati pühakuks, kuna munk rääkis temast niivõrd palju head. Boccaccio teises novellis on jutt juudist, keda üritatakse ristiusku pöörata. Mees on aga väga selle vastu, kuid kaupmees Gianotto suudab ta kõhklema panna. Juut Abraam
Lilian Triin Vinni 10 A Boccaccio ,,Dekameron" 3 päev II novell 1) Kuningas Agilulf - Lombardia linna Pavia kuningas. Enamusajast kandis kuningas suurt lohvakat mantlit ja kandis alati keppi endaga kaasas. Kuningas oli tark, kuna kui kuninganna tegi juttu, et miks too juba teist korda sama õhtu jooksul tema tuppa tuleb, ei öelnud kuningas kohe välja, et tema pole seal käinud vaid tegi näo nagu oleks seal käinud. Sellega säästis ta ka kuningannat, et too asjata ei kurvastaks,
Peateose „Dekameron“ kirjutas Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai ta nii elust kui kirjandusest. See oli tolle aja tõeline erootiline avastus. Nõukogude ajal seda siiski ei tsenseeritud. Boccaccio ühendas novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. Teemades leidub sarnasusi keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. Siiski ei puuduta ükski novell otseselt ühiskondlik- poliitilist või filosoofilis-religioosset temaatikat. Boccaccio räägib peamiselt eraeluseikadest – armuihast, kadedusest, abielurikkumistest, petmistest. Võrreldes Dantega on ta vaateväli kitsam, ent ometi jäädvustab „Dekameron“ kaasaegse Itaalia sügavamas läbilõikes kui mis tahes teine toonane teos. Lugeja ette ilmuvad kõik ühiskonnakihid: ülikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Kuigi lugude süžeed on kuskilt mujal laenatud, suutis Boccaccio teha need
Valega aga läks ka kaasa rahvas, kes kõiksuguseid vargusi Martellino ette hakkasid heitma. Seepärast sattus ta vanglasse ja teda ootas surm. Sõbrad olid nüüd veel nõutumad ja viimases hädas pöörduti valitseja juurde, kes lõpuks kuulas ära Martellino loo. Mees vabandas ja palus, et valitseja talle armu annaks. Kohtunikku polnud Martellino jutt eelnevalt mõjutanud. Valitseja naeris selle juhtumi peale, kinkis kolmele mehele ülikonnad ja Martellino sai vabaks. II novell: Kaupmees Rinaldo oli teel Bolognasse. Teel sattus ta kokku röövlitega, kes algul tegid näo, et on samuti kaupmehed. Nad jätkasid koos teed. Esimesel võimalusel röövisid nad aga Rinaldo paljaks, jättes ta täiesti särgiväele. Õues oli väga külm(tegevus toimus talvel), lõpuks jõudis ta linnuseni ja lootis sealt sooja saada, kuid selle väravad olid ööseks lukku pandud. Eemal nägi ta maja, mis kuulus lesknaisele. Ta läks sinna ja lõdises ukse taga
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees.
esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla. · Tüdruk kellele jäi Andreuccio kukkur kohe silma ja kes nägi, et vanaeit tunneb teda, hakkas kohe salakavalat plaani hauduma ning küsis ettevaatlikult eidelt mis ta siin teeb, kes ta on jne. · Vanaeit, kes Sitsiilias kaua aega Andreuccio isa juures oli elanud, hiljem ka Peruugias, jutustas tüdrukule ära kõik mis ta Andreucciost teadis, pealegi nii üksikasjaliselt, nagu oleks Andreuccio ise seda jutustanud, öeldes ka, kus ta siin peatub ja milleks ta siia on sõitnud. · Kui tüdruk oli täpsemad andmed saanud, tegid ta kavala salaplaani ning koju jõudes andis ta eidele
,,Dekameron" G. Boccaccio 6. päev 1. Koosta lühikokkuvõte (ei piisa novelli ees oleva lühikirjelduse ümber trükkimisest): 2. novell 3. novell 5. novell 8. noveel 10. novell 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? 3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima? 1. Lühikokkuvõtted. 2.novell
Nad olid head sõbrad, kuid Rousillon hakkas oma sõpra põlgama, sest Guardastain armus ta naisesse ja naine armasta seda vastu. Rousillon tappis oma naise armukese, võttis välja ta südame ja lasi selle oma naisel ära süüa. Kui naine sai teada, mida ta söönud oli, hüppas ta aknast alla. Rousillon aga põgenes ära. Viienda novelli all võime vaadata armastust kui püha, mis võib kõige kuumemast tulest läbi käia kõrvetada saamata. See novell rääkis tütarlapsest nimega Restitua. Ta elas Ischia saarel ja oli saare aadliku tütar. Naabersaarel elas tüdruku armastatu Gianni. Ühel päeval noored sitsiillased röövisid aga tüdruku rannalt. Nad otsustasid kinkida tüdruku Sitsiilia kuningale ja kuningas oli kingiga väga rahul. Ta palus tütarlapse viia Cuba nimelisse aeda, kuniks ta ise terveks saab. Gianni aga hakkas tüdrukut otsima ja kui poiss ta leidnud oli, ronis Gianni öösel tüdruku tuppa ja jäi ta kaissu magama
Vanamees võrdles teda sama väljaku teises otsas aknapeal askeldava pagarida, väites, et pagar tahtis ka kunagi rännata ja ta teebki seda millalgi, aga hetkel kogub ta varandust. Ja et pagareid tahetakse rohkem oma tütrele abikaasaks võtta kui kerjuseid. Poiss siis pettus ja mõtles oma unistuste neiu külale, raudselt on seal ka pagar. Vanamees aga lehitses raamatut kuni jäi ühe lehel pidama. Poiss ootas veidi ja katkestas teda nõnda nagu vanamees oli enne temaga teinud ja küsis, et miks vanamees talle seda kõike räägib. Vanamees vastas: Sest sa elad oma elu Oma Loo järgi ja hetkel oled allaandmas. Ma tulin sulle appi. Alati tulen appi, aga iga kord mitte sel viisil. Mõnikord olen ma lahendus või mõte. Muudan asjad otsustaval hetkel lihtsamaks, aga inimesed ei märka seda. Siis tuli aga poisile meelde see peidetud varandus, millest ta und nägi. Vanamees aga ütles, et kui poiss tahab varandusest midagi teada saada, siis peab ta andma kümnendiku oma karjast
Mai käis Villut salaja sepikojas vaatamas. Ükspäev kui Priidu mööda metsi ja külasid luusis juhtus ta olema Jõemäe külas, kus mehed parajast koosolekut pidasid. Nad olid veo vedamata jätnud, sellepärast, et neil polnud enam midagi vedada ja nüüd nad pidid komtuurile sellest teatama, selle eest sai loomulikult karistada. Nüüd sekkus Priidu vahele, et te peate vastu hakkama, keegi ei või teid peksta ja teie üle kohut mõista. Järsku tõusis rahvahulgast kõrge kasvuga munk, kes tahtis rahu saada ja üritas rahvast õnnetuse eest kaitsta. Nüüd oli kuulda hobuste tulekut ja suur ratsaliste salk tuli nähtavale. Viljandi komtuur oli väga vihane, et talupojad olid suutnud ordu seadustele vastu hakata. Ta küsis, et kes on ässitajaks ja et nad kohe välja toodaks. Kui ta tahtis ühele süütule vanamehele peksa anda astus rahva seast välja Priidu ja ütles, et tema on süüdlane. Nüüd kippusid sulased Priidu kallale.
Dekameron Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs Tegelaste iseloomustus: Abt noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk. · Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest. · Endast heal arvamisel arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine noor ja väga ilus naisterahvas. · Heatahtlik otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik oli nõus meest petma
3. Novell. Neifile nimi Filomena nimi Saladin nimi Juut nimi Neifile: No jah. (Kehitab õlgu.) Ja nii see lugu oligi. Filomena: See oli päris hea novell! Mulle meeldis. Saladin: Jaa! Mulle ka! ~Juut noogutab, mõmmisedes heakskiiduks. (Mhmh)~ Filomena: Hmm... Neifile lugu tuletas mulle üht teist juttu, mis räägib juudist. Kuna meil juba usust ja Jumalast juttu oli, siis ehk oleks see asjakohane. See peaks samuti manitsema teid ettevaatlikusele, kallid sõbrannad. Rumalus võib anda õnnetunde, kuid samas kiskuda viletsusse. Mõistus päästab aga suuremast ohust ning tagab kindlustunde. Näiteid on palju, kus rumalus...
Mees pääses õnneks daamiga vestlusest, sest tema kõrvale oli ilmunud roosas kleidis tütarlaps kes ulatas mehele käe. Tüdruk ütles mehele, et temast oli väga kena siia tulla, Olle oli oodanud teda kogu õhtu. Mehel polnud õrna aimugi kes on Olle aga tüdruk vedas mehe endaga kaasa ja palus tal lõunasöögile jääda. Nad jõudsid ukseni kus olid sõdurid juttu ajades. Tüdruk ütles sõdur Allanile et ta ootaks teda ja et ta peab nüüd Olle külalise eest hoolitsema. Teine sõdur küsis kas ta ei peaks kaasa tulema aga tüdruk vastas et pole vaja et ta juba ütles Bobbyle et ta läheb õigel ajal mehele teejuhiks. Allan ütles tüdrukule et ta ei unustaks et selle asjaga on kiire. Tüdruk vastas et ta peab oma lubadusi tavaliselt. Nüüd avas sõdurist uksehoidja ukse ja mees astus tüdrukuga kõrvalruumi. Mees oletas et ukse taga on koridor kuid nad olid hoopiski elutuppa astunud. Seal
Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes harjutasid mõõga käsitust trepil ning eeskojas võis kuulda lugusi naistest ja õukonnasündmustest. Kõige elavama rühma keskel seisi kõrgi ilmega musketär, kes hooples oma ku
- Leemet aga otsustas lootust säilitada ja õnne proovida, temaga liitus Pärtel, koos otsiti seda kogu öö, kuid asjatult, hommikul ärgati Meeme juures, kellele oma seiklusest rääkisid, Meeme teadis öelda, et pole olemas sõnajalaõit, kuid on siiski võti, mis tuleb ise õige inimese kätte, kui selleks vastav aeg on, ta jätkas veinijoomist ja poisid läksid koju 6. - Meeme sõnadele mõeldes hakkas Leemet tasahaaval neid mõistma ja uskuma, et võtmeks on Meeme kingitud sõrmus nahkses kotis, kuna selle saamine oli väga kummaline ja seda sõrmust ei hoitud nii nagu teisi ehteid - samas võis Meeme puhul tegemist olla vintis inimese vembuga ja Leemet hakkas onult tema kohta pärima, selgus, et Meeme oli kunagi olnud tark ja vapper sõdur, keda keegi kuulata ei tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid
Giovanni Boccaccio "Dekameron" 5. päev 1. novell Rumal Kimon saab noormaalseks, kui kohtab aasal vöökohani alasti olevat Iphigeneiat ja armub temasse. Röövib ta hiljem, et saaks ta endale naiseks. Vahepeal saadakse ta kätte ja Kimon pannakse vangi. Hiljem saab ta sealt lahti ja saabki naise endale. 2. novell Gostanza ja Martuccio on peategelasteks. Mõlemad peavad üksteist surnuks, kuni äkki kohtavad teineteist Tunises. Hiljem pöörduvad tahasi Liparile, kus nad elavad õnnelikult. 3. novell Pietro ja Agnolella otsustasid koos Roomast põgeneda, aga pöörasid vales kohas ära ja sattusid vaenlaste lossi juurde, kust nad mõlemad kiiresti põgenema pidid, aga nad põgenesid eri suundades. Nad ekslesid metsas ja õhtul sattus naine majja, kus elas vanapaar, kes lahkelt
Linnavahid tundsid Kala-Maiet ja tema poega hästi ning seniks, kuni Mai kala müüs, jättis ta Tooma sõjasulaste hooleks vahitorni. Toomal oli seal alati väga lõbus. Ta vaatas vahimeeste relvi, aga ei suutnud veel ei oda maast kergitada ega ammust noolt lasta. "Teeme sulle niisuguse ammu ja oda, mis väikemehele sobivad!" ütlesid sõjasulased. Nii nad tegidki. Toomas sai kuusteist aastat vanaks ja käis juba ise linnas kala müümas. Tänuks kalade eest õpetas üks vana munk Tooma lugema ja arvutama. Ka ammulaskmist ei olnud Toomas unustanud ja harjutas sageli linnamüüri juures sõjasulaste seltsis. Mehed õpetasid talle, kuidas end odalöökide eest kaitsta ja kuidas mõõgaga raiuda. Sel ajal peeti igal kevadel Tallinnas "papagoilaskmise pidu". Roosiaeda pika varda otsa kinnitati puust lind, mida papagoiks kutsuti. See, kes linnu varda otsast alla lasi, valiti aastaks küttide kuningaks. Toomas ootas Roosiaias küttide piduliku rongkäigu tulekut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
