Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "DEKA Doris Kareva LUULEKOGU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kareva, doris, luuletuse, luulekogu, deka, külmal, teadnud, endid, lased, joosep, aastatest, sisult, vahetevahel, sügavamalt, lühikesed, lihtsasti, teemadest, teadsin, nagunii, ootamatu, mõtlemapanev, kõnelda, hirme• Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ • Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest (1991) • Ajakirja "Looming" luulepreemiad (1991,1993) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest (1993) • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) • Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest (2003) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest (2006) Näide loomingust Lõpp Doris Kareva Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlgib ja koostab erinevaid
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis.
...............................4 Pärastlõuna.......................................................................................5 Lõpp..............................................................................................5 Kokkuvõte..........................................................................................6 Kasutatud allikad....................................................................................7 Eluloolised andmed Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis (praeguses Tallinna Inglise Kolledzis) ning pärast selle lõpetamist asus Tartu Ülikooli õppima romaani-germaani, eelkõige inglise filoloogiat. Kuna teda tõmmati ülikoolis õppimise ajal vastu tahtmist põrandaalusesse poliitilis-kirjanduslikku nn Poolpäevalehe afääri, pidi Kareva tulema tagasi Tallinna. Pealinnas sai ta asenduskorrektorina tööd ajalehes Sirp ja Vasar, kuhu jäi 13 aastaks. 1992
Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal. * Aastatel 19661977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis. * Edasi õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas, 1983. aastal lõpetas inglise filoloogina. * 1979. aastal asus tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. * 1982. aastast sai Kirjanike Liidu liikmeks. * Alates aastast 1992 on UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär ning on seda siiani (2008). Looming * Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed". * Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudutus" 1981 · "Salateadvus" 1983
Doris Kareva Päevapildid (1978) Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Aeg
või nagu vihmahoogu janus maa; mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. LÕPP Doris Kareva Ma ootsin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootsin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. ÜKSINDA Doris Kareva
Doris Karev a28.11.1958 Ilona Haponen, 11.v klass Biograafia · Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: · Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); · TRÜ filoloogiateadus- keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983). Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis. · Alates 1979 a. töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, hiljem kirjandus- toimetajana. · Oli kirjandus- rühmituse "Wellesto" liige aastatel 1988- 1989.
DORIS KAREVA Luuleanalüüs Doris Kareva on eesti luuletaja. Sündinud Tallinnas, 28. novembril 1958. Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele.
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust.
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid"
dialoogi ja tähendusrikkaid detaile. Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges - inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ning surmas. A.Blok- Vene sümbolistlik poeet, tema esimene luulekogu ,,Värsid kaunist daamist" (1904), mille ta pühendas oma naisele, oli kantud müstilise ja igavese naiselikkuse kultusest. Poeet ülistab Naist, seda salapärast olevust, keda ühelgi mehel pole antud mõista. Tema loomingut mõjutasid ka Venemaa poliitilised sündmused. Tema mitmete luulekogude meelelolu on sünge, oma unistuste maailma asemel näeb poeet enda ümber rahva kannatusi. Erinevalt paljudest teistest haritlastest tervitas Blok
Siis kui elasid Andres ja Pearu või see paganama veider kuningas Oidipus? Ah, kurat seda teab. Peaasi, et igav ei oleks... (Ajalehele Sakala antud interviust) Kuidas valmis teie esimene raamat «2 grammi hämaruseni»? Ma olen suurepärane alguste kirjutaja, aga need ei taha kuidagi lõpuni jõuda. Keskkoolis alustasin ühte järjekordset lugu ja ülikooli teisel kursusel leidis see lõpu. Pöördusin käsikirjaga tollase menukirjaniku Aidi Valliku poole. Tema omakorda suunas mind Doris Kareva juurde. Kareva oli esimene, kes käsikirja läbi luges, ja ju see siis avaldas talle muljet, sest ta organiseeris kirjastamise. Doris Karevast on mulle palju abi olnud ja ma olen talle väga tänulik. Raamat ,,Kaks grammi hämaruseni" räägib Leletist, kelle ema, kasuisa, vanaema ja vend Henrik saavad tema gümnaasiumi lõpetamise päeval autoõnnetuses surma. Sellest ajast alates läheb kõik allamäge. ----
2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpetaja-tõlkija Ester Roostega ning neil on tütar Hõbe Ann (2001) ja poeg Emil Henri (2006). Nüüdseks on nende abielu lahutatud ja Jürgeni uueks elukaaslaseks on luuletaja Sveta Grigorjeva. Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste loomingust: 1999- luulekogu „Sonetid“ 2000- luulekogu „Veri valla“, punkluule kogumik 38 autori poolt „Tagasi prügimäele“ 2002- luulekogu „Lameda taeva all“, ühiskogu „Pegasus on pisut pervers“(Jürgen Rooste ja Ivar Sild nime all Tandem) 2003- luulekogu “Rõõm ühest koledast päevast“ 2005- CD luulekogu „Ilusaks inimeseks“ 2006- novell „Pornofilm ja pudel viina“ (Vikerkaar 2006, nr 6) 2008- luulekogud „Tavaline eesti idioot“ ja „21. sajandi armastusluule“
Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab. 65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana. Ta võetakse sõjaväkke ning pärast seda kolib Tallinnasse. Tegutseb vabakutselise kirjanikuna, kuid aegajalt teeb ka mingeid juhutöid. Tal jääb mingi seos teatriga, töötab pikemalt Draamateatris. Rummo puhul on iseloomulik koduruumikujutamine
juures võis näha mõlema vanema tervikuks liitunud omaduseid. Anna oli pärinud ema tumedad juuksed ning tõmmu jume, kuid Annal oli isa näojooned ja suured sinakashallid silmad. Iseloomus kohtusid samuti mõlema vanema pärandid. Tütre tundehellus meenutab ema ägeduseni ulatuvat temperamenti ja Anna Haava ise on enda huumori ja satiirimeele kinkijaks nimetanud oma värvika sõnaga ema. Kuid Anna Haava isiku ja talendi põhiolemuses tunneme ära Joosep Haavakivi sisemise täiusetungi, tema ebamäärase püüdluse ideaalide poole. [2] Viieaastaselt õppis Anna lugema. Oma esimese kirjandusliku hariduse sai ta Carl Robert Jakobsoni lugemisraamatust ning hakkas siis ise vähehaaval ka isa lugemisvara vallutama: Kreutzwaldi, Jannseni ning ,,Postimehe’’ aastakäike. Eredalt jäi talle meelde, kuidas isa luges külmal talveõhtul sooja kamina ees ette ,,Kalevipoega’’. Anna ei saanud aru kõigest, kuid
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITMEID ARVUSTUSI,
kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb
Kas sul naine, võõras mees?» Sealt ma tulen, sinna lähen, olen vaene reisimees. «Mitu venda sul või õde? Isa, ema elavad?» Mina üksi! Kibe tõde, kõik nad ära surivad. «Tibi-tibi, tibi-tibi -- suurem neist on kukeke. Mul on neli kanapoega, jutt neid ajas ülesse...» ,,Rändaja" on luuletus, mis sisaldab väga tähenduslikke ning mõjukaid kujundeid. Teelise motiiv peegeldab siin üksildase isiku kulgemist looduse keskel, seda rõhutab tugevalt ka luuletuse eelviimane stroof, kus näeme, et teelkäija perekonnaliikmed on kõik juba surnud. Rändaja päritolu pole samuti luuletuses selgelt teada (palju jääb siiski teksti taha), ei ole vastust küsimusele, kust rändaja tuleb ja kuhu ta teel on, teatav salapära rändaja ümber on säilitatud. Samas on siia luuletusse sisse põimitud ka Liivile omane looduskirjelduste kasutus, luuletus vihjab ka identiteediküsimusele, talurahvale ja talukultuurile, kus olulised on majapidamine ja
Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores". Tema luuletusi ilmus väga mitmetes grupiväljaannetes. !909-1920 aastad märgivadki tema esimest loomeperioodi. Visnapuu esimese ajajärgu luule on väga meloodiline, rütmiliselt paigas, mitmekülgse sõnakasutusega. Esimeses luulekogus ,,Amores" on selgelt näha, et tegemist on noore inimesega. Luuletused räägivad armastusest, kevadest ja kõiges ilusast. Visnapuule on iseloomulik jõuline
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2
Luige tegelane armastab juuti. 2006 Kogutud luuletused 1962-1997 2010 Varjuteater "Närvitrükk" 1971, 4 noore kirjaniku ühistrükk: Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm), T. Liiv, J. Üdi, J. Sang. Kavandatud luulekassetiga, aga lõpetati väljaandmine ära. Käsikiri liikus "Loomingu raamatukogu" toimetusse. Sai omaette märgiks, selle tähendused saavad selgeks, kui jutt Üdist ja Viidingust. Toomas Liiv. Andis välja mõne luulekogu ja suutis säravalt esineda. Õppis eesti kirjandust. Tegutses 70ndatest kirjandusuurijana. Kirjutanud tekste 90ndate alguseni. Mäng kirjandusteaduses postmodernismi tähe all. Liivilikus variandis hakkab sulitempe tegema. Kirjutab kummalist juttu ja esitub kirjandusteadusena. Liivilikud jooned hilisemas süveneb. Metaluuleline hoiak: oleks luule, aga luuletõlgendus (parodeerimine). Fragmendis tuleb uhkemalt välja, et mingid vorminäitemängud. Kirjutab luules "154 silpi". Isotamm - surnud
