Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiikaja inimese maailmavaade (0)

1 Hindamata
Punktid




Antiikaja inimese maailmavaade Juba antiikajal kujunesid inimestel maailmavaated ja uskumused. Tol ajal kujunes 
maailmavaade ja põhitõde peamiselt müütide põhjal ning sarnaneb ka tänapäevale. Inimesed õppisid jumalate tehtud vigadest. Näiteks müüdis ,,Veeuputus” karistas 
Zeus inimesi liigse julguse eest. Sellest inimesed järeldasid, et peab olema 
jumalakartlik ja jumalate üle ei tohi eales nalja teha ega end neist paremaks pidada 
ning inimesed ei tohi ennast täis minna. Müüdi “Philemon ja Baukis” põhisõnumiks oli, et kõik, mida teed teistele, tuleb lõpuks
endale tagasi. Seda saab järeldada sellest, kui Zeus otsis endale öömaja, siis ta 
karistas kõiki, kes polnud tema vastu lahked ning soosis neid, kes tegid talle head. 
Sellest müüdist õppisid inimesed, et tuleb olla lahke ja jumalakartlik. Seda, et ükski kuritegu ei jää karistamata, õppisid inimesed müüdist “Daidalos ja 
Ikaros”. Näiteks kui Daidalos jäi Ateenas küll karistuseta, siis ei leidnus ta surmani 
õnne ega rahu. Sellest õppisid inimesed, et tuleb olla töökas ja kuulekas ning 
austama enda ja teiste elu. Antiikaja inimeste maailmavaade kujunes müütide põhjal, mille peategelasteks olid 
jumalad. Inimesed õppisid nendest lugudest, et tuleb olla aus, jumalakartlik ja ennast
ei tohi kellestki teisest paremaks pidada. Halbade tegude eest saab alati karistada ja
kõik teod tulevad endale tagasi, olgu need siis head või halvad. Sellised 
maailmavaated ja uskumused on püsinud sajandeid ja levivad tänapäevalgi ning 
nendes ei kahelda.
Antiikaja inimese maailmavaade #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor grrrete Õppematerjali autor
Antiikaja inimese maailmavaade müütide põhjal.

Sarnased õppematerjalid

Vanakreeka muistendid ja pärimused
6
docx

Vanakreeka muistendid ja pärimused

Promotheus 1.Inimese loomine- Promotheus segas savi vihmaveega ja vormis inimese, kes oli jumalatega sarnane. Atena puhus kujule hinge sisse, inimesed ei osanud seda algul kasutada. 2. Promotheus läks inimeste sekka ja õpetas neid. (lugema, kirjutama, arvutama, loodust mõistma jne) 3. Jumalad Olümpose mäel polnud rahul, et Promotheus ei õpetanud inimesi jumalaid austama ja ohvreid tooma, neid kummardama. 4. Promotheus nõustus, lasi Zeusil otsustada, mida ohvriks tuua, kavaldas Zeusi (kes sai küll aru, kuid läks mänguga kaasa) üle

Kirjandus
Müüt kordamisküsimused
48
docx

Müüt kordamisküsimused

1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende

Kirjandus
Referaat rahvajuttudest
5
docx

Referaat rahvajuttudest

saanud aru jumalate olulisusest. Ka see näitab Zeusi tarkust, et ta ei teinud midagi rumalat kuulujutude järgi, vaid läks ise maale ja uuris, kuidas asjad tegelikult on ning käitus siis vastavalt. Kuningas Lykaon oli rumal ning halb. Ta ei mõistnud, kui tähtsad on jumalad ja ei austanud neid üldse. Ta oli väga upsakas ja arvas, et ta on isegi tähtsam, kui jumalad. Tema rumalust näitas ka see, et ta valmistas Zeusile õhtusöögi inimese lihast, arvates, et Zeus ei saa sellest aru. Inimelu ohverdamine ei ole õigustatud isegi mitte jumalale ! Müüdi tunnused: Selle loo tegelasteks olid enamasti jumalad- Zeus, Poseidon, Themis, Prometheus jne. See lugu jutustab nii öelda elu ja inimeste tekkimisest. Loo moraal/ mõte/ sõnum: Iial ei tasu alahinnata inimest, sest kunagi ei tea milleks ta tegelikuses võimeline on. Siin loos alahindas näiteks kuningas Lykaon Zeusi, mille peale jumalad vihastasid ning järgnes suur veeuputus

Kirjandus
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

Igal õhtul kasvab haav kinni ning hommikul saabub kotkas taas. Lõpuks saabub Herakles ja vabastab Prometheusi nendest ahelatest, Prometheus saab loa puhata. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaanide Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas päeval tema maksa käis nokkimas. Öösel kasvas maks tagasi. Ennustas Iole, et Egiptuses saab ta tagasi oma inimese kuju ning temast saab Heraklese esivanem. Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Inimeste tekke kohta oli kreeklastel mitmesuguseid muistendeid. Ühe muistendi ehk müüdi järgi loonud inimesed savist ja veest titaan Prometheus. Teise müüdi järgi muutunud Prometheus inimesed mõistuseta olenditest arukaiks ja osavaiks. Ta tegi seda sel viisil, et varastas Zeusilt tule ja õpetas inimesi seda kasutama

Kirjandus
Kirjanduse arvestus I - antiik
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

Ta oli õnnetu, sest kuju ei saa teda vastu armastada. Ta silitas kuju käsi, riietas teda, tõi talle kingitusi ja võttis ta ka ööseks voodisse, kattes ta kindlalt ja soojalt. Selline armastus hakkas hvitama ka Venust ning Küprosel toimunud pidustustel palus Pygmalion, et Venus aitaks tal leida sarnase naise. Venus andis talle märku tuleleegiga ning Pygmalion läks koju. Ta suudles kuju ning talle tundus, et kuju reageeris. Ning tõesti, Venus oli kujust päris inimese teinud. Pygmalion nimetas neiu Galateaks ja nende pulmas oli kohal ka Venus ise. Paarikese poja järgi aga nimetati venuse lemmiklinn. Pilet 11 - Kuldvillaku otsimine Pilet 12 - Daidalos Daidalos andis Ariadnele teada, kuidas pääseb labürindist, ehk kuidas Ariadne saaks päästa Theseuse. See õnnestus ja Minotaurus sai surma. Siis pandi Daidalos ise labürinti kinni, aga tema ja ta poeg põgenesid isetehtud tiibade abil. Pilet 13 - Phaeton

Kirjandus
kirjandus 2020 talv
18
docx

kirjandus 2020 talv

Ta oli Laiose naine, kuid Laiosele oli Delfi oraakel ettekuulutanud, et Laios ei tohi lapsi saada, sest muidu sünnib poeg, kes mõrvab oma isa, et abielluda oma emaga. Siiski saavad Laios ja Iokaste lapse ning peavad temast loobuma. Iokaste mees mõrvatakse ning ta abiellub uuesti. Hiljem saab teada, et oli abiellunud oma pojaga, temaga ühte heitnud ning ka lapsi sünnitanud. See jääb teda piinama ning ta ei suuda enam sellise teadmisega elada ning sooritab enesetapu. 8. Oidipus inimese ja valitsejana valitsejana Oidipus oli valitsejana õiglane, aus ning vastutustundlik (katkust lahti saamiseks läks entusiastlikult Laiose mõrtsukat otsima ja lõpus torkas omal silmad peast ja lahkus Teebast, sest lubas, et Laiose tapja saab oma karistuse). Ta oli lahke ning hoolis oma rahva heaolust (lahendas sfinksi mõistatuse ja päästis sellega Teeba sfinksi needusest). inimesena Oidipus oli inimesene üleolev ning kangekaelne - tappis oma isa ja teised süütud inimesed,

Kategoriseerimata
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nauditava paratamatut lõppu, millele järgneb trööstitu oleskelu sünges Hadese riigis sügaval maa all. Sinna võis pääseda mõnede koobaste kaudu, kuid ka näiteks maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Ka allikad võisid tähistada teed allmaailma. Surnute riiki piiras allmaailmajõgi, millest paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viis. Seetõttu oli kombeks panna surnule matmisel münt suhu. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud reeglina tema käitumisest enne surma. Kõik hea ja halb tuli inimestele kätte juba eluajal. Aja jooksul kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt oli võimalik veel siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada. Sellised ettekujutused levisid eeskätt seoses kitsamates gruppides, mille liikmed pidasid suletud jumalateenistusi ­ müsteeriume ­ surma ja allilmaga seotud jumalate auks. Müsteeriumidel

Ajalugu
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nauditava paratamatut lõppu, millele järgneb trööstitu oleskelu sünges Hadese riigis sügaval maa all. Sinna võis pääseda mõnede koobaste kaudu, kuid ka näiteks maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Ka allikad võisid tähistada teed allmaailma. Surnute riiki piiras allmaailmajõgi, millest paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viis. Seetõttu oli kombeks panna surnule matmisel münt suhu. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud reeglina tema käitumisest enne surma. Kõik hea ja halb tuli inimestele kätte juba eluajal. Aja jooksul kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt oli võimalik veel siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada. Sellised ettekujutused levisid eeskätt seoses kitsamates gruppides, mille liikmed pidasid suletud jumalateenistusi ­ müsteeriume ­ surma ja allilmaga seotud jumalate auks. Müsteeriumidel

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun