Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lämmastik (N) (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

           Lämmastik (N)
Aatomi ehitus
Lämmastik on keemiline element järjenumbriga 7. Lämmastik asub 
perioodilisussüsteemi V A rühmas ja 2.  perioodis
Lihtaine  omaduses
 Lämmastik on mittemetall, lõhnata, värvita, maitseta, õhust natuke kergem 
gaasiline aine, vees väga vähe lahustuv, aatommass on 14.01, ei ole mürgine, 
vedeldub temperatuuril -195. Kerge rõhu all avaldub lämmastikul  narkootiline  
toime.
Leidumine
Lämmastikku esineb nii ehedalt kui ühendis. Ehedalt: 78% maa atmosfäärist on 
lämmastik. Ühenditena: valkudes, mineraalidena,  tsiili salpeeter ( NaNO3 ).
Tähtsamad ühendid
1.  Ammoniaak  (NH3) on  gaasilise lämmastiku ja vesiniku ühend. Ammoniaak on 
oluline mitmete bioloogiliste protsesside juures.
2. Lämmastikhape (HNO3) on söövitav vedelik ja mürgine hape, mis võib 
põhjustada tõsiseid põletushaavu. 
3. Dilämmastikoksiid ehk  naerugaas  (N O) on mittesüttiv  gaas , millel on meeldiv, 
2
kergelt  magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja 
valuvaigistina.
Kasutamine
Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemitööstuses, 
ravimitööstuses, petrooleumi töötlemisel, klaasi ja keraamika tootmisel, 
paberivalmistamisel ning meditsiinis. Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias 
soojuse või kemikaalide  transpordiks  ning põlemise või plahvatuste korral 
inhibiitorina.  Vedelat  lämmastikku kasutatakse ulatuslikult jahutussüsteemides. Ka 
suurem osa laiatarbekaubaks toodetud külmutatud toite on külmutatud neid 
hetkeks vedelasse lämmastikku kastes. Meditsiinis kasutatakse vedelat 
lämmastikku vere, luuüdi, kudede, bakterite ja  sperma  säilitamiseks.

Document Outline



  • Slide 1

  • Aatomi ehitus

  • Lihtaine omaduses

  • Leidumine

  • Tähtsamad ühendid

  • Kasutamine


Lämmastik-N #1 Lämmastik-N #2 Lämmastik-N #3 Lämmastik-N #4 Lämmastik-N #5 Lämmastik-N #6
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ov122 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
pptx

Lämmastik ja tema ühendid

Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste ­3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril ­196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks Elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks

Keemia
thumbnail
6
docx

Lämmastik ja raud

saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O Omadused Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergem gaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja -195,8 °C Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lämmastik on kõikidest lihtaine molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis esineb kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside. Sel põhjusel on ta lihtainena keemiliselt väga passiivne ehk väheaktiivne gaas (lähedane väärisgaasidele) ning paljude metallide ja mittemetallidega toatemperatuuril ei reageeri. Toatemperatuuril reageerib lämmastk ainult mõnede metallidega (Li, Ra) oksüdeerides neid nitriidideks (Li3N, Ra3N2): 6Li + N2 = 2Li3N 3Ra + N2 = Ra3 N2

Anorgaaniline keemia
thumbnail
5
doc

Lämmastik

lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O Omadused Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergemgaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja -195,8 °C Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lämmastik on kõikidest lihtaine molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis esineb kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside. Sel põhjusel on ta lihtainena keemiliselt väga passiivne ehk väheaktiivne gaas (lähedane väärisgaasidele) ning paljude metallide ja mittemetallidega toatemperatuuril ei reageeri v.a. Li, Ra oksüdeerides neid nitriidideks (Li3N, Ra3N2): 6Li + N2 = 2Li3N 3Ra + N2 = Ra3 N2

Keemia
thumbnail
7
doc

Lämmastik

asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites ­3 kuni +5. Näiteks oksüdatsiooniaste -III : NH3, Ca2N2 - ühendites metallide ja vesinikuga, +I kuni+V : N2O, NO, N2O3, NO2, N2O5, HNO3. Lämmastiku aatommass on 14,0067. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistestest molekulidest N 2 .Lämmastiku aatomis on 3 paardumata elektroni ja molekulis on seetõttu kolmikside: NºN . Molekulide suure püsivuse tõttu on lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks. Lämmastiku molekuli läbimõõt nanomeetrites on 0,32 Lämmastiku kasutamine:

Keemia
thumbnail
4
docx

Lämmastik

Sisejuhatus Mis on Lämmastik?.................................................................................................. 2 Aatomi ja molekuli ehitus........................................................................................ 2 Lämmastiku kasutamine......................................................................................... 2 Lämmastik looduses................................................................................................ 3 Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine......................................................3 Keemilised omadused.............................................................................................. 4 Reageerib lämmastik.............................................................................................. 4 Tähtsamad lämmastiku ühendid...................

Füüsika
thumbnail
14
doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

Need ühendid oksüdeeruvad õhuhapniku, niiskuse ja vihmavee toimel moodustades mitmeid happeid jm aineid, mis põhjustavad happevihmade teket. Puhta vihmavee pH on tavaliselt 6 ­ 5,5 (nõrgalt happeline CO 2 sisalduse tõttu). Happevihmade pH võib olla isegi alla 4ja. Happevihmad kahjustavad taimestikku looduslikke veekogusid ja ka ehitisi. Väävlireostus on globaalprobleem, millele lahenduse leidmine on inimkonnale vajalik. Lämmastik Omadused · Lämmastik koosneb lihtainena kaheaatomilistest molekulidest N2. · Aatomite vahel on kolmikside seega on püsivaim kõigist lihtainetest. · Lihtainena keemiliselt väheaktiivne, kuigi on üsna kõrge elektronegatiivsusega · Kõrgel temperatuuril kolmiksidemed nõrgenevad ning muutub keemiliselt aktiivsemaks · Maitsetu · Lõhnatu · Värvitu gaas · Vees vähe lahustuv · Õhust veidi kergem · Keemistemperatuur on ­ 196 oC

Keemia
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

kaltsiumvesinikfosfaat, mida nimetatakse pretsipitaadiks. H3PO4+Ca(OH)2=CaHPO4+2H2O Pretsipitaat vees praktiliselt ei lahustu, kuid taimejuurte eritiste mõjul muutub ta lahustuvaks ja omastatavaks. 7. Penteelide rühm. Penteelid on V rühma peaalarühma elemendid N, P, As, Sb ja Bi. Need on kõik p-elemendid, mille aatomite väliselektronkihil on 5 elektroni, neist 2 elektroni s- orbitaalil ja 3 paardumata elektroni p-orbitaalidel (s2p3). Lämmastik ja fosfor on mittemetallid, arseen ja antimon on poolmetallid ning vismut on metall. Seega toimub penteelide rühmas üleminek: mittemetall--poolmetall--metall. Panteelide ja vesiniku ühendite üldvalem on EH3. Hapnikuga moodustavad penteelid oksiide E2O3 ja E2O5 (P puhul P4O10). Viimasele oksiidile vastab hape HEO3 või H3EO4. LÄMMASTIK--NITROGENIUM--N 1s22s22p3 Lämmastik paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi V rühmas. Tema väliselektronkihil on

Keemia
thumbnail
18
doc

Keemia

3) Väävli osa happevihmade tekkes. Vääveldioksiidi satub õhku kütuste põlemise ja metallurgiatööstuse tagajärjel, kus see oksüdeerub hapniku, niiskuse ja õhus olevate katalüsaatorite toimel väävelhappeks, mis põhjustab happevihmade teket. Lämmastik 1) Lämmastiku füüsikalised omadused. 2) Lämmastiku keemiline aktiivsus. Inertgaas. 3) Õhu koostis. 4) Lämmastiku leidumine maakoores ja elusorganismides. 1) Lämmastik on maitsetu, lõhnatu ja värvusetu gaasiline aine, vees lahustub hapnikust umbes kaks korda halvemini. Õhust on lämmastik veidi kergem, madalal temperatuuril (-196C) muutub lämmastik värvituks vedelikuks. Vees praktiliselt ei lahustu. 2) Tavatemperatuuril on lämmastik passiivne, väga kõrgel aga laguneb molekul aatomiteks. Liitumine vesinikuga toimub ainult kõrgel temperatuuril. Inertgaas on gaas, mis tavatingimustel

rekursiooni- ja keerukusteooria




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun