Eestis? Gleistunud kahkjas leetunud muld on enam levinud Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks. Antud mullatüübile (eelkõige gleistunud kahkjale leetunud mullale) on sobilik segapuistu. Puurindes domineeriks arukask, rohkesti esineks ka kuuske ja halli leppa, kohati segus saar ja jalakas. Vahel saab enamuspuuliigiks ka haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Naadi kasuvukohatüüp, puistute boniteediga Ia-I. Istutamiseks sobiksid kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask või tamm. Harilikul tammel on head omadused raske, kõva, tugev ja kulumiskindel puit. Ligikaudne boniteet 5
varem tehtud; · raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid; · võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40 aastases puistus 1/3...1/4 puu pikkusest; · mändi piitsutavad ja varjavad kased tuleks välja võtta; · kuuse võib jätta teise rindesse, vajadusel ka seda harvendada; · kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie. Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie 13.
· ,,hundi" tüüpi puid võib välja raiuda, kuid parem oleks, kui see oleks varem tehtud; · raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid; · võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40 aastases puistus 1/3...1/4 puu pikkusest; · mändi piitsutavad ja varjavad kased tuleks välja võtta; · kuuse võib jätta teise rindesse, vajadusel ka seda harvendada; · kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie. Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus;
sambliku-nõmmemännikud. Huumuslikud leedemullad on levinud valdavalt mineraalselt rikkamatel lähtematerjalidel. Sekundaarsete leedemuldade produktiivsust tõstab nende varasem kasutamine põllumaana, mille tagajaärjel harimise käigus on ülemisi kihte omavahel segatud. See soodustab nii humifikatsiooni kui ka mineralisatsiooni. Loomulikult olid põldudeks valitud võimalikult vähem liigestatud reljeefiga alad. Mineraalselt rikkalikuma koostisega leedemuldadel esinevates IIIII boniteediga pohlamännikutes alusmets puudub või esineb hõredalt kadakat, pihlakat ja vaarikat. Alustaimestik on liigivaene. Puhmarinne on hästi välja kujunenud. Sambla-samblikurinne on aga pidev. Vaesema mineraalse koostisega liivadel kujunenud leedemuldadel kasvavad madalaboniteedilised männikud. Alusmets puudub või esinevad üksikud kadakad. Hõreda puhmarinde moodustavad kanarbik, pohl, leesikas jt. Üksikult kasvavatest rohttaimedest võib kohata palu-härgheina ja kassikäppa. Sambla-
maatüki põhjaveeline(jooned g- de peal) omadusega(kivisus,reljeef,kirjusus,kuivendusseis und,looduslike rohumaade võsastumine)Maa boniteet on alati väiksem.Maa perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde läbiviimist. Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.Metsamaade headust näitab metsakasvukohatüüp(jänesekapsas,naadi,lodu,po hla,sambliku jne.) Mullatekkeprotsess- bioloogilise aineringe see osa,mis toimubmurenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega.Mullatekketegurid e.faktorid:1)bioloogiline faktor-taimsed ja loomsed organismid 2)lähtekivim-mineraalne alus,mille muld moodustub.Pärandab mullale
Neis on enne vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud; tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim III bon; viljakas kasvukohatüüp; keskealine või valmiv puistu. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud mille seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised; sirgetüvelised; kitsa võraga; hästi laasunud; haiguskindlad jne. Metsaselektsioon on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele
Põllumajandus hõlmab 40% ning metsamajandus 11% kogu valla ettevõtlusest. Peamisteks tegevusaladeks põllumajanduses on aiandus, segapõllumajandus, teraviljakasvatus ja piimakarjakasvatus. 2011. aasta andmete põhjal olid valla suuremateks ettevõteteks põllumajanduses käibe alusel Sürgavere Põllumajandusühistu, OÜ Paala ja Põllumajandusteenuste OÜ. Haritavat maad on vallas kokku 15 219 ha. Suure-Jaani linna ja Olustvere aleviku ümbruses paiknevad kõrge boniteediga põllumaad (hindepunkt on üle 50, võrdluseks Eesti keskmine mullahindepunkt on 41), mis soodustavad vallas põllumajanduse arengut. Suure-Jaani valla üldplaneeringu alusel peavad need ka edaspidi jääma põllumajanduslikku kasutusse. Metsamajandus moodustab kõigist valla tegevusvaldkondadest üle 10% ning sellega tegeleb 2011. aastal 51 ettevõtet. Peamisteks tegevusteks antud valdkonnas on metsakasvatus ja metsavarumine. Metsamaa võtab enda alla 34 516 ha. Majanduslikult
Muld- värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval; esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud; lähtekivimiks en karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen; varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistu- kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik- liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, naiste- ja ohtest sõnajalga jne;samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev
Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt nt. paakspuud ja kadakat. Alustaimestikus tihe samblarinne, puhmad, kilpjalg. 1.1.4. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp - kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Puistud kõrge tootlikkusega. Kõige enam levinud kuusikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Alustaimestik liigirikas. Samblarinne pidev. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid, mida sageli on kahjustanud juurepess. Alusmetsas nt. pihlakas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas (sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas)
Mulla lähtekivimiks on enamasti karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen. Varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistud on kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II), parimate puistute keskmine kõrgus ulatub 35-40 meetrini ja tagavara 800 m 3 /ha. Kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud), puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Sagedased on ka segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest,
Põhilised mullad: näivleetunud mullad, leetunud mullad, gleimullad, leetjad mullad. Rohkem esinevad pruunid näivleetunud mullad (Penu, 2005). Näivleetunud muldade viljakus on üle keskmise. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele (Penu. 2005). Eesti haritava maa keskmine mullahindepunkt on 41, Viljandi maakonna keskmine on 43. Kõrge boniteediga põllumaadeks loetakse 50 ja suurema hindepunktiga maid ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007). Kõige suurem veekogu, mis kaevete lähedale jäi- Võrtsjärv. Järve kaugus ca 500- 700 m. Rohumaa läheduses on endine kuivenduskraav. Mõned aastat tagasi olid tehtud kuivendustööd. Taimedest kasvab rohkem hiirehernest, naati, timutit, kurerehat, valget mesikat. Põllumaal kasvatatakse otra. Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud
määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest
küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen
0 Joonis 13. Huumuskatte tüseduse ja huumusesisalduse võrdlus rähksel gleimullal PH on rähksel gleimullal 6,4-7,2. Hernes, raps, uba ja punapeet sobivad kõik kasvama sellise pH vahemikuga maa-alale. Lõimis võib olla saviliiv, kerge või keskmine liivsavi. Sügavamatel rähksetel gleimuldadel kasvavad liigirikkad sõnajala salulehtpuumetsad, mis on 24 kõrge boniteediga I-III, kuid uuritava mulla boniteet jääb väga väikseks (tabel 3), mistõttu kuulub halbade maade hulka. [4] Tabel 3. Huumusringi füüsikalised ja keemilised omadused rähksel gleimullal Näitajad Kaeve number 1 2 3 4 5 6 7 8 pH 7,2 6,8 6,8 6,8 6,4 7,0 6,8 6,6 Lõimis ls1 ls2 sl sl sl sl ls1 ls1
on avastada õige liik, et leida õige tõrje. seeneliha pehme, korkjas, kollakasvalge, Põleseen Tekitajaks kottseen. Eosed tekivad poorid kahvatukollased, hiljem kergelt kevadel. Idanemiseks on vajalik pruunikamad nurgelised. Tekitab temperatuurishokk, nt lõkke ümbruses. korrosioonmädanikku-valget, tüve keskosas, Kottseen on ainus, millel tekivad pandlad. tavaliselt madalama boniteediga metsades. Ta on ohtlik vanadele mändidele Tavaliselt pinnatulega kahjustatud metsades. hooldusraie järel. Levides okstepõletamise Viljakehad aastaläbi. Harilik käsnak kohtadets juurte kaudu lähematele puudele kübarad poolringjad umbes 12 cm. Noorelt ja noortele mändidele metsapõlendike lirtsub vett välja.ebameeldiva lõhnaga, taastamisel. Seen on väga nõrk konkurent kübara ülakülg kiuline või lidus karvaga
põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt
Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv-karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt
Kuni 20 aasta jooksul u 2-4 raiejärguga Raiutakse hajali olevate üksikpuudena st, et uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt Nõuab väga metsasõbralikku lähenemist Kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kahes või kolmes järgus o Männi enamusega metsades Tormioht Häilraied – vana mets raiutakse gruppide kaupa ja likvideeritakse 20-40 aasta jooksul Sobivad häilraieks männikud eriti kuivematel, madalama boniteediga o Tormikindlamad, uuendus parem Paremad kkt on ph ja ms I raiejärk – rajatakse 4-6 häilu 1 ha kohta 25-30 m läbimõõduga häiludest Esmalt tuleb kõrvaldada puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiuvad, negatiivsete pärilike omadustega Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega Hästi uueneb häilu läänepoolne serv, seejärel ida- ja lõunaserv. Kõige harvemini põhjapoolne serv
männi külvi puhul). Valikseemnepuistutest varutud seemned oleksid aga parema geneetilise ja tehn. kvaliteediga kui ajutistest seemnepuistutest saadu. Valikseemnepuistus võib keskmine seemnesaak hektarilt olla männi puhul kuni 4 kg, kuusel aga kuni 40 kg aastas. Heal seemneaastal võib ulatuda männi seemnepuistus seemnesaak üle 15 kg hektari kohta. Valikseemnepuistuteks sobivad: ● regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud, ● tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim. III bon. ● viljakas kasvukohatüüp, ● ebasobivate omadustega puude arv ei tohi olla suurem kui 25-50 % puude koguarvust olenedes täiusest, st. suurema täiuse puhul võib rohkem miinuspuid olla, ● keskealine või valmiv puistu. Okaspuu valikseemnepuistute valikul ja eraldamisel tuleb arvestada, et üleseisnud puistute ja puude käbid on nii männil kui kuusel enamasti tunduvalt väiksemad ja sellest tulenevalt seemnesaak lüdimisel ka vastavalt väiksem. Kuna eraldatud
Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad - hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kkt: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt.
pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed(kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longushelmikas, verevkurereha, varretuohakas, metskastik, mägitarn, sulg-arulustejt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo(kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglase kasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainete vaesematel liivmuldadel, madala boniteediga(IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv- karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruheinjt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt
Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi.. Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada) vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omadustega puudelt
Kultiveeritakse Mä istutuse teel kuni 5000 tk/ha. Kasvukohatüüp on levinud ca 2 % kogu metsamaast. Laanemetsad Laanemetsade muld on hea drenaaziga, viljakas, paiknedes enamasti liivsavimoreenidel, mõnikord kaetud peenliivaga. Organogeenne horisont on õhuke või puudub, A1 horisont kuni 35 cm tüsedune. Looduslikult kasvavad põhiliselt kuusikud, raiete tagajärjel ka kaasikud ja haavikud, kultiveerituna männikud. Puistud Ia kuni III boniteediga (tavaliselt I-II boniteediklass). Alustaimestikus alati ohtrasti h. jänesekapsast jt. rohttaimi. Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või moreenküngastel. Mulla lähtekivimiks on tavaliselt karbonaadivaene punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen, vahel esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügavamal kui 2 m
Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt- Laanemets- Kagu-Eestis, hajutatult. Üldised tingimused: kõrge kasvulised puud, tihedad metsad, hämarad, liivsavi-moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk, haavad, kuuse-männi segametsad. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht, sõnajalad, laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Salumets- Kesk, Lääne- ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: viljakad mullad, parasniisked. Puu- ja põõsarinne: kuusk, haab, pärn, kuuse- ja lehtpuusegametsad, jalakad, tammed. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kuldking, maarjasõnajalg, metspipar, karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin, kopsurohi, salu-tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala.
mullakiht). Alusmetsas kadakas, pihlakas, sarapuu. on kuusk, kas II või isegi I rindes. kuusikud), puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja Alustaimestik Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes haavikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, domineerib pohl ja mustikas. boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid kasvukohatüüpi. kultuurmännikud. Sagedased on ka segapuistud.
Eesti), mets-kuukress (v.a. Kesk-Eesti), pruunikas pesajuur (üle Eesti), tähkjas rapuntsel (v.a. Kesk- ja Ida-Eestis), kahelehine käokeel (üle Eesti), künnapuu (v.a. Järva- ja Raplamaal) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad salumetsades? 2. Kirjeldage muldade viljakust, niiskust, happesust! 3. Millised puud kasvavad salumetsades ja millise boniteediga? 4. Kirjeldage põõsarinnet! 5. Miks ei esine puhmarinnet salumetsades? 6. Iseloomustage rohurinnet! 7. Missugused on laialehised rohttaimed? 8. Missugused liigid takistavad raiesmikel noorte puude kasvu? 9. Mille poolest on erilised karulauk ja mets-kuukress? 10. Millised samblad kasvavad salumetsades? 11. Kus on levinud salumetsad? 12. Millised on tähtsamad taimekooslused salumetsades? 6
aasta talurahvaseaduses säilitati feodaalne maavaldus. Liivi- maa seadus oli talurahvale veidi soodsam, sest see keelas talupoegade müümise, kinkimise ja pantimise maast lahus. Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, kuid mitte raudvarale. Pere- mehed said talu suhtes pärandatava kasumiõiguse. Neid võidi välja tõsta ainult vallakohtu otsusega, mis pidi olema kihelkonnakohtu poolt kinnitatud. Talurahvas sai õiguse maad osta. Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja boniteediga. Toimusid talumaade mõõtmised, hindamised ja kaardistamised.Seadus seadis eelisolukorda taluperemehed, kelle müük oli keelatud ja nad ei kuulunud ka nekrutiks võtmisele ega mõisa kodukari õiguse alla. Eestimaa ja Liivimaa maapäevade otsused Talurahva hulgas puhkesid rahutused. Talurahvaseadus vajas revideerimist. Eestimaa maapäev esitas 1811. aastal keisrile omapoolsed ettepanekud. Ettepanekute põhjal tuli talupojad vabastada pärisorjusest, kuid maa jätta mõisnike omandiks
küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim
Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia-I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. 72. Iseloomusta naadi kasvukohatüüpi.
050125 34 Vara vald 48 LPg- ls1 0.050105 49 Alatskivi vald 47 LP sl 0.050103 48 Alatskivi vald 46 LP sl 0.050095 47 Kambja vald 27 E3k ls2 0.050079 28 Nõo vald 48 Go ls1 0.05007 49 Konguta vald 48 Go ls1 0.050031 49 Haaslava vald 33 LkI l 0.050025 34 Konguta vald 28 E2k sl 0.050005 29 kohta järgmised vastused. kku) osakaal (%) alla 35 (kaasa arvatud) hindepunktilise boniteediga maadest? ullad, kõik boniteedid). llad on kahanevas järjestuses liivmuldade (tähistus "l") osakaalu (%) järgi. Pseduboniteet*pind Võnnu vald 10086.1764461301 7402.07119527557 5068.53976778021 Tartu maakonnad 5387.04600782346 3419.41589818776 3550.65454937174 3982.57649746355 3222
annaabi.ee 
