Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Budismi olemus, põhilised tõed ning mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
buddhaalve, hoidu, budism, nirvaana, karma, gautama, siddhartha, budistid, nimene, meditatsioon, munkade, dalai, sansaara, seisundit, tiibeti, olend, koge, annetamine, sihtkoht, stuupa, sanskritiaali, tehtu, karmat, meelte, vabaneda, mandala, vabanemine, järgides, eetikaalverännak, bodhisattva, mantra, religioon, usundeid, kirjeldavad, legendidBUUUUUUUUDIIIIIIISSSSMMMM Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat.
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks.
BUDISM Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Sellele pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu", seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks
BUDISM Sissejuhatus Budism on Siddhartha Gautama Sakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.- 5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda, sest kannatusel on põhjus. Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr) Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist
budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse
.........................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha...............................................................................................................................7 Sansaara ja Nirvaana..........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad.................................................................................10
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
Budism Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja
BUDISMI EETIKA Referaat Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama. Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenäiteid ning soovitusi valgustatuse poole liikumisel
Buddhaks, veetis ta Tusita taevas, õpetades dharmat sealsetele taevaasukatele. Kui aeg sai täis, sündis ta kuningapoeg Siddhrthana viimast korda ja saigi inimkujul Buddhaks. Olles oma töö siin teinud, st pannud alguse õpetusele ehk lükanud käima dharmaratta, vaibus ta parinirvaanasse ehk pärisnirvaanasse. Dharma kestab ja dharmaratas veereb aga siiamaani.Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja- India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna
alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetusesk oli taoism lühikest aega 2. saj eKr Hani riigi algusaegadel. Hiina budism budism jõudis Hiinasse 1. saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
Taassünni ja vaimse vastutuse mõisted on nende usundis tundmatud. Budismi mõiste ja rajaja Budism on religioon, iidne filosoofia (maailmast arusaamise viis), mis on saanud kõige rohkem mõjutusi Induse oru religioonist. Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Arvatakse isegi, et ükski inimene ei ole neid kõiki läbi lugenud. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajaks oli Põhja-India radsha poeg Siddharta Gautama, Virgunu, kes on tuntud Buddha nime all. Tema sünniaastaks arvatakse olevat 557 e.Kr. Temast pidi saama sõjapealik, ent 29-aastaselt, pärast seda, kui ta oli abiellunud ja saanud poja isaks, otsustas ta maailmast lahti ütleda. Ta jättis oma pere ja valdused ning pühendus õppinud meistrite juhatusel asketismile ning mõtlusele koondamisele. Seitsme aasta pärast leidis ta, et see meetod ei too teda lähemale teadmisele, mida ta oli otsinud, et
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844)
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse: 1. Durga 2. Lalida 3. Kali 4. · Brahman absoluut, kõikeläbiv olemus. · Moksa vabanemine (lunastus), tähendab hindusimis ühinemist absoluudiga (brahmaniga). Moksa tähendab Aatmani vabanemist ,,kütkeist". · Samsaara ehk sansaara taaskehastumised. Samsaara põhjuseks on avidya (iha, kiindumus, rumalus), see, et ebatõelist peetase tõeliseks. · Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Karma on vääramatu (ei saa muuta) igavene õiglus. · Jooga ike või side. Väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist (brahmaniga samasuse) saamiseks. Jooga · Jooga jälgi võib leida juba Induse kultuurist. · Süstematiseeritud õpetuse koostas Patanjali. · 5 peamist jooga koolkonda: 1
Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine); · karma (tegutsemine, põhjuslikkus) · moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Pühad tekstid: Veedad ("teadmine"; ~4000-600 e.m.a.) · Rigveda (Salmiteadmine) · Samaveda (Viisiteadmine) · Jadzurveda (Pühasõnadeteadmine) · Atharvaveda(Atharvani (salasõnade) t.) Upanisaadid (400-200 e.m.a.) - filosoofia alustekstid · aatman ja brahman on identsed
kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid
õige järelemõtlemine, õige keskendumine ja mis viib lõpkokkuvõttes nirvaanasse. kulg, tee; taoismis tegelikkuse alusprintsiip Kulgemise väe raamat; taoismi alustekst Termin India filosoofiast, mis tähendab igaühe õigesti/eetiliselt käitumise kohustust mis on omakorda sõltuvuses isiku east, klassist, ametist ja soost; Budistlikus filosoofias ka termin fenomeni kohta mõtlus, meditatsioon Grupi inimeste (näiteks etnilise grupi) koos lahkumine asustusalalt või kodumaalt taevasse rüütatu; dzainistid kes järgivad Mahavirat, usuvad alastuse vooruslikkusse. Neid on kõige rohkem Lõuna_indias, avalikkuses liikudes kasutavad nad siiski sageli rõivaid. hindu valgusepüha kannatus võitja; dzainismi usujuhid, kes on saavutanud virgumise, kirgastumise ja kõiketeadmise, olles ületanud sansaara. Neid nimetatakse ka trithankaradeks. Juutide väljaränne Egiptusest
Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik. 6. – 5.saj eKr Siddharta Gautama pani aluse budistlikule õpetusele. 4. – 2.saj eKr Tšandragupta (valitses u 320 – 298 eKr) pani aluse Maurja dünastia ajastule Indias. u 4.saj eKr Pandi kirja kangelaseeepos „Mahabharata”. 3.saj eKr Ašoka Suure valitsemisajal (273 – 232 eKr) ühendati esmakordselt kogu India.
brahman igavene tegelikkus, maailmahing, nähtava maailma taustal olev nähtamatu viimne tegelikkus atman inimese surematu ja muutumatu hing sansaara taassündide ahel hinduismis dharma - moksa taassündide ahelast vabanemine karma seadus põhjuse ja tagajärje seadus Budism mille pinnalt millal tekkis 4.saj eKr Indias, kasvas välja samast usulisest pinnasest kui hinduism Buddha elulugu: Nimi ,,Buddha" tähendab virgunut ehk mõistmise saanut. Budismi rajaja: Siddhartha Gautama. Traditsiooni järgi oli ta isa ühe Kirde-India kuningriigi valitseja. Ema nägi und, kuidas jumal lumivalge elevandina tema parema külje sisse tungis, kümme kuud hiljem sündis tema paremast küljest prints. Poiss sai nimeks Siddhartha, mis tähendab täide läinud soovi. Kasvas külluses ja abiellus 16-aastaselt, talle sündis poeg, kellest sai hiljem munk. Teadmamehed ennustasid, et kui ta kohtab vanurit, haiget, surnut ja askeeti, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse
Kõrgema mina äratundmiseni. Selleni aitavad jõuda õiged teod. 12. Samsaara/sansaara-HINDUISMIS taaskehastumine, kõige olemasoleva ringkäik, sündide ja surmade ratas ja lakkamatu kordus, pidev ümbersündimine (karistus) mokšani jõutakse samsaara lakkamise puhul, samsaarat põhjustab rumalus, et maine on kõrgem kui vaimne. BUDISMIS olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav, inimese isiklikku ja muutumatut Mina ei eksisteeri, inimese karma, tunded ja mõtted muutuvad pidevalt, ümber sünnib surmaeelne teadvuseseisund. 13. Brahman-HINDUISMIS absoluut, kõikeläbiv olemus, kõiksus, avaldub kõiges, inimesel on võimalik sellega ühineda. 14. Atman-HINDUISMIS Brahmani avaldumine isiksuses, Kõrgeim mina, kõigis olendeis üks ja sama Kõrgeim isiksus, kes on loonud selle maailma koos kõigi olenditega. 15. Veeda-HINDUISMIS vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles,
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
naudingute(abikaasa, hea söök jne) aga see on suur eksitus et sellega inimene laseb tegelikust eesmärgist mööda. Selleks et ta jõuaks selle arusaamani selleks peab ta uuestisünbima ehk reinkarnatseeruma ja sünnib alati ümber kuni saavad aru et nad on Brahmaga üks. Pidev ümbersönd on sansara(see tähendab et inimnee võib uuesti sündida väga erinevate olenditena.) tuleb ümber sündida 42 000 korda siis saad brahmaga ühtseks. Karma paneb paika kellena sa sünnid. Karma on takjas inimese küljes mis jääb külge ja paneb paika kellena sa sünnid et palju on sul häid tegusi ja palju halbu tegusi. Kui vabaned karmast siis inimese hing ühinebHatman Brahmaiga ja lõpuks moksasse saad mis on üldsus nagu paradiis. Surm ei ole halb, surm on võimalus paremasse ellu saada. Jooga. Oli selline mees patanjai ja ta pani kirja joogasuutrad. Seal olid kirjasjooga tee. Jooga-8 astmeline tee: · Yama · Niyama-nagu 10 käsku
-) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja.
jumalateks). 8) Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid juutlus ja islam, kuna seal on väga olulised jumala käsud ja keelud. Kõike neis usundites ei saa siiski taandada käskudele ja keeldudele. Niimoodi võiks religiooni samastada moraaliga, religioonil on aga rohkem dimensioone. Lunastususundi seavad eesmärgid inimese vabastamise millestki, mis teda seob: müsteeriumiusundid (kristlus), budism. Nähtused, millest vabanetakse pole siiski alati võrreldavad. Kõik usundid on ajas muutunud. 1. Religioon mängib inimkonna ajaloos suurt rolli. Et mõista kultuuri, ajalugu ja ühiskonda, on oluline mõista religiooni. 2. Religioon mõjutab inimese otsuseid. Et mõista inimest, tuleks mõista tema religiooni. 3. Et mõista võõraid kultuure, on oluline mõista rahvaste religioone. 4
Inimesd sinna sattudes pannakse tema süda ja jaanalinnu sulg kaalule. Süda ei tohi olla raskem kui sulg. Peale seda saab kas hea elu paradiisis või lihtsalt lakkab olemast. · Olid kindlad normid, mille järgi pidid inimesed käituma, et pääseda paradiisi. 02.11 Jaan Lahe India · Riik ja religioon on läbi põimunud. · 2001. a andmete järgi oli suurem osa(88%) hindusid, vähemuses olid budistid(0.8%), kes ei ole isegi India budistid, vaid sisse rännanud. Mingil määral esineb ka metslasi- animismi usku inimesi; alg-juute ja alg-kristlasi. Hinduism · Seda ei ole pmst olemas kui ühtset usundit. · Etniline ja ühiskondlik erinevus · Hinduks saab ainult sündida-sinu kastikuuluvus: - Marna(värv)-kast. Diskrimineerime toimub nahavärvi alusel. - Tekib aarialaste tungimisega Indiasse. - Arya: brahmana-preestrid, ksatriya-sõdalased, vis-ülejäänud rahvas, sudra-
..) 1 Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus, palvetamine, ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid tõekspidamisi, ühiseid väärtusi; rituaal annab ühise kogemuspinna/ kollektiivse kogemuse. Rituaalne käitumine on inimtsivilisatsiooni alus. Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end
3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
annaabi.ee 
