Factor - Tegur kiirus, millega amortisatsiooninorm väheneb. Kui argument tegur puudub, eeldatakse, et see on 2 (topeltdegressiivne amortisatsioonimeetod). Seadme soetusmaksumus oli 2 400. Jääkväärtus 300, Kasulik tööiga 10 aastat. 1. Esimese päeva amortisatsioon, 2. Esimese kuu amortisatsioon, 3.Esimese aasta amortisatsioon, 4. Neljanada aasta amortisatsioon, 5.Teise aasta amortisatsioon teguri 1,5 kasutamisel, 6.Kümnenda aasta amortisatsioon DB -Tagastab vara amortisatsiooni määratud perioodil kasutades degressiivset amortisatsioonimeetodit Month - Kuude_arv esimese aasta kuude arv. Kui argument kuude_arv puudub, eeldatakse, et see on 12. Seadme soetusmaksumus oli 2 milj., Jääkväärtus 100 tuhat, Kasulik tööiga 6 aastat. 1. Esimese aasta amortisatsioon, arvutatud ainult 7 kuu eest 2. Teise aasta,3,4,5,6 amortisatsioon. 3. Seitsmenda aasta amortisatsioon ainult 5 kuu eest
........................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on määratlenud, et kerge kuulmislangus on kui paremini kuulev kõrv ei kuule helisid vahemikus 26-40 dB. Sellisel juhul võib inimesele soovitada kuuldeaparaate. Keskmine kuulmislangus on vahemikus 41-60 dB, kuuldeaparaadid on vajalikud. Raske kuulmislangus on vahemikus 61-80 dB, ka siin on kuuldeaparaadid vajalikud. Sügav kuulmislangus on alates 81 dB. Alates sellest on kuuldeaparaat vajalik ning alates sellest võivad spetsialistid soovitada ka implantatsiooni. (EKLVL) 3
docstxt/124376075966674.txt
iseloomustavad: ohelirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 ]. Helirõhuks nimetatakse vedela või gaasilise keskkonna võnkumise mehaaniline mõju mingile pinnale; ohelirõhutase (müratase) Lp helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm , mõõdetakse detsibellides [1 dB]; ohelitugevus (heliintensiivsus) tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; ohelienergia tihedus; ohelisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe
Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. Kuuldelävi (vaikseim heli, mida tajutakse) sõltub sagedusest, aga on umbes 0 dB lähedal; valulävi (millest tugevam heli põhjustab kuuldeelundites valu) on umbes 130 dB lähedal. Helikõrguse määrab põhitooni sagedus, tämbri määrab sageduste spekter ning helitugevuse lainete intensiivsus. Heliallika elastne keha on võimeline võnkuma üheaegselt nii tervikuna (põhisagedus) kui ka selle korrapäraste osadena (ülemhelidena). Elastse keha võnkumisena tekkival helil on 4 põhiomadust:
Müra e. sonitus (ladina keeles) Sisukord Mis on müra? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra on soovimatu heli, mille intensiivsust (valjust) mõõdetakse detsibellides. Müra on ka, sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum. Kui Kaua tohib viibida müras? Maailma tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida 85 dB 8 tundi 88 dB 4 tundi 91 dB 2 tundi 94 dB 1 tund 97 dB 30 minutit Eestis on võimalik naabri lärmi peale kaevata. Mõningad näited mürast meie ümber. vaikse häälega kõne 1 m kaugusel 4555 dB keskmise tihedusega liiklus 70 dB karjumine 1 m kaugusel 75 dB automaattööpinkide müra 80 dB päevamüra väikelinnas 60 dB õhuhaamri müra 65115 dB müra trollibussis 7787 dB Müra kahjustused tervisele. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada.
Ruumi sisekliima sõltub ka inimeste füüsilisest aktiivsusest. Kuumad ja külmad tööruumid-mõjuvad organismidele erinevalt näiteks organismi kurnatus, alatoitlus, treenimatus, organismi vedelikukogus. Müra Müra on ebakorrapäraste helide kogum, mis koosneb suurest hulgast erineva sageduse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Inimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20- 22 000 Hz, kõige tundlikum sagedus on 4000 Hz Müra mõõdetakse detsibellides (dB) Suhteliselt ohutu intensiivsus on 85 dB 100 dB võib inimene saada kuulmishäired 120 dB inimese valulävi NB! Kuulmine ei taastu! Kui jäädakse kurdiks siis igaveseks Näiteid müra kohta Absoluutne vaikus 0 dB Sosinal rääkimine 30 dB Rahulik elutuba (kell käib, kass nurrub, krõbistab ajalehte) 40dB
Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine. Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid
segustist ning vahesagedusvõimendist (I-54) (vt joon 1.). Joonis 1. Madala müraga eelvõimendi plokkskeem. Lähteandmed: Võimsus sisendis -60 dBm Teoreetiline temperatuur 25 oC Müra ribalaius 1 MHz Ref. Temperatuur 25 oC S/N (tundlikkuse jaoks) 10 dB 4. Ülesannete lahendamine 1. Arvutasime antud parameetrite järgi võimendi iga astme väljundsignaali võimsuse iga võimendi astme võimendusteguri, mürateguri nii logaritmiliselt kui otseselt, sisend ja väljundvõimsuse, viimane nii programmi poolt leituna kui arvutatuna. Tabel 1: Võimendi erinevate võimendusastmete parameetrid: 1 võimendusaste 2 võimendusaste 3 võimendusaste 4 võimendusaste
eesmärk: Mõõta müra taset õppehoones kohtadel, kus tudengid kõige enam Ülesanne: viibivad. Teha 10 mõõtmist. Hinnata mõõtmistulemusi ning puuduste leidmisel teha parandusettepanekud. Täita tabelid ning laadida see Moodles olevasse ülesandesse funktsiooniga Lisa esitus. Mürataset mõõdetakse detsibellides ( db). Abiks: Ohtlik müratase on 85db (A). Vaimse töö puhul (õppimine) võib ohtlikuks osutuda juba müratase üle 45 db(A), kuna vaimse töö puhul on inimene tundlikum müra kahjustava toime suhtes. Mõõtmiste kuupäev ja kellaaeg. 20. november 2014 Kell 10:35 – 10:50 Kirjeldada, kas mõõtmiste ajal Mürarikkaid töid sel ajal ei tehtud, väljast ei kostunud
3 1 MIS ON MÜRA? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. (Vikipeedia). Erinevalt vee ja õhu saastamise astmest, on heli lihtsalt liikumine või võnkumine. Müra tugevus, intensiivsus on küll mõõdetav, kuid nõrgema müra uurimine jääb siiski rohkem psühholoogia valdkonda. Müra mõõdetakse üldiselt detsibellides (dB). Detsibell on logaritmiline mõõtühik, mis võrdleb heli mõõdetavat taset ehk nivood . Kuna inimese kõrv ei reageeri kõikidele sagedustele ühtemoodi, siis paljud valjuse, mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad ka A-skaalal ehk heli intensiivsuse skaalal (ühikuks on dBA ehk detsibell A-sagedusel ja seda mõõdetakse müramõõturiga, millel on A-sageduse kaalufilter). Seetõttu antakse ka töökoha müratugevuse näidud ühikutes dB(A), kus 0 dB(A) on kuulmislävi.
praktikum Mõõtmised: Luksmeetriga hoones Kopli tn. 101: II korruse suur koridor: 35 lux Trepi stend: 136 lux Fuajee: 48 lux Stend I korrusel: 30 lux Taksofoni laud: 65 lux Kelder: 11-13 lux Klassiruum 130: 350 lux Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db Õues: 90 db Seisvas trammis: 85 db Vilistamine: 112 db Sissepuhumine 160 db Foon: 80-90 db Järeldus: Valgustatus: Arvestades, et normaalne valgustatus peaks olema 300-800 luksi, seda siis klassiruumides, stendidel jne. ehk kohtades, kus vaja midagi lugeda, kirjutada jne., oli õppehoones vajalik
kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Nii vee kui ka õhu saastamise astet saab mõõta. Heli on lihtsalt liikumine, võnkumine. Müra tugevus, intensiivsus on küll mõõdetav, kuid nõrgema müra uurimine jääb siiski rohkem psühholoogia kui keemia või füüsika valdkonda. Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz), ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini. Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja
iseloomustavad: o helirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 N / m 2 ]. Helirõhuks nimetatakse vedela või gaasilise keskkonna võnkumise mehaaniline mõju mingile pinnale; o helirõhutase (müratase) Lp helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg p / p0 , mõõdetakse detsibellides [1 dB]; o helitugevus (heliintensiivsus) tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; o helienergia tihedus; o helisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe
1) Heli tugevus e. intensiivsus I - see on energia hulk, mida kannab helilaine ühes ajaühikus läbi laine levimissuunaga risti asetseva pinnaühikuga. Mõõteühik |W/m2| kuuldelävi: I0 = 10-12 |W/m2| valulävi: Imax = 102 |W/m2| IdB = 10 log I/I0 2) Heli dünaamiline diapasoon D = Imax/I0 = 102/10-12 = 1014 DdB =10 log D Dünaamika ala: DdB =10 log 1014 = 140 dB Muusika dünaamika enamasti (piano pianissimo > forte) D 90dB NB! Dünaamika ala näitab kõige nõrgema ja kõige tugevama heli vahet. Vaikne aed (lehed liiguvad) I = 20 dB Vaikne klass (SA 04) I = 30...35 dB Pärnu mnt. Tänav I = 40...45 dB Rock orkester Iork max = 70...85 dB Raadiotehniliste vahenditega on võimatu nii suurt dünaamikat edastada kuna
24.N, 03.41W. B: Tallinn, Eesti koordinaadid 59.25N, 24.45E. Sagedus: F=9MHz Töö käik. 1. Käivitasin programmi VOACAP ja sisestasin andmed. Joonis 1. Andmetega peaaken 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaajast. Joonis 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaajast jaanuaris a) Maksimaalne ja minimaalne SNR väärtus ööpäeva ulatuses sagedusel F. Maksimaalne: 50..55 dB Minimaalne: <30 dB b) Optimaalne sides oleku kellaaeg sagedusel F. 08.45 9.30 ja 15.15 18.30 c) Millistel sagedustel (ja mis kellaaegadel) oleks tagatud suurim signal-müra suhe? Sagedusel 8 Hz kell 7.00 7.15 Sagedusel 5 Hz kell 6.45 kuni 7.15 Sagedusel 4 Hz kell 7.00 Joonis 3. Signaal-müra suhe aprillis a) Maksimaalne ja minimaalne SNR väärtus ööpäeva ulatuses sagedusel F. Maksimaalne: 50...55 dB Minimaalne: 20..30 dB
1)Videovoo diskreetimissagedus on 6 MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s
Inimhääle sagedusvahemik? Kuuleme 20...20000 Hz, teravalt 1000...5000. Kõneala on 300...3000 Hz. 4. Mis on detsibell? Miks kasutatakse detsibellskaalat? Kuidas see on seotud inimese subjektiivse helitugevuse tajumisega? Detsibell on sümboolne ühik, kahe ühesuguse suuruse logaritmiline suhe, mida kasutatakse heli mõju kirjeldamiseks. Inimkõrv suudab vastu võtta helitugevuste vahemikku suhtega 1:1000 000 000, mida on lihtsam käsitleda arvuliste näitajatena 0...160 dB. 5. Missugust heli võiks iseloomustada helitugevusega 0 dB, 20 dB, 60 dB, 75 dB, 120 dB? 0 dB kuuldelävi, 20 dB helistuudio, 60 dB suur kauplus, 75 dB tugev kõne 1m kauguselt, 120 dB valulävi. 6. Mida väljendab valem Lp = 20 lg p/po, kus po = 2x10-5 N/m2? Helirõhutase väljendab helivaljust suhtelise helirõhuna kuuldelävele vastava võrdlus-helirõhu suhtes. 7. Missuguseid välismüraallikaid teate ja kuidas neid kuju järgi tinglikult jaotatakse? Missuguse
Mootori 85 A IV 81,1 91,6 juures 130 C Töö kestus 1178,26 min Summuti 85 A V 94,3 110,8 juures 130 C Töö kestus 56,39 min Töö kestuse arvutamine: 1085/10*480min=10mõõdetudmüratase/10 * t ; t=1085- mõõdetudmüratase /10*480min Auto kõige suurem müra koht: Summuti juures 94,3 dB(A) 1m Kaugusel summutist: 80 dB(A) 2m kaugusel: 67 dB(A) 3m kaugusel: 62 dB(A) 4m kaugusel: 58 db(A) Müra dB(A) 100 Graafikult on näha,et 90 3dB(A) müra 80 70 vähenemine toimub u. 60 0,2m kaugusel autost. 50
tagasi. Infraheli võnkumised avaldavad inimesele tugevat mõju. Seda ei tajuta helina. Infraheliga kaasneb peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. 2.Mis on mürasündmus? Mürasündmus – müra, mille kestvus on vähem kui 5 min. 3.Mis põhjusel tuleb mõõta müra erinevate filtrite abil, saades tulemused ühikutes nagu dB(A) või dB(C)? Kui mürataset mõõdetakse kõrva tundlikkusega, siis kasutatakse erinevaid filtreid. Need filtrid on märgistatud dB(A), dB(B) ja dB(C). Kõige tihedamini kasutatakse A-kaaluga filtrit, mis imiteerib seda, kuidas kõrv helisid kuuleb.db(B) kasutatakse kui müra on suur. 4.Millal ja milliseid müra isikukaitsevahendeid peab töötajale andma? Müra kahjustava toime eest kaitsev isikukaitsevahend peab sellisel määral nõrgendama kasutajale
parameetrite mõõtmine siduanalüsaatoriga. Kasutatavad seadmed: 1. Personaalarvuti ML330V 2. USB siduanalüsaator miniVNA 3. Mõõteobjektid: madalpääsfilter, pikk koakskaabel 4. Ühendusjuhtmed Töö käik praktikumis: 2.) Ühenda siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistada vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitada skaneering (Single) ja kuvada ekranile sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Joonis1.- Sisendpordi sobituse graafik. 3.) Ühenda madalpääsfilter uuesti analüsaatori külge, jätta vaadeldav sagedsuvahemik samaks (0,1-27MHz) ning käivitada skaneering (Single). Kuvada ekranile pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Joonis2.- Pärisuunalise ülekande graafik. 4) Punktis 4. mõõdetud parameetrid: -filtri ülekanne pääsuribas: -0,47[dB]
Labor 14 Müra ekspositsioonitaseme hindamine GRAAFIK 77,00 75,00 73,00 71,00 Müra, dB 69,00 A-filter 67,00 C-filter 65,00 63,00 61,00 1 2 3 4 Kaugus sõiduteest, m KÜSIMUSTE VASTUSED 1
RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse tavaliselt detsibellides (DB) kasutades signaal-müra suhte valemit 30.0 RSSNR (dB) näitab tausta müra suurust. RSRQ (Reference Signal Received Quality): dB -8 RSRQ on samaväärne UMTS CPICH Ec/lo. Nii LTE RSRP kui ka LTE RSRQ parameetrid on kasutusel “Cell Selection”-is (joonis 1)
"Calibration" menüüs valisime "Create", vajutasime avanenud aknas "Read OPEN" nupule ning ootasime kuni kalibreerimine on lõppenud. Seejärel vajutatime "Update" nupule. Ühendasime siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistasime vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitasime skaneering ("Single") ja nägime ekranil sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 1. Sisendpordi sobituse mooduli graafik. onis 1. Sisendpordi sobituse graafik 3. Ülekandetegurite mõõtmiseks tuleb siduanalüsaatorit täiendavalt kalibreerida. Selleks ühendasime DUT ja DET omavahel kaabliga, "Calibration" menüüs valisime "Create". Vajutasime avanenud aknas "read LOOP" nupule ning ootasime kuni kalibreerimine on lõppenud
sagedusele 13852,1 kHz. Vahesagedus korrutasime 2-ga. ( 2∗465 )=930 Hz Pärast seda on meil võimalik leida peegelsagedus järgmiselt: f p=13852,1 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 ) (vahesagedus)=14782,1kHz ( peegel) Tulemus tuli 14782,1 kHz ja pinge on 2700 uV. Seejärel saime leida selektiivsuse peegelkanali suhtes: 20 log ( 26 uV ( esialgne2700uV tundlikkuse pinge ) ) =40,3 dB Järgmise sageduse keerasime kõrgemale 18267,3 kHz ja signaalipinge 14 uV. Arvutasime taas peegelsageduse: f p=18267,3 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 ) =19200 kHz Tulemus tuli 19200 kHz ja pinge on 800 uV. Seejärel on meil võimalik arvutada selektiivsus peegelsageduse suhtes: 20 log ( 14 uV ( esialgne800tundlikkuse uV pinge ) ) =35,1 dB
abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline)
RSRP (Reference Signal Received): dBm -87 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 0.9 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse tavaliselt detsibellides (DB) kasutades signaal-müra suhte valemit RSSNR (dB) näitab tausta müra suurust. RSRQ (Reference Signal Received Quality): dB -6 RSRQ on samaväärne UMTS CPICH Ec/lo. Nii LTE RSRP kui ka LTE RSRQ parameetrid on kasutusel “Cell Selection”-is (joonis 1)
Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB 140dB. 130dB tugevune heli on lähedal VALULÄVELE. See tähendab, et nii tugev heli tekitab valu kõrvades ja võib purustada kuulmekile. Paljud loomad kuulevad alla 1dB. Näited helitugevustaustale:puudesahin kerge tuulega-15dB, helitaust lugemissaalis,magamistoas ja puhketoas võib olla kuni 35dB , sosin 20-30 dB, tavavaljusega kõne 60 dB, vahetunnimelu koolis 80 dB, suurlinna liiklus tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB. Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER. Võnkumapandud keel võngub nii tervikuna kui OSADE KAUPA. Osade võnkumisel tekivad hoopis uued helikõrgused, aga neid kõrv ei kuule. Inimkõrv kuuleb täisvõnkest tekkivat heli
Heli, mille sagedus on väiksem, kui 16Hz, nimetatakse infraheliks. Heli, mille sagedus on suurem, kui 20000Hz, nimetatakse ultraheliks. On kindlaks tehtud, et imikud kuulevad ultraheli. Kuidas on seotud muusika ja heliõpetus? Helitaju mõõduks on võetud kasutusele helivaljus. Helivaljuse mõõtühikuks on 1 bell. Ühikule on antud nimetus telefoni leiutaja, ameerika teadlase Alexander Belli auks. Sagedamini kasutatakse ühikut 1 detsibell (1 dB). 1dB = 0,1B. Helile valjusega 0dB vastab kuuldelävi see on kõige nõrgem heli, mis tekitab heliaistingu. Heli valjusega üle 130 dB tekitab kõrvas valuaistingu. Heli valjusega 180dB loeakse inimesele surmavaks. Tänapäeval on kasutusel väga palju ipode ning mp3'e mängijaid. Neid saab kuulata kõrvaklappidega. Kuulates kõrvaklappidest muusikat liiga kõvasti, kahjustab see kõrvakuulmist, sest heli on liiga vali ning üle normaalse taseme. Helitugevuse tabel
Raskused kõne kuulmisel ja sellest arusaamisel. Kõik helid on summutatud. Organismile ja elukvaliteedile avaldatavad mõjud on järgmised: Kõrge vererõhk. Uneprobleemid. Probleemid südamega. Lihaste kokkutõmbed. Närvilisus. Kontsentratsioonivõime langus. Väsimus. Rahutus ja stress. Uus Euroopa Nõukogu direktiiv 2003/10/EU "Direktiiv füüsikaliste mõjude (müra) kohta" määrab: Mürataseme vähendamine 5 dB võrra. Esmakordse mõju väärtus: 80 dB(A) ja 130 dB (impulss). Teistkordse mõju väärtus: 85 dB(A) ja 135 dB (impulss). Tuleb juurutada kuulmisorganite kaitsmise programm (kuulmise kontrollimine üks kord aastas). Maksimaalne lubatav väärtus 87 dB(A) See on maksimaalne lubatud piirnorm kaitstud kõrva sees. Maksimaalne lubatud piirnorm elamurajoonis 60 dB(A). Kõige paremini kaitsete oma kuulmisorganeid, kui kannate mugavaid kaitsevahendeid, milleks on
süsinikdisulfiid. Neid aineid võidakse kasutada sellistes mürarikastes keskkondades nagu plastmassi- ja trükitööstus ning värvide ja lakkide tootmise juures. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1 § 3. Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas (1) Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C). (2) Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C) (edaspidi meetmeterakendusväärtus), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid. (3) Infraheli piirnormid on järgmised: 1/3 oktaavriba kesksagedus Hz: 2; 2,5; 3,15; 4;5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20 Helirõhutase dB: 130, 126, 122, 118, 114, 110, 100, 102, 98, 94, 90
