50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
grrrete
Õppematerjali autor
Promotheus 1.Inimese loomine- Promotheus segas savi vihmaveega ja vormis inimese, kes oli jumalatega sarnane. Atena puhus kujule hinge sisse, inimesed ei osanud seda algul kasutada. 2. Promotheus läks inimeste sekka ja õpetas neid. (lugema, kirjutama, arvutama, loodust mõistma jne) 3. Jumalad Olümpose mäel polnud rahul, et Promotheus ei õpetanud inimesi jumalaid austama ja ohvreid tooma, neid kummardama. 4. Promotheus nõustus, lasi Zeusil otsustada, mida ohvriks tuua, kavaldas Zeusi (kes sai küll aru, kuid läks mänguga kaasa) üle
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende
saanud aru jumalate olulisusest. Ka see näitab Zeusi tarkust, et ta ei teinud midagi rumalat kuulujutude järgi, vaid läks ise maale ja uuris, kuidas asjad tegelikult on ning käitus siis vastavalt. Kuningas Lykaon oli rumal ning halb. Ta ei mõistnud, kui tähtsad on jumalad ja ei austanud neid üldse. Ta oli väga upsakas ja arvas, et ta on isegi tähtsam, kui jumalad. Tema rumalust näitas ka see, et ta valmistas Zeusile õhtusöögi inimese lihast, arvates, et Zeus ei saa sellest aru. Inimelu ohverdamine ei ole õigustatud isegi mitte jumalale ! Müüdi tunnused: Selle loo tegelasteks olid enamasti jumalad- Zeus, Poseidon, Themis, Prometheus jne. See lugu jutustab nii öelda elu ja inimeste tekkimisest. Loo moraal/ mõte/ sõnum: Iial ei tasu alahinnata inimest, sest kunagi ei tea milleks ta tegelikuses võimeline on. Siin loos alahindas näiteks kuningas Lykaon Zeusi, mille peale jumalad vihastasid ning järgnes suur veeuputus
Igal õhtul kasvab haav kinni ning hommikul saabub kotkas taas. Lõpuks saabub Herakles ja vabastab Prometheusi nendest ahelatest, Prometheus saab loa puhata. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaanide Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas päeval tema maksa käis nokkimas. Öösel kasvas maks tagasi. Ennustas Iole, et Egiptuses saab ta tagasi oma inimese kuju ning temast saab Heraklese esivanem. Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Inimeste tekke kohta oli kreeklastel mitmesuguseid muistendeid. Ühe muistendi ehk müüdi järgi loonud inimesed savist ja veest titaan Prometheus. Teise müüdi järgi muutunud Prometheus inimesed mõistuseta olenditest arukaiks ja osavaiks. Ta tegi seda sel viisil, et varastas Zeusilt tule ja õpetas inimesi seda kasutama
Ta oli õnnetu, sest kuju ei saa teda vastu armastada. Ta silitas kuju käsi, riietas teda, tõi talle kingitusi ja võttis ta ka ööseks voodisse, kattes ta kindlalt ja soojalt. Selline armastus hakkas hvitama ka Venust ning Küprosel toimunud pidustustel palus Pygmalion, et Venus aitaks tal leida sarnase naise. Venus andis talle märku tuleleegiga ning Pygmalion läks koju. Ta suudles kuju ning talle tundus, et kuju reageeris. Ning tõesti, Venus oli kujust päris inimese teinud. Pygmalion nimetas neiu Galateaks ja nende pulmas oli kohal ka Venus ise. Paarikese poja järgi aga nimetati venuse lemmiklinn. Pilet 11 - Kuldvillaku otsimine Pilet 12 - Daidalos Daidalos andis Ariadnele teada, kuidas pääseb labürindist, ehk kuidas Ariadne saaks päästa Theseuse. See õnnestus ja Minotaurus sai surma. Siis pandi Daidalos ise labürinti kinni, aga tema ja ta poeg põgenesid isetehtud tiibade abil. Pilet 13 - Phaeton
Ta oli Laiose naine, kuid Laiosele oli Delfi oraakel ettekuulutanud, et Laios ei tohi lapsi saada, sest muidu sünnib poeg, kes mõrvab oma isa, et abielluda oma emaga. Siiski saavad Laios ja Iokaste lapse ning peavad temast loobuma. Iokaste mees mõrvatakse ning ta abiellub uuesti. Hiljem saab teada, et oli abiellunud oma pojaga, temaga ühte heitnud ning ka lapsi sünnitanud. See jääb teda piinama ning ta ei suuda enam sellise teadmisega elada ning sooritab enesetapu. 8. Oidipus inimese ja valitsejana valitsejana Oidipus oli valitsejana õiglane, aus ning vastutustundlik (katkust lahti saamiseks läks entusiastlikult Laiose mõrtsukat otsima ja lõpus torkas omal silmad peast ja lahkus Teebast, sest lubas, et Laiose tapja saab oma karistuse). Ta oli lahke ning hoolis oma rahva heaolust (lahendas sfinksi mõistatuse ja päästis sellega Teeba sfinksi needusest). inimesena Oidipus oli inimesene üleolev ning kangekaelne - tappis oma isa ja teised süütud inimesed,
Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nauditava paratamatut lõppu, millele järgneb trööstitu oleskelu sünges Hadese riigis sügaval maa all. Sinna võis pääseda mõnede koobaste kaudu, kuid ka näiteks maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Ka allikad võisid tähistada teed allmaailma. Surnute riiki piiras allmaailmajõgi, millest paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viis. Seetõttu oli kombeks panna surnule matmisel münt suhu. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud reeglina tema käitumisest enne surma. Kõik hea ja halb tuli inimestele kätte juba eluajal. Aja jooksul kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt oli võimalik veel siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada. Sellised ettekujutused levisid eeskätt seoses kitsamates gruppides, mille liikmed pidasid suletud jumalateenistusi müsteeriume surma ja allilmaga seotud jumalate auks. Müsteeriumidel
Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nauditava paratamatut lõppu, millele järgneb trööstitu oleskelu sünges Hadese riigis sügaval maa all. Sinna võis pääseda mõnede koobaste kaudu, kuid ka näiteks maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Ka allikad võisid tähistada teed allmaailma. Surnute riiki piiras allmaailmajõgi, millest paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viis. Seetõttu oli kombeks panna surnule matmisel münt suhu. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud reeglina tema käitumisest enne surma. Kõik hea ja halb tuli inimestele kätte juba eluajal. Aja jooksul kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt oli võimalik veel siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada. Sellised ettekujutused levisid eeskätt seoses kitsamates gruppides, mille liikmed pidasid suletud jumalateenistusi müsteeriume surma ja allilmaga seotud jumalate auks. Müsteeriumidel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid