1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10 % deformatsioonil, paindetugevuse ja soojuserijuhtivuse määramine 2.KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli vahtpolüstüreen. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati elektroonilist kaalu KERN 440-55N, täpsus 0,2 g, max 6000 g, joonlauda, hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine. Tiheduse määramiseks mõõteti üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja paksus ning kaal
Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojusjuhtivusest. Kasutatud materjal Vahtpolüstüreen 1. Töö käik 1.1 Mõõtmete määramine Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000
1. kirjelduse järgi. Paindetugevuse määramiseks asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskel. Iga üksiku katsekeha paindetugevus arvutatakse valemi [3] järgi. Soojusisolatsioonmaterjali paindetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 3 proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 N/mm². Mõõtmistulemused on tabelis 5.3. 4.5. Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil Tulemused punktis 5.4. 4.5.1. Otsekatsetusega Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 4.1. toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 6 katsekehaga, mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga
ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus (esimesel kujul): Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale K keha jäikustegur (k) = 1N/m Fe =-k l Hooke´i seadus (esimesel kujul): Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv mehaaniline pinge on võrdeline suhtelise deformatsiooni F l suurusega: =E .
Rp=3*F*l/(2*b*h2) (3) Rp katsekeha paindetugevus [kPa] F purustav jõud [N] l tugiava pikkus [mm] h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm] Soojusisolatsioonmaterjali paindetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 N/mm2 ja mõõtmistulemused kanti tabelisse 4.4. 3.5 Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil 3.5.1 Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega vastavalt standardile EVS-EN 826:1999 Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määrati tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 3.1 toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viidi läbi 3 katsekehaga kahest erinevast tootepartiist, mille mõõtmed olid 50x50x50 mm. katsekeha asetati
Seisuhõõrdumine Jõud F ei suuda keha paigalt nihutada. Fh + F = 0 Liugehõõrdumine keha liigub mööda teise keha pinda. Veerehõõrdumine üks keha veereb mööda teise keha pinda (nt rattad). Fh = müü * N Müü (pika sabaga m) = hõõrdetegur Fh = hõõrdejõud, N N = rühumisjõud (sisuliselt raskusjõud) = m*g Tekkepõhjused: 1. Aineosakeste vahelised tõmbejõud 2. Pindade ebatasasus 7. Elastsusjõud. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. Deformatsioonil. Püüab keha esialgset kuju taastada. Elastne deformatsioon keha taastab oma kuju pärast välisjõudude mõju lakkamist. Plastne deformatsioon pärast välisjõudude mõju lakkamist keha kuju ei taastu. (plasteliin, lumi, savi.) Rabe keha juba väikeel deformatsioonil puruneb (klaas, portselan, jää) Deformatsiooniliigid: Tõmbe,surve,painde,väände,nihke = deformatsioon. VT VIHIK. 8. Hooke'i seadus. Fe = K * delta l Delta l = keha mõõtmete muutus, m (iseloomust
Esmalt määratakse proovikeha mõõtmed ning seejärel asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200mm. Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskele. Paindetugevus arvutatakse valemi 3 järgi. 3F l Rp = 2bh2 (Valem 3) Kus, F-purustatav jõud [N] l- tugedevaheline kaugus [mm] b- proovikeha laius, [mm] h- proovikeha paksus [mm] 3.5 Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Määratakse katsekeha mõõted ning seejärel asetatakse katsekeha pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5. 10 = FS (Valem 4) 10 = 10,0 * P 0 - 81,0 (Valem 5)
4.3 abil. Paindetugevus leitakse kolme katsekeha aritmeetilise keskmise abiga, täpsusega 0,1 N/mm2. 3 Fl f p= 2 Valem 3.4.3 2b h kus, fp katsekeha paindetugevus, [kPa] F purustav jõud; l tugiava; h katsekeha paksus; b katsekeha laius; 3.5. Survepinge määramine 3.5.1. Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Koormustaluvused viiakse läbi kolme katsekehaga mõõtmetega 50x50x50 mm või 100x100x100 mm. Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa. Kui keha deformeerub oluliselt, siis valitakse 50 Pa. Peale koormuse rakendamist määratakse näit d0 mm-tes ning jätkatakse koormamist kuni 10%-
1. Mis on nihe ja vääne? keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor.; varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. 2. Sõnastage Hooke’i seadus nihkedeformatsiooni korral. Suhteline nihe on elastsel deformatsioonil võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega 3. Defineerige nihkemoodul ja väändemoodul. Nihkemoodul G näitab, kui suur tangentsiaalpinge tekib kehas ühikulise suhtelise nihke korral. Väändemoodul võrdub arvuliselt jõumomendiga, mis tekitaks traadis üheradiaanilise väändenurga. 4. Nimetage nihkemooduli ühikud ja leidke ühikutevahelised seosed. Paskal ehk N/ruutmeetrikohta – jõud, mis on kehal ühe ruutmeetri kohta. 5. Mis on mehaaniline pinge
Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. 8. Kaalutus - keha kaal on null ehk puudub, näiteks keha kaaluta olekus. 9. Deformatsioon - keha kuju või ruumala muutus välise jõu mõjul. Kui keha kuju ja ruumala taastub, siis on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju või ruumala ei taastu, on tegemist plastilise deformatsiooniga. Elastsel deformatsioonil taastub keha kuju või ruumala tänu elastsusjõule. Kõikide elastsete ainete korral kehtib kindel seos deformatsiooni suuruse ja elastsusjõu vahel: 2. kursus - mehaanika 10. Hooke seadus - elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. Selle seaduse sõnastas 1660.a. Robert Hooke. Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui
Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumise korrutisega isega F *N Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või kea liikuma sundivale jõule hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus Hõõrdejõudu saab vähendada kui mindade vaheke panna vedelikku panna kehad liikuma laagritel või rullidel Elastsusjõud Elastsusjõud avaldub deformatsioonil Deformatsioon on keha kujuvõi ruumala muutus Deformatsioon võib olla elastne või plastiline elastse korral keha ei taasta oma esialgset kuju plastilisel deformatsioonil esialgne kuju ei taastu Elastsel deformatsioonil taastub keha kuju või ruumala tänuu elektromagneetilise iseloomuga jõule Tõmbe ja surve korral saab wlastsusjõudu väljendada valemiga mis kannab inglise füüsiku Robert Hooke’i nime Fe kl keha pikenemine või lühenemine
F jõudu = nimetatakse tangentsiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas S deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga a . Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega = = tan , b kus a on absoluutne nihe ja b on risttahuka kõrgus. Hooke`I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. l 1 F Seega = ehk tan = G G S Materjalist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Tegelikkuses seda valemit ei rakendata. Nihkemooduli määramiseks kasutatakse keerd-ehk torsioonvõnkumist. Olgu pingule tõmmatud elastse traadi külge jäigalt kinnitatud kõva keha
ENERGIA Mehaaniline töö Jõu f mõju pikkusega s teel iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Töö on skalaarne suurus, mis on võrdne rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumissuunalise projektsiooniga fs: A=fs s. Avaldis kehtib tingimusel, et fs jääb muutumatuks; see peab paika ka siis, kui keha liigub mööda sirget ning jõud moodustab selle sirgega püsiva nurga . Et fs = cos, saame, et A=f s cos. Kui jõud ja liikumise suund moodustavad teravnurga, on töö positiivne; kui nürinurga, on töö negatiivne. Kui = , on töö võrdne nulliga. Kui jõu liikumissuunaline projektsioon ei jää konstantseks, tuleb tee jagada elementaarlõikudeks ning seejärel kogu teel s tehtud töö leiame kui elementaartööde summa A=Ai fsi si . Kui kõik si lähenevad nullile, saab ligikaudsest võrdusest range: A= limsi ->0 fsi si = fsds . Töö ühikuks on töö, mille sooritab liikumise suunas mõjuv ühiku suurune jõud ühikulise pikku...
märksõnades toodud jõu liikide rakendamisega, ülesannete lahendamine impulsi jäävuse seaduse kohta absoluutselt mitteelastsel põrkel, ülesannete lahendamine gravitatsiooniseaduse kohta. Ülesannete lahendamine energia jäävuse seaduse rakendamisega koos erinevate jõuliikide arvestamisega, ülesannete lahendamine mehaanilise töö ja võimsuse kohta. F jõud m keha mass a kiirendus k jäikustegur l nihke suurus deformatsioonil µ - hõõrdetegur FN rõhumisjõud G gravitatsioonikonstant r kaugus graviteeruvate kehade vahel p impulss m1 esimese keha mass m2 teise keha mass v1 esimese keha kiirus v2 teise keha kiirus v keha kiirus g vabalangemise kiirendus h kõrgus A töö s nihe nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel N võimsus
pinnasevastumõju. Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud, mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõuks nim deformatsioonis tekkinud jõudu , mis püüab taastada esialgset olekut. Elastsusjõud tekib aatomi vahel mõjuvatest jõududest. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust" See tähendab seda et keha deformatsioonil tekkiv jõud (elastsusjõud) on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine, deformeeritava keha osakeste nihe suunaga. Hooki seadus arvutatakse valemiga: Fe=Kl Fe- jõud elastsus K- keha ehk vedru jäikus l-keha pikenemine või lühenemine. Deformatsiooni liigid on: Plastiline defo kus pärast õu mõju lakkamist, keha ei taastu. Elastne deformatsiooni liigid on : 1. Surve 2. Tõmme 3. Paine 4. Nihe 5. Vääne Keha impulss.!
mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu F (1) S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga . Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega a tan b kus a on absoluutne nihe, b risttahuka kõrgus. Hooke’I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. Seega 1 F tan (2) G S Materialist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Valemist (2) järgneb: F G S tan Et tan on dimensioonita suurus, siis valemi (3) järgi peab G dimensioon olema ühesugune omaga, s.o. pinge dimensiooniga
Paindetugevuse määramiseks asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskel. Paindetugevus arvutatakse valemi 3 järgi Valem 3. Rp = ( 3Fl )/( 2bh2 ) [ kPa ] Rp katsekeha paindetugevus [ kPa ] F purustav jõud [kgf] l tugiava [mm] h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm] 4.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega. Enne katsetamist määratakse proovikehade mõõtmed veaga mitte üle 1mm. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf.
Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] 0 proovikeha tihedus proovikeha koormustaluvus [kPa] 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil
Ühtlaselt muutuv liikumine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks. Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine 2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited: Dünaamika: Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju. Külgetõmbejõud Hõõrejõud Elastsusjõud Veojõud Newtoni seadused: 1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase ...
kus on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest. Deformatsioonid. Elastsusjõud Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigid: - tõmme - surve - vääne - paine - nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus: Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale. Fe =-k , l kus k on keha jäikustegur. Selle ühik tuleneb Hooke´i seadusest Fe k= -
juhul kui vedeliku ja tahke pinna vahel olev kokku puute pnd muutub punktiks on tegemist abs mittemärgamisega RASKUSJÕUD-on kehale mõjuv gravitatsiooni jõud Gravitatsioonijõud-F=G*(m1*m2)/r^2 jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nemde kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga HÕÕRDEJÕUD-tekib kehade kokkupuutel või osade libisemisel üksteise suhtes(välis-,sise -,liuge)F=kn ELASTSUSJÕUD-tekkib keha deformatsioonil ja püüab esialgset kuju ja ruumala taastada suund on vastupidine deformeeriva keha osakeste nihke suunale F=-kx HARMOONILINEVÕNKUMINE-nim võnkumist mida saab kirjrldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktiooni graafiku järgi x=Asin(wt+f0(fii null)) MATEMAATILINE PENDEL –nimetakse väikese te mõõtmetega keha mis on riputatud venimatu ja väikese massiga niidi otsa T=2*3.14*ruutjuur(l/g)
määral tema puhtusest. Kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja süsinik, suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad titaansulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena titaanisulameis. Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu selle tugevus ei sõltu ainult puhtusest vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. Tehnikas kasutatavad magneesiumsulamid on hästi kuumvormitavad ja valatavad, millest tulenevalt liigitatakse magneesiumsulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Tsink, plii, tina ja nende sulamid
m e etrite s ( m ) . Kon stant G o n v õrd n e 6, 67*1011N m 2 k g2 . 4 ) J õ uü hik . Avaldi s . SIs ü st e e mi s m õ õ d etak s e jõud u njuutonit (N) . Jõud 1 N annab kehale , mille mass on 1 k es g, kiirenduse 1m/s2 . 1N=k g*m/s2 . 5)Hook'I seadus . Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe=k , kus Fe on elastsusjõud, keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra . Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m 6)Deformatsiooni liigid . Deformatsioonid jagunevad plastseteks ja elastseteks . Plastilised deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu
Välja isel väljatugevus. Gravi väljatugevuseks nim jõudu, mis selles punktis mõjub ühikulise massiga kehale. G=F/m Töö gravi väljas dA=Fdr Potentsiaalne energia raskusväljas potentsiaalne energia on mehaaniline energia, mis on kehal või keha osadel nende vastastikuse asendi tõttu. Potentsiaalne energia muut mõõtub tööga, mida teeb vaadeldav süsteem üleminekul ühest asendist teise. A=-Wp=Wp1 Wp2; Wp=mPii Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil F=xk; A=Wp1- Wp2= kx12/2 - kx22/2; Wp=kx2/2 Mehaanilise energia jäävuse seadus isoleeritud süsteemis, kus kehade vajel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteem meh koguenergia jääb. W=Wp+Wk; dmv/dt= f + F; f sisesed, F välised jõud. Põrked, deformatsioonid Kerade tsentraalne otsepõrge P30 Absoluutselt elastne põrge ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks , mittemehaanilisteks energiavormideks
Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel Siit saame, et impulsi muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Hooke'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m – keha mass, v – keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia
1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid,...
järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte gruppi: a) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi: a) vanandatavad sulamid, b) mittevanandatavad sulamid. 6 Magneesium ja sulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium.
näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigud: · tõmme · surve · vääne · paine · nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne ( plastiline) deformatsioon)- deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke'i seadus- Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatu vastupidiselt deformatsiooni suunale. Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kineetilise energia seos jõu poolt tehtud tööga Keha kineetiline energia suureneb kehale mõjuva jõu poolt tehtud töö võrra.
1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s ...
11.Energia jäävusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. 12.Termodünaamika I: keha siseenergia muutus võrdub välisjõudude töö ja kehale antud soojushulga suurusega U=A+Q, kehale antud soojushulk läheb tema siseenergia muuduks ja keha paisumistööks Q=U+A' 13.Termodün.II: iseenesest läheb soojus soojemalt kehalt külmemale ja vastupidine protsess saab toimuda mingi keerulisema protsessi tulemusena. 14.Hooki: deformatsioonil tekkinud elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja vastupidine defor. suunale. Kehade deformeerumisel suhtel.defor. on võrdeline vahendatud pingega. Fex=-kx l/lo=F/ES 15.Mehaanilise energiajäävuss.:takistus jõudude puudumisel on keha potentsiaalse ja kineetilise energia summa jääv ja võrdne kogu energiga. Wk+Wp=Wkogu=const. 16.Eneriga jäävusseadus hõõrdejõu olemasolul: Hõõrdejõu olemasolul on keha mehaanilise energia ja siseenergia summajääv
Ti on üks levinuimaid elemente looduses. Kasutust leiavad Ti-sulamid, mis on legeeritud Al, Cr, V, Moja Mn-ga. Titaani omadsed:Halvem lõiketöödeldavuskui terastel, plastsed ja kergesti deformeeritavad külmalt. Kasutusalad:lennukitööstuses,laevaehituses,toiduaine-ja keemiatööstuses, meditsiinis jne. Mg Magneesiumit iseloomustab: 4 Väike tihedus Madal Ts Suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil Õhus kuumutamisel süttib kergesti Kastusalad:pürotehnikas ja keemiatööstuses. Mg-sulamite liigitus: Deformeeritavad- Hea plastsuse, keevitatavuseja korrosioonikindlusega . Valusulamid- Hea vedelvoolavusega, kuumustgevad 8) Mittemetalsed materjalid: plastid, tehnokeraamika ja komposiitmaterjalid. Definitsioonid, põhilised head ja halvad omadused, mittemetalsete tehnomaterjalide tüüpilised kasutusvaldkonnad.
Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antu...
mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga . a tan Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega b kus a on absoluutne nihe, b risttahuka kõrgus. Hooke’I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. Seega 1 F tan G S Materialist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. F G Valemist järgneb: S tan Nihkemooduli võib määrata selle valemi järgi, mõõtes suurused tan , F ja S. Kirjeldatud meetodit nihkemooduli määramiseks tegelikult ei rakendata. Selle asemel kasutatakse nihkemooduli
Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja magneesiumkloriidi sünteesiks. Viimane on veevabas vormis lähteaine vaba magneesiumi tootmisel elektrolüüsi teel. [2] 9 1. Magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi
Survega töödeldavad sulamid jagunevad kahte rühma termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Esimesse rühma kuuluvad sulamid mangaaniga (1…1,6%) ja magneesiumiga (2…2,8). Tulevikus on aina enam autodel detaile alumiiniumist. [7] 2.5. Magneesium Magneesiumi iseloomustab: väike tihedus, madal sulamistemperatuur, väga hea soojusjuhtivus, väga hea vibratsioonisummutus ja kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil. Tugevus sõltub puhtusest ja mikrostruktuurist. Alumiiniumiga võrreldes on magneesium kolmandiku võrra kergem. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alumiiniumile alla. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Hind on alumiiniumiga võrreldes kõrgem. 2000.a kasutati Euroopas sõiduauto kohta ca 3 kg Mg, tulevikus prognoositakse kasvu 100 kg- ni. [8] 2.6
30 2.3. Jõud ning pöördemoment Enimkasutatavad jõu- ja mehaanilise pinge andurite tüübid on järgmised: • tensoandurid; • piesoelektrilised andurid; • magnetoelastsed andurid. Tensoandurid on kas elektrijuht- või pooljuhtmuundurid. Nende talitlus põhineb veni- tusefektile. Venitusefekt on anduri aktiivtakistuse muutus selle geomeetrilise suuruse ja vastupa-nu muutuse tõttu elastsel mehaanilisel deformatsioonil. Sel viisil saadud muutust iseloomustavad suhteliselt väikesed väärtused. Piesoelektrilised andurid Nende andurite töö põhineb piesoelektrilisele efektile, mis esineb mõnedes dielektri-listes materjalides. Kui sellisest materjalist lõigatud plaati mehaaniliselt koormata, see polariseerub ja tema pinnal tekivad rakendatud jõuga võrdelised elektrilaengud. Koormuse eemaldamisel polarisatsioon ja laengud kaovad. Seda nähtust nimeta-takse otseseks piesoelektriliseks efektiks.
(näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 54. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. Hea soojustusmaterjal Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Veearupidavuskoefitsent =80-200. Survepinge 10% deformatsioonil 150-700kPa. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C. Pinnases, perimeetri soojustamisel, katuseparklates. Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela
geomeetria või dimensioonide alusel 4. Loetle võimalikud punktdefektid? Vakants, võrevahelised, 5. Mis on vakantsid? tühjad aatomkohad kristallvõres, mis normaalselt on ideaalses võres hõivatud. 6. Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? 7. Kuidas sõltub tasakaalsete vakantside kontsentratsioon temperatuurist? Tasakaalsete vakantside kontsentratsioon Nv suureneb eksponentsiaalselt temperatuuriga. 8. Kuidas tekitada mittetasakaalseid vakantse? materjali plastilised deformatsioonil, materjalide järsul jahutamisel külmutades kinni materjali kõrgtemperatuurse defektkoostise, kui ka materjali pommitamisel suure energiaga osakestega (neutronitega, elektronidega). 9. Millised on võrevahelised defektid? Mõnikord võivad aatomid võtta kristallis, normaalsetel asjaoludel täitmata, koha võre vahel 10. Mis on Schottky defekt? katiooni ja aniooni vakantsist 11. Mis on Frenkeli defekt? koosneb vakantsist ja võrevahelisest aatomist 12
-nurk jõu ja nihke vektorite vahel Kui jõud f¯ pole nihke ulatuses const,siis A=(S-all)f¯d¯s¯=(s-all)f(s-all)ds (s-all) on jõu nihke sihiline projektsioon. Töö on skalaarne suurus ja tema ühikuteks SI süsteemis on dzaul(J) ja CGS süsteemis erg.1J on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1N,kui tema rakenduspunkt nihkub 1 meetri võrra. 1J=1m*1N 1J=10^7erg 1erg on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1dyn 1cm pikkuse nihke puhul. Vaatleme,näiteks deformeeriva jõu tööd elastsel deformatsioonil .Elastseks nimetatakse deformatsiooni,mille puhul pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei jää jääkdeformatsioone. Elastne deformatsioon allub Hooke'i seadusele,mille kohaselt elastsusjõud f¯=-kx¯ k-deformeeritava traadi või varda jäikus x¯-jõu rakenduspunkti nihe vektor deformeerimisel,ehk deformatsioon `-´ - näitab,et elastsusjõud on vastassuunaline deformeerivale jõule Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on tegemist elastsuse
FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemuse...
1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t...
2 ; p E = m g h E = E + E t ; f ; t ; v = r ; = 2f ; ; p k ; v2 an = r ; an = r ; v = f . 2 kus: s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vkeskm. keskmine kiirus, a - kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus, F jõud, m keha mass, a kiirendus, k jäikustegur, l nihke suurus deformatsioonil, hõõrdetegur, FN rõhumisjõud, G gravitatsioonikonstant, r kaugus graviteeruvate kehade vahel või raadius, p impulss, v keha kiirus, g vabalangemise kiirendus, h kõrgus, A töö, s nihe, nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel, N võimsus, v joonkiirus, nurkkiirus, T periood, an kesktõmbekiirendus, f sagedus mudelit: punktmass; liikumine: sirgjooneline (ühtlane, kiirenev, aeglustuv); harmooniline võnkumine
Mehaanilise energia jäävuse seadus- Energia jäävuse seadus on saadud katsete üldistusena. Tehes avatud süsteemi kallal tööd on energia muutus järgmine: A=W(meh)+W(soojus) +W(sise). Töö muutub süsteemi mehhaaniliseks, soojus ja siseenergiaks. Kinnise süsteemi koguenergia ei saa muutuda. Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. F- jõud, m keha mass, a kiirendus, k jäikustegur, l nihke suurus deformatsioonil, µ - hõõrdetegur, F(N) rõhumisjõud, G- gravitatsioonikonstant, r- kaugus graviteeruvate kehade vahel, p- impulss, v- keha kiirus, g-vabalangemise kiirendus, h kõrgus, A töö s nihe, nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel, N võimsus Perioodiline liikumine Ringliikumine Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Nurkkiirus Nurkkiiruseks ringliikumisel nimetame ühes ajaühikus läbitud pöördenurka.
Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline Metalli kalestumine on metalli plastsel deformatsioonil (jääkdeformatsioonil) tekkiv kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; mehaaniliste omaduste muutumine. Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge). Veerdehõõrde Väikeste pingete (C-P) korral on suhe pinge ja deformatsiooni vahel sirgjooneline. Ainult takistusmoment Mhmax <= Fn, kus on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui selles piirkonnas kehtib Hooke´i seadus
nurk jõu ja nihke vektorite vahel Kui jõud f pole nihke ulatuses const,siis A=(Sall)fds= (sall)f(sall)ds (sall) on jõu nihke sihiline projektsioon. Töö on skalaarne suurus ja tema ühikuteks SI süsteemis on dzaul(J) ja CGS süsteemis erg.1J on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1N,kui tema rakenduspunkt nihkub 1 meetri võrra. 1J=1m*1N 1J=10^7erg 1erg on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1dyn 1cm pikkuse nihke puhul. Vaatleme,näiteks deformeeriva jõu tööd elastsel deformatsioonil .Elastseks nimetatakse deformatsiooni,mille puhul pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei jää jääkdeformatsioone. Elastne deformatsioon allub Hooke'i seadusele,mille kohaselt elastsusjõud f=kx kdeformeeritava traadi või varda jäikus xjõu rakenduspunkti nihe vektor deformeerimisel,ehk deformatsioon `´ näitab,et elastsusjõud on vastassuunaline deformeerivale jõule
katus) 05.05.2014 54. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR- · Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. · Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Tihedus- 25...45 kg/m3, =0,035...0,045W/mK. Veearupidavuskoefitsent =80-200. Survepinge 10% deformatsioonil 150-700kPa. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C. · Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna)
