seguga. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 7. Karboksüülhapete keemilised omadused 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH ¾H¾ 2 S¾ O 4 ® CH3 -- COOCH3 + H2O 8. Elektrofiilsus ja nukleofiilsustsentrid 9. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal
dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur: Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm.
ahelaid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Saamine Alkohol, CH3CH2CH2OH+2[o]=CH3CH2COOH+H2O Aldehüüd O=CHCH2CH2CH=O+2[o]=HOOCCH2CH2COOH Kuidas tõestada, et karboksüülhape on hape? Indikaatoriga=punane, reageerib leelistega, metall, oksiid CH3CH2CH2COOH+NaOH=CH3CH2CH2COONa+H2O Karboksüülhappe reageerib karbonaatidega Na2CO3+2CH3-COOH=2CH3-COONa+H2O+CO2 Reageerib metallioksiididega 2CH3COOH+Na2O=2CH3COONa+H2O Kuidas tõestada, et vees mittelahustuv karboksüülhape on hape? Hape reageerib leelisega ja tekib keskkonna muutus. Kuidas tõestada, et karboksüülhape on tugevam hape kui süsihape? Karboksüülhape tuleb panna reageerima karbonaadiga siis eraldub CO2, siis karboksüülhape on tugevam kui süsihape Rasvhapped Karboksüülhapped, mille süsinike aatomite arv on 14-18, neid saadakse rasvadest.
Veevaba etaanhape (100%) muutub alates -16°C ja alla jääga sarnanevaks tahkeks aineks seda nim. jää-äädikaks. Keemilised omadused Etaanhape ja teised karboksüülhapped on nõrgad happed. Ometigi on neil olemas kõik happeomadused: o Toime indikaatorile Lakmus punaseks o Reageerivad aktiivsete metallidega sool (etanaat) + H 2 o Reageerivad aluseliste oksiididega ja alustega sool + H 2 O o 2CH 3 COOH + Na 2 O 2CH 3 COONa + H 2 O CH 3 COOH + NaOH CH 3 COONa + H 2 O o Reageerivad ka mõnede sooladega, nt karbonaatidega: CH 3 COOH + Na 2 CO 3 CH 3 COONa + H 2 CO 3 (süsihape laguneb) CO 2 + H 2 O o Reageerivad alkoholidega: eeter + vesi o CH 3 COOH + CH 3 CH 2 OH CH 3 COO CH 2 CH 3 + H 2 O Eeteretüületanaal 6 7
Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt. (polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega NH2-R-COOH+HCl -> NH3-R-COOH+Cl- b) alustega NH2-R-COOH+NaOH -> NH2-R-COONa+H2O 2) Hüdrolüüsuvad Valk+H2O->aminohape(ensüüm toimel) R-CH2-CO-NH2-CH2-R+H2O -> R-CH2COOH+NH2-CH2-R Füüsikalised omadused: vedelad, poolvedelad, tahked ained, lahustuvad vees või happes kolloidlahusteks ja lagunevad kuumus käes. Elus: piim, kohupiim, muna jne
a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüdroksiididega ehk alustega reageerimine.(tekib sool). CH3COOH + NaOH=CH3 COONa + H2O. h) Karbonaadiga reageerimine(tekib sool) 2CH3COOH + CaCO3=(CH3COO)2Ca + H2O + CO2 i) Amiiniga reageerimine(tekib amiid). C5H11COOH + C3H7NH2= C5H11-C-NH- C3H7(KESKMISE O PEAL KAKSIK SIDEMEGA O) + H2O j) Alkoholiga reageerimine(tekib ester). CH3CH2OH + C4H9COOH=C4H9- COOCH2CH3 + H20
vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). • Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. • Karboksüülhapete reaktsioonidel võime me saada: estreid, halogeniide, • amiide, sooli jt. Karboksüülhapped • reageerivad: 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, • 2CH3 — COOH + 2Na → 2CH3 — COONa + H2↑ • 2CH3 — COOH + Ca → (CH3 — COO)2Ca + H2↑ • 2) alustega (tekib sool), • CH3 — COOH + NaOH → CH3 — COONa + H2O • 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), • 2CH3 — COOH + Li2O → 2CH3 — COOLi + H2O • 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). • 2CH3 — COOH + CaCO3 → (CH3 — COO)2Ca + H2O + CO2↑ • 5) alkoholidega (tekib ester), • CH3 — COOH + CH3 – OH H2SO4 → CH3 — Omadused
Mida saab antud katsest järeldada glükoosi kohta? Glükoos on taandav suhkur,sest katseklaasi pinnal tekkis peegel. Aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. 4.Sahharoosi hüdrolüüsi kontrollFehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv on üheks levinumaks reaktiiviks taandavate suhkrute määramisel. Fehlingi reaktiiv on vask()-tartraatkompleks, mis saadakse Fehlingi ja Fehlingi lahuste kokkusegamisel. 2 NaOH + CuSO4 = Na2SO4 + Cu(OH)2 HO CH COONa O CH COONa Cu(OH)2 + Cu + 2 H 2O HO CH COOK O CH COOK K, Na-tartraat Fehlingi reaktiiv Tekkiv vask()-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega kohaselt. Vaba
See on seotud molekulide võimaliku pakkimisega kristallvõres. Nii on karboksüülhapete korral paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga ühenditel suhteliselt kõrgem sulamistemperatuur kui naaberliikmetel selles reas. 3 Cl OH 6. a) CH3 CH2 CH COOH + NaOH CH3 CH2 CH COONa + HCl OH OH CH3 CH2 CH COONa + HCl CH3 CH2 CH COOH + NaCl Cl NH3 Cl b) CH3 CH2 CH COOH + NH 3 CH3 CH2 CH COONH 4
Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1 CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape ! Cl 6 5 4 3 2 1 COOH CH2 CH2 CH2 = CH2 COOH 2 hekseendihape CH3 COONa naatriumetanaat CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD Sipelghape H-COOH (metaanhape) leidub sipelgates ja kõrvenõgestes. Äädikhape CH3-COOH (etaanhape) Jää äädikhape (kui vesi on eraldatud, siis külmub +16 kraadi juures) Palmitiinhape C15H31COOH (heksadekaanhape) parfümeeriatööstus Steariinhape C17H35COOH (oktadekaanhape) seebitööstus
2 2 Kunstliku päevituse tekitaja Karboksüülhapete nomenklatuur ·nimetuse lõppliide on hape tsüklilise tüviühendi korral -karboksüülhape ·COOH süsinik on nr.1 ·muid funktsionaalrühmi käsitletakse asendusrühmadena ·happeaniooni nimi tuletatakse happe nimetusest lõppliite aat abil Karboksüülrühm COOH Karboksüülhapete keemilised omadused · Metallidega 2CH COOH+2Na ® 2CH COONa+H 3 3 2 · Aluseliste oksiididega 2CH COOH+BaO®(CH COO) Ba+H O 3 3 2 2 · Alustega CH COOH + KOH ® CH COOK + H O 3 3 2 · Nõrgemate hapete sooladega 2CH COOH + K CO ® 2CH COOK + H O + CO 3 2 3 3 2 2 · Alkoholidega (happekatalüütiliselt) CH COOH+CH OH®CH COOCH +H O 3 3 3 3 2 · Redutseeruvad CH COOH + H ® CH CHO + H O
pH = -log( H + ) = -log(9,9 10 -8 ) = 7,0 = 1,0 2. K -5 CH COOH = 1,75 10 3 C% V ( L) C M M = V (mL) 100 V (mL) C % 1000 1,0 1,64 CM = = = 0,2 V ( L) M 100 1,0 82 100 g M ( CH 3 COONa ) = 12 + 3 + 12 + 32 + 23 = 82 mol K hape K v [H ] = + C sool = 1,75 10 -5 1,0 10 -14 0,2
11. Eriti mürgised karb.happed Halogeenkarb.happed on eriti mürgised, mida lähemal on hal.rühm happe tuumale, seda mürgisem aine on. Kõige mürgisem on CH 2(F)COOH – 7mg/kg = surmav 12. Aminohapped – leidumine, reaktsioonid, nimetused Aminohapped on asendatud karb.happed.neil on nii happe (COOH) kui aluse (NH2) tunnus → amfoteerne aine; vastavalt sellele roimuvad ka reaktsioonid. CH3CH(NH2)COOH + NaOH → CH3CH(NH2)COONa + H2O CH3CH(NH2)COOH + HCl → CH3CH(NH3Cl)COOH Nimetused: CH3CH(NH2)COOH – 2-aminopropaanhape; võib nimetada ka kreeka tähestiku järgi.