Mis on müra? Müra on liiga vali, ebameeldiv või segav heli. /9/ Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. /8/ Kuid millal on tegemist tervisekahjustamisega? Selle kohta on öeldud, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik. /7/ Mürataset mõõdetakse detsibellides dB. Kui müratase ületab 85 dB, siis see on alati tervisele kahjulik tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Sel juhul ka kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist selle originaalkujul. /7/ On täheldatud, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd inimene teeb, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik. /7/ Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav
Mis on müra? Müra on liiga vali, ebameeldiv või segav heli. /9/ Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. /8/ Kuid millal on tegemist tervisekahjustamisega? Selle kohta on öeldud, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik. /7/ Mürataset mõõdetakse detsibellides dB. Kui müratase ületab 85 dB, siis see on alati tervisele kahjulik tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Sel juhul ka kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist selle originaalkujul. /7/ On täheldatud, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd inimene teeb, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik. /7/ Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav
Figure 1.: Frequency response Comparative data table Calculated Experiment Quantity value al value Uamp,V 328 327,98 I, A 0,074 0,074 Uout,V 4 3,99 UL,V 232,5 231,9 -89 -89 , s -0,000049 -0,000050 A, dB -35,2 -35,3 Calculations f=5 kHz L= 100 mH R= 54 Uout= 4 V Conclusion There are only slight differences, which may be caused by experimental and calculation errors but otherwise calculated and experimented results are very similar. 1.2 RC-Circuit C1 Uout=4V 1uF V1 R1 54 4.64 Vrms 5kHz 30°
Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB –140dB. 130dB tugevune heli on lähedal VALULÄVELE. See tähendab, et nii tugev heli tekitab valu kõrvades ja võib purustada kuulmekile. Paljud loomad kuulevad alla 1dB. Näited helitugevustaustale:puudesahin kerge tuulega-15dB, helitaust lugemissaalis,magamistoas ja puhketoas võib olla kuni 35dB , sosin 20-30 dB, tavavaljusega kõne 60 dB, vahetunnimelu koolis 80 dB, suurlinna liiklus tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB. Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER. Võnkumapandud keel võngub nii tervikuna kui OSADE KAUPA. Osade võnkumisel tekivad hoopis uued helikõrgused, aga neid kõrv ei kuule. Inimkõrv kuuleb täisvõnkest tekkivat heli
· Milline müra tase on alati inimesele kahjulik ? Müratase, mis on üle 85 dB, on alati inimesele kahjulik. · Milline müra tase on kahjulik vaimse töö puhul ? Müratase, mis on üle 45 dB, on kahjulik vaimset tööd tegevale inimesele. · Kas vaimse töö puhul on inimene tundlikum mürale ? Jah, vaimse töö puhul on inimene tundlikum mürale. · Millised organid kahjustuvad müra puhul esimesena ? Müra puhul kahjustub esimesena kõrvakuulmine. · Milline müra tase võib olla kahjulik õppimise puhul ? Õppimine on samuti ju vaimne töö, nii et kahjulikuks osutub juba müratase, mis on üle 45 dB.
* GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890) 4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, mis teeb ca 560 korda ehk v6imsus telefoni sisendis 10W/560=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW * GSM võrgus kasutatakse erinevaid kanali mõisteid
kuuleb 35 000 Hz, rott 90 000 Hz ja delfiin 100 000 Hz sagedusega helisid. Erinevate loomade kuulmine (helisagedus hertsides Hz) Erineva tugevusega helid Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega helide korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Heli tugevust/valjust mõõdetakse detsibellides (dB). Normaalse kuulmise korral on kuulmislävest (0 dB) valuläveni 120 dB, seda 1000 Hz juures, mis ongi kuulmisvälja diapasoon. Väga tugevad helid (120 130 dB) põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve võib purustada ka trummikile. Kui tugevad helid (kõva müra) kestavad pikka aega, võngub trummikile kaua liiga suures ulatuses, mistõttu trummikile muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib.