(Parve) 2.1 Looming kronoloogiliselt Rummo alustab oma loomingulist tegevust 1950ndate lõpus. Alguses kasutab ta Jüri Palmiste pseudonüümi, mis oli sündinud mängus Artur Alliksaarega, kus Rummo, teeseldes Alliksaarde kiindunud ja teda matkivat Tallinna koolipoissi Palmistet, saatis Alliksaarele oma tekste lugeda ja parandada. 1959. aastast pärit ,,Nokturn" annab humoristlik-eneseiroonilise loomingulise tuleviku kujutise. Kolme aasta pärast ilmub juba Rummo esimene luulekogu, millele järgnevad kaheaastaste vahedega järgmised kaks kogu ja see ongi põhiosa Paul-Eerik Rummo lüürikast: 1962. aastal esikkogu "Ankruhiivaja" 1964. aastal "Tule ikka mu rõõmude juurde" 1966. aastal "Lumevalgus...lumepimedus" 1968. aastal ilmunud valikkogu "Luulet 19601967" võtab eelnenud kogud kokku. 1969. aastal järgneb näidend "Tuhkatriinumäng", mis on tema tuntuim draamateos. 5 1972
Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Virve Osila on välja andnud 20 luulekogu, 3 luulevoldikut ja ühe artiklite kogu. Virve Osila on kirjutanud 18 näidendit täiskasvanutele, 5 näidendit lastele, lisaks hulgaliselt estraadisketse, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on
See luuletus on nii konkreetne kui ka sügavale tunnetesse laskuv. Ettekujutlus neiu noorusest ja värskusest jõuab minuni järgmise reaga /.../ Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased/.../. Konkreetselt on toodud välja, mis naise juures silma paistab ja sedagi, et naine on arglik ja õrn, kes ei taha igaühele olla naise eest. /.../ Ning oma sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi väriseva lehi paista lased./.../ Väga huvitavalt on metafoor looduse ilu ja naise silmad vahel. Ja lõpp on võidukas, kuid pole seda sõnadega üle paisutatud. Hästi on väljatoodud, see kuidas kedagi armastades, teda ihaldades on minul kui armastajal uus elu temaga olles. Nagu elaksin kaht elu, üks on joovastav elu armastatuga, teine igapäevane hall. /.../ uus elu vulas mul sääl üle pää ja käte./.../ Eel äikest (1924, Pärnus 5.juuli)
Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1.septembril , aga tõuseb tuhast nagu fööniks igal aastal klassi lõpuaktusel . · Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) · I close my eyes and all i see is you . (L) · Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! · On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev,et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... · Sa oled nagu täht pimedas öös , mis annab jõudu elada . · Te näete ainult väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse. Kuigi te võiksite. · Võin naerda, kuid eemale minnes nuttan
paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut. H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa. Looming Hando Runnel: ,,Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Alguses kirjutas H. Runnel võrukeelseid luuletusi lasteraamatutele. Oma esikogus avaldas H. Runnel lasteluuletuste kõrval ka suurkirjanduse luulet. 1965. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Maa lapsed". Selle luulekogu sisuline mõte on ürgvana. See rääkis lapsest, kes oli Liibüa hiiglane Antaios ja sündis merejumal Poseidoni ja maajumalanna Gaia armastusest. Milles Hando Runnel teistest erineb, ongi, et ta otsib küllalt vähe, aga leiab väga kiiresti. Algusest peale ilmneb H. Runneli loomulik, kindel eetiline eluhoiak, mis sisaldab endas üliinimlikke väärtusi kui ka ühtekuuluvustunnet oma maa ja rahvaga, sisemist kohustust nendest laulda.Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja
Haapsalu 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Üldiseloomustus lk. 4 3. Luule poeetika lk. 5 4. Luule vorm lk. 6 5. Kokkuvõte lk. 7 6. Kasutatud materjalid lk. 8 7. Lisad lk. 9 SISSEJUHATUS Mina valisin endale Hando Runneli luulekogu ,,Punaste õhtute purpur". Esimest korda kuulsin tema luuletusi lauludena. Üks lemmik on olnud läbi aegade ,,Maa tuleb täita lastega". Kui tema laule ei oleks ka lauludena, siis ma arvan et ma ei teaks tema loomingust midagi, kui kool välja jätta. Seda tööd tehes kasutan tema luulekogu, Interneti ja ka annaabist võetud teiste koostatud esitlusi. Töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest luulekogust. Põhjalikumalt kirjutan viimase luuletsükli kohta
........................................................................................................7 Ülevaade loomingust.........................................................................................................8 Aukirjad ja preemiad.........................................................................................................9 Teosed...............................................................................................................................10 Ühe luuletuse analüüs........................................................................................................13 Valik luuletusi...................................................................................................................14 Pildimaterjal.......................................................................................................................15 2
annaabi.ee 