= 5,5 10 -9 mol/dm 3 1,82 10 mol / dm 3 . C. Puhverlahused Puhverlahusteks nimetatakse lahuseid, mis koosnevad nõrga happe (või aluse) ja tema soola lahustest ning millel on võime säilitada oma pH-d nii lahjendamisel kui ka mõõduka hulga tugeva happe (aluse) lisamisel. pH arvutamiseks etanaatpuhvris (CH 3 COOH + CH 3 COONa) lähtutakse CH 3 COOH tasakaalukonstandi avaldisest: [H + ][CH 3COO - ] K= . [CH 3COOH] CH 3 COOH on nõrga elektrolüüdina vähe dissotsieerunud. Samanimelise iooniga tugeva elektrolüüdi CH 3 COONa juuresolek tõrjub happe dissotsiatsiooni veelgi tagasi ja nii võib dissotsieerumata happe kontsentratsiooni [CH 3 COOH] võtta võrdseks happe üldkontsentratsiooniga c h
Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada. Näiteks aminoetaanhape (aminoäädikhape; glütsiin ; Gly ) vesilahuses oleks õigem kasutada valemit kujul: H3N+- CH2 - COO- , mitte klassikalisel kujul: H2N-CH2-COOH (H2N-CH2-COOH ó H3N+- CH2 - COO- ) Happena reageerivad aminohapped · alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH à H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 à H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat · alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH à H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl à Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH)
(372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus Orgaaniline ( karbosüülhappe) sool Molekulmass 82.03 Keemiline valem CH3 COONa Koostis: Naatriumatsetaat 99 % CAS nr. 127 09 3 EEC nr. 204 823 8 Ohutunnus Rfraasi 3. Ohtlikkus: Tule ja plahvatusoht: Leekpunkt > 100°C. Isesüttimistemperatuur 607° C. Tolm muutub plahvatusohtlikuks süttimisallika olemaolul.
Järeldus: HCl lisamisel ja kuumutamisel toimus sahharoosi hüdrolüüs ja moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask, mis andis punase sademe.(vask taandus vaskoksiidiks) H OH O HO CH COONa CH COONa - + R C + 2 Cu + R C + 2 OH Cu 2O HO HC COOK O HC COOK O O 1.2.5 Barfoed reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed reaktiiviga (Cu(CH3COO)2) äädikhappes võimaldab
CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm.
CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm.
CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm.
