Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest.
sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi levik · Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende
sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi levik · Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende
Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): - Ei tapa ühtegi elusolendit - Ei võta seda, mida mulle antud ei ole - Hoidun kõlvatust elust - Ei valeta iial - Ei tarvita joovastavaid jooke
Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ei ole Hoidun kõlvatust elust Ei valeta iial Ei tarvita joovastavaid jooke
sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sarnase kujutamisviisiga. Kuningas Asoka ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus budistlike sümbolitega tähistatud kapiteelid. Samal ajal hakati ehitama ka stuupasid (poolkera kujulise kupliga kaetud ehitisi). Ehitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Kunstis ei rõhutata erinevusi inimeste ja loomade vahel, sest inimese taassünni kaudu võib inimene sündida kellena tahes. Buddha õpetuse algusaastatel teda portreeliselt eriti ei kujutatud, alates 1. sajandist e.Kr said Buddha kujud tavaliseks. 1.-2. sajandil Grandharas loodud kujud loovad seoseid hellenismiga
mis on väga tähtis pühakiri Igapäevane elu · Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut. · Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest. · Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks. · Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust.
süütepommides ja 13. sajandil suurtükimürskudes. · Hiinas kasutati püssirohtu esialgu meditsiinis ja ilutulestiku jaoks. Hiina budism · Hiinasse jõudis budism tänu Kesk Aasia maadele 2. sajandil pKr. · 3. sajandil algas aktiivne tõlketegevus, mida peetakse tekstide tunnistamuseks ja budismi ajaloo alguseks Hiinas. · Mungad tõid Hiinasse oma valikul raamatuid. · Hiina budistliku mõtte areng on suuresti ära määratud tõlgitud budistlike tekstide valikuga. Abstraktsed kirjatööd täiuslikust tarkusest ja tühjusest. Suur Hiina müür · Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. · Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 200220 eKr kui esimene Hiina
Kesk ja PõhjaIndia suured kloosterülikoolid Nālandā , Vikramašīla ja teised toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri ja hariduskeskustena edasi kuni 12. sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt
vastuvõtmisega Väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu » Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani sealt alates hakkas tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma » Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid toimisid rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni kuni Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid » Budismi levimisel olulisteks tähisteks budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde » Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, mõjutades neid ise
Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad, kiviplokid kaetud skulptuuridega. N:
valitseja poeg Siddhartha Gautama. Tema sünni- ja surma aastat täpselt ei teata, kuid tõenäoliselt elas ta aastail 556-486 ekr. Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Ta otsustas otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha, ning poiss jääb mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia, tänu sellele samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest.
vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused. PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1. sajandil eKr pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja. Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (paali keeles või Tripitakaks sanskriti keeles), mis eesti keeles tähendab "Kolmikkorv". Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma. Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide (suutrade) kogu.
ühiskonda,kuna see näib neile võlts ja kale,neist on saamas võõrandunud individualistid,kes otsivad midagi puhast ja rikkumatut. · Salingeri tegelased üritavad välja astuda nn rottide võidujooksust ja protestivad kasuahnuse ning edukuseideaali vastu. · Küünilisuse ja võõrandumisega võitlevad inimesed ihalevad ning idealiseerivad laste mõtteilma. · Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahnusest. Romaanis "Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caufield, kes parandab enda tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude ajal. Holden visatakse halva õppeedukuse pärast erakeskkoolist välja.Kuna ta ei julge koju minna enne koolivaheaja algust elab ta hotellis ja seikleb New Yorgis ringi.
siis valisin Budismi, millest lähemalt rääkida. Sest Budism rõhutab väga palju kannatusele, mida pead siin maapeal läbi elama. Budismi aluseks on aga tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ja selle põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus ja see viib lõpuks sind Nirvaanasse. Selles religioonis on traditsioon, et Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Ta riietatakse kaunitesse kuningapoja rõivastesse, mille järel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest.
hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged hunnid · Valgete hunnide tulekuga hakkas India lagunemine · Valgete hunnide vallutustele suudeti küll piir panna, aga riik jäi mitmeks sajandiks veel killustatuks · Esines kaks religiooni, need olid hinduism ja budism · Mitmetes kohtades tekkisid budistlikud kloostrid · Kloostrites õpetati peale budistlike tõdede veel matemaatikat, astronoomiat, arhitektuuri ja teisi teadusi. · Tegelikult loetakse esimese aastatuhande teist veerandit kuldseks ajajärguks. HARIDUS · Brahanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel. · I aastatuhandel eKr tekkisid ning 12.-13. sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid. · Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus.
Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nland, Vikramasla ja teised toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise
ise suuremal või vähemal määral pidevas muutumises. Religioonid maailmakaardil Maailmareligioonide kaarti pole lihtne koostada. Selles toos tuleb ette mitmeid tõlgenduslikke ning statistilisi probleeme. Kõikides riikides ei peeta statistikat täpselt ja erapooletult. Samuti ei pea inimesed ennast selgelt ühe religiooni liikmeks. Jaapanis on näiteks tavaline, et inimene on ühtaegu sintoist ja budist abiellub shint, maetakse aga budistlike riituste kohaselt. Religioonide kohtumine võib viia sõja või ka sunkretismini (usundite segunemiseni). Uued usundid sünnivad olemasolevate usundite liitumisel. Nõnda on Haitil kristluse ning Aafrika hõimuusundi segunedes sundinud voodoo. Uued usundid kujunevad ka vanade usundite teisenedes, uuenedes. Nii on islamist sündinud bahai usk, taoismist aga nüüdisaegses Hiinas populaarne Falun Gong.
üritavad sellest osa saada lastega suheldes. Faktid Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga kestis väga vähe. Teisest abielust Claire Douglasega sündis kaks last. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema medõe Colleeniga, kellega on siiani abielus. J.D.Salinger teenis Teises maailmasõjas aastatel 194244. Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahistusest. "Kuristik rukkis" oli 20. sajandi üks keelatuim, kuid samas ka loetuim raamat. Romaani "Kuristik rukkis" pühendas autor oma emale. Mark Chapman tulistas John Lennoni pihta neli lasku. Pärast seda istus ta kõnniteele ja avas raamatu. Ta luges rahulikult mitu lehekülge oodates politsei saabumist. Selleks raamatuks oli Salingeri "Kuristik rukkis". Mark Chapman uskus, et raamat on
oma lapsepõlve kui ideaalset aega ja üritavad sellest osa saada lastega suheldes. Faktid Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga kestis väga vähe. Teisest abielust Claire Douglasega sündis kaks last. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema med-õe Colleeniga, kellega on siiani abielus. J.D.Salinger teenis Teises maailmasõjas aastatel 1942-44. Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahistusest. "Kuristik rukkis" oli 20. sajandi üks keelatuim, kuid samas ka loetuim raamat. Romaani "Kuristik rukkis" pühendas autor oma emale. Mark Chapman tulistas John Lennoni pihta neli lasku. Pärast seda istus ta kõnniteele ja avas raamatu. Ta luges rahulikult mitu lehekülge oodates politsei saabumist. Selleks raamatuks oli Salingeri "Kuristik rukkis". Mark Chapman uskus, et raamat on
Kuid pikapeale jäi peale kaastunne teadmatuses vaevleva inimkonna vastu ning Buddha hakkas oma õpetust kuulutama. Tema õpilasteks said need askeedid, kes pöördusid temast ära. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust, 45 aastat. Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80-aastasena. Budismi allikad ja õpetus Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust ,,Tripitaka". Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelesa. ,,Tripitaka" ehk ,,Kolmikkõrv" kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele ehk nn kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn õpetuskorvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab
Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks.
Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks.
Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana
töid kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid väljaspool Eestit. Budismi nn praktilist külge esindas peamiselt 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud budismi propageerija Karl Tõnisson ehk Vend Vahindra (18731962), kes juba 1893. aastal oli Burjaatias budismiga kokku puutunud. Lõpetanud siin regioonis tegutsemise, jõudsid tema ja ta järgija Friedrich Lustig enne Teist maailmasõda Birmasse, kus nad tegutsesid budistlike munkadena. Budismi laialdase leviku üheks oluliseks osaks on alati olnud (lisaks buddhadharmat vahendavate elavate õpetajate ja Buddha õpetust järgiva/teostava sangha olemasolule) ka emakeelse pühakirja olemasolu. Sellest seisukohast lähtudes võib eesti budismi laialdasema leviku alguseks pidada 1960. aastate lõppu ja 1970. aastaid, mil eestlastest teadlased eesotsas Linnart Mälliga hakkasid algkeelseid budistlikke tekste tõlkima. Alates 1960. aastatest on Linnart Mälli tõlkes
tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse. Tiibetlased olid viimane Aasia rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid. Keskvõimu toel toimus tiibetlaste pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult. Kuid Tiibeti religioon bön ei surnud välja, vaid mitmed böni aspektid imbusid budistlikku õpetusse. 1 Erinevad kloostrikoolkonnad 1 Bön. Enne budistlike misjonäride saabumist oli bönil kaks peamist voolu üks oli preestriusund, mis teenis varaseid Tiibeti kuningaid. (vt järgmine lk) Kuna kuningad olid pühad valitsejad ja nende matuseriitused olid eluliselt tähtsad, oli böni preestrite peamiseks ülesandeks monarhiat toetavate rituaalide järjepidevuse hoidmine. Teine böni vool oli samanistlik usund, mis toetus külakogukondadele. Samaanid olid jumalakartlikud pühitsetud, kes suutsid
Radikaalne tiib(Mao Zedong) pooldas hiina suletust. Deng Xiaopingi majandusreformid Eraettevõtlus, põllumajanduse poliitika, odav ja ulatuslik tööjõud. Hiina ühe lapse poliitika (1979-tänapäev) Rahatrahvid vanematele, meeste ülekaal, rahvastiku vananemine. Hiina võimude repressioonid sajandivahetusel 1999 aasta massirepressioonidel tapeti ligi 2700 Falun Gongi liiget ning enam kui 100 tuhat saadeti sunnitöölaagritesse. Budistlike munkade ülestõus Tiibetis. India 20. sajandi alguses. India oli Ühendriikide koloonia. I Maailmasõja ajal lubati Indiale omavalitsus, mille tagajärjel tekkis Rahvuskongress. Ühte suunda erakonnas juhtis Mahatma Gandhi(1869-1948) Algatas kodaniku allumatuse kampaania: Kampaania keelas järgnevaid asju: seaduste rikkumine, koostöö inglastega, alkoholi tarbimine, Inglise kaup, Inglise koolid, tööseisakud ja meeleavaldused. Mahatma Gandhi (paremal) koos Jawaharal Nehruga, 1937
Euroopa omast. Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Arhitektuur Indias on arhitektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud massivseid ehitisi Buddha mälestuseks. Tuntuim on Sarnathi stambha. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Võimalik, et stuupa on välja
Selle pealinn oli Pataliputra ja see asus Gangese jõe ääres. India lagunemine algas 5. sajandi teisel poolel, kui Indiasse tungisid valged hunnid. Lõpuks suudeti valgete hunnide vallutustele vastu hakata ja piir panna, aga riik jäi sajanditeks veel purunenuks. Indias hakkas esinema kaks religiooni, nendeks oli hinduism, mida esines rohkem ja budism, mida esines vähem. Küll aga tekkisid budistlikud kloostrid, kus õpetati peale budistlike tõdede veel astronoomiat, matemaatikat, arhitektuuri ja palju teisi teadusharusi. Esimese aastatuhande teisest veerandist on pärit mõningad tähtteosed ja siis kirjutati ka esimene raamat algebrast (matemaatika haru, mis uurib tehteid ja omadusi). Tänu araablastele, kes tõlkisid India rahvaste tööd araabie keelde, tänu sellele said paljud India teosed tuntuks Euroopas. II aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistani muhameedlased, kelle juhiks oli Muhammad Ghuri ja kes 1193
Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nālandā, Vikramašīla ja teised toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud moslemitest türklased need hävitasid. Budismi levik Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seega budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. sajandil ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. sajand, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale. Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud
Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist lõvidega kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Kõik uhkemad ja silmapaistvamad ehitised Indias ning selle ümbruses on vähemal või rohkemal määral seotud usuga. Stuupad 3. sajandil eKr hakati ehitama ka stuupasid- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid riiki püstitada umbes 84 000. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas
Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka laskis neid oma riiki püstitada umbes 84000 tükki. Indias on arhidektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks ja eraldi neist kahest rääkida on raske. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes
Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. *Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks.
