Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21. Mida kajastab ettevõtte bilanss, kui tihti peab koostama? Kuidas iga majandustehing muudab bilanssi? Bilanssi koostatakse üks kord aastas. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida?
suuruse, koostise, rahalise väärtuse, selles tehtud muudatuste kohta. Arvestuse tüübid · Summaarne arvestus annab ülevaate kogust tervikuna, aga ka üksikute parameetrite lõikes. Arvestus 3 osas: saabumine, väljalangemine, liikumine. Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise, rahalise väärtuse ja sells tehtud muudatuste kohta hulgiarvestuses, mille andmed peavad olema kooskõlas raamatupidamise bilansiga. Summaararvestus toimub teavikute saadetiste kaupa summaararvestusraamatus. Summaararvestusraamatus registreeritakse jooksvalt või mingi ajavahemiku jooksul juurdehangitud ja kustutatud teavikute arvuline vahe. · Rahaline arvestus summaararvestuse osa. Annab ülevaate varade bilansilisest seisust. Rahaliselt arvel olevad teavikud on raamatud, noodid, kartograafia, kunsttrükised, tehnikakirjanduse erilaadid jms, mis peavad
kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontriolli funktsiooni. 9. Raamatupidamise täiustumisega kaasnes XIV sajandi paiku kahekordse kirjendamise kasutuselevõtt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Selline bilanss sarnanes väga paljuski tänapäeva bilansiga. Kõige parem on jälgida üleminekut kahekordsele kirjendamisele uurides omaaegse kuulsa, ühe selle ajastu rikkama kaupmehe pankuri Francesco di Marco Datini (1335-1410) arvepidamist. Kui esialgu kasutas ta ühekordset kirjendamist, kus deebetkontod olid eespool ja kreeditkontod tagapool. Hiljem hakkas ta kasutama kahekordset kirjendamist. 10.Hetkel kasutatava matemaatilise arvepidamise teerajajaks peetakse teadlast ja matemaatikut Luca Paciolit (u. 1445-1509)
·pangakontode väljavõtted; ·avansi-lähetusaruanded; ·palgadokumendid (palgalehed, koondpalgalehed); (LISA 2) ·ostu-müügilepingud ·põhivara arvele võtmise, ümberhindamis ja mahakandmise aktid; ·väärtpaberi registri väljavõte, liikumiste aruanne; ·laoaruanne; ·inventruurilehed; (LISA 3) ·raamatupidamise õiendid 7 3 Bilanss Raamatupidamine algab bilansiga ja lõpeb bilansiga. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8)
Bilansikirjete summad moodustuvad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) aktiva ja passivakontode lõppsaldodest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. Kasumiaruande kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode perioodi käivete summadest. 10. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu? Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks, kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse. 11
turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele. Omakapital on bilansi osa, millest nähtub ettevõtluse vorm (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu), kuna omanike poolt antud kapital kannab vastavat nimetust aktsiakapital, osakapital jms. 8)Mis on kasumiaruanne, millal see koostatakse, mida kasumiaruandes kajastatakse? Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje "Aruandeperioodi kasum/kahjum" detailsem iseloomustamine. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Kasumiaruandes on kirja pandud tulud ja kulud. Tulud suurendavad ettevõtte omakapitali rida "Aruandeperioodi kasum/kahjum". Omakapitali suurenemine kajastatakse kreeditis. Seetõttu kajastatakse ka erinevad tulud vastavate kontode kreeditis. Kuna
92,4% 8,3 miljoni euroni. Kasv on toimunud jõuliselt juba teist aastat järjest, sest ka 2010. aasta oli ettevõtte jaoks väga meeldiv. Erinevad ettevõtet ümbritsevad riskid Üks põhjusest miks ettevõte nii huvipakkuv on seda ümbritsevad kaudsed ja otsesed riskid. Ma ei mõtle siin ettevõtte sisemist tegevust puudutavaid küsimusi, kuna ettevõte on erinevalt Alta Capitali ajast väga konservatiivse bilansiga, vaid eelkõige järgnevat: Kuna põhiline Silvano FG tegevus on siiski seotud Milavitsa brändiga, mille tootmine toimub üksnes Valgevenes, siis ei saa kuidagi unustada Valgevene poliitilist olukorda ning riigi diktaatorit Aleksandr Lukasenkat, kelle otsused ei ole alati kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Seda võimendab veel Valgevene kehv majanduslik olukord ning erinevad võetud välislaenud. Heaks näiteks on Valgevene rubla, mille kurss on aasta jooksul tänu kahele
kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Alati pead arvestama sellega, et bilanss on majandusaasta aruande ühe osana avalik informatsioon, mida potentsiaalsed kliendid ja partnerid võivad uurida. Seega, hoia oma ettevõtte visiitkaart korrektne ja arusaadav. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). TULU-KULU=KASUM Ja siin on bilansiga võrreldes teistmoodi ajamõõde kasumiaruanne koostatakse perioodiliselt, näiteks aasta 2009 kohta tervikuna, või pooleks aastaks või kvartaliks või kuuks, aga ikka viimasest kasumiaruandest kajastatava kuu lõpuni. Ning äramärkimist leiavad kauba (plekkämbrite) müügisummad, ostusummad, kulud üldisele tegevusele (rendid, telefoniarved), palgakulud ja finantskulud-tulud. Neid andmeid kokku liites-lahutades saadki kasumiaruande reale ,,Aruandeaasta
RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded; RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused; RTJ 15 Vahearuanded; RTJ 16 Segmendiaruandlus; RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. 3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel.
plaaniperioodil; 2) kavandatud müügitulu (müügikäibe) saavutamiseks vajalike investeeringute hindamine ja 3) ettevõtja finantseerimisvajaduste hindamine plaaniperioodiks. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril e. koguseline tasuvuspunkt (QB)= F/(P-v), kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind ja v on muutuvkulud. Kasumieelarve Tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest, seos bilansiga. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. DuPont'i mudel-skeem- prognoositakse näitajaid omakapitali tasuvuse (ROE) ja varade rentaabluse ehk investeeringute tasuvuse (ROI) suhtarvu komponentidest lähtuvalt. Rahavoo eelarvestamise 12 etappi segatootmisfarmile on esitanud William Edwards. Finantsplaneerimise juures tuleb eristada ettevõttes kahte taset (1)
83,56 x 18 = 1504 ------------------- 2381,8 : 28 = 85 % 2. Seadmete valik ja arvutus. Seadmete valikul tuleb lähtuda materjali bilansist ja tehnoloogilisest skeemist. Kui valitud seadme tootlikkus ei vasta vajalikule tootlikkusele, tuleb leida seadmete arv järgmise valemi alusel: Av N = At Av - materjali bilansiga määratud vajalik tootlikkus At - valitud seadme tootlikkus Valitud seadmed kanda seadmete koondtabelisse (tabel 1) 2.1. Komponentide kulu arvutus laastu ja liimi segamisel. Segistisse suunduva niiske laastu ja absoluutselt kuiva laastu masside vahelist seost väljendavad järgmised valemid: 100 g w g0 = kg/h 100 + wl g 0 ( 100 + wl )
KASUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui tulud on suuremad kui kulud, on tulemuseks kasum, mis suurendab omakapitali. Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 KAHJUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui kulud on suuremad kui tulud, on tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna. KASUM = TULUD > KULUD KAHJUM = TULUD < KULUD 2.2 Kasumiaruande seos bilansiga Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu. 2.3 Kulude arvestus Kuluarvestus ettevõttes peab olema: · ajaliselt täpselt piiritletud; · kohaldatud ettevõtte suurusele ja majandustegevuse omapärale;
· 1g valku annab 4 kCal, sama mis 1g süsivesikuid. · Valgu vajadus üldises kaloraazis ööpäevas peaks olema 11-15 %- 71g valku päevas. Lämmastiku bilanss ja selle võimalikud nihked. Lämmastiku bilanss- ööpäevas organismi poolt omastatud ja väljustatud lämmastiku suhe. N on valkude molekulis valkudele spetsiifiline, saab otsustada valkude ainevahetuse üle, seda saab mõõta. Lämmastikku viiakse välja higi, rooja ja uriiniga. Lämmastiku bilansiga otsustatakse valgu omastamise ja väljastamise üle. Kui on tasakaalust väljas- positiivne kui negatiivne. · Positiivne on siis, kui saadakse N rohkem kui välja viiakse. Võib muuutuda postiivseks raseduse ajal, siis on sünteesi protsessid ülekaalus. Meessuguhormoonid on samuti positiivseks mõjuks. Tavaliselt on täiskasvanul bilanss tasakaalus. Muutub positiivseteks ka pärast nälgimist, rasketest haigusest taastumisel.
ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Ettevõtte majandusaasta tulemi kujunemist kajastab kasumiaruanne. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest temas toimub omakapitali ühe olulise kirje detailsem iseloomustamine. Kasumiaruannet võib kujundada lähtudes kasutamisest: - ettevõttesiseseks kasutamiseks, eelkõige juhtimisarvestuses; - ametlikuks aruandeks. Ettevõttevälistele infotarbijatele ettenähtud kasumiaruande (ametlik kasumiaruanne) skeemid fikseeritakse iga riigi raamatupidamist reguleerivas seadustikus. Põhimõtteliselt on võimalikud kaks varianti. Esimese variandi puhul liigendatakse
80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujundamisega ja raha hankimisega kapitaliturgudelt. Investeerimisotsused Finantseerimisotused
17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral
Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena. Aruanne on tihedalt seotud bilansiga, kuna iseloomustab bilansi ühte kirjet – kasum/kahjum - detailsemalt. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemust kindlal ajavahemikul. Raamatupidamise seadus annab ettevõttele võimaluse valida kahe kasumiaruande skeemi vahel. Sobiva skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb annab aruande kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Raamatupidamiskohustuslane peab jätkuvalt kasutama ühte
1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Iga eelarveaasta prognoosid koostatakse kõikide ühenduse tulude ja kulude kohta, ülejäänud tulud ja kulud kantakse kas halduseelarvesse või teadusuuringute ja investeeringute eelarvesse. 2. Kõikide eelarvete tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Agency tulud ja kulud, mis toimivad ärilisel põhimõttel, peavad olema eelarvestatud eraldi arvel. 3. Kõik tulude ja kulude prognoosid, koos tegevuskontode ja bilansiga peab esitama igal aastal eelnevalt komisjonile, nõukogule ja üldkogule ülevaatamiseks. • Euroopa Majandusühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Kõik ühenduse tulu- ja kuluartiklid võetakse arvesse igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja näidatakse ära eelarves. 2. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. 3. Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks
17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral
17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral
(osaülesanne 17) b) Väliskaubanduse bilanss: Jaapanil positiivne, Bangladeshil negatiivne. (osaülesanne 18) c) Väliskaubanduse struktuur: Jaapani väliskaubanduse struktuur on mitmekesisem kui Babgladeshil. Jaapani peamised eksportkaubad on valmistooted ja importkaubad toorained. Bangladeshil üldjoontes vastupidi, riik impordib valmistooteid ja ekspordib toorainet. (osaülesanne 19) Mis probleeme võib Bangladeshi majandusel tekkida seoses taolise väliskaubanduse struktuuri ja bilansiga? Üks õigesti sõnastatud probleem andis 1 punkti. 1) Negatiivne bilanss võib kaasa tuua suurema võlakoorma. 2) Kuna peamiste eksportkaupade hulgas on oluline koht põllumajandussaadustel, siis ikaldusteaastastel võivad riigitulud kokku kukkuda jms. Sagedasemad eksimused: väliskaubanduse mahust ja struktuurist kirjutades pöörasti tähelepanu ainult ekspordile, teine pool – import – unustati ära. Ülesande nr 7 tulemused
Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena. Aruanne on tihedalt seotud bilansiga, kuna iseloomustab bilansi ühte kirjet – kasum/kahjum - detailsemalt. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemust kindlal ajavahemikul. Raamatupidamise seadus annab ettevõttele võimaluse valida kahe kasumiaruande skeemi vahel. Sobiva skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb annab aruande kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Raamatupidamiskohustuslane peab jätkuvalt
