Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dünaamika (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega võrdub kiirenduste suhe ?
  • Mis on toerektsioon ?
  • Mis on raskusjõud ?
Dünaamika
1)Mis on jõud ?
Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale .
Vastastikuse mõju tulemusena muutub kehade liikumiskiirus ehk ühe keha mõju teisele kutsub esile kiirenduse .
2)Sõnasta Newtoni II seadus . Valem .
Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga .
a=F/m, kus a on kiirendus , F mõjuv jõud ja m keha mass . Kiirenduse suund ühtib
jõu suunaga . Jõu ühik 1 N ( njuuton ) on defineeritud Newtoni II seaduse abil:
jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 .
3)Sõnasta gravitatsiooniseadus . Valem .
Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga . Valemi kujul üles kirjutatuna:
F=G m1*m2/r2, kus F on kahe punktmassi vaheline gravitatsioonijõud
G on gravitatsioonikonstant
m1 on esimese keha punktmass
m2 on teise keha punktmass
r on kehade vaheline kaugus .
SI ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m) . Konstant G on võrdne 6,67*10-11N m2 kg-2 .
4)Jõuühik . Avaldis .
SI-süsteemis mõõdetakse jõudu njuutonites (N) . Jõud 1 N annab kehale , mille mass on 1 kg, kiirenduse 1m/s2 .
1N=kg*m/s2 .
5)Hook'I seadus .
Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe=k, kus Fe on elastsusjõud, keha pikenemine ja k -jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra . Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m
6)Deformatsiooni liigid .
Deformatsioonid jagunevad plastseteks ja elastseteks .
Plastilised deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine , paberi kortsutamine) .
Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine) .
7)Millega võrdub kiirenduste suhe ?
Keha masside pöördsuhtega . a1/a2=m1/m2 .
8)Mis on inerts ?
Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu .
9)Sõnasta Newtoni I seadus .
Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null .
10)Sõnasta Newtoni III seadus . Valem .
Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega . F1=-F2, kus F1 on esimesele kehale mõjuv jõud ja F2 teisele kehale mõjuv jõud .
Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele .
11)Elastsusjõu mõiste .
Elastsusjõud tekib keha deformeerumisel ka püüab keha esialgset kuju taastada .
12)Mis on toerektsioon ?
Jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha . Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit .
13)Mis on raskusjõud ?
Jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal lähedal olevaid kehi . Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks . Raskusjõu suurus leitakse valemist F=mg .
Raskusjõud on vektor , mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole .
14)Jõu liigid.
Raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, üleslükkejõud .
Dünaamika #1 Dünaamika #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RoosaPapu112 Õppematerjali autor
Kontrolltöödeks õppimist nt .

Sarnased õppematerjalid

Majandusharudest ja transpordist
6
rtf

Majandusharudest ja transpordist

Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e

Geograafia
Mootorielektroonika
9
rtf

Mootorielektroonika

Mootorielektroonika Süütehetke mõjutavad tegurid: *mootori pöörlemissagedus *mootori koormus *mootori temperatuur *gaasipedaali asend *õhu temperatuur *välisõhu rõhk *detonatsioon Detonatsioon Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga. Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku.Lambda = 1 Liigõhutegur = lmabda lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem) Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi: · Keskpritse (mono pritse) · Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.) Põlemine Põlemise all mõeldakse keemilist reaktsiooni,milles bensiini süsivesinikud (CH) ühinevad õhuhapnikuga (O2).Täieliku põlemise saadused on vesi (H2O) ja süsihappegaas(CO2).tegelikult mootoris täielik põlemine ei õnnestu,peale nimetatute tekib ka inimesele ja keskkonn

Elektroonika
Keevitamine
4
rtf

Keevitamine

Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid ballo

Keevitamine
Anorgaaniline keemia I
11
doc

Anorgaaniline keemia I

1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H ­ prootium ("taval." vesinik) ­ see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D ­ deuteerium ("raske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. ­ looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T ­ triitium ("üliraske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti

Anorgaaniline keemia
Prantsusmaa
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
Isaac Newton
5
docx

Isaac Newton

Sir Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstroph e'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks, samuti oli ta alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus ­ tema

Füüsika
Füüsika ülesannete lahendused 1-44
38
pdf

Füüsika ülesannete lahendused 1-44

1. Vektorarvutused. 1. Murdmaasuusataja sõidab 1.00 km põhja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta lähtepunktist? Lahendus: Skeem.... Phytagorase teoreemi järgi saame kauguse - Ja nurga tangensi definitsiooni järgi leiame nurga Vastus: Suusataja kaugus alguspunktist on 2,24 km ja ta asub 63,4⁰ põhjast itta (võib ka öelda 90: - 63,4: = 26,6⁰ idast põhja) 2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45˚ päripäeva. Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? Lahendus: Joonis Komponentide leidmiseks kasutame Valemeid ja kus D on vektori pikkus ja α vektori ja tema komponendi vaheline nurk.

Füüsika
Hüdrobioloogia spikker
13
doc

Hüdrobioloogia spikker

Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elava

Hüdrobioloogia




Kommentaarid (2)

kalletakel93 profiilipilt
kalletakel93: Väga hea kontrolltööks õppimiseks:P
10:01 27-01-2011
Mammuk profiilipilt
Mammuk: väga hea
17:34 29-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun