tuse alumine kütteväärtus on umbes 43 MJ/kg, puhtal rapsiõlil 35 MJ/kg ning biodiislil 37 MJ/kg ringis.Biodiislit on võimalik kasutada kas puhtal kujul või segatuna tavadiislikütusega. Euroopa Liidu mootoritootjad on katsetanud segusid, milles on 2%, 30% või 100% biodiislit ning leidnud, et kasutada võib kõiki seguvahekordi. Kui kasutatakse puhast biodiislit, on vaja vahetada mõned diiselmootoriosad (tihendid, torustik). Biodiisli tooraine: Vedelate biokütuste tehnoloogia arengut Euroopas pidurdab peamiselt tooraine saamise ebakindlus. Toiduks mittekasutatavate põllukultuuride kasvatamine ei ole edenenud soovitud suunas, pigem on turg ebastabiilseks muutunud, mistõttu põllumehed ei soovi oma maad selliste kultuuridega aastateks siduda . Eesti Statistikaameti andmetel edenes rapsikasvatus Eestis märkimisväärselt 1990ndate teisel poolel. Võrreldes 1995. aastaga suurenes rapsi kasvupind 2002. aastaks 4,5 korda (6000
Sisukord Sissejuhatus 2 1. Mis asi on biodiisel 2 1.1. Biodiisli eelised 2 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine 3 2.2. Millest saaks biodiislit toota 3 2.2.1. Rapsist õli saamine 4 2.3. Õli käes, mis edasi 4 2.3.1
Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Transpordisektori kontekstis räägitakse palju ka teise põlvkonna biokütustest. Need on vedelkütused, mida saadakse tahkest biomassist puidust või põhust. Ent teise põlvkonna biokütuste valmistamise tehnoloogiad on alles teadusuuringute järgus ning nende turule jõudmiseni läheb veel palju aastaid. [1/2/3/4/5] Biokütuse liigid · Bioetanool biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool · Biodiislikütus taimsest või loomsest õlist toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester · Biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile · Biometanool biomassist toodetud metanool · Biodimetüüleeter biomassist toodetud dimetüüleeter · Bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse
· keskkonnasäästlik, sest vastavad uuringud on näidanud, et EL-s oleks võimalik kasutada kaks kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise, biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks küttepuud, pelletid, vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli, ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale. Eestis on mitmeid erinevaid bioenergia võimalusi, mis lähtuvad biomassi toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest. Bioenergia võimalused Eestis 1
taastuvenergia osatähtsuste tõusu elektrienergia toodangust, mis on tavaliselt 5-30% Euroopa Liidu 2009. aasta direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta on seadnud sihiks suurendada taastuvate energiavarude tarbimise osakaal 2020. aastaks 20%-ni. Iga liikmesriik koostab selle eesmärgi täitmiseks taastuvenergia tegevuskava. Kohustuslik eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 2020 aastaks 20%ni, transpordisektoris 10%ni. Liikmesriik peab koostama prognoosidokumendi ja taastuvenergia tegevuskava. Arvesse läheb ja toetada võib ainult sellist biokütust, mille "kasvuhoonegaaside säästuefekt" on vähemalt 35%, mis pole kogutud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt või kuivendamata turbarabast. Kavades tuleb kirjeldada erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks, eelkõige uute biomassiressursside kasutuselevõtuks.
maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond Elektri tootmisel on põlevkivi osatähtsus ülisuur ja viimastel aastakümnetel on põlevkivielekter moodustanud 90 99,5% kogu tarbitavast elektrist. Nagu näitab järgnev
kvaliteeti; · on väga hea manööverdamisvõimega; 7 1.2.2 Loodete energia Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeteelektrijaamad. Eesti tingimustes välistab loodeteenergia kasutamise Läänemere suletus, mistõttu on tõusu ja mõõna ulatus väga väikesed. Joonis 1 Loodeteelektrijaam (Technologystudent 2009). Loodeteelektrijaamu (tõusu-mõõnaelektrijaam) saab ehitada vaid ookeanirannikule, kus on tõusu ja mõõna ajal ookeanivee tasemete vahe suur ja kus on sobivaid lahtesid, mida mida saab tammiga sulgeda. Muus osas töötab loodeteelektrijaam sarnaselt tavalise hüdroelektrijaamale
Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine sisu lühikirjeldus eesti keeles (ÕIS-ist) Sissejuhatus ja ülevaade energia kasutuse, muundamise innovaatiliste, arenduslike, uurimuslike suundadega seotud probleemistikku. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Soojusülekanne juhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Faasimuundumissoojus. Soojusülekande seadmed, soojusvahetid. Soojusisolaatorid. Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja karakteristikud. Ventileerimine ja kütmine hoonetes. Energiaressursside kasutamise optimeerimine, energiat kasutavate protsesside analüüs ja optimeerimine. Elektrienergia tootmine, termodünaamilised alused, ringprotsessid, auru ja gaasi turbiinid,
29. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Üldvõrrand: St = St-1 + Gt – Et Kriteerium: Gt = Et (kasv=ammutamine, taandub välja) Taastuvate ressursside võrrand: St = St-1 (varude suurus perioodi lõpuks= varude suurus perioodi alguses) BIOKÜTUSED(biomass, biogaas, biodiisel, bioetanool) – energiaallikad, mis taastuvad aineringete käigus. Loetakse taastuvenergiaks eeldusel, et ressursse ei kasutata rohkemal määral, kui neid juurde tekib. Energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes. 30. Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani.
5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus; 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord. 3) Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on
ringleb: põlemisel eralduv CO2 kasutatakse ära fotosünteesis, mille tulemusena saadakse kütuse põlemisel kuluvat hapnikku. Alternatiivkütuste kasutamiseks tuleb mootorit, peamiselt toitesüsteemi, vähemal või suuremal määral kohandada. Kõrge oktaanarvuga kütuse puhul on otstarbekas tõsta mootori surveastet, sest siis suureneb termiline kasutegur. Suure aurustumissoojusega kütuse korral peab küttesegu mootorisse imetavat õhku eelsoojendama. Piiritus, etanool Piiritus põleb sisepõlemismootoris põhimõtteliselt samamoodi, kui bensiin või gaas. Kuid piiritus on agressiivne kemikaal ja bensiini jaoks mõeldud mootor ei töötaks kuigi kaua, üles ütleksid kõigepealt kummidetailid ja tihendid, siis aga ka metall. Korrosioonitekitajana on etanool bensiinist hoopis aktiivsem. Piirituse oktaanarv on kõrgem kui bensiinil, seega võib kütusesegu detonatsiooni kartmata tugevamini kokku suruda ja seda mahub silindreisse enam.
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Jahutamise kiirus 50kraadi/s, ka ferriidi ja tsementiidi segu, kuid suurtemate kristallidega sorbiit sitke, plastne, väiksema kõvadusega kui troostiit, kuid suurema kui ferriit. Karastatavus sõltub terase süsinikusisaldusest, alles 0,4-0,5% Csisaldusega hakkab karastamisel terase kõvadus oluliselt kasvama. Noolutamisel kuumutatakse terast aeglaselt kuni temp-ni 725 kraadi ja jahutatakse mõõduka kiirusega. Lagul lehekestena tekkinud tsementiit muutub noolutamisel teraliseks, mistõttu terase sitkus suureneb. Noolutades kuni 250 kraadini sisepinged leevenudvad, kuid kõvadus ja elastsus peaaaegu ei vähene. Temp-del 300-500 kraadi tekib peamiselt troostiit, kõvadus väheneb, elastsus säilib, sitkus suureneb ja suurem osa sisepingeid kaob. Sobib vedrude valmistamiseks. Suuri koormusi taluvaid detaile saab noolutamisel temp-il 500-650 kraadi,kus kõvadus väiksem, plastsus suurem, tugevus suur ja sisepingeid peaaegu ei olegi
võrreldes märkimisväärselt suur. Koguemissioon ulatus 1996. aastal 18,5 miljoni tonnini. Kyotos kokkulepitud emissioonide vähendamisprotsendiga tuleb Eesti siiski toime, peamiselt küll üldise majandusliku languse ja elektriekspordi märgatava vähenemise tõttu 90ndate alguses. Kaugemas perspektiivis tuleb aga paratamatult kavandada energia tootmise ja efektiivsema kasutamise uusi lahendusi. Eesti jaoks on oluline taastuvenergiaallikate (tuul, vesi ja biomass) osatähtsuse pidev suurendamine. Puidu-, vee- ja tuuleenergia suurem kasutamine lokaalses energiavarustuses vähendaks poliitilist sõltuvust sisseveetavatest kütustest ja tasakaalustaks välismajandusbilanssi, suurendaks tööhõivet maal, hoiaks kokku fossiilseid kütuseid. Tänu sellele väheneb süsihappegaasi heide atmosfääri, välditakse fossiilsetes kütustes sisalduva väävli ja paljude teiste saasteainete heiteid, on võimalik arendada taastuvenergia seadmete tootmise alaseid uusi äriprojekte, jne.
