Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bulgaaria ülevaade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bulgaaria, rahvastik, doonau, turism, sofia, madalik, bulgaria, rila, rumeenia, jõgi, veinid, aare, vanima, makedoonia, marica, madaliku, türklased, sektor, raudtee, sophia, cabernet, sauvignon, chuck, norris, serbia, varna, hektarit, järved, mineraal, madalikud, suubub, rumeenias, makedoonias, päevalill, raudteed, sild, karpkaladmaaGeograafiline asend. Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..................................................................
Geograafia BULGAARIA Referaat SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on Bulgaaria. Ma ei tea Bulgaariast eriti palju ning seega arvan, et töö tuleb minu jaoks küllaltki huvitav. Bulgaaria asub Euroopa kaguosas Musta mere läänerannikul. Põhjas on Bulgaaria naabriks Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia. Bulgaaria pealinn on Sofia. Majanduslikult on Bulgaaria suhteliselt nõrk riik ja suur osatähtsus riigi majanduses on töötleval ja hankival majandusel. Töö käigus tahaksin rohkem teada saada Bulgaaria pinnamoest ja kliimast, Bulgaaria majandusest ning sealsete elanike eripäradest ja kommetest. BULGAARIA Geograafiline asend: Bulgaaria asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on
Bulgaaria 11a klass 2011 Minu kaart: Kui ma peast Bulgaaria kaardi joonistasin, läks mul riigi põhjaosaga natuke nihu. Mina joonistasin kaardi suhteliselt ühtlaselt, aga kaardi peal tuleb loode osa pealt teravam nurgake, mille mina välja jätsin. Samuti on Bulgaaria mere poolt veidi kumeram, kui mina selle joonistasin. Geograafiline asend. Paikneb Balkani poolsaarel. Bulgaaria põhjanaabriks on Rumeenia, lõunanaabriteks on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pikkuskraad Bulgaarias on 25´ E Laiuskraad on 43´ N
123 123 10 klass Bulgaaria Referaat geograafias 123 Bulgaaria Bulgaaria asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril. Samas Bulgaaria asub Euraasia laama ääreosas. Riigis leidub maavarasid. Vulkaanipurseid Bulgaarias ei esine, kuid võib esineda mitte tugevaid maavärinaid, laviine mägedes ja suurt tulvavett. 1 Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy.
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus:
Riigi iseloomustus Bulgaaria Vabariik ( ) Bulgaaria on riik Kagu-Euroopas Euraasia mandril Balkani poolsaare idaosas. Selle riigi naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria asub Musta mere läänerannikul Vahemere lähedal, kuid pole sellega ühendatud. Bulgaaria on üsna kandilise kujuga, meenutades pooleldi ristkülikut. Bulgaaria asub koordinaatide 41° N-44°N ja 22°E-29°E vahel. Pealinn on Sofia koordinaatidega 42° 42' N ja 23° 20' E. Sofia asub linnulennult 1800 km kaugusel Tallinnast. Bulgaarias on kellaaeg sama, mis Eestiski ehk kellaajalised erinevused puuduvad. Rahvaarv Bulgaarias on 7 093 635 inimest aasta 2011 seisuga. Eestiga võrreldes on see riik rahvaarvu poolest mitmeid kordi suurem, kuid siiski võrreldes seda Euroopa või teiste riikidega maailmas, siis on 7 miljonit üsna väike rahvaarv.
SINUKOOL SINUKLASS SINUNIMI Bulgaaria Referaat Keila 2010 2 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Pinnamood lk 4 Puhke keskused lk 5 Kokkuvõte lk 6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Sissejuhatus Bulgaaria on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige. Bulgaaria pindala on 111 003 km2 ning seal elab umbes 7 606 600 inimest tihedusega 69,3 in/km2 . Riigi SKT on 75,084 miljardit mis on 10 973 USD elaniku kohta. Bulgaaria on üks vanemaid riike Euroopas, asutatud 681. aastal. Tema ajalugu mõjutab asend Euroopa ja Aasia piirialal. Umbes 85 % elanikkonnast on õigeusklikud kristlased ja 13 % moslemid
Referaadi teemaks on Musta mere tutvustamine ning kirjeldamine. Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin
Kreeka ühines NATO-ga 1952. Sõjaväeline diktatuur, mis 1967 peatas palju poliitilisi vabadusi ja sundis kuninga maalt põgenema, kestis seitse aastat. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. 1981 ühines Kreeka EL-ga. 3 2. Geograafiline asend ja selle mõju majandusele Kreeka asub Lõuna-Euroopas Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 129 000 km2 ja pealinnaks on Ateena. 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m). Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid
............................................. 15 Välisinvesteeringud.......................................................................................................................... 15 Majandusharud................................................................................................................................. 15 Teenustesektor.............................................................................................................................. 15 Turism.............................................................................................................................................. 15 Transport.......................................................................................................................................... 18 Pangandus ........................................................................................................................................ 19 Energiamajandus..............................
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,kool,klass
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal. Türgi ekspordib rõivatööstuse toodangut (naiste ja meeste valmisriideid ,T-särke jms), televiisoreid ,autosi,naftat ja naftatooteid. Impordib aga naftat,mootoridetaile,kulda,ravimeid ja puuvilla. Türgi peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa,Itaalia ,Suurbritannia,Usa ja Prantsusmaa. Transport Türgis on 8,679 km pikkune raudteedevõrk. Autoteede kogupikkus on 426,951 km. Türki on võimalik minna auto või bussiga läbi Bulgaaria ,Kreeka ,Iraagi,Iraani,Gruusia ja Süüria. Rongiga saab minna läbi Saksamaa ,Ungari ja Bulgaaria ning rongi viimane peatus on Türgi pealinn Istambul. Türgi transpordisüsteem ja teede kvaliteet on küllalt normaalsed. Kuigi pikemaid otsi saab ka lennata, saab hästi ja odavamalt hakkama busside-rongidega. Rongi võiks soovitada pikemateks ja suuremate linnade vahelisteks öisteks sõitudeks, bussidega peaks saama kohale aga peaaegu mistahes kohta.
● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides. ● Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks. ● Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses ELi partneritega ning täielikud diplomaatilised suhted on sõlmitud peaaegu kõikide maailma riikidega. Kreeka toidukultuur ● Tüüpilist Kreeka söögikohta nimetatakse tavern´iks
Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist
Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maakohtades ning nende levik oli tugevalt seotud põllumajandusega. Seega on teada, et riigi sise- ning äärealadel oli asustus väga erineva tihedusega. Türgi Euroopa osa ning läänerannikud olid tihedaimalt asustatud alad. Anatoolia sisemaa ning idaosa hõlmavad küll 2/3 kogu maa pindalast, kuid seal elab vähem kui pool riigi elanikest. 2005. aasta seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta. Türgi rahvastik on suhteliselt noor- 25,5% inimestest on 0-15 aastased. Üle 1 miljoni inimese on mitte-türklased ning 1 miljon on Türgisse elama asunud välismaalt. Keskmine eluiga meestel: 70 a Keskmine eluiga naistel: 75 a Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) Elanikkond: Põhiliselt türklased.
7 15-64.a vanused 50,364,702 25,461,885 24,902,817 102.2 65+ a. vanused 4,531,608 2,077,810 2,453,798 84.7 · Rahvastikupüramiid: · Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-65 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65a+: 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) · Türgi rahvastik on suhteliselt noor- 25,5% inimestest on 0-15 aastased. · Keskmine eluiga meestel: 70 a Keskmine eluiga naistel: 75 a See on suhteliselt kõrge eluiga. · Sündimus- 19 Suremus- 6 Imikusuremus- 25 · Sündimus on viimase viie aasta jooksul mõnevõrra vähenenud. · Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste arv ületab tüdrukute oma. · Türgi on kaasaegse rahvastiku etapis. · Suuremad linnad ja linnastud:
............................................................12 2 Geograafiline asukoht Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Üldandmed Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal
Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) Riigikeel: kreeka keel Pealinn: Ateena Pealinna rahvaarv: 664 046 (2011) Pealinna koordinaadid: 37° 59′ N, 23° 44′ E Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4 Arengutase
Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse. 2. Kreeka lipp ja vapp 2.1. Kreeka lipp Kreeka lipul on 9 horisontaalset triipu, mis vahelduvad omavahel sinise ja valgega. Üla- ja
Türgi on sild Euroopa ja Aasia vahel. Riik asub kahes maailmajaos. Vaid 3% Türgi maa-alast asub Euroopas. See Euroopa osa on Ida-Traakia piirkond. Kogu muu Türgi hõlmab Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia, mis kuulub Aasiasse. Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2
Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13) Peaaegu kogu Kesk-Euroopa asub parasvöötme kontinentaalses valdkonnas. Seda kliimavöödet iseloomustavad soojad suved ja külmad talved,
Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed. Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid
Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. 6 3.LOODUS Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegastatsioonivormid. Austria on merepiirita maa. Tema territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad. Austria asub mõõduka kliima tsoonis. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel
ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannik on kokku umbes 16,000km pikk, millest pool moodustavad tuhanded saared. Rannikut iseloomustavad rannad, mis on mitu kilomeetrit pikad, liivarannad, lahed, koopad, mida ümbritsevad järsud mäenõlvad, tume liiv, mis on iseloomulik vulkaanilisele pinnasele ja puhas ning läbipaistev vesi. 2006 aastal Kreekal on 404 randa ja 5 sadamat, mis asuvad allpoolt merepiiri. Enamus Kreeka rannikust on vabalt ligipääsetav, kus saab nautida erinevaid veespordialasid.
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask,
aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine. Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20
Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline 2|Page tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Pinnamood Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksamaa madalik, Kesk-Saksamaa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk- Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad
Piiri pikkus on 4'566 km. 891 km on ühine Valgevenega, 428 km Poolaga, 90 km Slovakkiaga, 103 m Ungariga, 176 + 362 km Rumeeniaga, 940 km Moldovaga ja 1576 km Venemaaga. Rannajoon on 2'782 km pikk. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elas juulis 2013 2'847'200 inimest. Ukrainas räägitakse ukraina keelt. Rahaühik on krivna. Ukraina asub Ida-Euroopas, Musta mere ääres. Riiki ümbritsevad põhjast Venemaa ja Valgevene, idast Venemaa, lõunast Must meri, edelas Moldova ja Rumeenia ning läänest Poola, Slovakkia ja Ungari. Ukraina pinnamood on mitmekesine.70% territooriumist katavad madalikud, 25% kõrgustikud ja 5% mäestikud. Riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina Karpaadid. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides. Ukraina territooriumil asub viis kõrgustikku- läänes Volõõnia-Podoolia ja Dnepri, idas Aasovi, Donetsi ja Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas ja Musta mere
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel
Ukraina Geograafiline asend: Ukraina asub ida-Euroopas Musta mere ääres. Ukrainast läände jäävad Poola, Rumeenia, Moldaavia ja ida poole Venemaa.See jääb 44-53 põhjalaiuste ja 25-40 idapikkuste vahele. Kogu maismaa on 579 330 km2 ning merepiir on 24 220 km2 pikk. Tartust on Ukraina pealinna Kiievisse linnulennul umbes 2250 km. Ukraina pindala on 603 550 km2; Eestist on see suurem umbes 13 korda suurem. Ukrainaga on enamvähem samasuurused Somaalia ( 637 tuh km2), Kesk-Aafrika Vabariik ( 622 tuh km2) ja Madaksakar (587 tuh km2 ). Pindalalt on Ukraina maailmas 52
Sissejuhatus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. 3 Üld info euroopa kohta Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti
annaabi.ee 
