Bioloogilised relvad · Massihävitusrelv, mille kahjustav toime rajaneb haigusttekitavate bioloogiliste ründevahendite kasutamisel · Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi · Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja · ebola (hemorraagilise · katku tekitaja palaviku) tekitaja. · tulareemia tekitaja. Bioloogilise relva ohud: · Odava tootmise korral võimalikud lekked · risk enda elanikkonnale (leke ja levik) · kerge laborist välja toimetada · kerge levitada · haigusetekitaja võib muteeruda ja väljuda täielikult kontrolli alt. Relva tootmine: · Bioloogiliste relvade tootmi...
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, ...
BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1
Käitumise bioloogilised alused Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaaj...
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel
sisesekretsiooni ehk endokriinnnäärmete ( ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised, käbikeha jt) talitlusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüpotaalamuse talitlusega. 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/761/anatoomia_massaaz.htm 2. Biloogia alused - A.M. Winchester 3. http://www.annaabi.com/materjal-39617-k%C3%A4itumise-bioloogilised- alused-%C3%B5ppimine 4. koolipsyh.weebly.com/.../lisamaterjal.kitumise_bioloogilised_alused_1.doc 6
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesug...
Tunniteema: Pt 2. Käitumise bioloogilised alused Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 1. Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimali...
PÕLTSAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit- ja kiviehitiste restauraator PUITMATERJALIDE BIOLOOGILISED JA PUTUKKAHJUSTUSED Referaat Juhendaja: Villu Põltsamaa 2013 Sisukord 1.Seenkahjustused........................................................................................................3 2 Pruunmädanik ja majavamm......................................
Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused loetakse vigadeks, mis kahjustab tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Need kahjustused teevad puitu nõrgemaks. Kui puitu kuivatatakse või laotakse virnadesse, siis on ta vastuvõtlik elavatele ja mitteelavatele kahjustajatele, mis mõjutavad puidu struktuuri. Bioloogilised tegurid, mis kahjustavad puitu on seenkahjustused, bakterid ja putukad. Kahjurid võivad kaitsmata puidust tekitada tõsiseid kahjustusi suhteliselt lühikese aja jooksul. Puidu naturaalne kestvus ning vastupidavus seen- ja putukakahjustustele sõltub puidu liigist ning bioloogilistest näitajatest. Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega, kuid see sõltub suuresti puidu liigist.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3
Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina. Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng ning vajalike materjalide totmine. Kogu kehaehitus põhineb geenipärilikkusele. Iga vanem annab oma järglasele ainult ühe poole geeni paarist. Kui need aga kokku ...
TÖÖKESKONNA BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, viirused, seened, koevedelikud, endoparasiidid, bakterid, hallitusseente spoorid jne. Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad ka inimesed, linnud, loomad, taimed jne Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgistusi, allergiat. Bioloogilised ohutegurid liigitatakse nende ohtlikkuse järgi (ohukriteeriumiks on inimese tervise kahjustumise tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum I Ohurühm ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist küll aga allergiat näiteks mõningad hallitusseened II Ohurühm on ka küllaltki vähe ohtlikud, kuid võivad ikkagi põhjustada inimese haigestumist. Selle ohurühma vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Selle ohurühma hulka kuuluvad niisugused bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk.
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad
Eripedagoogika AÜ II kursus Käitumisprobleemide tekkepõhjustest bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust Käitumisprobleemid on ilmselt üks enimlevinumaid probleeme, millega puutuvad kokku nii lapsevanemad, õpetajad kui ka lapsed ise. Teatud arenguetappidel on see väikelaste ja noorte hulgas üsna tavaline nähtus ja pigem peaks kahtlusi tekitama laps, kes kunagi ei jonni või nooruk, kes mitte grammigi mässumeelsust üles ei näita. Millal siis käitumisest saab probleem ja kas selle probleemi taga on "halvad" geenid, konflikt ümbritseva keskkonnaga või mõlemad? Käitumisraskuste põhjused on tihtilugu väga sügaval ja nende põhjusteni jõudmine nõuab palju teadmisi, kogemusi ja aega. Lapse käitumisprobleemide taga võivad olla nii sotsiaalsed kui ka tervislikud põhjused. Sotsiaalseteks põhjusteks on perekonna kehv majanduslik olukord, töötus, vanemate alkoholism ja/või narkootilis...
Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud. Vitamiini A saadakse vaid loomsetest allikatest: kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid.Karotenoidide allikad on: keedetud porgand, keedetud spinat, keedetud kõrvits, keedetud lehtkapsas, melon, aprikoosid jt. Bioloogilised funktsioonid Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid: Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks. Silma võrkkestale langenud valgus neeldub 11- cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks. See põhjustab rodopsiini
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. M...
· geenid, mitte geen · mitte kõik kaasasündinud pole pärilik Downi sündroom (Down's syndrome) IQ = 20 - 50 Pärilikkus ja vanus vanus korrelatsioon IQ-ga ü.k k.k 3 kuud .70 .70 15 aastat .87 .52 E. IQ, pärilikkus ja keskkond korrelatsioon ühemunakaksikud koos .86 ühemunakaksikud lahus .72 kahemunakaksikud koos .60 bioloogilised õed-vennad koos .47 bioloogilised õed-vennad lahus .24 vanemad ja nende lapsed koos .42 vanemad ja nende lapsed lahus .22 adopt. ja bioloogilised lapsed koos .29 adopt. ja adopt. lapsed koos .34 vanemad ja adopteeritud lapsed .19 F. Rassilised erinevused. Caucasoids (USA, GB, EU, NZ, AU, SA, India) IQ = 94-107, m = 100 Mongoloids (USA,Asia, EU) IQ = 97-110, m = 106
neid diagnoosida, haigeid ravida ja tervis taastada. Tervisesüsteem hõlmab kõiki ressursse, osapooli ja nende tegevusi, mille esmane eesmärk on edendada, taastada või säilitada tervist Rahvastiku tervis- on haiguste ennetamise teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks, vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste läbi. 3. Tervisemõjurid- mõiste, liigid (bioloogilised, psühholoogilised sotsiaalsed), tasandid, levinumad mudelid. 4. Tervise biopsühhosotsiaalne mudel, selle erinevus ja eelised võrreldes bioloogilise/meditsiinilise käsitlusega. Erinevus: Bioloogiline ,meditsiiniline käsitlus: lahutas keha ja vaimu (body/mind), näeb haiguste tekkes ainult biomeditsiinilisi faktoreid, kujutlused ja emotsioonid ei mõjuta kehalisi haigusi.
lahustunud kujul astronoomilistes hulkades. Nii näiteks hinnatakse maailmamere keedusoolavarusid (NaCl) 38 1015 tonnile, magneesiumi- (Mg) 16 1014 T, kaaliumi- (K) 48 1013 T, broomi- (Br) 83 1012 T, kulla- (Au) 1 1012 T. Merede ressursside hulka kuuluvad: 1. Füüsikalised ressursid 1.1 Ehitusmaterjalid 1.2 Kemikaalid 1.3 Looduslik gaas Ressursid, mis tegelikud võib lugeda ka bioloogiliste alla, kuna nende tekkeks toimuvad bioloogilised protsessid. 3 1.4 Nafta Joonis 4. Nafta tekkimise protsess Joonis 5. Nafta ja maagaas merepõhjas 1.5 Merevaik 1.6 Ravimuda 2. Merede energia 2.1 Tõusu-mõõna energia 2.2 Hoovuste ja lainete energia 2
· geenid, mitte geen · mitte kõik kaasasündinud pole pärilik Downi sündroom (Down's syndrome) IQ = 20 - 50 Pärilikkus ja vanus vanus korrelatsioon IQ-ga ü.k k.k 3 kuud .70 .70 15 aastat .87 .52 E. IQ, pärilikkus ja keskkond korrelatsioon ühemunakaksikud koos .86 ühemunakaksikud lahus .72 kahemunakaksikud koos .60 bioloogilised õed-vennad koos .47 bioloogilised õed-vennad lahus .24 vanemad ja nende lapsed koos .42 vanemad ja nende lapsed lahus .22 adopt. ja bioloogilised lapsed koos .29 adopt. ja adopt. lapsed koos .34 vanemad ja adopteeritud lapsed .19 F. Rassilised erinevused. Caucasoids (USA, GB, EU, NZ, AU, SA, India) IQ = 94-107, m = 100 Mongoloids (USA,Asia, EU) IQ = 97-110, m = 106
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus Vanus Vaegurlus Võimatu olla sõltumatu Arutelu
Käitumise bioloogilised alused 1. Selgita, mis on refleks. Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel a...
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt
Kuvariga töö X Iga tunni tagant tuleks te min silmadele paus RISKIANALÜÜSI TÖÖ RAAMATUPIDAJA RISKIANALÜÜSI TÖÖ 1. Analüüsi oma tulevase töökeskkonna ohutegureid 2. Pane kirja sinu arvates olulisemaid füüsikalised-, keemilised-, bioloogilised-, füsioloogilised ( tuuletõmbus, kukkumisoht) ja psühholoogilised ohutegurid, mis esinevad sinu töökeskkonnas (igas ohuteguri liigist vähemalt 2 näidet) 3. Paku igale ohutegurile välja lahendus, kuidas antud ohuteguri negatiivset mõju viia võimalikul miinimumini või vältida seda- mida selleks teha? 4. Vormidata töö korrektselt A4 leheküljele 1-2lk (12, Time New Roman) 5. Lisa tööle oma ees- ja perekonnanimi, kursuse tähis ja töö tiitel ehk pealkiri 6. Info leiad: www.ti
olemas). Töötaja kasutab vastavat tööriietust, töötervishoiualaseid iõudeid ja soovitusi. respiraatorit, kaitseprille, kummikiidaid, kummikuid. Soovitatav kasutada kätekreeme, mis sisaldavad vaseliiiiõli või uureat 3. BIOLOOGILISED OHUTEGURID Parasiitide, viiruste Kõik töötajad/liiiud Kollektiivis levivad viirushaigused. I...III Töötajatel soovitatav mitte viibida tööl või bakterite Osad haigused kattuvad iii iiimestel kui liidudel. hiigamisteede iakkushaigusega – võimalik põhjustatud Salmoiella, liiiugripp. teiste iakatamiie
1. Bakterirakus leiduvad polümeraasid: ! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks: DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub. DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’ 5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOO...
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted.
Bioloogia kontrolltöö 9.klass Evolutsioon 1. Liikide järkjärgulist muutmist põlvkondade jooksul nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 2. Olelusvõitluseks nimetatakse võitlust, mida võideldakse ellujäämise nimel. Konkureeritakse eluks vajalike tingimuste pärast. 3. Looduslikuks valikuks nimetatakse olukorda, kus on organismid, kes suudavad antud elutingimustes edukamalt toime tulla, jäävad teistes rohkem ellu ja annavad rohkem järglasi. 4. Kohastumuseks nimetatakse isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke tunnuseid, mis tagavad liigi säilimise. 5. Fossiiliks nimetatakse kivistist. 6. Rudimendiks nimetatakse elundite algeid, mis on kaotanud tähtsuse. Näiteks: pimesooles ussripik , silma sisemise nurga pilkkile, karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7. Bioloogilise evolu...
Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Bioloogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja puhul
vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogilised ohud) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nad õpivad tundma töötaja poolt sooritatavat tööprotsessi ja/ või keskkonda
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või
Antidepressantide kasutamine viib sõltuvuseni. Tegelikult: Tänapäeva antidepressantid taastavad vaid aju rakkude keemilise tasakaalu ja aitavad inimesel muutuda endaks. Psühholoogilised depressiooni soodustavad tegurid Lapsepõlvetraumad (vanemate kaotus, armastuse ja hoole puudumine, füüsiline ja seksuaalne ahistamine) Järgneva elu traumaatilised juhtumid (lähedaste kaotus, raske haigus, töökoha kaotus, lahutus, pikemajaline stress) Bioloogilised soodustavad tegurid Keemilise tasakaalu häired ajus Ravimite kõrvaltoimede läbi Alkoholism Hormonoaalsed muutused Päikesevalguse vähesus Geneetiline soodumus Pigem: mitmete tegurite koosmõju. Depressiooni sümptomid Pikemaajaline kurbus, allasurutuse, pettumuse ja tühjuse tunne Konfliktid perekonna, sõprade, kooli ja tööga Huvi elu vastu puudumine, soovi puudumine tegutsemiseks Lootusetuse, abituse, hirmu tunne
ühekordsete klaaside korral 80 %. Päikesefaktor (TT/SF/g) on läbi klaasi tungiva soojusenergia protsentväärtus kogu päikesekiirguse energiast. See kujutab endast otsese läbivuse tulemusena siseneva ja klaasis neeldunud ning seejärel ruumi edasikiirguva päikesekiirguse soojusenergia summat. Klaasi omadused Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust Hall klaas tõkestab nähtavat valgust Soovitused loomuliku päevavalguse kasutamisele Ø Loomulik päevavalgus peaks pääsema õppe ja tööruumidesse nii kodus kui töökohas Ø
Referaat Õppejõud: M.Moks Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜSI ÜLDISELOOMUSTUS...........................3 2. OHUTEGURID KODUHOOLDUSTÖÖTAJATE TÖÖS.......................................3 2.1. Bioloogilised ohutegurid...................................................................................4 2.2. Füsioloogilised ohutegurid................................................................................4 2.3. Psühhosotsiaalsed ohutegurid...........................................................................4 2.4. Füüsikalised ohutegurid....................................................................................5 2.5. Keemilised ohutegurid.........
1. Esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos *maaviljeluse ja loomakasvatuse käigus aja jooksul aretatud kodustatud liikide sorte ja tõuge. Nt kodustatud koerad (12-15 tuhat aastat tagasi) *Vanaaja meditsiin (ravimtaimedega) *leiva tegemine (7000-8000a tagasi) 2. Biotehnoloogia valdkonnad, millega tavainimene võib kokku puutuda *pärmi kasutamine taignas * toiduainete töötlemine (kapsa hapendamine) *koduõlu valmistamine 3. Louis Pasteuri olulisim avastus *1860. aastatel avastas Pasteur, et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Nt olemasolevad mikroobid põhjustavad käärimist, hapendumist ja roiskumist ning neis protsessides elusolendeid ei teki 4. Alexander Flemingu hoiatus, mida on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? Fleming rõhutas, et antibiootikume tohibkasutada ainult kindlalt diagnoositud haigusjuhul ning et mitte kunagi liiga väi...
Pestitsiidid Kahjurite hävitamine rünnaku ennetamine eemale peletamine mõju vähendamine Eesmärgid Mürgisus inimestele või teistele loomadele 9/12 kõige ohtlikumast ja püsivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid Tagasilöögid Pestitsiidideks on... Kahjuriteks loetakse... Enamasti keemilised Putukad ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu)
Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaravi asutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. 2) riskijäätmed on sellised jäätmed, millede käitlemisel vahetu kontakti puhul on teatud risk: teravad ja torkivad jäätmed – ühekordsed süstlad, nõelad, skalpelliterad jne. nakkusohtlikud jäätmed – vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne. bioloogilised jäätmed – koed, organid jms. 3) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. 4) jäätmehoidla on tervishoiu- või veterinaarteenust osutava asutuse ruum, mille kohta kehtestatakse erinõuded. OLMEJÄÄTMED. 3 Olmejäätmed on sellised olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h. koristusjäätmed.
ELAMISTOIMINGUID MÕJUTAVAD TEGURID Jelizaveta Kalinina Õ14-2 VIIS PÕHIGRUPPI: 1)Bioloogilised 2)Psüholoogilised 3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised:
Mida aeg edasi, seda täpsemaks ja loogilisemaks on muutunud raamatupidamine ja seda rohkem on hakatud otsima meetodeid, kuidas kajastada keerulisi bioloogilisi protsesse varade arvestamisel ja aruandluses. Põllumajanduslik raamatupidamisarvestus on eripärane, kus tavaprintsiibid ettevõtte varade hindamisel ei anna täpset ülevaadet. (Blank, 2011, lk 3) Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida iseloomustab tsüklilisus, tootmiseks kulutatavad bioloogilised varad ja tootmistegevusest genereeritavad nii uued bioloogilised varad kui ka põllumajanduslik toodang. See tähendab aga , et raamatupidamislikul kajastamisel ja hindamisel ei anna paljudel juhtudel nn tavaettevõtte arvestusprintsiipide rakendamine põllumajandusettevõtte varadest ega finantspositsioonist kõige täpsemat ülevaadet. (Vooro, 2011, lk 5) Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada bioloogilise vara arvestuspõhimõtted vastatavalt
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused;
Süsteemi mõiste komponendid: a) element b) suhe, relatsioon, side c) terviklikkus Element on süsteemi osa, mida käsitletakse süsteemi suhtes terviklikuna. Näiteks auditooriumis mööbel: elemendid lauad Suhe (Seosed elementide vahel): * orienteeritud (suunaga) * vastastikkused * muutlikud * juhuslikud Terviklikkus s.t elementide koosluse täielikkust, ühtset sihipära. Süsteemide liigitused Valdkond 1. Füüsikalised / tehnilised 2. Bioloogilised 3. Sotsiaalsed (perekond, riik) 4. Immateriaalsed (sõnaraamat, newtoni seadused, relatiivsusteooria) Päritolu (laad) suhetel: a) energeetilised b) füüsikalis-keemilised c) bioloogilised d) informatsioonilised e) mõistelised Juhtimissüsteem 1. Juhtimis objekt 2. Juhtimis seade Eesti Vabariik Organisatsioon keskkond oriumis mööbel: elemendid lauad, toolid.
Tehisvalgust saab parandada rohkemate valgustite abil kui on kehv. Loomulikult saab parandada rohkemate akendega, kui on probleemiks. Keemilised omadused: a. Ained b. Tuleoht Keemilised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tuleks vähem kasutada sellised ained mis on tervisele kahjulikud. Koolis peaks olema kindel suitsuandur , mis ei teeks vale häireid ja õpilased ei peaks igakord klassiruumist lahkuma kui selline olukord on . Bioloogilised omadused: a. Bakterid b. Hallitus c. Viirused Bioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks teha kindlaks ja kõrvaldada kõik niiskuseallikad. Tuleks eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid. Tuleks teha korralik remont et hallitused ja bakterid ei saaks selles ruumis tekkida. Füsioloogilised omadused: a. Sundasend b. Rasked käekotid / seljakotid. c. Üleväsimus Füsioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta?
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus
2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. 6.Intrisiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel või eelistuste tõttu. 7.Enesetõhusus teooria-käsitleb probleemi, kuidas on seotud inimeste arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada. 8
· Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. · Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Kemikaalide teabekeskus on liid Bioloogilised ohutegurid · Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud
Elukaar: seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga Elu jooksul iga elamistoimingu sooritamise viis muutub. Lapsepõlv ja noorukiiga: o mängimine on primaarne; o algab spontaanselt ja arendab mõju; o keskoolis töö ja mängimise erinevus. Täiskasvanu – ja pensioniiga: o täikasvanute mängimistoimingud erinevad; o pensionäridel on palju aega. Töötamise ja mängimise tegurid: bioloogilised tegurid; psühholoogilised tegurid; sotsiokultuurilised tegurid; keskkonnaalased tegurid; poliitilismajanduslikud tegurid. Bioloogilised tegurid Kehaehitus ja tervis; füüsilised talitlushäired. Psühholoogilised tegurid Intelligentsi tase; stress. Keskkonnategurid Tervis ja ohutus; müra ja temperatuuri kontrollimine; vaba aeg ja keskkond. Sotsiokultuurilised tegurid Soolised erinevused; kultuuritegurid;
annaabi.ee 
