Budism Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad)
ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi.
Budism 2009 Budism Budism on Buddha Skjamuni ning see arvatavasti 6.5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.
Budism Budism on maailmareligioonidest üks vanimaid. Budism sai alguses 563-483 eKr Põhja-Indias elanud kuningapoja Siddharta Gautama õpetusest. Kui Gautama nägi maailmas valitsevat kannatust, loobus ta oma rikkusest ja perekonnast ning läks rändama ja süvenes mõtlusse. Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk "virgunuks". Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada.
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
Eestis esindab seda 150-liikmeline Krišna Teadvuse Eesti Kogudus (Tln, Tartu). Igapäevase usuelu juurde kuulub ka nn Hare Krišna mantra kordamine ja elu pühendamine jumal Krišnale Oluline taimetoitlus, õpingud vaimse õpetaja juures, mõned pühendunud elavad templite juures, teised perekonnaelu. Liikmed käivad usulistel rongkäikudel, kandes indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism: Pühakiri. Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid, reeglid, dharma(abidharma-kõrgeima õpetuse kogum) *suutrad-evangeeliumid *reeglid *dharma-lisa, filosoofilised tõlgendused, abi Uuestisünniahel ja mokša. 2 ratast: Samsara ratas-uuestisünniahel Dharma ratas-õpetuseahel Samsara ring ja Dharma ring. Samsara ring - Dharma ring - Siddartha Gautama virgumise lugu. Siddharta oli kuningapoeg, kellele ennustati et kui ta näeb vanurit, haiget, askeeti ja surnut, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse
läbi virgumise, milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge Tegu Igal teol on oma tagajärg Inimene saab valida, milliseid tegusi teeb ning seega saab oma teovilja määrata Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Kõik on omavahel seotud Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Põhjusliku jada alguses on teadmatus, mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast Tühjus ja Isetus Sõltuvusliku tekkimise sünoüüm
* Eduteoloogia jumal annab tugeva usu korral ka materiaalset õnne 3 * Metodism - Kirikulooliselt viivad juured läbi anglikaani kiriku reformatsiooniaega. Struktuuriliselt seisab lähedal luterlikule kirikule. Samal ajal on metodisti kiriku teoloogias selgeid katoliiklikke ja õigeusu jooni. * Mormoonlus * Nelipühilus nelipüha ime. Keeltes palvetamine ja palve abil tervendamine. * Tõeline Jeesuse Kirik * Jehoova tunnistajad PÄRIMUSLIKUD USUNDID · Suuline pärimus · Traditsionaalne eluviis · Siinpoolsusele suunatus SAMANISM: · Samanism - samaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon. Samaan on sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning kehtestab seeläbi sidemed üleloomuliku maailmaga, lähtudes oma grupikaaslaste huvidest. (Åke Hultkrantz 1979)
Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.........................................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6
Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. Sümbol on kaheksa kodaraga ratas. Lootos - sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Dalai-laama See tiitel on Tiibeti budistide usujuhi tiitel (Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat). Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena). Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia
kes talitlevad tema juhtimise all. Polüteism jumalausundi tüüp, millele on omane jumalate kogu panteon. Henoteism religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus pantenonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu. Panteism jumalausundi tüüp, mille järgi kõik olemasolev on Jumal ja Jumal on kõiges ümbritsevas. Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalapere. Peajumalaks oli taevajumal Shang-di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. 1. at vahetuseks eKr: mailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas
kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
(samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3. Seisustele on juurdepääs lunastusele, veedadele kakskordsündinud · Dharma õpetus, seadus. Kui inimene sünnib oma kasti, siis peab ta seal võimalikult hästi elama; igal inimesel on elus oma ülesanne. · Kakskordsündinute elu jagunes neljaks eluperioodiks ehk aasramiks: 1. Brahmatsaarini-õpilase periood: elati õpetaja juures. 2. Grihastha majaperemees: elati tavalist elu. 3. Vanaprastha metsaerak: katkestatakse tavaline elu. 4. Moksa vabanemine: lõplik seisund.
BUDISM AJALUGU · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias · Tekkis vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile · Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu) · Ajaarvamist loetakse Buddha virgumisest, 543. a. eKr · Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses ÕPETUS · Eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine) · Meie oma ,,mina" ja asjade väline külg on vaid meelepete ja illusioon (maaja, maya), mis eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab · Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha) 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus) 3. Kannatusest (sh
Puutumatute teha jäeti kõige mustem ja raskem töö. Kõik neli varnat jagunevad omakorda veel alamkastideks. Ühest kastist teise üle minna aarjalaste (hinduistide) arvates ei saanud. Abielluda tohtis ainult kasti siseselt. Kastivahesid peeti inimese enda tegevuse tagajärjeks. Inimene sünnib kõrgemasse või madalamasse kasti vastavalt sellele, kuidas ta eelmises elus on käitunud. Karma (hinduismis ja budismis teo ning tagajärje üleüldine seadus) võib inimest kastisüsteemis viia nii üles kui alla. Head teod viivad uues elus kõrgemasse kasti. Selline kastisüsteem on India ajaloos mänginud olulist rolli läbi kogu ajaloo. Kuigi riigimees Mahatma Gandhi eestvedamisel keelati 1950 inimeste jaotamine kastisüsteemi alusel, on see varjatult sealses ühiskonnas, eriti maapiirkondades omane kuni tänapäevani ning see süvendab tööpuudust,
Fifth level Fourth level Fifth level Reljeefid lahingu- ja sõjaväeparaadi stseenidega Angkor Vatist. 800m. raidkunsti kõneleb lugusid legendaarsetest India eepostest "Mahabharatast" ja "Ramayanast". Budism Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddharta Gautama. Gautama tegeles oma elu ajal askeesi, paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast sai valgustatu - Buddha. Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese täiustumise teed, mis viib kannatuste kaotamiseni. Kui inimene suudab oma kannatustest vabaneda, saab temast buda ning tema edasist seisundit nimetatakse nirvaanaks.
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
- Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (portugali k castas ‘klann’) on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused, seisusesse (snskr varna ‘värv’) sünnitakse vastavalt oma karmale. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat on (1) braahmanid ehk preestrid; (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid; (3) vaišjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid; (4) šuudrad ehk sulased ja teenijad
Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844)
Šuudrade seisusesse kuuluvad sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kolme kõrgemasse seisusesse kuulusid aarjalased, kes olid nahavärvilt heledamad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Väljaspool seisusi asetsevad “puutumatud”. Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse, et olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje e teovilja (snskr karmaphala), mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine.
Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises ning templite-kloostrite külastamises tähtpäevadel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat. Peaaegu kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. Sintoism Sintoism on Jaapani pärimuslik usund, mis pärineb esivanemate kultusel ning mägede, jõgede, puude, kaljude ja madude austamisel. Sintoismi on mõjutanud ka konfutsianism ning budism. Sintoism on levinud Jaapanis. Sintoismil on umbes 75 miljonit järgijat. Neli kinnitust Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": · Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. · Armastus looduse vastu. Loodus on püha
Budismi põhilised harud on : 1. H i n a j a a n a e. väike vanker, mis tõotab pääsemist üksnes mungaelule pühendunutele; 2. M a h a j a a n a e . suur vanker, mis lubab pääsemist ka teistele. Mahajaana pooldajad kummardavad tohutut hulka budasid. Viljeldakse lihtrahva seas popuklaarseid rituaalseid kombeid, maagiat ja reliikviate austamist. Hinjaana on oma välistes vormides lihtsam. Tiibetis kujunenud mahajaana koolkondi on eurooplased nimetanud l a m a i s- m i k s ( Tiibeti munki kutsutakse laamadeks). Tiibeti lamaismile on omane hierarhiline kiriklik struktuur. Budistide arvu on hinnatud enam kui 300 miljonile. Hinajaana suund on levinud rohkem lõuna pool : Sri Lankal ( Tseilonil), Tais, Laoses, Kampucheas ( Kambodzas) ja Birmas ( Myanmaris). Mahajaana haru on levinud Hiinas, Jaapanis, Vietnamis ja Koreas. Erinevalt hinduismist ei ole budism kasutanud kastisüsteemi ja tal pole kindlat seost ühegi rahvuskultuuriga ( v.a. Tiibetis).
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
-) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism.
Väärtustas hoopis suicide- enesetappu. Näide Tammsaare ,,Kõrboja peremehest" Kui Katku Villu end maha lasi, ütles isa selle kohta, et see oli esimene tõeline mehetegu tema elus. VANA IDAMAADE FILOSOOFILISED ÕPETUSED ISELOOMULIKKE JOONI IDAMAADELE * Idamaades kujunesid välja vanimad kõrgkultuurid ehk iidsed tsivilisatsioonid (nt Vana Egiptus, Babüloonia, India, Hiina). * Kõik 3 maailma usundit on pärit Idast. Vanim on budism. Buddha sündis Põhjs-Indias, praeguse Nepaali territooriumil. Teine maailma usund kristlus tekkis Lähis-Idas, Vahemere idarannikul. Kolmas maailma usund islam. Meka asub Araabia poolsaarel, tänapäeva Saudi-Araabia territooriumil. *Lisaks tekkisid Idamaades rahvususundid hinduism (maailmas 900 milj hinduisti) või eriline etnoreligioon judaism, mille sümboliks on 6-haruline Taaveti täht, mis on ka Iisraeli lipul.
jumalateks). 8) Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid juutlus ja islam, kuna seal on väga olulised jumala käsud ja keelud. Kõike neis usundites ei saa siiski taandada käskudele ja keeldudele. Niimoodi võiks religiooni samastada moraaliga, religioonil on aga rohkem dimensioone. Lunastususundi seavad eesmärgid inimese vabastamise millestki, mis teda seob: müsteeriumiusundid (kristlus), budism. Nähtused, millest vabanetakse pole siiski alati võrreldavad. Kõik usundid on ajas muutunud. 1. Religioon mängib inimkonna ajaloos suurt rolli. Et mõista kultuuri, ajalugu ja ühiskonda, on oluline mõista religiooni. 2. Religioon mõjutab inimese otsuseid. Et mõista inimest, tuleks mõista tema religiooni. 3. Et mõista võõraid kultuure, on oluline mõista rahvaste religioone. 4
Religioon avaldub erinevates aspektides: 1. intellektuaalne aspekt iga religioon püüab maailma elu seletada, ulatub primitiivsetest müütidest kuni väga keerukate abstraktsete õpetusteni 2. emotsionaalne aspekt religioossed tunded 3. sotsiaalne v institutsionaalne aspekt religioon koondab inimesi gruppidesse 4. materiaalne aspekt ehitised, esemed, mida kasutatakse religioonis erinevateks tegevusteks 5. kultuslik aspekt religioossed toimingud alates inimese ohverdamisest kuni palve lugemiseni 6. eetiline või moraalne aspekt üldised arusaamad, aga ka konkreetsed sõnastatud käsud ja keelud Kõik need aspektid koos usu ja hoiakuga moodustavad religiooni. Religioonide jaotamine 1. geograafilisel printsiibil Aasia ja Aafrika usundid, need omakorda jagunevad nt Lähis-Ida ja Kaug-Ida usundid. 2. kultuuritüübi printsiibil 19. sajandil jagati rahvad kultuurrahvasteks ja need teised.... rohkem nt barbarid ja metslased 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