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras
aastal.) Aafrika näljahädade põhjused: Rahvastiku kiire juurdekasv Ühiskonna sitt korraldus Asustustiheduse ebaühtlus, koondunud viljakamatesse piirkondadesse - nende alade vaesumine o Ülekarjatamine o Metsade häving o Mulla erosioon o Kõrbestumine o Põhjaveevarude ammendumine o Niisutavate maade sooldumine Kuidas lahendada probleemi: Maaharimiseks uued maad ?? Halb tegelt Saagikuse suurendamine o Piirangud, nt vesi o Saagikust ei saa suurendada lõpmatuseni- tehniline piirang o Liiga intensiivne, kurnab põlde Uued toitumisharjumused o Alternatiivne toit - putukad Vanad harimisviisid ja nüüdisaegsed oskused ühendada Põhjamaades saab kasvuperioodi pikendada Keskkonda ei kahjusta tarbimine või tootmine, vaid tarbitavate toodete, tarbimiskoha ja -koguse ning tootmisviiside keskkonnamõju.
· võistlus (parem asukoht, rohkem toitained, jne) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures. Liikide vahelised · võitlus toitumise pinnal toiteahel "hävitaja ohver", kisklus (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid) · parasitism "parasiit peremees", ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel seened taimedel, kirbud koertel · konkurents tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene · sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss, · tegelik e. realiseeritud niss Antropogeensed tegurid · Inimtegevuse mõju organismidele · otsene mõju · kaudne mõju keskkonna muutuse läbi Otsene vahetu toime elusale
osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett · Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida · Fosforiit: Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja-Eesti jaoks. · Pae ja lubjakivi: Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele · Savi: Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud · Turvas: Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad 22.Kliima mõju rekreatsioonile · Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. · Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas.
ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja- Eesti jaoks. Fosforiidi kaevandamise tagajärjel on tekkinud nii koopaid kui mitmekesiseid pinnavorme, mida saab kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel c. Pae- e lubjakivi Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele. Paekarjäärides esineb spetsiifiline taimestik, mis mujal Eestis puudub või on haruldane. d. Savi Savi kasutatakse ka kohaliku tööstuse ettevõtetes (tellised, keraamika, drenaažitorud).Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud. e. Kruus ja liiv
Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas – jäätumine toimub veekogu pinnalt alates. ➢ Vee keemis-ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S, HTe). 2 ➢ tugevad molekulidevahelised jõud nn. vesiniksideme olemasolust vee molekulide vahel ➢ Ühe vee molekuli hapnikuaatomi ja kahe teise vee molekuli vesinikuaatomite vahel tekib tugev elektrostaatiline vastasmõju, mistõttu vee molekulid moodustavad ulatusliku kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul on seotud nelja lähedalasuva vee molekuliga. Nende täiendavate sidemete lõhkumiseks on vaja oluliselt enam energiat kui nende ühendite korral, milles vesiniksidet ei esine. ➢ Keemiliselt on vesi aktiivne ühend – reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega (hüdrolüüs) ja oksiididega. ➢ Iga vee molekul võib osaleda 2 H-sideme moodustamisel
Lõpliku suurusega planeedil Maa ei saa lõputult kasvada inimeste arv, haritava maa pindala, kaevandatavate maavarade hulk. Kaheksa suurust, mida jälgiti: rahvaarv, tööstustoodang elaniku kohta, toidu toodang elaniku kohta, saastamise tase võrrelduna 1970. aasta tasemega, sündide arv 1000 elaniku kohta, surmade arv 1000 elaniku kohta, teenuste hulk elaniku kohta aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud ressursside vähenemisest
T T1 T 2 5 Charlesi seadus- Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. 𝑝 = 𝑐𝑜𝑛𝑠𝑡, kui V = const (p = const T) 𝑇 Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. (jooned joonisel- isehoorid) Daltoni seadus - Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. Üldrõhk Püld = p1 + p2 + ... = Σpi Osarõhk pi = Püld * Xi Xi - vastava gaasi moolimurd segus Moolimurd- ühe komponendi moolide arvu suhe kõikide komponentide moolide arvus 27
Ekvaatori piirkonnast põhjapoole liikuv soe vesi aurustub ja annab ära soojust. Aurustumise tagajärjel suureneb vee soolsus. Soolanev ja jahenev vesi muutub tihedamaks ja sukeldub Põhja Atlandi piirkonnas, ning liigub külma süvahoovusena tagasi lõuna suunas. Ookeani roll Ookean on kliimasüsteemi soojussalvesti. Võrdluseks: atmosfääri kogu soojusmahtuvus võrdub maailmaookeani 3,2 m paksuse kihi omaga. Suure soojusmahtuvuse tõttu silub ookean atmosfääri muutlikkust, mistõttu on kliimamuutustes valdavad rohkem kui 25-aastased perioodid. Lühemaajalist (2-7 aastat) mõju kliimale avaldavad ookeani ja atmosfääri koostöös sündinud El Niño/La Niña tsüklid. El Niño pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas. La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño El Niño koos Lõuna- ostsillatsiooniga e. ENSO mõjutab kliimat Vaikse Ookeani piirkonnas ja
kahjulikumad ühendid kui seda olid algühendid. Heitgaase võib põletada lahtise leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Gaasi võib põletada lahtise leegiga, kui selle energiasisaldus on piisav ja kui põletamisel ei teki keskkonnale ohtlikke aineid. 7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävel Kõige efektiivsemaks ja ka odavamaks SO 2 heitmete vähendamise meetodiks oleks väävli sidumisastme suurendamine põlemiskolletes. Garanteeritud tulemuse annaks vastavate tehnoloogiliste protsesside kasutamine, milliseid võib jaotada kolme gruppi: märgmeetodid poolkuivmeetodid kuivmeetodid Nende kõigi puhul reageerib suitsugaaside SO 2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti ( CaSO3 ), mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks ( CaSO 4 ) (kemosorptsioon). Kokku tuntakse kirjandusallikate põhjal üle 200 väävlieraldusmeetodi. Lämmastik
· Taaskasutava-korduskasutava pakendi kasutamine · Toote levitamine- vedu · Toote levitamise-veo optimeerimine: · Toote toimetamine tarbijani keskkonnasõbralikuma; Veovahendi valik · Logistika optimeerimine Toote kasutamine · Mõju vähendamine toote kasutamise ajal: · Väiksem energiatarbimine · Kulumaterjalide vähesem tarbimine · Keskkonnasõbralikumate kulumaterjalide kasutamine, · Toote esmase kasutuea pikendamine: Toote kvaliteedi parandamine, kestvuse suurendamine, hooldus, parandamine, osiste vahetamise võimalus, hooldusteenuse pakkumine. · Toote kasutusest kõrvaldamine · Toote kasutusea optimeerimine: koostisosade taaskasutamine, · Toote osadeks lahtivõtmine, · Toote ümbertöötamine, · Tootest tekkinud jäätmete ohutu põletamine ja kõrvaldamine, biolagunevate materjalide kasutamine 4.2 Ökomärgised (11.0-11.3) Keskkonnamärgis on mis iganes märgis tootel või teenusel, mis valdavalt sümboli kujul annab
· Kohaliku omavalitsuse roll Jäätmete liigiti kogumine: On vajalik et jäätmeid efektiivselt taaskasutada. Eestis reguleerivad seda Pakendiseadus ja Pakendiaktsiisi seadus. Liigitikogutavate jäätmete konteinerieid tähistatakse vastava märgistusega , et vältida eri liiki jäätmete segunemist. Üleriiigilise jäätmekava peamiseks eesmärgiks on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamine vastavate kogumiskohtade ja märgistatud konteinerite lisamise teel. Oluliseks aspektiks on ka üldise elanikkonna suurendamine kodumaapidamiises tekkivate jäätmete liigiti sorteerimisel ja kogumisel. Mida kogutakse? Kogutakse seda, mida saab müüa, mida tekib korraga palju ja mida saab ka käitlejale üle anda suuremates kogustes, kogutakse ka seadusega sätestatud kogutavaid jäätmeid, ning keskkonnaohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeid kogutakse: · Prügikastidesse (toa)
Lubjamördi kuivamisel hakkab Ca(OH)2 neelama õhust CO2 ja tekib kõva lubjakivi CaCO3 ehk lubi kõvastub. Lubja kõvastumine toimub aeglaselt, sest vajab reagenti CO2, mida õhus kõigest 0,035%. Kui lubjakivi sisaldab aga üle 6% savi, siis saadakse pärast põletamist hüdrauliline lubi. Veega segatuna kõvastub see mitte ainult CaCO3 tekkimise tõttu, vaid savi sialdus põhjustab ka kõvade kaltsiumhüdraatsilikaatide teket, mistõttu hüdrauliline lubi kõvastub palju märjemates tingimustes kui tavaline lubi ning on mõningal määral üleminekuks lubjalt tsemendile. Miks on metallid sepistatavad? Mis on sepistatavus? Metallid on sepistatavad valentselektronide liikuvuse tõttu (kui me nihutame katioone üksteise suhtes, siis elektronid liiguvad sinna juurde ja katioon ei pea tagasi liikuma). Metallide erinev sepistatavus on seotud ka struktuurierinevustega, metalli kristallstruktuuris on tavaliselt
j d k oluliselt l li l paranenudd olles ll täna ä küllaltki küll l ki sarnane tööstusriikidele. öö iikid l 5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi ja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud ca 182 miljardi krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7. Esimestest päevadest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille määrab paljuski valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid p
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geo
Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde. Madala reaktsioonivõime tõttu ei reageeri alkaanid ka inimorganismis. Seetõttu pole alkaanid ei toitained ega ka eriti mürgised. Parafiin ja polüetüleen on materjalid, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis
varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