Samas tuleb arvestada ka majanduslikku efektiivsusega. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Praeguste materjalide puhul on majanduslikult efektiivne soojatakistus: RT= 5 m2K/W. 20.5. Lahenduse müratõrje omadused Ülesanne: Lahenduse lisamisega, tarindi optimaalse konstruktsiooni helipidavuse tagamine. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Keskpärase helikeskkonna tagamiseks elamutes peab konstruktsiooni helipidavus olema vähemalt 45 dB. Teades, et avatäidete helipidavus on oluliselt madalam sellest suurusest, siis võibki võtta konstruktsiooni helipidavuseks: 45 dB. 20.6. Lahenduse tuleohutus Ülesanne: Materjal peab tagama tulekahju korral piisava tulepüsivuse ning takistama tule levikut. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Kuna tegu on lisasoojustuspaneelidega, siis tulepüsivusele kriteeriumeid ei kehtestata. 20.7. Lahenduse uudsus Ülesanne: Lahendus peab olema uudne, erinema hetkel toodetavatest lahendustest
Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit
takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”), tulepü tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel). 2 1 Helipidavuse näited Näide >R’w, dB Naaberruumid kostavad lä läbi <30 Normaalne vestlus kostab seinast 35… 35…40 läbi Normaalne vestlus kostab seinast 40… 40…45 läbi, kuid sõnadest ei saa aru Normaalne vestlus ei kosta seinast
Muutuja levi klient-arvuti testipartner -56 dBm -58 dBm Signaal -75 dBm -77 dBm -78 dBm -76 dBm -93 dBm -98 dBm Müra -92 dBm -94 dBm -92 dBm -99 dBm 36 dB 40 dB S/N 18 dB 16 dB 15 dB 23 dB Paketikadu 0/161 + excellent + side 1/929+ good hinnang 2/600+ marginal Hinnanguga 'excellent' levi juures vahetati andmeid ainult kiirusel 11Mbps.
3 - 1 = 2 + I 2 R2 0 = i + I i Ri i i = I R i i i i i 1) ; 2) ; 3) ; 13 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM 4) = I R ; i i i i i 5) Ii = 0 . i 14 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM 15. -- , . , . dB= 0/4 * dL*sina*I/r kvadrat ur r uur ur µ0 2 dl dl1 , r12 I I d F 12 = 4 3 1 2 r12 ur r uur dl2 dl1 r12 ur C = AB sin ( )) uuur r uur ur µ d F 12 = 0 dl2 dl1 r12( I1 I 2 4 r123 i [ dl , r ] dB = k ' r3 idl sin dB = k ' r2 µ idl sin dB = 0
nõuetest. Need heliisolatsiooni hindamise põhistandardid on rahvuslike standarditena kasutusele võetud paljudes riikides. Ka Eestis, Lätis ja Leedus on nimetatud standarditele antud rahvusliku standardi staatus. Eestis on nimetatud standardite põhjal välja töötatud Eeskiri heliisolatsiooni hindamiseks (Eesti Ehitusteabe väljaanne, 2000). Heliisolatsiooni hinnatakse ühearvuliste parameetritega R'w ja L'nw, kus R'w on õhumüra isolatsiooni indeks, dB, ning L'nw on löögimürataseme indeks, dB. Ühearvulised parameetrid saadakse konstruktsiooni õhumüra isolatsiooni sageduskarakteristiku või löögimürataseme sageduskarakteristiku võrdlemisel vastavate normkõveratega. Indeks on vaadeldava konstruktsiooni sageduskarakteristiku suhtes nihutatud normkõvera arvuline väärtus sagedusel 500 Hz, kui ebasoodsate hälvete summa normkõverast on lubatud piirides.
4.Millised raadiokanalid on kasutuses ja kus on veel vaba ruumi uute võrkude jaoks ? Kasutuses on kanalid 1,3,6,7,11,36,40,44 ja 48. 5. Individuaalülesanne Shannoni valem sidekanali läbilaske arvutamiseks: R = W log2 (1+S/N) Lähteandmed: R edastuskiirus [Mbit/s]; W sagedusriba laius [MHz]; S signaali võimsus; N müra võimsus; S/N signaali ja müra suhe kordades. Matrikli viimane number on 5. Seega teada on: R = 100 Mbps N = - 85 dBm S/N = 29 dB Leida tuleb: W = 20 MHz (100/log230) S = -56 dBm S = 2.51 * 10-6 mW N = 3.16 * 10-9 mW S/N S/N[dB] = S[dBm] - N[dBm] 29 = S (-85) S = -56 N[mW] = 10(N[dBm]/10) = 10(-85/10) = 101/1085 = 3.16*10-9 S[mW] = 10(S[dBm]/10) = 10(-56/10) = 101/1056 = 2.51*10-6 Matrikli viimane number on 3. Seega teada on: W = 100 MHz N = -69 dBm S = 0,0025 mW Leida tuleb: R (Mbps) = 607,47 Mbps S (dBm) = -2,6 S/N (dB) = 66,4 dB N (mW) = 1,25 * 10^(-7) mW Kõigepealt teisendan N-i (mW > dBm) kasutades valemit:
ennetada. Mis on müra? 3 Müra on liiga vali, ebameeldiv või segav heli. Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Kuid millal on tegemist tervisekahjustamisega? Selle kohta on öeldud, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik. Mürataset mõõdetakse detsibellides dB. Kui müratase ületab 85 dB, siis see on alati tervisele kahjulik tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Sel juhul ka kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist selle originaalkujul. On täheldatud, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd inimene teeb, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik. Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime
Helisalvestus & taasesitus Heli salvestamine ja taasesitamine... · ...on elektriline või mehhaaniline helilainete taasloomine, tavaliselt kasutatud hääle või muusika jaoks. · Kaks põhiklassi helisalvestuse tehnoloogias on analoogne salvestamine ja digitaalne salvestamine. Helid · Heli on õhu või muu meediumi võnkumine, mis saab põhjustada kuulmisnärvide kaudu aistingu · Amplituud · Heli levimine · Helitugevus · Detsibell (decibel), tähis dB. Digitaalne helisalvestus · Helifailid · Helifailide parameetrid · Diskreetimissagedus; Mõõtühikuks Hz · Diskreetimissuurus; Analoogne helisalvestus · Analoogtehnika puhul muundatakse muusikariistade või inimhääle tekitatud helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem
mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 109 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" VVm 14.06.2007 nr 176 Müra Inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli- müra Müra mõju kuulmisele: Tunnetuslik aspekt- akustiline trauma Püsiv kuulmisläve kaotus Ajutine kuulmise kaotus, mis aja jooksul taastub Inimese reaktsioon mürale alates 70 dB Püsiv kuulmisläve muutus(kontroll 4000Hz) Tundub, et müriseb, kuigi müra ei ole Kõrvade undamine Raskused vestlemisel ja telefoniga rääkimisel Kõik helid vaiksed ja ebaselged Müra tekitab Häireid kesknärvisüsteemis- stress, väsimus, mõju konsentreerumisvõimele, hajameelsus Kuulmise langust Häireid kapillaarvereringes- südame- veresoonkonna häired, RR tõus Häireid mao- seedetraktis Ainevahetushäireid Sotsiaalset isolatsiooni Müra tekitab Lihaspinget
Kasuta sobivat riietust Müra KLASSIFIKATSIOON Spektri järgi 1. -laiaspektriline (üle 1 oktaavi) 2. -kitsaspektriline (tonaalne) madalsageduslik (kuni 400 Hz) kesksageduslik (400-1000 Hz) kõrgsageduslik ( >1000 Hz) Kestvuse järgi 1. pikaajaline (vahetuse kestus üle 4 h) 2. lühiajaline (kuni 4 h) Toime aja ja iseloomu järgi 1. pidev ühtlane – muutub ajas <5 dB 2. pidev ebaühtlane – muutub ajas >5 dB 3. diskreetne 4. katkendlik – kestvusega > 1 sek. 5. impulssmüra – kestvusega < 1 sek Levimiskeskkonna järgi 1. õhu kaudu 2. konstruktsioonide kaudu Helid Kuuldava heli sagedus on 20-20 000 Hz, kõnel 500-2000 Hz, muusikal 400-8000 Hz. Kuulmise nõrgenemine algab 20-aastaselt Nõrgenemine algab 10-aastase töötamise järel pideva müra tingimustes
Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB. Lisasime optimeerimise ploki ja sisestasime oma eesmärgid. Joonis 3. Optimeerimise plokk. Kuna programmi tudengiversioon lubas korraga optimeerida 4 parameetrit, siis pidime muutujate ploki erinevaid väärtusi muutma ning kordama optimeerimist. Joonis 4. Muutujate plokk.
annaabi.ee 