2CH3CH2NH2 + H2SO4 = (CH3CH2NH3)2SO4 etüülamiinsulfaat CH3CH2NH2 + CH3COOH = CH3CH2NH3CH3COO 3CH3CH2NH2 + H3PO4 = (CH3CH2NH3)3PO4 CH3CH2NH2 + CH3(CH2)2COOH = (CH3)2(CH2)3NH3COO AMIINOHAPPED Amoteersed ühendid- reageerivad nii aluste kui hapetega, mõlemal juhul tekivad soolad. Värvitud kristalsed ained, lahustuvad vees ja halvasti orgaanilistes ainetes, sulavad kõrgel temp, magus maitse. NH2 CH2 COOH + NaOH = NH2 CH2 COONa + H2O 2-aminoetaanhape naatriumaminoetanaat NH2 CH2 COOH + HCl = [NH3CH2COOH]+Cl- 1) 2CH3NH(CH2)3COOH + Ca(OH)2 = (CH3NH(CH2)3COO)2Ca + 2H2O 2) 3NH2 CH2 COOH + H3PO4 = (NH3 CH2 COOH)3 + PO4 3) 4CH3NH(CH2)3COOH + H4SiO4 = (CH3NH(CH2)3COOH)4 + SiO4 4) 3CH3NH(CH2)3COOH + Al(OH)3 = (CH3NH(CH2)3COO)3Al + H2O 5) CH3NHCH2COOH + NaOH = CH3NHCH2COONa + H2O 6) NH2CH2COOH + HCOOH = (NH3CH2COOH)HCOO VALGUD
Amiidid on tahked, värvusetud, vees halvasti lahustuvad, mürgised ühendid. 4. Kuidas käituvad estrid keemilistes reaktsioonides? (reageerimine leelistega, happeline hüdrolüüs) Kuidas mõjutab reaktsiooni katalüsaator ja mis on katalüsaatoriks? Kuidas saadakse estreid ja kuidas muuta reaktsiooni tasakaalu? Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ja alkohol. CH3 -- COOCH3 + NaOH CH3 -- COONa + CH3 -- OH Happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol.Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid, näiteks HSO. CH3 -- COOCH3 + H2O + H3O CH3 -- COOH + CH3 -- OH + H3O Estreid saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas (tavaliselt H2SO4 juuresolekul). HSO CHCOOH + CHOH CHCOOCH +HO. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni. 5. Millised reaktsioonid on omased amiididele
millel oli kindel kontsentratsioon. Tiitrimisel komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II) ioonidega. Kompleksi tekkest saadakse aru tänu lisatud mureksiidi (indikaatori) värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: CH2N(CH2COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu CH2 N (CH 2 COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimissirgelt suhkrute kontsentratsiooni reaktsioonisegus. 2. Töö käik 1.3 Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Valmistasin 100 kordse lahjendusega töölahuse. Selleks võtsin 0,5 ml vedelat invertaasi preparaati ja 50 ml atsetaatpuhvrit. Tegin 100 kordse lahjenduse (algselt pidin tegema 50
Katse tulemus: Lahus muutus kollaseks, tekkis helekollane sade PbJ 2 PbI 2 +2 KI K 2 [ PbI 4 ] dikaaliumtetrajodoplumbaat Katse tulemus: Sade lahustub, lahus helekollane 3.5 Pb( NO3 ) 2 + Na2 SO4 PbSO4 + 2 NaNO3 Katse tulemus: Tekkis valge sade PbSO 4 +4CH 3 COONa [ Pb(CH 3 COO ) 4 ] 2+ + 2 Na 2 SO 4 tetraatsetaatplumbaat Katse tulemus: Sade PbSO4 lahustub ja lahus muutub värvituks Cd (CH 3 COO) 2 + Na 2 SO3 [ Cd ( SO3 ) 2 ] 2- 3
Põhjendada srtuktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta. Alkoholid Happed CH2(OH)CH2CH2COOH + NaOH = CH2(ONa)CH2CH2COOH + H2O CH2(OH)CH2CH2COOH + NaOH = CH2(OH)CH2CH2COONa + H2O 16. Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele kloroetaanhappel? Põhjendada struktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta. Halogeenühendid Happed CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(OH)COOH + NaCl CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(Cl)COONa + H2O 17. Iseloomustada lühidalt sipelghappe, oblikhappe, piimahappe leidumist looduses. Õp lk 22 18. Milleks kasutatakse bensoehapet, äädikhapet, sidrunhapet Bensoehapet toiduainetööstuses, kosmeetikatööstuses konservandina, säilitusainena Äädikhape toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena Sidrunhape toiduainetööstuses maitseainena 19. Millistele aineklassidele iseloomulikke omadusi on antud ühenditel ? Näidata ära
Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2 Bi(NO ) ; 0,25 M KI; tahke KI; 0,2 M Pb(NO ) ; Na SO ; CH COONa; 0,2 M Cd(CH COO) 2 3 4 4 3 3 6 4 4 ; küllastatud Na SO ; etanool; 0,2 M ZnSO ; NiSO ; FeCl ; K [Fe(CN) ] ; FeSO ; CuSO ; 2 4 3 AgNO; 1M H SO ; 1M HNO ; katseklaaside komplekt Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Valasin kolme katseklaasi ~2 ml FeNH4(SO4)2 lahust
Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 kaob. 2KJ + Pb(NO3)2 PbJ2 + 2KNO3 PbJ2+KJK3[PbJ3] - kaaliumtrijodoplumbum 3 2 2 4 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO ) ja seejärel ~ 0,5 mL Na SO lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 3 mL küllastatud CH COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Jah lahustub, sest lahuses pole enam pliisulfaati, mille tõttu tekkis sade. Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 3 2 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH COO) lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud 2 3 Na SO lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni. Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi 2 [Cd(SO3)2] teket
tasakaalukonstanti nim. hüdrolüüsikonstandiks. Mida nõrgemast happest ja alusest moodustunud sool, seda täielikumalt ta hüdrolüüsub. Hüdrolüüsi rakendamine: puidu ja orgaaniliste materjali lagundamine, seepide ja glütserooli tootmine, mineraalide hüdrolüüs looduses. 38. Puhverlahused. - + CH COOH CH COO + H 3 3 dis.eelistatud .suund CH 3 COONa CH 3 COO - + Na + diss-b hästi. Puhverlahuste pH püsib kui lahusele lisada tugevaid aluseid või happeid. Puhverlahus koosneb nõrgast happest ja tema soolast. Happe lisamisel diss-vad H+ ioonid ja reag-vad atsetaatioonidega. Hüdroksiidioonid reag-vad H+ ioonidega ja tekib juurde vesi. Puhverlahuste tähtsus: keemilises analüüsis(analüütilised reakt) biokeemias, elusorganismides. Puhverlahused on lahused, mille pH muutub väikeste happe- või alusekoguste lisamisel vähe
selle füüsilises mõttes hüdrolüüsi pöördumatuse määra. hüdrolüüsiaste - selle all mõeldakse hüdrolüüsitava soola konsentratsiooni ja hüdrolüüsitud soola vahelist suhet. Hüdrolüüsivõrrandite kirjutamine molekulaar- ja ioon-molekulaarsel kujul 1. Arvutada soola hüdrolüüsiaste ja lahuse pH. Kirjutada hüdrolüüsivõrrandid. a) 0,05M NH4Cl [Ka = 1,8· 10 ] NH4Cl = NH4+ + CL- B = 1.05 x 10^-4 [H+] = b) 0,02M CH3COONa [Kh= 1,8· 10 ] B= 9. Koordinatiivühendid 1. Koordinatiivühendite nomenklatuur. Nimetused valemite järgi ja valemid nimetuste järgi. 2. Osata nimetada kõiki antud töös esinevaid koordinatiivühendeid. Üleval on vastus. 3. Millest koosneb koordinatiivühend? 4. Kuidas klassifitseeritakse koordinatiivühendeid? Koordinatiivühendite klassifitseerimiseks kasutatakse kas ligandide nimetusi või omadusi. Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused:
Happe lisamisel: Na2HPO4 + HCl —> NaH2PO4 + NaCl Aluse lisamisel: NaH2PO4 + NaOH —> Na2HPO4 + H2O pH valem: 3) Valgulised puhversüsteemid (5%). Siia kuuluvad vereplasma valgud, mille puhvervõime aluseks on nende amfoteersus, näiteks: (-R-COOH) <—> (-R-COO-) + H+ (-R-NH2) + H2O <—> (-R-NH3+) + OH- Na-ioonide juuresolekul moodustub puhversüsteem, mis koosneb nõrgast happest ja tema Na- soolast: (-R-COO-) + Na+ —> (-R-COONa) Valkude puhvertoime: 4) Hemoglobiini (Hb) puhversüsteem - kõige olulisem osa vere puhvermahtuvusest, 55%. Hemoglobiinipuhvri töö on tihedalt seotud O2 ja CO2 transpordiga. Hb puhver koosneb HHb ja HHbO2, mille vahel püstib tasakaal: HHb <—> H+ + Hb- ja HHbO2 <—> H+ + HbO2- Happe lisamisel: NaHbO2 + HA —> HHbO2 + NaA Aluse lisamisel: HHb + NaOH —-> NaHb + H2O Kopsudes liitub O2 hemoglobiiniga: HHb + O2 —> HHbO2, tekib tugevam hape, kui HHb.
Prominentseim on aspiriin (atsetüülsalitsüülahape). Aspiriin S aloo l Aspiriin (joon. 41) on vees halvastilahustuv valge kristalliline OH OH substants. Kasutatakse kliinilises praktikas palavikkualandava ja CO OCH3 analgeetilise vahendina. Salool (fenüülsalitsüülhape, joon. 41) COONa on antiseptilise toimega. Salooli kasutatakse ka mõnede happelises keskkonnas ebastabiilsete ravimite kaitsekapslite N a-salitsülaat M etüü lsalitsü laat materjalina, sest ta ei hüdrolüüsu maos vaid lõhustub peensooles. Metüülsalitsülaati ja Na-salitsülaati (joon. 41)
tohiks olla potentsiaalselt kahjulik või mürgine" ning üheski teises uuringus ei ole täheldatud muid kõrvalmõjusid (Erin, 2009). 2.4.3. Naatriumlaktaat Nomenlatuurselt on naatrium-2-hüdroksüpropanaat piimhappe naatriumsool, mis on kergelt soolase maitsega. Naatriumlaktaati toodetakse süsivesikute, nagu mais või peet, kääritamisel ja seejärel neutraliseerides saadud piimhapet, et saada ühend valemiga CH3CH(OH)COONa (Wikipedia, 2013) Naatriumlaktaadi joonvalem on toodud joonisel 12. Naturaalselt on naatriumlaktaat vedel, valge ja lõhnatu pulber. See on vees lahustuv ühend, mille ph jääb 7,8 ja 8,3 vahele. Naatriumlaktaadi keemistemperatuur on 161 oC ja sulamistemperatuur 100oC. (Wikipedia, 2013) Naatriumlaktaati kasutatakse mõnikord šampoonides ja teistes eneshooldusvahendites nagu vedelseebid, sest see on tõhus niiskusesäilitaja ja niisutaja (Wikipedia, 2013).
Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada. Näiteks aminoetaanhape (aminoäädikhape; glütsiin ; Gly ) vesilahuses oleks õigem kasutada valemit kujul: H3N+- CH2 - COO- , mitte klassikalisel kujul: H2N-CH2-COOH (H2N-CH2-COOH ó H3N+- CH2 - COO- ) Happena reageerivad aminohapped · alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH à H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 à H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat · alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH à H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 30
Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada. Näiteks aminoetaanhape (aminoäädikhape; glütsiin ; Gly ) vesilahuses oleks õigem kasutada valemit kujul: H3N+- CH2 - COO- , mitte klassikalisel kujul: H2N-CH2-COOH (H2N-CH2-COOH H3N+- CH2 - COO- ) Happena reageerivad aminohapped · alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat · alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH)
annaabi.ee 
