elanikkonnaga, lisaks satelliitlinnade 18 milj elanikku. Seda linnapiirkonda ületab elanike arvukuselt ületab vaid Tokio. Inimesed Läbi oma ajaloo on brasiilia näinud palju erinevaid inimesi ja praktikaid. Brasiilia on paljude erinevate etniliste gruppide kokkusulamis punkt. Ebaõiglust on tihti näha pigem erinevate sotsiaalsete klasside kui eri rasside vahel. Siiski on nahavärv brasiilia ühiskonnas üks märk, mille järgi saab ka sotsiaalset klassi paika panna. Üldiselt on brasiillased lõbujanulised inimesed. Lõuna Brasiilias võib suhtumine olla veidi jahedam, kuid Riost põhja poole minnes elavad inimesed on rohkem elunautivamad. Sõprus ja külalislahkus on iseloomujooned, mida brasiillased kõrgelt au sees hoiavad. Perekonna väärtused ja ühiskondlikud seotused on kõrges hinnas ja mängivad suurt rolli igapäevases suhtluses. Inimeste suhtes, kellega nad on kohtunud, või kelle nime nad teavad, on brasiillased alati avatud ja sõbralikud
Brasiilia rahvustoit on feijoada , suur ports pajarooga, mis on tehtud mustades ubadest ja sealiha lõikudest (kõrvadest, nukkidest), vorstist ja kuivatatud loomalihast. Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid. Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle ,,raske" toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat. Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest. Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches'iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel. Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu-singi võisai. Pão-de-quejo jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne
Edukaid vormeli piloote tuli peale tedagi. Nende seas: Nelson Piquet, maailmameister 1981, 1983 ja 1987; ja Ayrton Senna, lahkunud 1994. aasta mais, tuli maailmameistriks 1988, 1990 ja 1991. Brasiillased on veel silmapaistnud sõudmises, purjetamises, judos ja ujumises, kus nad on saanud rahvusvahelistel võistlustel kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid. Nad on tegelema hakanud ka lainelaua-, purjelaua- ja deltaplaani sõiduga. Kõige paremini on brasiillased esinenud Atlanta (1996) ja Sydney (2000) olümpiamängudel, kus nad said vastavalt 15 ja 12 medalit. 5 3.BRASIILIA KULTUURI ELEMENDID Brasiillased jäävad alati hiljaks. Nad küsivad teeneid oma sõpradelt, eriti väga lähedastelt aga samuti tuttavatelt. Kui keegi vajab teenet ja küsitaval ei ole aega siis ta ütleb, et kui esimene tõesti kedagi teist ei leia, siis ta võib ikkagi helistada. See on sellepärast, et brasiillased
Linn planeeriti ristikujulisena, kuid maastiku eripära tõttu sai ta pigem lennukikujuliseks. 21 aprillil 1960 aastal toodi pealinn Riost üle, kuid kuni tänaseni on vanemad Rio de Janeiro kodanikud sellise asjade käigu üle solvunud ning ei tunnista Brasiliat nende riigi pealinnana. Brasiilia kui noorte inimeste elupaik Brasiilia elanike arv on ca 190 miljonit. Ligi 70% elanikkonnast on alla 30- aastased ja pool elanikkonnast on nooremad kui 20 !!! seega on brasiillased väga noor rahvas. Elanikkonnast 54% moodustavad valged, 39% mulatid ja caboclo´d (indiaanlaste ja valge rassi segu), 5,9% mustad, 0,9% asiaadid (üle 1 miljoni jaapanlase muide) ja 0,2% põlised indiaanlased. Riigikeeleks on portugali keel brasiilia omapäradega, mis on ühtne üle terve Brasiilia, erinevates piirkondades dialektid puuduvad. Brasiilia on ainus portugali keelt kõnelev maa Ameerika kontinendil. Kui aga võtta reisile kaasa eesti-portugali vestlussõnastik lootes selle
Taimestik ja loomastik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-asukoht-mullastik-loomastik-ja- rahvastik-m26487.html Taimestik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-referaat-m66923.html 1.7 Rahvastik Brasiilias elab ligikaudu 132 miljonit inimest ning on rahvaarvult 5. Riik maailmas. Ühel ruutkilomeetril elab umbes 22 inimest. Üle 95% rahvastikus moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased, kes on kujunenud portugallaste jt. Euroopast sisserännanute, kohalike indiaanlaste ja 16-19. Saj. Aafrikast sisseveetud orjade ja nende järglastest. Rahvaarv kasvab kiiresti suure loomuliku iibe tulemusena. Peaaegu kõik brasiillased on katoliku usku ning igal linnal ja külal on oma kaitsepühak. Aga ka miljonid brasiillased kasutavad oma õigust usutunnistuse vabadusele. Brasiillastele on kõige tähtsam nende perekond. Inimesed Braiilias on väga energilised ja sõbralikud.