protsenti, mille valdkonna toode moodustab (et mõista ostjate hinnatundlikkust); kui suurt müügiprotsenti on vaja, et pidada tõhusas mahus logistilist võrgustikku (aitab hinnata turutõkkeid); ostjate kantavad vahetamiskulud (et leida peibutis, mida turule siseneja või rivaal peab klientidele pakkuma). Konkurentsijõudude tugevus mõjutab hindu, kulusid ja konkureerimiseks vajalikke investeeringuid, seega on need jõud otseselt seotud valdkonnas tegutsejate kasumiaruannete ja bilansiga. Valdkonna struktuur määrab ära tulude ja kulude vahelise lõhe. Näiteks pingeline konkurents viib hinnad alla või tõstab turustamise, uurimis- ja arendustegevuse või klienditeeninduse kulusid, vähendades varusid. Kui palju? Tugevad pakkujad viivad sisendikulud üles. Kui palju? Ostja võim vähendab hindu või tõstab ostjate kulusid, kui nad peavad hankima suuremaid kaubavarusid või tagama finantseerimine. Kui palju? Madalad
tuleb arvutada tegevusega seotud kulud. Arvesse tuleb võtta vastav statistika, mis näitab, kui suur protsent sarnase tegevusala ettevõtete sissetulekust kulutatakse tavaliselt töötajate palkadeks, toorainele ja teistele materjalidele, reklaamile, transpordile jne. Kuna tavapäraselt tekib firmal palju ootamatuid kulusid, siis on kasulik lisaks arvessevõetud kuludele vähemalt 10% juurde planeerida. Kasumiaruande tulemus prognoositud kasum (või kahjum) seob kasumiaruande vahetult bilansiga: see suurendab (või vähendab) vastavalt bilansi omakapitali. Kasumi prognoosimisel tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest, kuna omanikele saab dividendidena välja maksta vaid selle kasumi, mis on arvutatud vastavat sellele seadusele. Samas ei maksa võtta prognooside tegemise põhjaks aastaaruande vorme, kuna need ei kajasta äritegevuse kulusid äriplaani jaoks piisava detailsusega. Kõik toodete valmistamisega seotud otsekulud (materjal, toorained, komponendid ning palgad, mis
täitmisega ettevõttes. Finantsjuht on isik, kes vastutav finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes. 30. Pearaamatupidaja töökohustuste hulka kuulub raha hankimine kapitaliturult ja likviidsete väärtpaberite juhtimine. Pearaamatupidaja juhib maksude osakonna tööd, teostab juhtimis- ja finantsarvestust. 31. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine tasakaalu bilansiga. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini 32. Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes ainult kasumi maksimeerimisele. Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele: 1) investeerimisotsused; 2) finantseerimisotsused; 3) rahavoogude juhtimisega seotud otsused. 33. Rahandusega tegelevad erinevad organisatsioonid, millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad
Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara maa; ehitised; masinad ja seadmed; muu materiaalne põhivara; lõpetamata ehitised ja ettemaksed Immateriaalne põhivara- firmaväärtus; arenguväljaminekud; muu immateriaalne põhivara; ettemaksed immateriaalse põhivara eest(6) Ettevõtte OÜ Abilis põhivara arvestusega saab tutvuda bilansi aktiva osas(vt Lisa 6) ja peatükis 3.5. Lisades 6-9 saab tutvuda ettevõtte OÜ Abilis bilansiga, kasumi-, rahavoogude ja omakapitali aruannetega mis olid koostatud 2009. aastal kroonides. Edasi pakun teie vaatamisele OÜ Abilis arvestuse põhimõtted ja toon välja mõned näited. 7 3.1 Raha Ettevõttes OÜ Abilis raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi tähtajalisi
kõigi allüksuste suhtes. Eesm. peavad olema eraldi välja toodud müügi- ja tootmismahu, müügi-, tootmis-, finants- ja juhtimiskulude osas. Koondplaan koosneb: 1) põhitegevusplaanist - algab müügiplaani koost. ja lõpeb plaanilise kasumiaruande koost.; 2) finantsplaanist - sisaldab invest. plaani, plaanil. rahavoogude aruannet ja plaanil. bilanssi. Müügiplaan - käsitl. e/v tulude peam. allikat. 26 Plaaniline kasumiaruanne - bilansiga tihedalt seot. per. tulemiarvestus, mis annab ülevaate maj.a tegevustulemi (kasum, kahjum) tekkimisest. Sisald. andmeid tulude ja kulude liikide, suuruse ja al- likate kohta. Invest. plaan - pika kasutusajaga masinate ja seadm., kinnisvara soetam. plaan plaanit. per. Rahavoogude plaan - rahal. vah. summa per. lõpuks (rahavoog = laekumine - väljamakse). Rahavoogude aruanne keskendub sellele, miks raha hulk on muutunud ja vaatleb 3 valdkonda (põhi-, finantseerimis- ja invest.tegevus).
Ettevõttes peetakse nii üldistavat kui ka täpsustavat arvestust. Üldistavat arvestust nimetatakse sünteetiliseks arvestuseks, täpsustavat analüütiliseks. Sünteetiline arvestus on ebapiisav, sest puudub detailsem informatsioon tarnijate, materjali vms. kohta. Üldistavat arvestust peetakse rahalises väljenduses, täpsustavat rahalises kui ka näiteks koguselises väljenduses. Sünteetiline arvestus on aluseks bilansi koostamisel, analüütilisel arvestusel otsene seos bilansiga puudub. Sünteetilist ja analüütilist arvestust peetakse paralleelselt. Üldistav ehk sünteetiline arvestus on primaarne, analüütilist arvestust tehakse vastavalt vajadusele, olenevalt ettevõtte suurusest, põhitegevusest jne. Täpsustava arvestuse loob iga ettevõte ise ja mahus, mis on vajalik. 35 Perioodi (kuu, kvartali, aasta) lõpul võrreldakse sünteetilise konto saldosid ning käibeid talle
finantsseisukorra muutustest rahavoogude aruandes kasumiaruande ja bilansielementide muutused. 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansi asemel võib kasutada seega ka terminit finantsseisukorra aruanne. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis. Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga. Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohustuslase vara ja finantsolukorda raha, rahaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvara investeeringute näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid kohustusi ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi valem: vara = kohustused + omakapital
Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujundamisega ja raha hankimisega kapitaliturgudelt (vt tabel 1.2). Tabel 1.2. Finantseerimis- ja investeerimisotsused Investeerimisotsused Finantseerimisotsused
rahavoogude jaotumist tulevikus ettevõtte huvipoolte vahel. Informatsioon likviidsusest ja maksevõimest on kasulik, et hinnata ettevõtte võimet tähtajaliselt tasuda oma finantskohustusi. Seega võib bilansi hoolikast analüüsist olla abi, sest tulu vähenemisele tulevikus viitab üha halvenev bilanss, ning vastupidi, paranev bilanss annab lootust tulude kasvuks pikema ajaperioodi vältel (Kallas 2002, lk 279). Kasumiaruanne on bilansiga tihedalt seotud perioodiline tulemiarvestus, mis koostatakse majandusaasta kulu ja tulukontode käivete alusel ja mis annab sellega ülevaate raamatupidamiskohustuslase majandusaasta tegevustulemi kujunemise protsessist. Kasumiaruanne näitab puhaskasumit või kahjumit, mille juhtkond on aasta jooksul omanikele teeninud (Jablonsky jt 1998, lk 9). Kui bilanss kajastab ettevõtte finantsseisusndit teatud ajamomendil, siis kasumiaruanne
6. Finantsiline paindlikkus – võime saada täiendavat kapitali soodsatel tingimustel juhul kui majandustingimused ei ole soodsad. Nimelt kui ettevõttel on pidevalt vaja stabiilselt laenata kapitali oma tegevuse käigus hoidmiseks, siis on ettevõttel kasulik hoida suuremat omakapitali osakaalu. Seda seetõttu, et kui majandustingimused on ebasoodsad, siis kapitali pakkujad eelistavad tugeva bilansiga ettevõtteid. 7. Juhtide konservatiivsus või agressiivsus – mõned ettevõtte juhid on teistest agressiivsema lähenemisega ning valmis kasutama rohkem võõrkapitali kasumite suurendamiseks. 8. Müügi stabiilsus – mida stabiilsem müük, suurem võõrkapitali kasutamine. 9. Varade struktuur – kui ettevõttel on varasid, mida saab laenu tagatiseks kasutada rohkem, kasutab ta võõrkapitali aktiivsemalt. 10
17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral
annaabi.ee 
