surma (1695). Pärast isa surma kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob Frobergeri ja Dietrich Buxtehude loomingut. Kui uskuda tema hilisema õpilase Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muuhulgas Bachi eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 1703
võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. 14- aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates augustist 1703. töötas Bach linnaorganistina. 1705 aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. 1706 aastal Bach abiellus Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Tema kaks poega olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad
Bachi elukäik on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada neljaks perioodiks: I ARNSTADT JA MÜHLHAUSEN 1703-1708 1703.a. algul sai noor Bach õukonnaorkestri viiuldaja koha Weimaris, kuid ta jäi sinna väga lühikeseks ajaks- juba samal aastal sai ta organistikoha Arnstadti . Sealne tulekahjus kannatadasaanud kirik oli taas üles ehitatud ja orel restaureeritud. Arnstadtist tegi Bach oma kõige tähtsama õppereisi LÜBECKISSE tolle aja kuulsaima orelivirtuoosi DIETRICH BUXTEHUDE`i juurde. Bach oli end Arnstadtist vabaks küsinud neljaks nädalaks, reis aga kestis neli kuud! See lubamatu viibimine annab tunnistust reisi erakordsest tähtsusest. Need kuud legendaarse vanameistri juures jätsid selge jälje noore Bachi loomingusse- tema esimesed tähtsamad oreliteosed matkivad tugevalt Buxtehude`i stiili. Siinkohal saab tõmmata paralleeli Händeliga, kes ka Buxtehude`i juurde tee ette võttis
tsunftireeglid ja mille piires sageli tegevuspaika vahetavad muusikud levitasid sarnast repertuaari ja stiili. Johann Valentin Meder (1649 1719), kelle sünnist saab tänavu 350 aastat, oligi tüüpiline "hansa muusik". Pärit Saksimaalt, saksa keelse barokkmuusika hällist, on ta läbi elu tegutsenud Läänemere- äärsetes kauba linnades. 1674. aastal on ta põgusalt viibi nud Lü beckis, selle piirkonna tähtsaimas muusika linnas, ja seepärast on teda julgetud pidada ka Dietrich Buxtehude õpilaseks. Ent Buxtehude on sel aastal loonud Mederile, 25aastasele imetletud bassilauljale, ühe pisikese, kuid väga aupakliku pühendusega kaanoni, millelaadseid õpilastele vaevalt kingi takse. Oma esimese soliidsema ameti sai Meder Tallinnas, kus ta oli gümnaasiumi ja Oleviste kantoriks (1674 1683). Hiljem tegutses ta Riias (u. 1684 1686), oli Danzigi Maarja kiriku kapellmeister (1687 1698), lühikest aega Königsbergi toomkiriku kantor ja aastast 1700 surmani toomkantor Riias
humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina · Tema suurepärane looming avastati alles 19. sajandil · Johanni looming on piirtähis vana ja uue muusika vahel · Tema loomingus puudub ooper Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina · 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu · Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut · Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · 1706. aastal abiellus ta Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. · Tema pojad, Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach, olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad
Bachi ja Händeli võrdlus SARNASUSED ERINEVUSED ELUS Sündinud Saksamaal, kaotasid oma vanemad varakult, Bach ei käinud Saksamaalt väljas, Händel käis reisimas mängisid viiulit ja orelit, käisid Buxtehude juures ei saanud Itaalias Londonis, Bachi tunti ainult Saksamaal Händelit ka peaorganistiks, Suurbritannias, LOOMINGUS Enamus teostest suurvormid, kirjutasid: orkestrisüdisid, Bachil säilinud u 1000 teost, Händelil 100 teost, conserto crossot, vokaalmuusikat - soolo- ja koorilaulud,
aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. 17001702 õppis Bach lüneburgis ning laulis sealses kooris. 1705 aastal tegi ta õppereisi lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Orelile Passacaglia cmoll BWV 582. Orgelbüchlein BWV 599644 Klaverile Inglise süiidid. BWV 806811 Tuntud teosed klaviirile Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846 869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis
Barokkmuusika Saksamaal · Konservatiivsus polüfoonia jätkuvus. · 30-aastane sõda (1618-1648), häving, kapseldumine. · Hansalinnade (Hamburg, Lübeck) tõus, tihe läbikäimine Itaaliaga. · Lübecki Maarja kirik; maailma esimene kontserdisari (Abendmusik). · Protestantlik kirikumuusika, seotud protestantliku koraaliga. Heliloojad · Michael Praetorius · Heinrich Schütz · Dieterich Buxtehude Georg Philipp Telemann JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Elust: · Muusikud Bach'id tegutsesid 17. sajandil peamiselt Kesk-Saksamaal. Muusikalist haridust ja pillide valdamist õpetasid lastele peamiselt isad, vanemad vennad, sugulased. · Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis · 1694/95 surid isa ja ema · Vanema venna Johann Christophi hoole alla
abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit (barokkorkestri dirigendiks oli klavessiinimängija, spetsiaalset dirigenti siis veel orkestri ees ei olnud.) 1705.aastal lavastusid tema enda esimesed ooperid ``Almira´´ ja ``Nero´´. 1703.aastal külastas Händel Lübecki orelimaestrot Buxtehude'i. Tõenäoliselt oli reisi eesmärgiks organistikoht Lübecki kirikus, mille eakas Buxtehude pidi peagi vabastama. Buxtehude seadis aga tingimuse- kes tema tütre naiseks kosib, see ka magusa töökoha saab. Kuna tütar polnud enam esimeses nooruses, jäid asjad katki. 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oope- reid
Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiuldajana. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. 1703.-1707. aastal elas Bach Arnstadtis, kus töötas linnaorganistina. Sel ajal tegi ta ka õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde, mis jättis tema loomingusse sügava jälje. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud
Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Ohrdruf (16951700) Õpilaste nimekiri Ohrdrufi lütseumis, Bachi nimi on teises nimekirjas neljas. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob Frobergeri ja Dietrich Buxtehude loomingut. Kui uskuda tema hilisema õpilase Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muuhulgas Bachi eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. Looming
Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Friedemann, Carl Philipp Emanuel, Johann Christoph ja Johann Christian. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. 1706. aastal abiellus ta Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Tema pojad, Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach, olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad. Weimar (1708-1717) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate1 ja enamiku oma oreliteostest
viiuldajana). Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega üldse muusikat teatri tarbeks. Suu rt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid (nt. 5 aastat järj est igal nädalal üks vaimulik kooriteos) ja vajalikku õppematerjali
Vend, kes oli organist, võttis Bachi alati konserditele kaasa. Juba noorena kuulas Bach palju orelimuusikat. 1700 läks Lüneburgi(15a). Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis.Seal kirjutas palju oreliteoseid.NB!!!Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et kuulata Buxtehude kontserteid.Ta õppis tippmeistrite juures ja sellepärast oli tal väga hea muusika. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis.1708 tuli tagasi Weimarisse, kus teda võeti vastu kapellimeistriks ja organistiks.Tekkis tüli, ja sellepärast lahkus sealt.Sattus isegi vangi, sest muutis koraale kaasaegseteks. Grahvi sõber polnud sellega rahul. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent.Käis oma kapelliga igal pool ringi
mängis hiljem ka samas klavessiini. Ta tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude tütar oli nende jaoks liiga vana. Samal põhjusel loobus Marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka Johann Sebastian Bach. Itaalia Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta prints Ferdinando de Medicit, Toskaana suurhertsogi poega ja troonipärijat. Prints oli vaimustuses Händeli andekusest ning kutsus ta Itaaliasse ja ennekõike Firenzesse
Bachi ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis ta elama oma venna Johann Christoph Bachi juurde Ohrdruffi. Vend hakkas teda õpetama. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis ning 14. aastasena sai ta kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Michaeli kloostri koolis. Seal laulis ta 15 valitud lauljast moodustatud kooris. Bach õppis seal koolis 2 aastat. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde. Vanameister jättis Bach loomingusse selge jälje. 1707. aastal asus organistiks Mülhausenis. Peale seda läks Bach Weimarisse, kus sai tööd õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus ta kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õukonna kapellmeistri kohal. Seal kirjutas ta suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate. 1721.
technique (in which two or more melodies interact simultaneously). Strong family connections and a musically enthusiastic employer failed to prevent tension between the young organist and the authorities after several years in the post. He was apparently dissatisfied with the standard of singers in the choir; more seriously, there was his unauthorised absence from Arnstadt for several months in 170506, when he visited the great master Dieterich Buxtehude and his Abendmusik in the northern city of Lübeck. This well-known incident in Bach's life involved his walking some 400 kilometres (250 mi) each way to spend time with the man he probably regarded as the father figure of German organists. The trip reinforced Buxtehude's style as a foundation for Bach's earlier works, and that he overstayed his planned visit by several months suggests that his time with the old man was of great value to his art. According to legend, both Bach and George
Kantaat on mõeldud pühapäevaks, mis vahetult eelneb advendiajale „Matteuse passioon“-Ebatavaliselt suur orkestrikoosesis, mis tannab teosele erilise kõlarikkuse. Piiblilugu kommenteerivaid aariaid ja koraale on rohkem kui eelimstes passioonides. 5. Mis on passioon? Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. 6. J. S. Bachi instrumentaalmuusika. Nimeta teoseid ja iseloomusta neid! Tokaata d-moll- Meenutab Lübecki organisti Buxtehude improvisatsioonilist laadi tokaatasid, kuhu fuuga on vabalt sisse sulatatud ega eristu omaette vormiosana. 7. Mis on „Hästitempereeritud klaver“ ? Prelüüdide ja fuugade kogumik. 8. J. S. Bachi orkestrimuusika. Nimeta teoseid ja iseloomusta neid! „Brandenburgi kontsertid“ Bachi loodud kuus kontserti, mis ta saatis Brandeburgi markkrahvile. Need kontserdid eeldavad väga ebatavalisi koosseise, osa neist on mitme solistiga soolokonotserdid 9. J. S. Bachi kammermuusikast ülevaade.
Georg Friedrich Händel (1685 - 1759) sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. 18-aastaselt läks ta kodust ära (õppis viiulit Buxtehude juures Lübeckis) Hamburgi kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. 1719
Händel tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude 3 tütar oli nende jaoks liiga vana. Samal põhjusel loobus Marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka Johann Sebastian Bach. Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta Toskaana suurhertsogi poega. Arvatavasti oli see prints Gian Gastone de Medici, kuigi Mainwaringi andmetel
2. Sündis Saksamaal Eisenachi linnas muusikute perekonnas. 10.a jäi ta orvuks, teda õpetas vanem vend. Õppis Lüneburgi Michaeli koolis, kus laulis ka kooris. Sai klavessiini, oreli, viiulioskuse. Talle jättis sügava mulje prantsuse muusika ja just Lüneburgi koolist pärinebki ta huvi organisti ja orelimuusika vastu. 3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3. Töökohad Wimaris, Arnstadtis organistina ja Mühlhamenis. Võttis reisi ette Lübeckisse orelivirtuoosi D. Buxtehude juurde. Eesmärgiks oli ,,maad kuulata", kas vananev organist äkki järeltulijat ei vaja. Aga kuna ta tema tütrega ei abiellunud, siis suundus tagasi Arnstadti. Seal ta vallandati, siis töötas Mühlhamenis. 4. Mis juhtus Weimaris 1708-1717 ? 4. Temast sai hertsog Wilhemi õukonnaorganist ja kammermuusika esitaja. Tema teoseid mõjutas Itaalia ja prantsuse teoste noodid. Siis sündis tema enamik oreliteoseid. Ta lahkus seal solvununa kuna ei saanud tahetud tööd ja enne seda ka arestiti.
Minu ees oli Maarja seitsmeharuline põrandalühter, selle taga oli risti löödud Jeesus Kristuse maal ning maali kohal oli suur aken punaste ja siniste mosaiikpildikestega. Seinte peal oli palju mäletustahvleid ehk epitaafe. Meist paremal oli väike orelirõdu ning meie ees kõrgel lae all oli suurem orelirõdu. Suurele orelirõdule tuligi Andres Uibo. Tal olid pikad hallikaspruunid juuksed ning seljas oli hall kampsun. Esimene lugu oli Dietrich Buxtehude Preludium in C (BuxWV 137). Pala algas pika madala noodiga, loo algus oli väga dramaatiline ja vihane. Mõne aja pärast oli hetkeline rõõmsate nootidega koht ning peale seda läksid noodid taaskord madalaks ja süngeks. Sünged ja rõõmsad noodid olid teoses segamini üksteise taustal. Teose lõpunoodid tundusid olevat rahulolevad. Kolmas lugu oli Bachi ,,Von himmel hoch da komm ich her" (BWV 700) . Teos hakkas madalate nootidega, kurvalt, masendavalt, nördinult, pettunult
Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob Frobergeri ja Dietrich Buxtehude loomingut. Kui uskuda tema hilisema õpilase Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muuhulgas Bachi eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach.
Temokust oli lugudel piisavalt ning ei tekkinud unelemise tunnet. Samas meenub mulle orelimänguga alati kirik, samuti ka selles saalis, mis tõttu liiga tempokad lood tundusid võõrad minu jaoks. Kolmandaks esinejaks oli Denis Kasparovits, kes jättis mängijana kõige sümpaatsema mulje, kui välja arvata nende õpetaja Andres Uibo. Kui teistel esinejatel käisid abiks õpilased, siis temale tuli appi Uibo ise. Kasparovits, kes sai III preemia D. Buxtehude interpretatsioonikonkursi ning esines ka Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil (TROF), alustas oma esinemist ainult jalgadega, ning algus oli väga kõva tempoga. Mina ei olnud kunagi varem näinud, et orelit mängitaks nii kiiresti jalgadega. Ma saan aru, kui inimene suudab oma käsi ja sõrmi nii kiiresti liigutada, kuid tervet jalga. See näitas juba omaette klassi teiste esinejate ees. Tema repertuaari kuulus üks väga pikk lugu Bachilt, mida aitaski
) Händel: On see koht vaba? Bach: Jah, võtke istet. (mõlemad paar suutäit söönud, tekib meeste vahel vestlus.) Händel: Olete kohalik? Bach: Jah, pole riigist välja reisinud, ainult Saksamaa piires. Olen olnud Weimari linnas, Lübeckis, Mühlhausenis ning teistes Saksamaa linnades. Händel: Kuidas meeldisid need linnad, mis viis Teid nendesse kohtadesse? Bach: Linnad olid väga kenad, puhas ilu silmale. Kuna olen muusik, siis Weimari linnas olin õukonnaviiuldaja, Lübeckis Buxtehude juures käisin õppereisil ning olin organist Mühlhausenis. Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka Hamburgis, elanud Londonis ning Itaalias õppisin ooperit. Bach: Ma pole elus ühtegi ooperit kirjutanud, olen keskendunud rohkem orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat
Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist. Arnstadt (17041707) Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 84 kuldnat.. Lisaks sellele oli Arnstadti Uue kiriku orel täiesti uus. Varsti tekkisid aga probleemid. Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi loominguline julgus. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis lubatud nelja nädala asemel neli kuud. Kui ta hiljem konsistooriumi ette kutsuti, siis heideti talle ette nii omavolilist puhkusevõtmist kui ka keerulisi ja liiga pikki orelisoolosid, mis kogudust ärritasid. Varsti pärast seda Bach Arnstadtist ka lahkus. Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud
kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja Lübeck. Hambrugis avati 1678 Saksa esimene ooperiteater, kuid veel siiski eelistati itaalia ooperit Reinhar Keiser (1674-1739) Aastast 1641 maailma vanim kontserdisari Abendmusik Lübecki Maarja kirikus (pildil). Dietrich Buxtehude (1637-1707) Maarja kiriku organist Orelimuusika põhizanride väljakujunemine Jakob Forberger, Johann Pachelbel Uus vorm- fuuga Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm Aluseks meloodialõik ehk teema Teemal on kaks kuju: algkuju(lad k. dux) ja vastus(lad k comes) Ekspositsioon ehk alguslõik Suurimaks fuugameistriks oli Johann Sebastian Bach Kirikukantaat
aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiuldajana. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. 1703.-1707. aastal elas Bach Arnstadtis, kus töötas linnaorganistina. Sel ajal tegi ta ka õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde, mis jättis tema loomingusse sügava jälje. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei
Saksamaa põhjaosas. Teismeliseeas sattus Bach eri Saksamaa paikadesse, kus ta peamiselt töötas kirikutes orelimängijana. Bach valdas teismeliseeas palju erinevaid instrumente, hinnates kõige enam orelit, kuid tema esimeseks tööotsaks oli siiski viiuldaja koht Weimari õukonna orkestris. Sinna ei jäänud ta eriti kauaks, üsna varsti võttis Bach vastu Arnstadti kiriku orelimängija koha. Kuna Bachi oli noorusajal tugeval mõjutanud helilooja Buxtehude looming lahkus ta Arnstadtis õppereisile Lübeckisse, et võtta helilooja käest tunde. See lõppes neljakuuse äraolekuga, mis tekitas Bachile oma tööandjatega probleeme. Mitte ainult selle tõttu, et teda ei olnud tervelt neli kuud kohal, vaid ka selle tõttu, et tagasi tulles kirjutas ta arenenud, ebatavalises stiilis, mis ei olnud just see, mida oodati. See oli hea muusika, kuid lihtsalt omast ajast natukene ees
Helisev katekismus Kontsert toimus Narva Aleksandri kiriku tornisaalis. Toimumisaeg oli 19 oktoober, kell 18.00. Laulis kontserdil Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Kavas olid Buxtehude, Bach, Telemann, Luther. Samuti lauldi ka Taize kogumikulaule. Kohta oli küll vähe tornisaalis, aga inimesed olid toredad ja lasid abistavalt treppidest läbi. Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat.
BAROKKMUUSIKA Barokk kunsti- ja muusikastiiline tekkis 16.-18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugani keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19.sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630m keskmine periood 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 aastatel. Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Küll aga mõjutas muusikat tol ajal levinud afektiõpetus. See oli ratsionaalne õpetus inimese tundeseisunditest ning selle seisukoha kohaselt oli muusika ja kunsti eesmärgiks rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Seetõttu on barkokkm...
Peale kooli lõpetamist Lünenbergis 1703. aasta jaanuaris pakkus Johann Ernst III talle tööd viiulistina ühes väikeses orkestris Weimaris. 18 aastaselt sai ta tööd ühes väikeses linnas nimega Arnstadt, ta töötas seal aastatel 1703- 1707 linnaorganistina. Oktoobris 1705. aastal lahkus Johann Sebastian Bach Arnstadtist ja läks Põhja-Saksamaale Lüübeckisse, kus ta võttis tunde heliloojalt ja organistilt Dietrich Buxtehude`lt. Lübecki reis inspireeris teda ja ta sai entusiasmi. Ta kandideeris Weimari hertsogi kammermuusiku ja organisti kohale.Weimaris töötas ta 1708-1717 aastatel ning kirjutas sel perioodil palju oreliteoseid ja kantaate. Sel perioodil hakkas ta välja töötama Väikest Organumi Raamatut, mis koosnes traditsioonilistest Lutheri koraalidest. Duke Ernst August abiga tutvustati Johann Sebastian Bachile õukonda Anhalt-Cöthen,
loomingule) 1703. aasta algul sai 18-aastane abiorganistina. Bac õukonnaviiuldaja koha I Hamburg (1703-1706) Weimaris. Natuke hiljem vabanes Hamburgis sai Händelist kõigepealt Arnstadtis organisti koht, mille ta viiuldaja Saksamaa tähtsaimas sai ilma konkursita. Õppereis ooperiteatris, varsti aga istus ta Lübeckisse Dietrich Buxtehude klavessiini taga ja juhatas orkestrit juurde jättis väga selge jälje Bachi ning 1705 tulid lavale ta esimesed loomingusse. ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". II Weimar(1708-1717) II Itaalia ja Hannover (1706-1712) 1708. sai Bachist Weimari hertsogi Roomas ja Napolis puutus ta kokku
ka ilmalik muusika. Uus teistelt maadelt. Sündis saksa valitseja Charles II võttis oratoorium, fuuga ning vastu mõjusid Prantsusmaa passioon. muusikaelust (eeskuju Louis XIV), võeti üle nt avamänd ja JeanBaptiste Lully (1632 retsitatiivid. Lavastati nii D. Buxtehude orelimuusik 1687) prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus zanr Michael Praetorius (1571 Asutas 16 mängijast koosneva õukondlik maskietendus 1621) esimeste õukonnaorkestri, oli kuninga (mütoloogiline). Etendati ka saksakeelsete vaimulike perekonna muusikaõpetaja. nn semioopereid, milles kontsertite looja
kiriklike ülemuste, õpilaste ja kogudusega. Kogu jõu ja innuga andus ta loomingulisele tööle. 1704. Aasta kevadel kandis Bach ette on lihavõtte-kantaadi ,, Denn du wirst meine Seele nicht in der Hölle lassen". See on tema üks kõige varaseimaid teoseid, mis on säilinud. 1705. aasta lõpus lõpul läks Johann Sebastian Bach jalgsi Lübecki. Ta tahtis tundma õppida ja uurida põhja-saksa orelikoolkonna ühe suurima esindaja - tol ajal kuulda Dietrich Buxtehude kunsti. Kuid juba esimesel päeval kuulis Bach 68- aastase organisti Buxtehude mängu. See avaldas Johann Sebastian Bachile väga suurt muljet. Plaanitud nelja nädala asemel veetis Bach Lübeckis neli kuud. Lübeckis võtts Bach Buxtehudelt kõik, mis suutis, ja pöördus alles siis tagasi Arnstadti. Reis Lübecki iseloomustab veenvalt Bachi loomingulist sihikindlust. Muusikas nägi ta elu eesmärki ja mõtet. Muusika oli Bachile tõeliseks elufilosoofiaks ja loominguline
,,Tantsumuusika kogumiku". Lasi trükki esimesed Saksakeelsed vaimulikud kontserdid. Peale 30. aastast sõda kerkis esile Heinrich Schütz. Teda peetakse Saksa muusika isaks, julgustas noori muusikuid kirjutama Saksakeelseid teoseid. Pani aluse Saksa oratooriumile. Pärast sõda said Saksamaal kultuurikeskusteks Hamburg ja Lübeck. Hamburgist sai Saksamaa ooperikeskus. 1678 esimene ooperiteater. Lübeckist sai kirikumuusikakeskus. Kirikumuusika helilooja Dietrich Buxtehude (tähtsaim organist). Tema loomingu tähtsaim osa orelimuusikal. Kuulsamaid barokkmuusikaheliloojaid on Georg Philipp Telemann. Kirjutas 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi, passioone, oratooriume, tohutul hulgak kammermuusikat. Ooperite sisu julge ja fantastiline.
On andnud ka väga palju soolokontserte ja osalenud ka suurvormidel. Oliver Kuusik on hinnatud eesti kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Uku Joller on esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil, sh Buxtehude ja Bachi kantaadid, Bachi "Magnificat", "Jõuluoratoorium" ja "Johannese passioon", Händeli "Messias" jt, laulnud ka Göteborgi Sümfooniaorkestri solistina 1995 Neeme Järvi juhatusel. Praegu osaleb ansamblites Tallinn Baroque ja Vox Clamantis, Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertidel ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias. Märt Jakobson on laulnud ooperite kontsertettekannetel, nagu V. Kapp "Lembitu" (Alobrand). On esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Poolas, Valgevenes ja Venemaal.
· Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas
· Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga
Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. 1703 käisid Händel ja ta sõber Johann Mattheson Lübeckis Buxtehudel külas, huvitudes vabanevast organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide
tavlilst isad, vanemad vennad, onud või sugulased(õpetades ka ise oma poegi ja kaugeid sugulasi). Olulise osa sai B 14.a-t vanemalt vennalt(Ohrdurfi organisti). B õppis seal orelit mängima ja tutvus moodsa orelimuusikaga. 2.1 Stiili kujunemine, mõjutused Oreli õppimine ja moodse orelimuusika õppimine venna juures Ohrdurfis. Lüneburgids õppimine, selle koha orelimuusikaga tutvumine ja prantslastest koosnevas Celle orkestris mängimine. Lübeckist D.Buxtehude mõjutused. Kohtumine ja õppereis D.Buxtehude juures. Tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult peale õppereisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. Weimaris hertsogit teenides Couperini ja Vivaldi teosed. Õhgeks mõjutajaks - venna(Ohrdurfi organisti) juures õppides orelit mängima ja tutvus moodsa orelimuusikaga. Lüneburgis õppides võttis Lüneburgi aadlikooli õpetaja B kaasa peamiselt
väljakujunemine 3)1680-1740 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muusikaline barokistiil on pärit itaaliast- olulisemad tõuked andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Itaalias kuj. enamik ajastu zanridest ning itaalased (nagu renessansi ajal madalmaalased)olid kõigis muusikavaldkondades. 3.Vaimulik muusika: oratoorium ja passion(Schütz, Händel, Bach) Vaimulik kontsert (Schütz), Vaimulik kantaat (Buxtehude, Bach) Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta,üksnes muusikaliste vahenditega.Oratooriumim kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga Aegamisi tungivad sisse monoodia elemendid : a)lavategevuseda , läheneb vaimulikule ooperile b)kontsertliku esitlusega Passioon- Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Oratooriumi heliloojad- Schütz, Händel, Bach.
a ilmunud „Vaimlik koorimuusika“(Geistliche Chormusik) 10 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Saksamaa peamisteks muusikakeskusteks said Hamburg ja Lübeck. Hamburgis avati 1678. aastal Saksamaa esimene ooperiteater. Hamburgi tähtsaim ooperilooja oli Reinhard Keiser. Kirikumuusika tähtsaim keskus oli Lübeck. Lübecki Maarja kiriku kuulsaim organist ja ajastu üks väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude. Tema loomingu tähtsaim osa on orelimuusika. Tema juures õppis ka Bach. Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli fuuga. Selle aluseks on meeldejääv meloodialõik, mis kordub eri häältes. Teemal on 2 kuju: algkuju ja vastus laadi V astme helistikus. Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a kandis Tallinna
Heinrich Schütz (1585-1672) ,,Taaveti psalmid", ooper"Daphne" 3 Valetin Meder (1649-1719) ooper ,,Kindlameelne Argenina" Georg Philipp Telemann (1681-1767) ooper ,,Pimpinone", oratooriumid ,,Päevaajad" ,,Kohtupäev" Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:1.Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II.Weimar(1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. III.Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta
annaabi.ee 
