Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bourbonide dünastia Prantsusmaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1643, 1715, 1774, kardinal, armu, bourbonide, dünastia, päikesekuningas, veeuputus, antoinette, 1610, jules, mazarin, richelieu, monarhia, parlament, saadetakse, duellid, usuvabadus, lõplikult, rahulolematus, kindlused, aadlikud, merkantilism, kiusas, tühistas, nantes, edikti, riigiametnikud, generaalstaadid, seisuste, riigiaparaadi, provintsidRegendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid. Mitu vallutussõda: Madalmaad, Saksamaa, Lille'i linn. Mazarin kardinal, pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour. Teater, peod, vahvad asjad. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." Louis XVI (1774-1789) Reformid: lõpetada aadli ja kiriku maksuvabadus. Vilja- ja leivakaubandus vabaks. Viljasaak kehv (1774) hind tõusis, rahutused
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud, aristokraadid ja seltskonnadaamid. Henry IV mõrvasid jesuiidid. Tema surma järel tabasid riiki tagasilöögid. Kuna troonipärija Louis XIII oli alles 9
de' Medici. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal · Absolutistlik valistemisviis pääses Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). · Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud- ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu-generaalstaatide- nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadis laiali. · Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu(Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks. · Richelieu eesmärk oli luua tsentraliseeritud riik ning tema tegutsemisviis oli makjavellistlik- kõik tuli allutada riigi edule. · Richelieu poliitilised seisukohad: Usuolude ühtlustamiseks alustas rünnakuid hugenottide vastu, tühistasnende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused 1629.a. Armuediktiga (usuvabadus säilitati).
läbi langenud Henri IV suurimateks saavutusteks jäid ususõdade lõpetamine katoliiklaste ning hugenottide vahel ja kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal. Järgnevalt troonile tõusnud Louis XIII ja Louis XIV perioodil tegid nende eest nn "valitsemistöö" ära kardinalid Armand Jean du Plessis de Richelieu ning Jules Mazarini. Pärast viimase surma asus Louis XIV riigi- asjadega ka reaalselt tegelema: nimetas ametisse tähtsamaid riigiametnikke, andis välja seadusi, karistas ja heitis armu. Sarnaselt Louis XIV ei tundnud suuremat huvi riigiasjade vastu ka tema pojapojapoeg Louis XV, kui järgmine troonile nimetatud kuningas. Kroonikandjat iseloomustasid ohjeldamatud peod ning armukesed, kes etendasid riigi elus sootuks tähtsamat osa kui kuningas ise. Viiendale, ühtlasi viimasele troonipärijale Louis XVI olid maha jäänud aga abikaasa piira- matud väljaminekud ja tühi riigikassa, mis nõudsid tingimata valitsemise reformimist.
• 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, peaminister 1624-1642 Louis XIII valitsemisajal. • „Minu esimene eesmärk oli tagada kuninga suurus ja teine- riigi vägevus.“ • Piiras kõrgaadli võimu: hävitati kuninga vastaste kindlused, nende maavaldused konfiskeeriti, keelati duellid. • Püüdis taastada riigi usulist ühtsust-katoliikluse toel. Hugenottide tagakiusamine, La Rochelle kindluslinna piiramine ja hävitamine. • Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud.
Aadlikud, kes keelust hoolimata duelli pidasid lasi ta tappa Oluline samm kuningavõimu tugevdamisel oli hugenottid vastupanu mahasurumine Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid vahetult kuningale Mazarin ja fronde Pärast Louis XIII surma sai troonile alles 4-aastane Louis XIV Regendiks sai tema ema Austria Anna, riigi tegelikuks valitsejaks aga Anna armuke, Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin Tekkis fronde mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist Absolutism Louis XIV ja Louis XV valitsusajal 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks Alles pärast Mazarini surma ( 1661) hakkas ta valitsema absolutistlikult Kuningavõim omandan enneolematu ulatuse Kõik pidi keerlema valitseja ümber Ta võttis endale lisanimeks Päikesekuningas Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga heal arvamusel
visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega: Francois II, s 1544 (1559-60), abiellus Maria Stuartiga, suri tuberkuloosi; Charles IX, s 1550 (1560-74); Henri III, s 1551 (1574-89), mürgitati; Francois d'Alencon, s 1554, suri 1584 tuberkuloosi; lisaks kuulus tütar Marguerite, kes abiellus Navarra Henri'ga ja sai kuulsaks kuninganna Margot' nime all. Kahjuks kestis tema dünastia vaid 1589nda aastani, kui suri tema viimane poeg, sedagi vägivaldselt. Kehtiva troonipärimiskorra kohaselt sai tema järglaseks Navarra Henri Bourbon, kes sai tegelikult troonile alles 1594. aastal, astudes selleks 1593. aastal katoliku usku. Tema samm oli tegelikult puhtpoliitiline, sest ta oli usuküsimustes ükskõikne. Tuntuks on saanud kuninga ajalooline lause: "Pariis väärib üht missat." Tegemist oli targa ja riiklikult
ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud riik, tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Tema tegutsemisviis oli makjavellistlik: kõik tuli allutada riigi edule. Mõiste raison d'État - riigi huvides on
õukonnakultuurile valitsusaja isel. jooned: *absolutismi kõrgaeg *merkantelistlik maj poliitika *sõdade ajastu *Pr diplomaatia õitseaeg *Pr-Euroopa mandri juhtuv riik Louis XV (1715-1774) tegelik võim Philippe käes *maksude tõus*kasvavad õukonnakulud isel jooned:*naistesajand* pärast meid tulgu v veeuputus*finantspankrotid LouisXVI (1774- 1792) tegelik võim J.Turgoti käes *maksude tõstmine *teravilja kaubandus lastakse vabaks, see toob kaasa leivapuuduse *absolutismi lõpp kardinal Richelieu- kõrvaldas generaalstaadid, seejärel valitses üksi, andis välja seadusi ning määras makse-alus absolutismile oli loodud. Rajas pr akadeemia kardinal Mazarin- Oli pr esimene minister tema ajal lõpetati 30 a sõda.Kuninga ja kardinale vastase võimu purustaja. J.-B. Colbert- Oli rahandusminister. Tema juhtimisel tõusis pr lühikese ajaga maailma juhtuvaks luksus ja moekaupu tootvaks riigiks. Suurenes kodumaine tarbimine, teedevõrgu areng, kolonisatsioon
esimene minister. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Tervele Euroopale sai eeskujuks tema hiilgav õukonnaelu Versailles' lossis. Louis XIV-le kuulub lause: ,,Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Ta oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. 1598. aastal andis Henri IV välja Nantes'i edikti, millega andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad seeläbi katoliiklastega.
Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga. b) Generaalstaadid (seisuste esinduskogud) (1614) · Kõrgaadlikud nõudsid regendivõimu piiramist. · 1. seisus vaimulikud · 2. seisus aadlikud · 3. seisud linnakodanlud · Seisuste vahelised suured lahkhelid. · Keelati ametikohtade müük. · 1789 Suur Prantsuse revolutsioon. c) Kardinal Richelieu kuninga usaldusisik ja riigi tegelik valitseja · Pani alguse absolutismile. · Ta oli esimene minister (nagu tänapäeva peaminister) ja koondas endale ka teisi ameteid. · Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid. · Kõrgaadlikud koondusid õukonda. · Usuelus surus maha hugenotid (ehk Nantesi edikt tühistati). · Asutati lütseume (aadlike erakoole) Sorbonne'i ülikool reorganiseeriti ja
Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud riik, tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Tema tegutsemisviis oli makjavellistlik: kõik tuli allutada riigi edule. Mõiste raison d'État - riigi huvides on Richelieu looming, millega pandi
Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud riik, tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Tema tegutsemisviis oli makjavellistlik: kõik tuli allutada riigi edule. Mõiste raison d'État - riigi huvides on Richelieu looming, millega pandi
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest.
koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Louis XIII (1610-1643) - Tema ajal pääses Prantsusmaal lõplikult võimule absolutistlik valitsemiis. 1614 saatis ta generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud vaid jättis need 1. ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu - Kuna Louis XIII valitsemisasjadest ei huvitunud jättis ta need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu Louis XIV (1610-1643) Prantsusmaa kuningas, täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Uskus et tema võim on otse jumalalt ja ta võib välja anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks.
Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal
sissevedu, kehtestas teistele kõrged sisseveotollid ning keelas tooraine väljaveo. Ta maksis preemiaid neile, kes ehitasid laevu, nähes selles võimalust väliskaubanduse hoogustamiseks. Tootmise edendamiseks rajas ta riiklikke manufaktuure. ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI 1610-1643 1643-1715 1715- 1774 1774- 1792 Tegelik võim Kardinal Ema/ Mazarin Hertsog Jaques Turgot/ Richelieu (lõpetas 30- Philippe Necker aastase sõja) / Colbert Ümberkorraldused Piiras Eeldas Luksuslik Reformid: kaotada aadliõigusi vaimset eluviis nõudis feodaalsed
Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutismiajastu Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku üleriigilisi generaalstaate, vaid tegutsesid seisuslikud esindused provintsides. Monarhid sõltusid seisuste esindustest maksustamisküsimustes. Kardinal Richelieu: Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, kui kuningas Louis XIII (valitses 1610- 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Richelieu oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Louis XIII armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist ning pidas lugu heast söögist, usaldades riigiasjad oma kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Nantes'i ediktiga (1598) oli Prantsusmaa protestantidele ehk hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna justkui riigiks riigis. 1627. aastal alustasid kuningaväed
Oli ususõdade oht(hugenotid + katoliiklased), välispoliitilised probleemid ja probleemid tõusva kodanluse + vana aristokraaria vahel. Generaalstaadid=seisuste esindajad. Nad kutsuti kokku sooviga nõrgestada asevalitseja võimu. Taodeldi aadlike kui sõalise seisuse kasutamist välissõdades. Nõuti ka aadlikindluste lammutamist ja kuninga sõltumatust aadlikest ja vaimulikest. Tegelikult kaotati aga ainsa üksmeelse otsusena ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim Temast sai kardinal ja 1624.a esimeseks ministriks. Ta koondas enda kätte palju tähtsaid ametikohti ning oli kuni surmani Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada. Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik duellipidajad alates seaduse kehtestamisest lasti hukata. Kõrgaadel koondus nüüd õukonda.
Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma valitsusajal laiali saatnud, ning Louis XIV soovis ise valitseda. Tema kuulus ütlus on ,,Riik, see olen mina"(,,L'Etat, c'est moi" prantsuse keeles). Sageli kutsuti veel Louis XIV'd Päikesekuningaks
o Aadli elulaad muutus kõrgaadel koondus õukonda, et nautida toredust · Kuningavõimu tugevdamiseks veel: o Surus maha hugenottide vastupanu o Tühistati Nantes'i edikt (oli andnud hugenottidele rea kindlusi ja julgeolekugarantiisid) o Ametisse seati piiramatu võimuga intendandid Allusid kuningale o Lettres de cachet vahistamise või väljasaatmise käsud kuningapoolt Mazarin ja fronde · 1643 suri Louis XIII, troonile sai Louis XIV · 4-aastase Louis XIV regendiks sai tema ema Austria Anna · Tegelik valitseja ema armuke Jules Mazarin · Fronde võimude vastu tegutsemine o Esimesel etapil püüdis võimu võtta Pariisi parlament o Teisel etapil moodustas printside fonde mäss absolutismi ja Mazarini vastu · Mazarin nõudis: o Et taastataks parlamendi vana õigus arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude
1689 võttis parlament vastu Õiguste Billi(Bill of the Rights) 1) Parlament käib pidevalt koos ja määrab maksud. 2) Kuningas ei ole seadusest kõrgemal. 3) Kehtestati ususallivus. 18. saj toimus kuningavõimu nõrgenemine. Troonipärijate puudumise tõttu läks võim saksa päritolu Hannoveri dünastiale. Prantsusmaa 1610 Henri IV mõrvati. Kuningaks sai tema poeg Luis XIII(8a) Regendina valitses tema ema Maria de Medici, Reaalseks riigivalitsejaks sai kardinal A. Richelieu. Võttis endale ka esimese ministri ameti ja rahanduse peakontrolöri ameti. 1) Võttis ära hugenottide õigused 2) ei kutsunud kokku parlamenti(generaalstaadid) 3) piiras aadlike õigusi, keelas duelli 4) määras kohtadele valitsema intendaadid. Rahvas hakkas nõudma generaalstaatide kokkukutsumist, et nõrgendada kuninga ema võimu. Tekkis terav vastasseis aadli ja kolmanda sisuse vahel. Lihtrahvas soovis:
templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt. 2. prantsuse ajalugu Louis XIII, XIV, XV ja XVI ajal Louis XIII - (27. september 1601 14. mai 1643 ) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu Louis XIV-Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh
kuninga ema (Austria Anna) armuke. Fronde- võimude vastu tegutsemine. Kui kuningas täiskasvanuks sai ning Mazarin suri, hakkas ta absolutistlikult valitsema. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu; ,,Riik see olen Mina". Ta väärtustas kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi oma tahte järgi, karistas ja andis armu. (Colbert- tähtsaim riigimees Louis XIV kõrval, kes lahendas eeskätt rahandusprobleeme) · Louis XV korraldas pidusid ning ei huvitunud riigivalitsemisest. · Louis XVI abiellus Marie- Antoinette'ga. Vaja oli riik uuesti käima saada.Määras rahanduse peakontrolöriks Turgoti, kes hakkas ellu viima reforme (nt. aadli ja vaimulike maksuvabastuse kaotas), ta mõtles lihtrahva vajaduste peale, vaba viljakaubandus. Tema
suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid veel suhteliselt olulisi õiguseid, näiteks maksude kehtestamise oma. Henri ajal nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõutud, kuna ta tapeti fanaatilise katoliiklase poolt ning tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Kuid asjaolud muutusid, kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (pildil), kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli ka edukas: hugenottidelt võeti enamik nende privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, siis suudeti see suuremate probleemideta võita (selle ilmselt tuntuim sündmus oli hugenottide kindluse La Rochelle'i piiramine ja vallutamine) ning neile jäi vaid usuvabadus koos väga piiratud omavalitsusega; suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama (välja
hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest, sisseveo piiramisest tollimaksude abil · Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule · Absolutistlik riigikord ei suutnud ennast täielikult maksma panna üheski riigis seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutism Prantsusmaal · Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, mil kuningas Lousi XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte kogunes tegelik võim. · Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaal usuline lõhestatus. Nantes`i ediktiga oli Prantsusmaa hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna riigis justkui omaette riigiks · 1627. Aastal alustasid kuningaväed hugenottide (protestantide) tähtsama kindluslinna piiramist (La Rochelle), edukalt · 1629. Aastal anti välja ,,armuedikt", millega hugnotid säilitasid küll usuvabaduse,
Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahistamise käsud. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV(kui ta alaealine veel oli, elas Prantsusmaa üle absolutismi kriisi). 1661. aastal hakkas ta riiki valitsema. Kõik pidi keerlema tema ümber, võttes endale lisanimeks Päikesekuningas (Riik see olen Mina!). Kuningas nimetas ametisse riigiametnikud ja andis välja seadusi. Absolutismieelsest ajast oli säilinud Pariisi parlament, mis reguleeris seadusandlike akte. Tähtsaimaks riigimeheks oli Jean-Baptiste Colbert, kes asutas riiklike manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli
1572 – Pärtliöö käigus tapeti Prantsusmaal katoliiklaste poolt 20 000 hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal.
haridust. Harimatud heideti kõrvale. Kirik taaselustas inkvisitsioonikohtud ja hakkas võitlema ketserlusega. Nii hävitati katoliku kiriku vastased. Koostati ka keelatud raamatute nimekiri. Jesuiitide ordut juhtis kindral. Põhimõtteks oli-,,eesmärk pühitseb abinõu". Eesmärk saavutati iga hinna eest. Jesuiidid olid haritud ja olid jutlustajad. Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud. Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks
· Kuningavõim peab olema absoluutne ja jagamatu · Seadused lähtusid valitseja tahtest · Ideaalne monarhia on harmooniline, õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav · Kuninga võim jumalalt · Kuningas määrab ametisse ministrid ja nõukogud ning ametnikud provintsides ehk intendandid · Absolutism toetub: alalisele sõjaväele, ametnikkonnale, merkantilistlikule majanduspoliitikale Võimule sai Henry IV: · Uus Bourboni dünastia · Algul oli Navarra kuningas · Oli algselt hugenott, võttis hiljem vastu katoliikluse, Nantes'i edikt, usuline ühtlustus · Majanduse ühtlustamine (minister Sully) kodumaise toodangu eelistamine, manufaktuuride rajamine, teede ja kanalite ehitamine · Mõrvati katoliiklase poolt (omas palju vaenlasi, hugenotid pidasid reeturiks, katoliiklased ei usaldanud usuvahetuse tõttu) Võimule sai Louis XIII: · Henry IV poeg
kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus. Tulemuseks oli killustatus. Kohalikule vasallile allus lääni eluolu. Talurahvas oli sunnismaine
° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu. Õukonnal õnnestus lepitada mässu juhid tiitlite, kõrgete ametikohtade ja pensionitega. ° Kokkuvõttes tugevnes Mazarini ajal kuningavõim. ° Tõsteti makse. Louis XIV hakkas alles pärast Mazarini surma valitsema absolutistlikult. Absolutismi kõrgaeg. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning tema lisanimeks sai Päikesekuningas. ,,Riik see olen mina". Üle kõige väärtustas kuulsust, mille nimel pidas sõdu. Lasi ehitada ka Versailles'i lossi Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille. Absolutismieelsest ajast olid siiski säilinud kohtuasutused (parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid. Tähtsaim neist oli Pariisi parlament, mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude aktide registreerimine
andis välja Diderot. Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. PRANTSUSMAA UUSAJAL Kuningas Henri IV valitsemisajal(1589-1610) olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII (1610-1643). Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu. Richelieu tugevdas keskvõimu, nõrgestas aadli vastupanu, surus maha hugenottide vastupanu. Sel ajal levisid vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, millel oli juba kuninga allkiri ning täitmata ainult lahter karistatava nimega. See lõi pinnase kuritarvitusteks, sest kuninga allkirjaga dokumendi võis hankida iga soosingusse sattunud õukondlane. 4
annaabi.ee 
