Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Budism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
budism, elad, budist, buddha, puutub, budistid, traditsioon, meeleseisund, teest, illusioon, mistõttu, tahtsime, loobuma, millestki, lagunemine, uutes, kaastunnet, tunneme, hoiduma, siddhartha, mateeria, sõidame, autoga, prioriteet, õpetlik, lõpetamine, kloostrisse, läheme, mündi, uskudaBudaism Ülari,Margus,Vladimir Ajalugu Ajalooline Buddha Skjamuni õpetas meile, et püsitus ja muutumine on elus paratamatud. Elu on sündmuste ja nähtuste vool, mis on lakkamatus muutumises. Kõik nähtused sõltuvad mingitest tingimustest ning nende tingimuste muutudes muutuvad ja kaovad lõpuks ka nähtused. Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest
skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkoige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele. Religioon Nagu eelpool on mainitud valitses Jaapanis Budism ja Shinto usk. Ametlikult sai budism alguse 6.ndal sajandil, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus Jaapanisse. Saatkonna külastusel toodi kingituseks buddha kujusid ja hiina-keelseid budistlikke tekste. Buddhismi tõi Jaaapanise kaasa kahestumise, tekkis mitu nö parteid: pro-budistlik, mille ees oli Soga suguvõsa ja anti-budistlik, mille eesotsas oli Nagatomi. Kohe tekkis parteide vahel äge võitlus, mille ajendiks oli võimujanu. Võimu võtsid endale, aga pro-budistid.
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.
Budism Kuna ma olen Kristliku Nelipühi kiriku kasvatusega, kus kõik on ilus, armas ja rõõmus, siis valisin Budismi, millest lähemalt rääkida. Sest Budism rõhutab väga palju kannatusele, mida pead siin maapeal läbi elama. Budismi aluseks on aga tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ja selle põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus ja see viib lõpuks sind Nirvaanasse. Selles religioonis on traditsioon, et Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Ta riietatakse kaunitesse kuningapoja rõivastesse,
Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.........................................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
Budism Budismi kolm kalliskivi · Triratna Kolmikaare Buddha, õpetaja/virgunu Dharma õpetus/Seadmus Shangha kogukond Buddha/Buda · Gautma Siddhartha/Gotama Siddhatha 624544/ 566486 kõik er inevad arvestused arvestavad, et buddha elas 80 aastat.S ündis Indias, tänapäeva Nepaalis. Kui ta s ündis, siis sellega seoses on mitmeid imelisi lugusid: tema ema olevat n äinud valget elevanti, kellel oli seitse mõhna ja siis sündis poeg ema küljepealt, maandus koheselt jalgadele jne.. Usutakse, et buddha on siia maailma s ündinud korduvalt. Neli elumärki, mida ta näeb, siis saab temast suur usujuht, kui aga ei n äe, siis ei saa
ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil
kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid
uuestisündimiseni, koos naudingu ja soovidega, leides oma rõõmu siin ja seal nimelt naudinguiha, olemasoluiha ja heaoluiha." 3. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatuse lõppemisest: selle iha täielikul lakkamisel, mis tähendab kõikide soovide olematust, loobudes sellest ihast, kõrvaldades selle, vabanedes sellest, hävitades soovid." 4.õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde sellest teest, mis viib kannatuse lõppemiseni see on püha 8-osaline tee, nimelt õige arusaam; õige otsus; õige kõne; õige eluviis; õige elatusvahend; õige taotlus; õige mõte; õige mõtlus." Tee NIRVANASSE 8 nidan't 1. samm ditthi õige arusaam; st mõista 4 õilsat tõde, 5 skandhat ja kõige oleva kaduvust 2. samm samkappo õige otsus; st loobuda soovidest ja ihadest 3
BUDISMI EETIKA Referaat Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama. Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenäiteid ning soovitusi valgustatuse poole liikumisel
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks.
röövel). Nomaadidest aarjalaste elu aluseks oli karjakasvatus ja suured veisekarjad, mida peeti jõukuse mõõdupuuks ja vahetusvääringuks. Ka sõdu peeti kariloomade ja paremate karjamaade pärast, millele viitab see, et aarjalaste suguharujuhte nimetati ka „lehmade kaitsjaks” (sanskriti k gopa), sõna „sõda” (sanskriti k gavišti) aga tähendas õieti „soovi hankida lehmi”. Indias tänapäevani kestev lehma pühakspidamise traditsioon sai alguse just nendest kaugetest aegadest. Veiste kõrval kasvatati lambaid, kitsi, pühvleid, eesleid ja sigu. Asudes elama Induse jõe orgu, muutusid aarjalased järk-järgult paiksemaks ning nad hakkasid karjakasvatuse kõrval tegelema põlluharimisega. Aarjalased elasid sugukondlike kogukondadena kindlustamata külades, savitellistest ehitatud majades. Aarjalaste sõjapealikest hõimujuhte nimetati radžadeks (sanskriti k rādžan). 3
tappa. *Kui vanemad tahavad last eostada, võivad nad nõu pidada preesriga, et eida sobiv aeg seksuaalaktiks, mis tagaks uuele inkarnatsioonile võimalikult hea käekäigu. Raseduse ajal loeb ema hindusistlikke pühakirju, et nende positiivne mõju last kaitseks. Budism Ajalugu Budism tekkis VI sajandil eKr kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi polüteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-india valitseja poeg Siddharta Gautama ehk Buddha. Talle ennustati et hakkab maailma kannatusi nähes mungaks ning et seda vältida hoiti teda kaitsvate müüride vahel. Otsustab askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Ta paastus kuus aastat, siis andis alla ning otsustas mediteerida niikaua, kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kalduvuse mõistatuse kohta. Lõpuks jõudis selleni, mida otsis: ta leidis kesktee, teadmise,
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
puudub andestuse idee. Kui selles elus läheb halvasti peetakse seda eelmise elu karmaks. Ümbersünd ei ole uus võimalus, siis püütakse vabaneda. 20. Veeda HINDUISM hinduismi järgijate pühade tekstide kogumid. (veeda teadmine). Sisaldavad loitse, hümne, palveid. 21. Moksa olukord, kui karma seadus enam ei kehti ja Atman ühineb Brahmaniga. Et läbi ümbersündide lunastuseni jõuda kulub u 42 000 ümbersündi. õnneseisund 22. Nirvaana BUDISM kõrgema teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ja ruumi seadustega kirjeldada. Ümbersünnid lakkavad. 2 seisundit: eluajal saavutatav, lõplik (pärast surma). Hinge pole. 23. Duhkha BUDISM kannatus, ahistus. Kogu samsara on seotud kannatustega, nauding on kaduv, seega ka see on kannatus. Inimene põhjustab need endale ise, kuna on kiindumuse kütkes, et neid võita peab esmalt alluma, aru saama ja võitma. 24
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle
· Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi) 4. Tsakra · Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele, pühendudes Visnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool siinse maailma illusaarsust (maya).
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. · Jumalate kolmikvorm (trimurti): looja (Brahma) säilitaja (Visnu) hävitaja (Siva). · Jumalatel erinevad kehastused, nt Krisna on Visnu kaheksas kehastus, Buddha on Visnu üheksas kehastus. · Igasugu jumalatel oma templid, kus kummardatakse konkreetsele jumalale omaseid väärtusi. Nt. Hanuman armastatud ahvjumal, ustavuse sümbol. Ganesha elevandipeaga jõukusejumal, Krisna armastusejumal, Siva hävitaja ja taaslooja, mehelikkuse sümbol. Devi emajumalanna, kelle erinevad avaldumisvormid on naissõdalastest Durga ja eriti hirmuäratav Kali. Elu:
patriarh - õigeusu kiriku juht paavst e. Rooma piiskop - piiramatu võimuga Jumala esindaja Maa peal kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile kardinal - paavstist järgmine ametiisik munk - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud meesisik nunn - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud naisisik BUDISM (budistid, buda usulised) 6 - 5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus. Rajaja - Sakjamuni (e. Gautama, Siddhartha, Buddha)sünd. Nepaalis, arvatakse elanud aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia) Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka, Kandzur Ainestik - budism, filosoofilised ja teaduslikud teemad. Jumal - puudub, algolemus on üks (dharma), mingit kindlat tunnust kehastav informatsioonikvant.
mõtlen sellest teisel tasandil. Mul on selline elunägemus. Ma ei samasta ennast oma lõpnud laibaga. Mõtleva, tunnetava ja tundva olendina ma ei saa ennast absoluutselt samastada lõppeva, kooleva loodusega. Vahe on tunnetuses. Berk Vaher: Nikolai Baturinit loomingut on aeg-ajalt kritiseeritud ka humanistlikult positsioonilt: just põhjusel, et ta on mingis mõttes liiga estetiseeritud. Samas on ta humanistlik positsioon väga tugev. Aga ju on kujunenud selline traditsioon humanismist arusaamise kohta, et kannatusi peab kujutama realistlikult, tähendab – koledalt. Kannatus on kole, keha ei tohi katki minna, kannatust tuleb kujutada kirjanduses niimoodi, et teaksime seda vältida. Et võita sõpru ja mõjutada inimesi ja olla muidu selline lõbus rukkilill. Aga mis tulebki Nikolai Baturini puhul välja: just ettevalmistamine kannatusteks läbi ilu – ilu päästab maailma. Ma ei mäleta, kes tegi vahe julmuse ja jõhkruse vahel
kõigi olenditega. 15. Veeda-HINDUISMIS vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles, hinduismi järgijate pühade tekstide kogumikud, sisaldavad loitse, hümne, palveid. 16. Nirvaana-BUDISMIS vabanemine, lunastus, inimese mina lakkab täielikult, nirvaanani on võimalik jõuda ainult iseenda jõul, Jumal ei ole vajalik, nirvaanasse jõudmine on ainult munkadel võimalik. 17. Sangha-budistlik kogudus (kitsamalt), kõik budistid (laiemalt), koosneb ilmikutest ehk tavabudistidest ja mungadest/nunnadest (rangemad reeglid ja põhimõtted). 18. Šariaat-islami seadus, mis põhineb koraanil. 19. Džihaad-vabatahtlik võitlus islamiusu kaitseks, inimene, kes džihaadis sureb, läheb paradiisi. Jaguneb suureks džihaadiks (võitlus iseendas) ja väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20. Hidžra-Muhamedi väljarändamine Mekast 622 pKr usulise tagakiusamise tagajärjel
-) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja.
Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud
Ei võrdle ennast teistega 5. Lugemine, raamatutest õppimine · Iswarapranidhana 1. Vastuvõtmine ja sloovutamine kõrgemale jõule 2. Pühendumine 3. Kõrgema jõu ette pannakse kõik, ka ebaõnnestumine, tehes nii ruumi uuele. 4. Ka igapäevaelu-keskendumine hoolimata tulemustest võib olla pühendatud kõrgemale jõule. Hinduism edasi. Moksasse jõudmiseks on 6 teed.: 1.Vedanta- lähtu sellest, et brahman on reaalsus, nähtav maailmon illusioon. Kui inimene saab sellest aru, siis jõuabki ta moksasse. Vedanta järgi on 3 teed: teadmiste tee- inimesne uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi teooria omaks tegude tee- tähendab seda et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi pidada, oma kohuseid&lubadusi täita. Kuid hoiduma asjadesse kiindumisse. armastuse tee-andumust jumalusele. Kõik kokku on moksa. 2) semkhya õpetus- selle järgi jaguneb maailm kaheks materjaalne ja vaimne inimene. 3) jooga
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.
annaabi.ee 
