DEKA Doris Kareva LUULEKOGU (0)

Joosep Indermitte 12.D
DEKA
Doris Kareva
Doris Kareva luulekogu „DEKA“ on välja antud aastal 2008. Luulekogu sisaldab juba varem avaldatud kuid ka avaldamata luulet aastatest 1975-2007. Arvan, et see luulekogu on väga ilus nii sisult kui ka vormilt.
Doris Kareva suudab kirjutada väga lihtsalt ja arusaadavalt, kuid samas on tema luuletused sellised, mis panevad vahetevahel ka sügavamalt mõtlema. Palju luuletusi on küllaltki lühikesed ja lihtsasti jälgitavad. Samuti on aru saada, et Doris Kareva ei kirjuta niivõrd päevakajalistest teemadest ega ole ühiskonnakriitiline, vaid paneb rõhku just tunnetele ja emotsioonidele, mida ta ilmselt on ise läbi elanud.
Üheks lemmikuks luuletusest Doris Kareva loomingust sai „Lõpp“ ning just selle esimene ning viimane osa.
Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. 
Ma tean, et Sa ei teadnud . Nüüd siis tea: 
Ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. 
Ei, vabandama tõesti Sa ei pea.
Kõik otsustati väljaspool meid endid . 
Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. 
Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. 
Ma teadsin , Sa ei tule nagunii .
Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, 
kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. 
Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. 
Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
Viimane rida sellest luuletuse osast on see, mis toob välja eelneva mõtte ja see just kui on seal ootamatu, sellepärast mõjub see kuidagi võimsalt. Lisaks on mõtlemapanev ka luuletuse viimane osa:
Kui kõnelda üksainus kord, 
on vastutus nii suur, 
et ükski sõna ei näi väärt, 
et öelda.
Kui elada üksainus kord, 
on võimalus nii suur, 
et tardud 
ning ta tummalt lased mööda.
See kirjeldab suurepäraselt ilmselt paljude inimeste elu ja hirme . Antud on võimalus elada üks juhtuda just see mida Kareva oma luuletuse lõpus ütleb „tardud ning ta tummalt lased mööda.“
Võin öelda, et üldiselt ei ole ma suur luule lugeja ning hindaja , kuid Doris Kareva luuletused on tõesti ilusad ja kindlasti lugemist väärt.