/km². Rahvaarvult on Brasiilia maailmas viiendal kohal. Brasiilias on 26 osariiki ja 1 liiduringkond. Need on: Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik. Brasiilias on kaks suuremat linna: Sao Paulo, kus elab umbes 25 miljonit inimest ja Rio de Janeiro, kus elab umbes 10 miljonit inimest. Joonis 1. Brasiilia vapp. Joonis 2. Brasiilia lipp. Joonis 3. Brasiilia pealinna lipp. Joonis 4. Brasiilia pealinna vapp. 4 1.2. Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas
Brasiilia iive on 1,1-2. See on positiivne, kuna sündimus on 21 ja suremus on 6. Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb. Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 9183078 : 44109313. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis . Kuid aastaks 2050 on ta juba kaasaaegses rahvastiku tüübi etapis. Linnastumine Suuremad linnad ja linnastud ja nende paiknemine: São Paulo populatsioon: 11,244,369, osariik: São Paulo, asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel Rio de Janeiro populatsioon: 6,323,037, osariik: Rio de Janeiro, asub Guanabara lahe ääres Salvador populatsioon: 2,676,606, osariik: Bahia, asub Atlandi ookeani rannikul Baía de Todos os Santose lahe ääres Brasília populatsioon: 2,562,963, osariik: Distrito Federal, asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel
sest seal on vähem linnasid, põhjapoolses osas asub Amazonase vihmamets. 5 Rahvastikupüramiid Brasiilias on laste osakaal küllaltki suur 24,2% ja vanurite osakaal 7,3%. Antud riigis on vananev rahvastik. Selles riigis on ülekaalus naised, 2013.aasta andmete põhjal oli 98 meest 100 naise kohta. Sündimus on madal ( 14,97% ) ning suremus samuti ( 6,51% ). Loomulik iive on suur. Linnad Brasiilia kolm suurimat linna on Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador. 6 Linnades elab 87% kogu rahvastikust mis näitab, et linnastumise tase on kõrge. Enamus linnad paiknevad
Pealinnaks on Brasiilia linn. Suurematest linnadest tasub veel nimetada Recifed, Salvadori, Rio de Janeriot, Sao Paulot ja Belemit. Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik 1.2 Üldandmed Pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 197,122,067 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 2,051,14 Keel : Portugali Rahaühik: riaal (BRL) Pinnamood: Saab eristada kahte isesugust maastikku: Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat. Kesk-, Lõuna- ja Ida-Brasiiliat hõlmaval mägismaal suuri kõrgusi pole tipud ei tõuse 1000 meetrinigi
.....................15 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 16 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Brasiilia Liitvabariik1, portugali keeles República Federativa do Brasil. on riik Lõuna- Ameerikas (joonis 1). Brasiilia naaberriigid põhjas Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, loodes Kolumbia, Ecuador, läänes Peruu, Boliivia, edelas Tšiili, Paraguay ja lõunas Argentina, Uruguay. Idapoolt ümbritseb Brasiiliat Atlandi ookean. Brasiilia pindala on 8,515,770 km², see teeb Brasiiliast pindala poolest suurima riigi Lõuna-Ameerikas ja maailmas asetub ta pindala poolest viiendal kohal. Riigi pindalast 61.9% on mets. Riigi
Rahvaarvult on ta samuti 5. kohal pärast Hiinat, Indiat, USA-t ja Indoneesiat. Inimesi on 192,296 miljonit 2010 seisuga. Rahvatikutihedus on 22,6 in/km². Rahavstik on noor: 62 protsenti brasiillastest on alla kahekümne üheksa aasta. Riigikeel on portugali keel. See on kuues kõige üldkasutatavam keel maailmas. Peaaegu pooled Ladina-Ameerika inimesed ei räägi hispaania keelt nad räägivad portugali keeles. Pealinnaks on Brasilia. Teised suuremad linnad on veel São Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador. Riigihümn on Hino Nacional Brasileiro. Riigikorraks on presidentaalne vabariik ja praegune president on Luiz Inácio Lula da Silva. Rahaühikuks on Brasiilia reaal (BRL). Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Koloniseerimine algas 1534. aastal, 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisririik, alates 1889 vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament
Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetrit, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind keerulisem, mäed ulatuvad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvarasid. Paljud brasiillased teenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahend paljudele inimestele. Import ja eksport Brasiilias sõltuvad ka loodusvaradest. Loodusvarad: · Kuld · Rauamaak · Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit Riigi arengutaseme iseloomustamine 1
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean
maailmas) Rahvaarv: 190 824 000 (2009. 5. maailmas) Pealinn: Brasilia (2 260 000 el.) Haldusjaotus: 26 osariiki Riigikeel: Portugali keel Rahaühik: reaal (BRL); 1 BRL - 6,6 EEK; (-2,2 EUR; -3.1 USD) Riigitähis: BRA, BR Religioon: 80% katoliiklased. Protestandid (nelipühilised). Afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba),candomblé ja umbanda. Brasiilia: on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on
Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Rahvaarv üle terve Brasiilia 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus on 22 in./km². Brasiilia kaks suurimat linna on San Paulo, kus elab 25 miljonit inimest ning Rio de Janeiro, kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Kuna Brasiilia jääb peamiselt lähisekvatoriaalsesse agrokliimavöötmesse on keskmine temperatuur Brasiilias 20-30 °C
Riigi rahvastiku iseloomustus ARVUTITUND 1. Iseloomusta riigi rahvaarvu. a) Brasiilias elab 202,656,788 inimest. b) Riik on rahvaarvu alusel maailmas 6. kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab ka: Indoneesias 253,609,643 Pakistanis 196,174,380 Nigeerias 177,155,754 Bangladeshis 166,280,712 d) Riik on kindlasti rahvaarvult suur. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. a) Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23,50 in/km2 Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on ka: Peruus 23,08 in/km2 Tšiilis 22,17 in/km2 Rootsis 22,05 in/km2 b) Joonis 1. Brasiilia rahvastiku tihedus Allikas: Britannica c) 50% Brasiilia rahvastikust elab riigi ida- ja lõunaosas, umbes 500 km laiusel alal rannikust sisemaa suunas. Seal on soe ja niiske kliima, mis on elamiseks sobiv. Head sadamakohad on soodustanud kaubavahetust ja tööstuse arengut
Hino Nacional Riigihümn Brasileiro Üladomeen .br Maakood 55 Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiiliga.Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Ta on jagatud viieks regiooniks, Brasiilias on 26 osariiki. Brasiilia osariigid MAJANDUS Brasiilia majandus areneb hetkel väga kiiresti. Hoolimata majanduse tõusu kiiruse aeglustumisest on tegemist siiski väga suure potentsiaaliga riigiga. Kuigi majandustõus ei ole enam nii kiire kui varasematel aastatel, on ikkagi tegemist
Brasiilia Küsimused lk 16 Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2 Arengutaseme näitaja Brasiilia SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 8800 Sündimus %% 21 Suremus%% 6 Imikusuremus 27 Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiiliast on pärit MERCOSUR, vee
Maksebilanss on tähtis eelkõige sellepärast, et ta annab olulist informatsiooni vaadeldava riigi ja makromajanduse käsitlemiseks ja analüüsiks. Maksebilansi analüüsi alusesl on võimalik koostada ka vaatlysaluse riigi kohta arengukonseptsioone ja tulevikuprognoose, kavandada vajaduse korral muutusi majanduses ja anda soovitusi. (Tanning, 2009, 154-156) 5 BRASIILIA LIITVABARIIK Portugali keeles: República Federativa do Brasil Brasiilia lipp Brasiilia vapp Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Pealinn: Brasília Pindala: 8 511 965 km2 Rahvaarv: 192 296 000 (2010) Rahvastiku tihedus: 22,6 in/km2 Riigikord: presidentaalne vabariik President: Luiz Inácio Lula da Silva Iseseisvus: 7. september 1822 Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................
RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Su
MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevits 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova Maardu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS...................
valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks on kohus. Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". 6 Aníbal Cavaco Silva Aníbal António Cavaco Silva (sündis 15. juuli 1939 Portugalis Algarve piirkonnas
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�
SKT üheinimese kohta on 19 768 USA dollarit. Populatsioon alla vaesusepiiri oli 18% 2006. aastal. Töötute protsent 2011. a oli 12,7%. Ainult 4,8% rahvastikust on kirjaoskamatud. Imikusuremus 2012 aasta järgi on keskmiselt 4,6 surma iga 1000 sünnikohta. Keskmine oodatav eluiga on 78,7 aastat. SKT-st 11,3% läheb haigekassa kuludeks (17 kohal maailma riikidest). 4.Majandusorganisatsioonid Portugal kuulub Ühendatud Riikide Organisatsiooni (ÜRO) aastat 1995. Portugal kuulub ja on ka üks rajaja riikidest NATO-s (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) (1949), OECD-s (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) (1961). Samuti on olnud Portugal rajaja riik EFTA-s (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) (1960), kuid lahkus seal, et liituda Euroopa Majandusühendusega (1986), millest saigi Euroopa Liit. Portugalis on ka käibel Euro 1999. aastast. Veel on Portugal Ladina Liidu (1983) ja Organisatsiooni Ladina-Ameerika Riigid (1949) liige
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). 2. Riigi rahvastiku tihedus Rahvastiku keskmine tihedus on 81,12 in/km2. Sarnase tihedusega on Kreeka ja Horvaatia (82,09 ja 79,58). Hispaania on keskmise tihedusega asustatud riik. Rahvastiku tihe
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitak
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.Asend.............................................................................................................. 3 2.Arengutase...................................................................................................... 5 3.Rahvastik ja asustus........................................................................................ 6 3.1. Rahvastiku paiknemine............................................................................7 3.2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.....................................................7 3.3. Linnastumine............................................................................................ 9 4.Majandus....................................................................................................... 10 4.1. Energiamajandus.................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass 2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2 Riigikeel: saksa Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Rahvastiku tihedus: 230 in/km2 Iseseisvus: 843. aastal Riigikord: parlamentaalne liitvabariik President: Horst Köhler Kantsler: Angela Merke
Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõ
Miina Härma Gümnaasium Iirimaa Autor: Evelin Kivi 2013 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni............................................................................................3 Riigi arengutaseme näitajad...............................................................................................3 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse................................................................4 Rahvastik............................................
Miina Härma Gümnaasium Kenya Mari-Ann Lepp Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg, geograafiaõpetaja Miina Härma Gümnaasiumis Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Rahvastik 4. Suurregioon 3.1 Majandusorganisatsioonid 5. Linnastumine 6. Põllumajandus 7. Transport 8. Turism 9. Metsamajandus 10. Kasutatud lingid Sissejuhatus Koostasin käesoleva referaadi iseseisvalt. Kõik töös esitatud andmed ning muud faktid on usaldusväärsed ja täpsed. 3 Riigi geograafiline asend Kenya on riik Aafrika idaosas, mille pealinnaks on Nairobi. Riigikeelteks on inglise ning suahiili ja rahaühikuks Kenya silling. Kenya pindala on 582 650 km². Riigi koordinaadid on 0o N,
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma
Rannu Keskkool Aimar Leesment X klass Ameerika Ühendriigid Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 4 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Inimareng.............................................................................................................................. 10 Kaubandus............................................................................................................................ 10 Energiamajandus.................................................................
Türgi (Türkiye) Hanna-Maria Ulm 11 A Riigi üldiseloomustus · Riigi lühend : TUR · Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf · Pealinn : Ankara · Pindala : 783562 km2 · Riigikeel: türgi · Rahvaarv: 70586256 (2007) · Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2 · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Rahaühik : Türgi liir · Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg · (http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril) · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi leidsin vajalikud andmed riigi kohta (rahvaarv,pindala rahaühik jne ,28. jaanuaril) · Flags Of The World http://flagspot.net/flags/ leidsin riigi lipu ja vapi http://www.ngw.nl (28 jaanuar) Riigi arengutase · Ri
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
Madagaskar Malawi Mauretaania Mosambiik Nepal Niger Ruanda Sambia Samoa Saalomoni saared Senegal Sierra Leone Somaalia Sudaan Tansaania Tsaad Uganda Vanuatu SKP 1 inimese kohta on maailmas väikseim Aafrika riikides Zimbabwe 200 USD, Kongo 300 USD, Libeeria ja Burundi 400 USD, Guinea-Bissau 500 USD, Somaalia 600 USD, Nigeeria ja Kesk-Aafrika vabariik 700 USD (Rahvusvaheline majandus. I osa. Tallinn, 2009). ÜRO ja OECD statistikas hõlmavad omaette grupi BRIICS riigid - Brazil, Russia, India, Indonesia, China, South Africa. Inimarengu näitajatest on SKT kasv Eestis olnud üks kiiremaid maailmas nii viimasel kümnendil (2000 2007) kui ka võrdluses aastaga 1990 ehk vahemikuga enne 1990-ndate esimese poole majanduslangust. Eesti SKT aasta keskmine nominaalkasv elaniku kohta vahemikus 19902007 oli 5,3%, millest kiiremat kasvu on suutnud näidata veel vaid kaheksa riiki, kusjuures meist jõukamatest riikidest üksnes Iirimaa (aasta keskmine kasv 5,8%)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