2. T. otsstatavus – teeb kõik ise läbi 3. T. Kõne – ei räägita tühja 4. T. Tegu – ei tehta teistele kannatusi 5. T. Amet – ei peeta ametit, mis põhjustaks kannatusi 6. T. Püüdlus – jätkuv pürgimine 7. T. Meditatsioon (tähelepanu) – panna kõike tähele ja olla teadlik 8. 72 – täiuslik meditatsioon, pidev seisund jaotused mida tehakse. - Budistlike kogukondade põhilised elus järgitavad reeglid: 1. Mitte tappa (maad ei tohi harida) 2. Mitte varastada 3. Mitte rikkuda abielu 4. Mitte valetada 5. Alkoholi/narkootikumi keelt ------------------------------------ Munkade lisa 6. Söögi piirangud – 1x päevas, ei sööda liha 7. lõbustuste keeld – tantsimine jne 8. ehete, lõhnaõlide keeld – hõbe/kuld eriti 9. kõva ase
Üle 100 000 inimese kõneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkõige pagulaskonnas Indias. (Denwood 1999. 06.01.17) Muusika Tiibeti muusika peegeldab suuresti trans-Himaalaja ala kultuuripärandit, mille südamikuks on Tiibet, kuid tiibeti etnilisi rahvusrühmi leidub ka Nepaalis, Bhutanis ja Indias. Tiibeti muusika on peaasjalikult vaimulik, seda peamiselt tänu budismi mõjule. (Goldstein 1982. 06.01.17) Lama Mani traditsioon Lama Mani traditsioon ehk budistlike mõistujuttude jutustamine laulu läbi sai algus juba 12.sajandil. Laule esitasid siis rändjutustajad, kes reisisid külast külla. Neil olid ka kaasas budistlikud thangka joonistused, mis aitasid kuulajaskonnale õpetust selgitada. (Goldstein 1982. 06.01.17) Arhitektuur Tiibeti arhitektuur on tugevalt mõjutatud India ja Hiina arhitektuuri poolt ning selles kajastub budistlik lähenemine. Budistlikke palverattaid leidub koos paari hirve või draakoniga iga Tiibeti Gompa juures
kuninglikke valitsemist maa, taeva ja iidsete veeda jumalate üle. Stuupat ümbritseva kivist aia või piirde küljes asuvad asuvad väravad (nn torana) avanevad igasse nelja ilmakaarde. Sellega taheti näidata, et inimesed igas neljast universumi osast tulid austust avaldama Suure Õpetaja mälestusele. Need väravad olid tavaliselt kaunistatud skulpturaalsete nikerdustega, mis tähistasid Buddha elukäiku, samuti budistlike pühakukujude ja teiste taevaste olenditega. Nagu keskaegsete kirikute portaalidki, polnud nende eesmärk eelkõige mitte ornamentaalne vaid usuline - juhendada usklike, kes olid sisenemas pühasse ruumi. Isegi stuupa põhiplaan oma kultuslikku iseloomu, sest oma geomeetriliste kujunditega moodustab ta sümboolse diagrammi, kus nelinurkne aed oma nelja värva ja ümmarguse stuupaga keskel kujutab endast iidser päikesesümbolit svastikat.
Uuema kirjanduse kordamiseks 1)Millal arenes välja trükikunst? Mis olid esimesed raamatud, mida trükiti? Tööstusliku puukoltsidega trükkimise algus 1609 a. Hideyoshi rüüsteretkedga Koreasse toodi kaasa ka trükipresse ning plokktehnika asendus tinaladumistehnikaga, mille juurde aga pöörduti tagasi juba 1626. aastal. Kuni 1650ni trükiti hiina ja jaapani klassikat, ajalugu ja luulet, budistlike tekste, erialakirjandust samuraidele, praktilisi raamatud, mis pakkusid huvi ka chnin`idele, kultuurialaseid raamatuid. 17. Sajandil trükiti üle 10 000 raamatu. 2)Mis on iseloomulik Edo aja luulele? Edo aja luulele on iseloomulik meelelahutuslik humoorikas luulevorm haikai. Keskaja lõpupoole tekkis renga-traditsiooni alusel uus luulevorm. See luulevrom haikai e haikai no renga muutus uusajal peamiseks luulevormiks. Haikai arenes välja klassikalise ja tavakeele,
(vaimulikeks). Budismis osutab see sangha liikmeks saamisele. ajajärk Iisraeli ajaloos, 586-538 eKr mil toimus Judaistlike usutraditsioonide kogumine ja üleskirjutamine Paabeli jõe kallastel - judaismi kujunemise algus päeval (meie kalendri järgi 15. 21. juuli). Paasapüha on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes pä on pühad päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo ehitis budistlike reliikviate jaoks Kagu-Aasias, sageli mitmekihiliste tornidega vt. paasapüha hinduismi pühakirjad (350-950 pKr), mille hulka kuuluvad müüdid, mis räägivad nii hindu jumalatest kui ka Visnu avataaradest, kosmose ja inimkonna päritolust, palverännakutest, rituaalidest, seadustest, kastikohustustest jne. Kokku on 18 peamist puraanat, millest iga ülistab mõnd Trimurti (Brahma, Visnu, Siv jumalat. Puraanad on väga olulised teosed rahvalikus hinduismis
siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivalla ja kõik kuriteod. Kui mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada? Seega eitab budism arusaama, mille järgi maailmakõiksus on isikulise Jumala loomistöö tulemus, arusaama, mille järgi Jumal loob maailma koos ajaga ja hävitab selle aegade lõpul. Buddha oligi ateist ehk Jumala olemasolu eitaja. Vanimate budistlike pühakirjade järgi vastas Buddha küsijatele, et ta ei ole elusolend, vaid Buddha - kuigi ta oli inimolend, kellest oli saanud Buddha. Buddha ehk Nõndakäinu on "sügav, mõõtmatu ja mõistetamatu". Buddha surres tema keha laguneb ja muutub nähtamatuks jumalatele ja inimestele. Ometi ei saa öelda, et teda poleks olemas pärast seda. Nii ei ole ka budistidel püha olendit, keda nad nimetaksid Jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis "pole loodud, on ajatu ja kujutu"
Tegemist on loodusliku, animistliku usundiga, mille põhikontseptsiooni kohaselt juhivad nii elavaid, surnuid kui elutuid loodusobjekte jumalused, kami'd. On suuremad ja väiksemad kami'd, keda kummardatakse tuhandetes pühamutes (jinja), mis on püstitatud mägedesse ja tee äärde. Muistsetest aegadest alates oli keisri valitsemine kinnitatud suurte jumalate nimel, keda peeti tema esivanemateks. Tänapäeval on vähesed jaapanlased puhtad shintoistid, kuid enamik jälgib shinto rituaale budistlike praktikate kõrval. Paljud Jaapani kombed nagu puhtuse rõhutamine ja range esteetika on osaliselt shinto'st tuletatud. Budism Jaapanis Budism, mis sai alguse Indias, jõudis Jaapanisse läbi Hiina ja Korea 6. Sajandil pKr. Läbi sajandite tekkisid ja arenesid erinevad sektid, kus Jaapani usuliikumistest enam levinud on Tendai ja Shingoni esoteerilised budistlikud usulahud miljonite järglastega. Vaatamata oma ühisosale rahvusliku ususüsteemiga oli uuel religioonil shintoismiga rahutu side
sajandil hakkasid kasvatama puuvilla. Selle koristustöödel kasutati naiste tööjõudu. Põhiline põllutöö kestis talupoegadel aprillist novembrini. Talvel tegelesid talupojad majapidamistöödega. Naised kudusid ja ketrasid, mehed tegelesid remonttöödega. Ka talupoja peredes peeti kinni kindlast hierarhiast. Maaomanikest talupoegade üle peeti talupoegade registrit ja määrati neile selle järgi asjakohaseid makse. Vaesed maata talupojad olid arvel budistlike kloostrite kogukondades. Igal inimesel külas oli oma sotsiaalne asend. Maaomanikud-talupojad moodustasid viie pere kaupa grupid, mis vastutasid iga liikme maksuvõla eest. Kui võlg jäi tasumata, karistati kõiki. Talumajapidamises maksid samad moraalsed reeglid. Rikkamad talupojad polnud ,,isaks" mitte ainult oma poegadele, vaid ka oma sulastele, vaestele naabritele. Talupojad olid pidevalt võlgades, mõnikord oli saak mitu aastat ette panditud. Tütarde müümine
5. Budismi levik: Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured budistlikud kloosterülikoolid (n Nālandā) toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni, mil Indiasse tunginud moslemitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine kohaliku maa keelde ja mungakoguduse teke. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist jne. Budism
sajandist võime, kuigi teatud määral tinglikutl, eristada kaht tüüpi skulptuure: budistlikud ja sintoistlikud. Budistliku skulptuuri, milles oli tunda India mõjusid, tõid Jaapanisse hiina ja korea kuntsnikud-skulptorid. Skulptuuride ideoloogilise sisu määras religioon. Nendes kujutati ainult Buddhat või bodhisatvaid. Kujud püstitati eelkõige templitesse. Sinotoistlik skulptuur kujutas peamiselt shinto jumalusi kami'sid. Võib eristada kaht stiili: 1) stiil, mis püüdis matkida budistlike skulptorite töid; 2) stiil, mis arvestas esijoones jaapani rahvusliku aristrokraatia maitset. Jaapani skulptuur õitses Heiani ja Kamakura perioodidel ( 9.-14. sajandil). ( Sealsamas 2008: 151) 3.3.3. JAAPANI TEATER Jaapani rahvusliku teatri algidudeks tuleb pidada shinto templites etendatud rituaalseid tantse ning laulusid kangura'sid. Kui Jaapanisse hakkasid tungima hiina kultuuri mõjud, siis tekkisid teatud muutused ka laulu- ja tantsutraditsioonides. Religioosne
Tavalisem meditatsiooniobjekt on hingamine. 3.10. Perekond Buddha algne kutse kõlas: " Tulge ja elage püha elu, tehes lõpu kannatustele". Need, kes sellele kutsele järgnesid, jätsid oma kodu ja perekonna ning hakkasid üksikmunkadeks ja nunnadeks. Teised jäid perekonna juurde ja järgisid liikumist ilmikutena. Nende vahel tehti selget vahet, seda kajastab värss paali kaanonist. Perekond moodustab kõigi budistlike kogukondade tuumiku, kuigi enamikus traditsioonilistes budistlikes ühiskondades peetakse abielu ilmalikuks institutsiooniks. Abiellumine on läbinisti ilmalik toiming, mida ei juhi usuteener. Täielikult puuduvad pühad tõotused Jumala ees, sest budism ei ole teistlik religioon. Samal põhjusel oli ka abielulahutus mõnes budistlikus kogukonnas, vähemalt enne Euroopa koloniaalaega, täiesti ilmalik toiming ning see
madalaim kofeiinisisaldus, 90% vähem kui kohvis. Ideaalne söögi lõpetuseks. Uuesti kasutamiseks tuleb lisada mõned värsked oksakesed. Serveerimiseks lisatakse sidrunit või linnaseid. Ei vaja suhkrut või piima, juuakse nii soojalt kui külmalt. *Japan Buddha Ama Cha Seda unikaalset teed toodetakse ainult Jaapanis ja kasutatakse budistlike tseremooniate läbiviimisel. Teed valmistatakse metsiku hortensia (Hydrangea macrophylla) lehtedest. Seda teed juuakse Buddha sünnipäeval 8. aprillil. Pidu nimetatakse Kambutu-e või Hana matsuri (Lillede pidu). Pidupäeva tähistatakse budistlikes templites ja kloostrites üle kogu Jaapani. Sellel päeval kaunistatakse kõikide templite Väikesed saalid (Hanamidod) lilledega. Saali keskele paigutatakse bassein
"Krüsanteemiõite vanne" on hea näide loost, kus tegelaste eetilised valikud mõjutavad sündmuste kulgu. Antud tekstis on peategelase soov aidata inimest, kes vajab abi, isegi kui ta ise oli haige ja keegi temale abikätt ei pakkunud, vaid pigem kartsid tema haigus on nakatav. Peategelane saab oma heatahtlikkuse eest omale hea sõbra. Loos "Valge mao iha" laseb mees end madu-naisel võrgutada. Munk annab nõu kiusamisest pääsemiseks 40 päevaks varjuda kaitsvate budistlike sümbolitega varustatud majja. Hooletuks muutudes lähevad mees ja tema kaaslane veidi enne tähtaega majast välja ja seetõttu teevad kurjad vaimud neile lõpu peale. "Põrgu" Dante Alighieri 10. Millised on "Põrgu" 26. laulu Odysseuse hukkumise loo võimalikud tõlgendused. 1) Odysseus pidas lugu rohkem Jumala koodeksist kui iidsetest Kreeka tavadest. Seetõttu piinleb ta leekides. 2) Inimese ihade taltsutamine ja uudishimu kaalub üle moraali
Teadlikkuse arendamine (kes sa oled) - Kogu elu jätkas Buddha õpetamist kogus palju õpilasi enda ümber, kes moodustasid sangha, buda nunnade ja munakde kogukonna Sangha säilitas Buddha õpetused, levisid Indias - Pühakirjaks Paali kaanon 2) Mahajaana budism - Mahajaana = ,,suursõiduk" - 1. Saj e.m.a 1.saj m.a.j - Sündis kloostritest see tähendab, et mahajaana budistid võtsid üle mõned varaste budistlike munkade kloostriseadused - Õpetust muudeti, väites, et kõik koosneb algelementidest, dharmadest - Õpetas Nirvaanasse võivad jõuda kõik buddistid/inimesed, mitte ainult mungad Vastandumine teisi nimetati ,,väikesõidukiteks" - Ajaloolisi buddhasid hakkati nägema mütoloogilises kontekstis Õpetus teisenes - Oluline virgumine olendina bodhisattva Virgun nii kaua, et KÕIK olendid on kannatustest vabad
Buddha leppis selle kuningatega kokku. Buddha laip põletati ära. I mungakogu Buddha surma-aastal II 388/383eKr: 1)Maharan?ghiha mahayana (leebem) 2)Sthaviravada hinayana. Buddha ei lubanud almuseid söömata jätta rohkem kui 7 päeva. Sp tekkis kaks suunda. Küsimus, kas Buddhal oli inimene või oli ta jumalus. III mungakogu 250 eKr budism hakkas Indiast välja levima, selle taga oli Asoka(270- 230eKr valitses). Ta lasi üle India rajada edikte. Ta saatis budistlike misjonäre ka Indiast välja, NB! ka nelja Vahemere kuninga juurde. Sri Lankale viisid Asoka poeg ja tütar isiklikult. Ehk siis u 3.saj eKr esimene laine. IV mungakogu (100pKr : budismi levitamine Hiina(teine laine) teised kohad peale India hakkasid ka juba edasi levitama. Mahayana budismi vorm, mis laenas asju hinduismist. Buddhast saa üleloomulik olend jumal(lendleb õhus jne.) Ideaaliks sai bodhisathva olend, kes võiks juba minna nirvaanasse,
a ka jaapanlaste hilisem rohke kivide kasutamine aedades. Kodus oli tavaliselt olemas jumalate riiul, kus oli sinto pühamu makett, peegel (jumalikkuse võrdkuju), püha puu oks ja köis (sümbol). 6. saj e.Kr Indias levinud budistlik õpetus jõudis Hiina ja Korea kaudu Jaapani saartele alles 6. saj AD. Jaapanisse tuuakse esimesed budistlikud suutrad - s.o kirjutised Buddha õpetusest, kasutusele võetakse hiina kirjamärgid - hieroglüüfid. Sinto pühamute kõrval algab kiire budistlike templite ehitus, kus kunstnikena tegutsevad hiinlased või korealased. Buddha oli Jaapanis vaid üks paljudest jumalatest. Tegelikult võtsid jaapanlased budismi vastu nagu religiooni, teisejärguliseks jäi veel mitmeks sajandiks selle filosoofiline taust. Koos sintoismiga segunedes sai budismist Jaapanis zen-budism, sellel suunal oli väga suur tähtsus aedade seisukohalt. Alates 12. sajandist oli ka Jaapanis suur mõju Konfutsiuse õpetusel. 9.-10
suunaks tiibeti budismis. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nland, Vikramasla jt toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise
annaabi.ee 
