Budism (0)

Budism
Kuna ma olen Kristliku Nelipühi kiriku kasvatusega, kus kõik on ilus, armas ja rõõmus, siis valisin Budismi, millest lähemalt rääkida. Sest Budism rõhutab väga palju kannatusele, mida pead siin maapeal läbi elama.
Budismi aluseks on aga tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda – kuna kannatusel on põhjus. Ja selle põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus ja see viib lõpuks sind Nirvaanasse.
Selles religioonis on traditsioon, et Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Ta riietatakse kaunitesse kuningapoja rõivastesse, mille järel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia . Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest.

Karma seadus ja kannatuse probleem.

Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Budistid usuvad, et kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma füüsilisi ja vaimseid omadusi pärilikkuse või keskkonna süüks, sest inimene ise on määranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste vanemate lapseks ta sünnib. Buddha õpetab, et alles siis, kui karma seaduse õiglus on tingimusteta aktsepteeritud, võib inimene teadlikult enda muutmist alustada. Pöördumine valgustuse teele algab iseenda ja oma olukorra põhjalikust hindamisest.
Budist käib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli või puuvilju või siis põletab viirukeid. Ta mõtiskleb hea eeskuju üle, mida Buddha andis oma eluajal ja nende heade tegude üle, mis aitavad edeneda õilsal kaheksaosalisel teel.
Midagi väga utoopilist ma selles usus ei näe. Algul tundus, nagu oleksid Budistid miskisugused väga õnnetud usklikud, kuid tegelikult mõistsin ma seda usku valesti. Budism on usk, mis soovitab sul vabaneda soovidest, ehk ihadest mis põhjustavad kannatusi. Ehk kui sa praegu annab oma ihadele järgi näiteks juua, suitsetada, n-ö. ringi hoorata, siis kannatad sa selle pärast järgmises elus. Sulle tekib karma võlg, kannatused. Samamoodi on tegelikult ka Kristlikus usus, aga Kristlased ei usu uuestisündi.
Aga ma ei tea kas ma suudaksin sellises keskkonnas elada. Ma ei usu, et see olks võimalik. Ma peaksin siis selja keerama oma Jumalale ja see oleks patt. Oleks patt kummardada võõrast jumalat. Mul on kahju, aga ma tõesti ei oska ennast isegi sellisesse mõtesse ümber mõelda.
Küll aga keerleb mu peas üks mõte – kas äkki Buddha ei soovinud mitte leida endas sisemist rahulolu ja selle leides hakkas ta õpetama teisi, kes seda samuti leida soovisid. Kuna ta oli ju siiski kuningapoeg kes oma trooni hülgas ja ennast n-ö. otsima läks. Jumalaks ma teda ei pea ja ei usu ka olevat. Ma leian, et Budism on rohkem nagu meeleseisnud, mis teeb sind õnnelikuks ja loob sinu ja maailma vahel harmoonia .