Need defektid on asuvad üksikute kristallide (terade) vahelistel eralduspindadel (eraldusaladel), kus aatomite orientatsioonid erinevad naaberkristallides (terades) olevatest aatomite orientatsioonidest. Materjali omadusi määrav terade suurus on tavaliselt 10-100 m. Teradele on iseloomulik suuremateks kokkukasvamine. Protsessi kiirus on määratud osakeste difusiooniga ning suureneb temperatuuri kasvades. Terakeste arvu suurenedes langeb metallide tugevus ja kõvadus. Deformatsioonil säilub terade eralduspindade püsivus pindade "lõhenemise" ja "kokkukasvamise" mõttes, kuid muutub nende kuju toimub terade nn väljavenimine. Kui enne deformatsiooni on teradel igas suunas ligikaudu sama mõõde, siis deformatsioonil pikenevad terad vastavalt rakendatud nihkepinge suunale. Kuna kahe erineva orientatsiooniga tera puhul ühe dislokatsiooni sisenemiseks teise terasse peaks ta muutma oma liikumise suunda, mis aga on raskendatud,
Et tööd tehakse elastsusjõu vastu, siis absoluutväärtuselt see töö võrdub kx 2 A = Fel dx = kxdx = . 2 Seega elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia arvutatakse valemist kx 2 Ep = . (5.26) 2 Nii palju tööd on see keha võimeline elastsusjõu abil tegema. Märkus. Mitteelastsel deformatsioonil muutub deformeerimiseks kulutatud töö soojusenergiaks. 5.3 Energia jäävuse seadus Energia jäävuse seadus. Energia ei teki ega kao. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda üle ühelt kehalt teisele. Näiteks omab ülestõstetud keha potentsiaalset energiat mgh. Kui see keha allapoole langeb, siis väheneb ta kõrgus ja ilmselt sellega ka tema potentsiaalne energia. Samas suureneb tema kiirus ja seega ka kineetiline energia
- kruvipaarid võimaldavad kruviliikumist ühe liigesetelje suhtes (põlveliiges) Biokinemaatilise paari vabadusastmed · ruumis vabalt asetseval kehal on 6 liikumisvõimalust (vabadusastet): 3 võimalust kulgliikumiseks mööda ristiasetsevaid tasapindu (frontaal-, sagitaal- ja horisontaaltasapinda) ja 3 võimalust pöörlemiseks ümber telgede (frontaal-, sagitaal- ja pikitelje) 4. SKELETILIHASTE BIOMEHAANIKA Lihaste mehaanilised omadused · lihaste deformatsioonil ilmnevad järgmised mehaanilised omadused: - elastus - viskoossus (dempfeeruvus) - roomavus - pingete relaksatsioon Lihaste elastsus ja viskoossus · Elastsus pärast deformatsiooni (venitamist) lihase esialgne pikkus taastub · Viskoossus (dempfeeruvus) lihase deformatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, mis ilmneb nii uue pikkuse saavutamisel venitamisel kui ka algpikkuse taastamisel pärast venituskoormuse lõppu
Hooke’i seadus – pinge on võrdeline suhtelise deformatsiooniga: σ = E*ε, kus E on normaalelastsusmoodul ning ε on suhteline joondeformatsioon ehk keha pikkuse muutdu ja keha algpikkuse suhe. Mida suurem on E, seda väiksem on võrdse pinge korral selle materiali joondeformatsioon. Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. 29. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Metalli kalestumine on metalli plastsel deformatsioonil (jääkdeformatsioonil) tekkiv mehaaniliste omaduste muutumine. σ U Väikeste pingete (C-P) korral on S suhe pinge ja deformatsiooni vahel P sirgjooneline. Ainult selles piirkonnas V kehtib Hooke´i seadus. Siiani on σ b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