.....................19 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Valisin teema Brasiilia majandus mitmetel põhjustel. Peamine põhjus on see, et arvasin, et kuna Brasiilia on nii suur riik, siis ei tohiks olla ületamatult raske referaati koostada ja materjali Brasiilia kohta peaks olema palju. Teine põhjus on see, et brasiillased on tugevad jalgpallis ja jalgpall mulle meeldib, siis äratas see minus huvi ka Brasiilia kohta. Kolmas põhjus on see, et Brasiilias asuv Rio de Janeiro on väga ilus ja ma tahaksin ise sinna kunagi reisida. Need põhjused mõjutasid minu valikut. Töö eesmärk on anda ülevaadet Brasiilia majanduse kohta. Brasiilia majandus on väga mitmekesine. Referaat on koostatud Brasiilia majanduse mõistmiseks ja selle taseme kohta teabe saamiseks
Kagus on maapind keerulisem, mäed ulatuvad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvarasid. Paljud brasiillased teenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahend paljudele inimestele. Import ja eksport Brasiilias sõltuvad ka loodusvaradest. Loodusvarad: · Kuld · Rauamaak · Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. · Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % · SKT ($/el
Sisukord Asupaik............................................................................................................................................2 Riigipiirid.........................................................................................................................................2 Haldusjaotus.....................................................................................................................................2 Asustus.............................................................................................................................................3 Sotsiaal-geograafiline jaotus............................................................................................................4 Rassiline ja etniline jaotus...............................................................................................................4 Indiaanlased....................................................................................................
saadakse taimekasvatusest. Ka metsadel on Brasiilia majanduses oma osa. Metsadest varutakse ehituspuitu, parapähkleid ja karnauubavaha. Põlevkivi ressursid protsentuaalselt maailmas -5- Riigi majandusorganisatsioonid Riik kuulub kahte majandusorganisatsiooni, milleks on WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon ja teine MERCOSUR- tegevuseks regiooni majanduslik koostöö. Mõnevõrra kuulub ta ka OPEC'isse- nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine, sest selle liikmeks on Venezuela ja Venezuela on omakorda Brasiilia osa. WTO on asutatud 1497. aastal ja Brasiilia liitus sellega 1. jaanuar 1995 ning see majandusorganisatsioon on ka nendest kolmes kõige vanem. MERCOSUR on loodud 1991. aastal, mis pole just kõige vanem organisatsioon ja OPEC on loodud 1960. aastal. Riigi rahvusvahelised organisatsioonid
Kagus on maapind on keerulisem, mäed jõuavad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi. Import ja eksport Brasiilias on ka täiesti sõltuvad nendest. Loodusvarasid on loetletud allpool: Kuld Rauamaak Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit 4 | Page Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid
Amazonas 4 Rahvastik Brasiilia rahvastik on väga kirev. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased, kes on kujunenud portugallaste, Euroopast sisserännanuta, kohalike indiaanlaste ja kunagi Aafrikast sisseveetud neegerorjade järglaste segunedes. Rahvaarv kasvab Brasiilias kiiresti suure loomuliku iibe tulemusena. Sisseränd on rahvastiku kasvutegurina kaotanud endise tähtsuse: aastas saabub 10 000-11 000 immigranti peamiselt USAst ja teistest Ladina- Ameerika riikidest, Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist. Üle poole rahvastikust on alla 20 aastased, üle 50 aastaseid on ainult 10 %
kallistada ja puudutada. Naised tervitavad suudlusega kummalegi põsele ( abielus 2 korda, vallalised 3 korda) mehed aga suruvad kätt ja patsutavad üksteisele südamlikult turjale. Aja kohta on brasiillastel oma väljakujunenud arusaam. Nimelt usuvad nad, et on ebaviisakas saabuda kellegi juurde lõunasöögile õigeaegselt. Samuti lõppevad kohtumised sageli hiljem kui algselt plaanitud. Brasiillased on väga patriootlikud. Neile meeldib olla brasiillane. Enamasti on brasiillased väga jutukad, kuid mis puutub kodusse või perekonda, siis see on eraasi, ja tuttavatega seda ei arutata. Brasiilased on suured pidutsejad. Eriti palju rahvast tuleb kokku karnevalideks. Samuti meeldib neile vaadata televiisorit. Üksteise poole pöördumiseks kasutavad inimesed perekonnanimesid. 6 3. ÄRIPRAKTIKA. 3.1. Ärikohtumised Peaks vältima ärikohtumist karvenali aegu. Alati peab leppima kokku kohtumise aja vähemalt
(tooted, mida endal 2) Väikesemahuline 1) Struktuur (eri ei ole, või on kallis kaubaliikide toota) osatähtsuse% 2) Mahukas 2) Maht (USD) Ekspordi ja impordi Eksport > Import: Import > Eksport: vahekord ehk BILANSS Positiivne Negatiivne Brasiilia puhul võib öelda, et tegu on arenenud riigiga. 2017 andmetel oli ekspordi ja impordi vahekord ehk bilanss positiivne (tabel 4). 15 KOKKUVÕTE Brasiilia on majanduslikult väga edukas riik, eriti Ladina-Ameerikas ning rahvastikupoliitika on riigis kontrolli all
Ka igal osariigil on oma ametlik lipp. Riigivapi keskel on sinine ring Lõunaristi kujutise ning seda ümbritseva 27 tähega, mis sümboliseerivad Brasiilia osariike ja liiduringkonda. Sinise ringi taustal on rohe- kollane viisnurk. Kesksest embleemist vasakul on kohvi- ja paremal tubakaoks. Vapi alumises osas on sinisel lindil kirjas Brasiilia ametlik nimi ja vabariigi loomise kuupäev. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Brasiilia_s%C3%BCmboolika) Religioon Peaaegu kõik brasiillased on katoliku usku, mille portugallased kaasa tõid, ja igal külal ning linnal on oma kaitsepühak. Aga miljonid inimesed kasutavad ka oma õigust usuvabadusele ning riigis esineb väga palju erinevaid religioone. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm) 2 Karneval Neli päeva ja neli ööd enne suurt paastu (veebruaris või märtsis) toimub Brasiilias karneval.
......................................................................... 3 Sümboolika.......................................................................................................................... 4 Religioon............................................................................................................................. 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Eksport................................................................................................................................ 5 Import.................................................................................................................................. 6 Esimene sektor....................................................................................................................... 6 Põllumajandus........................................................................
Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.....................................................................6 Rahvusvahelised or
Suuremad linnad on kujunenud just ookeani äärde, sest seal on turismi piirkonnad ja ka paremad elutingimused. Soojem kliima ja pehme tuul. Energiamajandus Brasiilia majanduses on olnud nii tõuse kui ka mõõnasid. 1960.-1970.aastad olid suure tööstusliku kasvu aeg. Seejärel kahjuks aga õnnelik aeg lõppes ja tuli suur majanduslik langus, Brasiiliast sai maailma suurim võlgnik. Brasiilia on kümnes suurim energiatarbija ja suurim Ladina-Ameerikas. Samuti on Brasiilia ka suur nafta ja gaasi tootja selles regioonis ja maailma suurim etanooli tootja, peale selle leidub Brasiilias veel rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid
Sisukord Üldinfo........................................................................................................................................2 Majandus.................................................................................................................................2 Loodus.....................................................................................................................................3 Brasiilia metsainfo......................................................................................................................5 Metsast saadav tulu.....................................................................................................................8 Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast.........................................................................................9 Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia............9 Vihmametsade majandamisega seotud institutsioonid...
tarbekaupadest. 1999-ndal aastal devalveeriti valuuta, mistõttu vähenes kaubavahetuse puudujääk 1999-ndal ja 2000-ndal aastal. Aastal 2000 olid otseinvesteerinud rekordilised 32,8 miljardit US$. Sellel aastal jooksis Brasiilia jooksevkonto puudujääk summani 24,8 $, sest suures osas maksti ära oma välisvõlg 17 miljardit US$. USA Luue Keskagentuur (CLA) teatab, et aasatal 2001 ostujõu pariteedi tulemuseks oli Brasiilias eskpord 57,8 miljardit US$ samas, kui import oli 57,7 miljardit US$ ja kaubavahetusbilansi ülejääk oli 100 miljonit dollarit. 10 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatab, et aastal 2001 oli Brasiilias kaupade eksport kokku 58,2 miljardit US$ ja import kogusummas $ 55, 6 miljardi euroni. Teenuste krediiti kogusumma oli 93 miljardit US$ ning deebet 17,1 miljardit US$. Järgmises tabelis on Brasiilia maksebilanss kirjas USA dollarites ja maksebilansi järgi mille teatas IMF 2001-sel aastal.
Brasiilia Küsimused lk 16 Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2 Arengutaseme näitaja Brasiilia SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 8800 Sündimus %% 21 Suremus%% 6 Imikusuremus 27 Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiiliast on pärit MERCOSUR, vee
kaupade tootmiseks, nüüd polnud nende toodangut kellelgi vaja. Väga palju hädavajalikku tuli seetõttu esialgu importida. Viimastel aastatel on aga tööstuse kasv edestanud teeninduse oma viidates sellele, et järjest enam vajalikku kaupa suudab Eesti ise toota. Eesti väiksuse tõttu pole võimalik siin toota kõiki tooteid ja teenuseid, mida siinsed inimesed ja ettevõtted vajavad. Nende importimiseks on aga vaja ka midagi eksportida. Just seetõttu on eksport Eesti majanduse ja selle kasvu jaoks väga oluline. Kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub 80%-ni Eesti SKP-st, ligi kolmandiku sellest moodustab teenuste eksport. Olulisemad teenused, mille ekspordist Eesti ettevõtted tulu saavad on mitmesugused transpordi ja Vene transiidiga seotud teenused aga ka turismist saadavad tulud. Eesti tööstustoodangust eksporditakse enam kui kolmveerand. Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid
indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. ... Mehhiklased tähistavad pidupäevana nende iseseisvumispäeva Hispaaniast, 16-ndal Septembril. On ka muid tähistusi mis on enamasti Fiesta-de nime all. Paljud Mehhiko linnad peavad iga-aastasel väikesi tähistusi enda kohalikele patrooni pühakutele. Nendel festivalidel inimesed palvetavad ja põletavad küünlaid pühakute auks. Nad korraldavad ka paraade, ilutulestikku, iludusvõistlusi ja tantsuvõistlusi. Piñata Söök Carlos Santana Charreada, härjavõitlus Huvitavat... http://www.youtube.com/watch?v=_4USaqMuRio -RIO karneval http://www.youtube.com/watch?v=MjyitEMdUrc - Argentiina tango http://www.youtube.com/watch?v=AZ9nkL6r7YA -Naljakas
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele.......................................................................
SISUKORD LÜHENDID…………………………………………………………………….....3 SISSEJUHATUS……………………………………………………………….....5 1. JALGPALLI AJALUGU……………………………………………………….6 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas…………………………...………………6 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis………………………………...……………..7 2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID…………………..12 2.1. Jalgpalli arengusuunad………………………………………………12 2.2. Tuntumad jalgpallurid……………………………………………….12 2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid………………………………..12 2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid……………………………15 3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGILD…………………………………………..19 3.1. Jalgpalliväljak…………�
Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJUHATUS Seltskondlik tantsimine, peaks pak
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on
Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president
Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso
....................................................................................165-168 Kergetööstus...................................................................................................................169 Teenundus.......................................................................................................................170 Transport.........................................................................................................................171 Import ja eksport..........................................................................................................172-174 Turism..........................................................................................................................175-193 Kokkuvõte......................................................................................................................194 Lisad..................................................................................................................
http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=611(30.03.06) Espressost on saanud Itaalia elu ja kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espresso baari. Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu. Dollarites arvutatud kogu maailma käibe poolest jääb nimetatud kaubaartikkel alla ainult naftatööstusele. Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook. Ainuüksi Brasiilias tegeleb 3 miljardi kohvitaime harimise ja saagikoristamisega üle 5 miljoni inimese. Kõrgelthinnatavate erikohvide (specialty coffees ) müük on Ühendriikides jõudnud mitme miljardi dollari tasemele ja tõuseb märgatavalt iga aastaga. Ameerika ühendriikides tarbib 20% kohvijoojatest erikohvi. Neist 60% on naised. Eestis tarbib erikohvi 0,25% kohvijoojatest. http://www.coffeestar.ee/?leht=ajalugu(09.02.09) 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi..................
..............................................................................11 3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus...............................................................12 3.2.2. Mullad.................................................................................................................13 3.2.3. Spetsialiseerumine...............................................................................................13 3.2.4. Toiduainete import ja eksport.............................................................................13 3.3. Metsamajandus..............................................................................................................14 3.3.1. Metsad ja metsatüübid........................................................................................14 3.3.1.1. Peamised puuligid..................................................................................14 3.3.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
