Cooperi test Cooperi test on test kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja, mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel. Regulaarse terviseliikumise korral on mõttekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste
Cooperi test Referaat 2007/2008 Spordiga tegelevatel inimestele on väga oluline saada informatsiooni oma kehalistest võimetest. Kehaliste võimete hindamiseks on välja töötatud erinevaid teste. Vastupidavuse hindamise testidest om maailmas enim tuntud ja hinnatud Cooperi test. Testi töötas välja USA sõjaväe arst Kenneth H. Cooper 1968 aastal. Tal oli vaja head testi sõjaväelaste vastupidavuse hindamiseks. Ta tegi sõjaväelastega mitmeid katseid ning avastas, et kõige täpsemad tulemused saadakse, kui joostakse 12 minutit. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa. Cooperi testi tulemused on väga tihedalt seotud maksimaalse hapniku tarbimisega, mis peegeldab südame-vereringesüsteemi ja kopsude funktsionaal- seid võimeid.
Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101 Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409
jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi. Ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Saksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 m
Vastupidavuse arendamisega on soovitav tegeleda aastaringselt mitmeaastase tsüklina ning kombineerida seda teiste spordialade ja liikumisviisidega. Vastupidavuse arendamisel tuleb olla kannatlik, järjekindel ja leidlik, kasutada erinevaid võimalusi. Cooper’i test: Test on möödunud aastakümnete jooksul laialt levinud vahendiks kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst, dr.Kenneth Cooper tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Testi läbiviimisel hinnatakse 12 minuti jooksul kas kõndides-sõrkides või joostes läbitud maa pikkus meetrites Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Tähtis on võimalus hinnata läbitud vahemaad, selleks on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion, täpselt mõõdetud tervisespordirada vm. Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening
Lapsed kuni 1/2 0,48 × kg 0,40!0,61 × kg 115 × kg 95!145 × kg 1/2!1 0,44 × kg 0,34!0,56 × kg 105 × kg 80!135 × kg 1!3 5,5 3,8!7,1 1300 900!1700 4!6 7,1 5,3!9,0 1700 1250!2150 7!10 8,2 5,9!10,5 1950 1400!2500 Mehed 11!14 9,9 7,4!12,4 2350 1750!2950 15!18 11,6 8,2!14,9 2750 1950!3550 19!30 11,8 10,7!12,8 2800 2550!3050 31!60 11,3 10,5!12,2 2700 2500!2900 61!75 9,7 8,8!10,5 2300 2100!2500
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
W + C = WC Selleks W pulber segatakse kuivalt arvestusliku koguse grafiidiga (6,12 mass%). Segust pressitakse toorikud, asetatakse grafiitkonteinereisse ja kuumutatakse grafiitküttekehaga ahjus H2 keskkonnas 1-2 tundi. Protsessi temperatuur sôltub W osakeste suurusest. Peeneteralise W osakeste (<1 µm) ja grafiidi segu kuumutatakse 1450-1600 °C juures ja jämedateralise W ja C segu kuni 2200 °C. Karbiidi moodustumise protsess toimub läbi gaasi faasi sôltumata sellest kas W osakesed on vahetus kontaktis grafiidiosakestega vôi ei (joon.3) Kuna karbidiseerimine viiakse läbi vesiniku keskkonnas, siis karbidiseerimistemperatuuril 1450-2200 °C moodustub atsetüleen, mis reageerib W-ga vastavalt reaktsioonile: 2C + H2 = C2H2 2W + C2H2 = 2WC + H2 Karbiidiseerimisprotsessi kestus sôltub protsessi temperatuurist ja pulbriosakeste
Suurim kiirus 50 50 50 40 40 40 50 - km/h Tühi mass kg 6205 6515 6330 6420 6450 6515 6290 6389 Lisatav mass kg 2795 2485 4170 2830 2550 4485 4710 3432 Ratta vahe ees cm 192 190 182 185 200 196 188 190 Katse tulemused Mootor (mõõdetud jõusiirdevõllil) Nimipöörded 2300 2300 2100 2200 2200 1800 2100 2143 p/min Võimsus 80,3 84,0 90,3 91,9 86,6 94,4 99,4 89,5 nimipöör. kW Kütuse erikulu 269 282 247 271 282 242 241 262 nimi- pööretel g/kWh Suurim võimsus 84,7 94,6 99,7 93,5 89,3 97,5 106,9 95,2 kW Pöörded suurimal 2003 1854 1950 1802 1905 1699 1903 1874 võimsus.
10.11.2006 22 22 100% apangast Eesti panga rea alt. USD SEK Harjutus 11 Loo korrutustabel Korrutustabel 10 12 14 16 18 20 22 24 26 65 650 780 910 1040 1170 1300 1430 1560 1690 70 700 840 980 1120 1260 1400 1540 1680 1820 75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470
MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv m2 4000 3,01 3,98 27964,4 ITP Palgad Projektijuht kuu 4 3400 13600 Objektijuht kuu 4 2700 10800 Maksumus ilm KM-ta, ilma kasumita 772140,00 Kasum 4% 30885,60 Maksumus ilm KM-ta, koos kasumiga 803025,60
1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid
B-vitamiin on vastupidav kuumutamise Lapsed 1-2 12 81 1100 ja hapendumise suhtes (leiva 2-3 14 91 1250 küpsetamisel ei ületa kadu 10...30), 3-4 16 99 1400 kuid leeliste juuresolekul hävib 4-6 19 109 1600 kiiresti. 6-8 23 122 2000 8-10 28 132 2200 Poisid 10-12 35 140 2500 12-14 43 150 2700 14-18 59 170 3000
kaal (kg) arvutioperaator, raa- müüja, õpetaja, autojuht, tekstiilitööline, sa- ja põllutööli- matupidaja, dispetser) üliõpilane) koristaja) ne, sportlane) 1930-aastane mees 70 (± 10) 2450 (+/-200) 2800 (+/-250) 3150 (+/-300) 3500 (+/-350) 3160-aastane mees 70 (± 10) 2350 (+/-200) 2700 (+/-200) 3050 (+/-250) 3400 (+/-300) Üle 60-aastane mees 70 (± 10) 2200 (+/-200) 2300 (+/-200) 2600 (+/-250) 2850 (+/-300) 1930-aastane naine 60 (± 10) 1950 (+/-200) 2050 (+/-250) 2500 (+/-250) 2750 (+/-300) 3160-aastane naine 60 (± 10) 1900 (+/-150) 2000 (+/-150) 2450 (+/-200) 2700 (+/-200)
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega
70 Otsesünt. 60 Ast.sünt. 50 40 30 20 10 0 800 900 1000 1100 1200 1300 1400 1500 Kõvadus HV Joon. 1.6. Cr3C2-Ni kermiste kulumise kordaja k ja kõvaduse vaheline seos 1.4. TiC- NiMo kermiste abrasiivkulumine TiC-NiMo kermiste abrasiivkulumine sõltub sideaine sisaldusest ja ka Ni ja Mo kaalulisest vahekorrast lähtepulbreis (joon.10).Ni-Mo sisalduse suurenedes 20 % -lt 60 %-ni kasvab kulumise kordaja 2-5 korda. 12
Finantstehingu tähtpäevaväärtus (maturity value) S = tehingu nimiväärtus P + intress I ehk S PI (2.2.6) Näide 2.2.11. Leida a) investeeringu tähtpäevaväärtus S, kui nimiväärtus on 5000 EURi ja intress 300 EURi, b) intress I, kui investeeringu nimiväärtus on 1200 EURi ja tähtpäevaväärtus 1620 EURi, c) investeeringu nimiväärtus P, kui tähtpäevaväärtus on 2300 EURi ja intress 400 EURi. Lahendus. a) Kuna P = 5000 ja I = 300, siis 10 S P I = 5000 + 300 =5300 EURi, b) Siin P = 1200 ja S = 1620; seega 1620 = 1200 + I, mistõttu I = 1620 – 1200 = 420 EURi, c) Siin S = 2300 ja I = 400; seega
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
1- AKTIVA KONTOD 2-PASSIVA KONTOD 1000 – Raha 2000 – Lühiajalised laenud 1010 – Kassa 1020 – Pank 2100 – Võlad töövõtjatele 1121 – Swedbank 1122 – SEB 2101 – Jaan Juurikas 1100 – Nõuded ostjate vastu 2102 – Tõnu Tõru 1101 – Kapsas Juss 2200 – Võlad tarnijatele 1102 – Lepp Triinu 2201 – OÜ Maailm 1103 - Orav Jüri 2202 – OÜ Deebet 1200 – Varud 1201 – Tooraine ja materjal 2300 – Maksuvõlad 1202 – Valmistoodang 2301 – Käibemaks 1300 –Materiaalne põhivara 2302 – Sotsiaalmaks 1301 – Masinad ja seadmed 2303 – Üksikisiku tulumaks
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- Plastid mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- Polüetüleen 950 satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse Akrüülplast 1100 sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400 vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks Klaas 2500
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
12 1.3 TRANSPORDIVAHENDID Valik Eesti Kaitseväes kasutusel olevatest transpordi- vahenditest. ROOMIKAUTO BANDVAGN 206 Pilt 1.14 TEHNILISED ANDMED Istekohtade arv esivagunis 1+5, tagavagunis 11 Kütusepaakide kogumaht 160 l Kütusekulu 100 l/100 km Kütusepaakidega läbitav distants ~160 km Max kandevõime esivagunis 600 kg, tagavagunis 1400 kg sellest kasutusel max 200 kg Osa varustust on võimalik paigutadata ka tagavaguni katusele 13 VEOAUTO SAURER/BERNA 2DM Pilt 1.15 TEHNILISED ANDMED Istekohti autos 1+2 Kütusepaak 160 l Kütusekulu 38 l/100 km Paagitäiega läbitav distants ~400 km (Diisel) Max kandevõime 4500 kg 14
kõrgus, m Tõsteki 0,37 0,37 0,37 0,37 0,5 0,5 irus, m/s Platvor 0,9 0,9 0,9 0,9 0,7 0,5... mi 1,0 laius, m Platvor 1,5 1,2 1,2 1,5 1,5 1,45 mi pikkus, m Raami - 2,0 2,0 1,3 3,0 3,0 ulatus, m Mootor 3,7 3,7 3,7 3,7 7,5 8,2 i võimsu s, kW Mass, 860 1130 1540 2200 5050 6000 kg Sahttõstukid: Sahttõstuk koosneb sõrestikkonstruktsiooniga külgedelt suletud sahtist, mille sees liigub vintsi ja tõstetrossi abil tõstetav ning sahti juhtpindu mööda liikuv lastiplatvorm või kast. Sahti allosas asub laadimiskolu , mille kaudu last suunatakse lastiplatvormile või kasti, ning vastavalt vajalikule lossimiskõrgusele on selles kohas sahti küljelt eemaldatud katteplaat ja asendatud vastuvõtu koluga.
Sportlase jaoks on kõige olulisemad · Vajadustele vastav toitumine (piisav kalorite hulk) · Organismi vajaliku koormustaluvuse tagamine (taastumine) · Toitainete omavaheline suhe Toitumine oleneb kulutatud kaloritest · Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise · Toitumine oleneb konkreetsest spordialast · Toitumise määrab energiakulu o Põhiainevahetus 1400 1700kcal o Istuv mees, 180cm, 40a. vana 2200kcal o Keskmise raskusega töö- 2800 3000kcal o Raske töö 4000kcal "Tühjad kalorid" vähesoovitavad toiduained Suhkrud, maiustused Monosahhariidid - glükoos, fruktoos) disahhariidid - sahharoos) sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid, jt Jahutooted valge sai, saiakesed, koogid, keeks
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo
Eestis ja enamikes teistes riikides. Ka Gregoriuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Aasta on liigaasta, kui aastaarv jagub 4-ga, sajandivahetusel (xx00 lõppevad aastad) juhul, kui aasta jagub 400-ga täpselt, kui mitte on tegu tavapärase 365-päevase aastaga. Seega Gregoriuse kalendris on vaid need liigaastad, mis jaguvad 400-ga – nii et aasta 2000 oli liigaasta, aga aasta 2100, 2200 ja 2300 28 pole, 2400 on kuid 2500, 2600 ja 2800 pole jne. Vanas Egiptuses jagati algselt ööpäev – kahe päikesetõusu vaheline aeg esialgu kaheks osaks – päevaks ja ööks. Tänastes mõõtühikutes kumbki 12 tundi pikad. Seejärel, umbes 2000. a e.Kr, jaotati nii päev kui öö tosinaks (12) võrdseks osaks – tekkis 24-tunnine ööpäev. Babüloonlased olid umbes aastal 300 e.Kr esimesed, kes võtsid aja arvamises kasutusele 60-nd süsteemi
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Tulemuste hindamine toimub järgmises praktikumis. 15 3 Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel Üldiseloomustus Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest perekondadest põhjustavad sooleinfektsioone kõige sagedamini Salmonella, Shigella ja Escherichia. Salmonella spp. Teada on ligi 2200 Salmonella serovarianti, mis omakorda jagunevad 6 (7) serogruppi. Põhjustavad: • kõhutüüfust typhoid or enteric fever – Salmonella enterica serotüüp Typhi • paratüüfust - S. ent.Paratyphi A,B,C; S.hirshfeldii • salmonelloosi - S. ent. serotüüp Enteritidis, S.ent.serotüüp Cholerasuis • võimalik on S. Typhi ja S.Paratyphi asümptomaatiline kolonisatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
