Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "„Kes mõtleb abstraktselt?“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abstraktselt, mõrtsuka, abstraktsus, kant, laisk, tarvitus, laiskus, argus, olga, dalton, hegel, abstraktne, munade, valgustus, harjunud, edasiminek, millestki, arvamusi, siinpuhul, viisiga, lähenemine, aspekte, turueit, välimusega, ohvitserid, eelarvamused, kostmine, arguse, institutsioon, viibib, allikates, johtub, ohte, kukkumise, käitumisnormidon kujunenud eelarvamus abstraktsest mõtlemisest kui madaluse ja harimatuse märgist. Ometigi Hegel toob oma kirjatöös välja, et aitab nähtuid paremini omavahel seostada, olles seega nii kasulik kui ka kahjulik, oleneb vaatleja aspektidest ja vaatenurkadest. · Soliidses seltskonnas vaadatakse viltu lihtsate asjade seletamisele, inimesed juba niigi teavad, mis on mõtlemine ja mis on abstraktsus. Seega et abstraktset mõtlemist inimestele õpetada, on vaja läheneda mõistetele sünonüümide ja analoogiliste mõistetega, et inimene ise enda peas taipaks et asjade olemus on talle juba tuttav. · Mõrvarit näeb lihtrahvas alati mõrvarina. Ei süvene asja sügavusse, mis viis mõrvari nii kaugele ning mis põhjustas mõrvaril sellise käitumise. Inimesevaatleja käsitleb aga
HEGEL: Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1)Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise kirjeldust / määratlust. a)Nähakse asju pealiskaudselt eirates asjade olemust ,,See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus." b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline. ,,Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud."
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus
Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja üritab tähtsusetut seletades tähtsaks saada. · Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus:
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1. Abstraktseks mõtlemiseks loetakse mõtlemist kindlate piirjoonte vahel, lähtudes esmamuljetest ning eelarvamustest. Kui üks inimene solvab kedagi teist, siis rünnatav inimene leiab stereotüübi või kuuldud juttudega omandatud väited ning ründab vastu, kaasates sinna isikud ja tegevused, mis pole absoluutselt olukorraga seotud. Probleemile ei leita lahendust, vaid jäädakse piiridevahele ning pinnapealseks ehk mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad mõelda vaid vähesed. 2
Hegel "Kes mõtleb abstraktselt", Kanti metafüüsika Kes mõtleb abstraktselt?.Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured,
oma mõttes. 3. - 4. Inimese jaoks näib seletamine igav, sest see eeldab, et nad ei oska ise teha loogilisi järeldusi ja teemast aru saada. Seletamine viib väga pinnapealse arusaamani, mis tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7
KÜSIMUSED HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata) Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni. Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges
" Evelin Marjamägi 124110 TASB21 Teisipäev 08.00, aega kulus umbes 2 tundi, raskusaste 4 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et laiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. See on laiskadele tüütu kohustus midagi ise teha.Ise mõtlemisel mingit ohtu aga ei ole. Mõni asi võib küll mõni valesti minna, aga seda juhtub kõigiga, seega pole vaja karta
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud
Marite Selgis, 113242, TABB24 Metafüüsiline tunnetus Kant Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab
K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT ? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika. Teatakse, mis see tähendab, kuid keegi taha sellega tegeleda, kardetakse. Ometi seltkonnas oli asi ise ammu kasutses ja nad saaksid sellele asjale vaid nime. · Autor arutleb, kuidas abstraktne mõtlemine vaikselt seltskonda sisse tuua, et see ära ei ehmataks. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest heade seltskondade jaoks on see liiga lihtne, kuna on sisult tühi. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana. Inimesetundjale pakub huvi , miks on inimesest mõrtsukas saanud. Seejärel arvavad abstraktsed mõtlejad, et mõrtsuka õigustajad on samasugused. · Abstraktselt mõelda tähendaski muna müüjale näha vaid halba, ilma heata. Abstraktselt mõelda ongi näha mõrvaris seda, et ta on lihtsalt mõrvar. Ei nähta teisi omadusi,
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?"(teksti analüüs) Hegel tõstatab küsimuse: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja
Inimesetundja taastab sündmuste käigu, mis on kurjategijat vorminud, leiab tema eluloos, ta kasvatuses isa ja ema perekonnatülide mõjusid, avastab, et kerge üleastumise eest on seda inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi. See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus. Turunaine mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat.
Kodutöö Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, mis on abstraktne mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist näidetega esile toonud. Esimeses näites võib lugeda, kui erinevalt on võimalik pealtnäha tavalist mõrvarit käsitleda. Enamuste jaoks on ta lihtlabane mõrvar, kes ongi oma tegudega oma karistuse välja teeninud. Abstraktselt mõtlevat inimest on ta kirjeldanud väga mõtlevana, sest tema jaoks abstraktne inimene hakkab enda jaoks looma erinevaid seoseid selles osas, mis on õhutanud
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise
Kodutöö 1. Kes mõtleb abstraktselt ? Hegel Hegel oma artiklis võrdleb abstraktse mõtlemise metafüüsikaga, ta näitab, et kõik saavad aru, mida need sõnad tähendavad, aga keegi ei taha sellega tegeleda. See ei ole lihtne küsimus ja et seda lahednada, peab kõik tasakaaluda ja meeles pidada, et vastama selle kõsimusele peab mõelda abstraktselt. Autor tekstis näitab viisi, kuidas abstraktne mõtlemine välja näeb ja kuidas seda seltskonda sisse tuua
Oma eesmärgiks ei pea ta meetodi teistele pealesurumist, vaid tutvustamist, millest võib äkki kellelegi kasu olla. Descartes räägib, et tema õpingud ei teinud teda targemaks, vaid näitasid hoopis tema teadmatuse ulatust ning panid paljudes asjades kahtlema. Samas leiab ta, et koolis pakutavatest ainetest on väga kasulikud keeled, sest nende õppimine võimaldab tutvuda teiste filosoofide mõtetega. Filosoofia oli Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 autori arvates kõige aluseks, kuid ei pidanud oma kaasaja filosoofiat kuigi täiuslikuks. Enda täiustamiseks, oma filosoofiliste vaadete kujundamiseks ning maailma mõistmiseks reisis Descartes palju ning peabki reisimist oma saavutuste eelduseks. II Oma meetodi all peab Descartes silmas vabanemist kõigi eelnevate aegade jooksul tekkinud eelarvamustest ning oma mõtete struktureeritud ja sihikindlat korrastamist. Autor toob välja neli
Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?"(sisukokkuvõte) 1) Inimene viibib valgustamatuse seisundis kuna ta on laisk ja/või arg. Esimese puhul on eluviis muutunud niivõrd mugavaks, et inimesel pole vajadustki oma peaga mõtelda, kuid tal on siiski säilinud selleks vabadus. Arguse puhul esineb vastupidine olukord, alaealine võib ju soovida oma peaga mõelda, kuid liigne argus ei lase tal eestkostjale vastu astuda. 2) Laisk olla on mugav kuna mõtlemine võib olla vaevarikas tegevus, elu on lihtsam, kui käia ette tallatud rada. Arguse puhul on inimene harjunud sellega, et eestkostja mõtleb tema eest, hoiab teda ohjes ning ühteaegu hoiatab omapäi mõtlemise eest. Ajapikku jääb see arg inimene omaenese mõistuse vangiks ning kui tal ka õnnestuks iseseisvalt oma aru kasutada, ei julge ta seda teha kuna pole selleks varem võimalust saanud.
Valeria Kondratjeva 123313 TABB22 14.02.2013 Neljapäev 14:45 KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus Need tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende kahe teguri oluline erinevus koosneb sellest, et laisksuse puhul inimesel on mugal olla alaealine ja anda võimalust mõelda enda eest teistele ning
Kant väidab, et valgustus on iseseisvalt mõtlemiseks vajaliku julguse/mehisuse ja otsusekindluse saavutamine. Selleks on vaja väljuda omasüülisest alaealisusest. Inimene viibib alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskuse puhul eelistatakse olla juhitud teiste inimeste nö juhtide arvamuste poolt, sest nii lihtne on kui kõik otsustatakse sinu eest ära ja selle tüütu kohustuse pärast oma pea vaevamine jääks ära. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust, kuna on ka teised võimalused elus hakkama saada kasutamata oma aru raamatud, arstid jne. Arguse puhul ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata, sest vabatahtlikult liidri positsiooni omandanud isikud tahavad oma nö karja (alaealisuse seisundis rahva) oma kontrolli all püsimist tagada. Nii kujutataksegi nende poolt alaealisusest väljumise protsessi kui midagi väga ohtlikku ja keerulist, mida keegi ei peaks kunagi tahtma ette võtta.
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on
sellest, kas inimene suunab oma mõtted vaimu tegevusele. 8) Sest maailm on täis erinevaid väliseid ideid, mida on üsna lihtne omaks võtta. Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks
ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel
Tõde on üle inimliku võimu, sest ta eksisteerib meie tahtest vaatamata. Objektiivset tõde saame tunda vaid siis, kui püüame seda isiklikult uurida, vastasel juhul peaksime toetuma mingile autoriteedile, mis on aga väär. Siit tuleneb tõe inimlikkus. 9) Kui inimene ei küüni tõeni, siis saab ta vaid oletada, et ta ei küüni tõeni. Siis võib ta oma oletust kriitiliselt uurida ning läbi selle arvata, et see, et ta ei küüni tõeni, on tõde. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 10) Väide ,,mu väide on oletus" on üksnes oletus, sest selle väite üle saab vaielda ning pole välistatud ka selle väite ümberlükkamine ning selle tõesust pole võimalik kindlaks teha. Keegi ei saa asetada ennast väljaspoole kriitikat, isegi allutades enese teiste kriitikale, sest kriitika peab jääma, kuna ei ole oletust ilma kriitikata.
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust Põhiideed: Oma artiklis tutvustab Kant kontseptsiooni üleüldisest maailmaajaloost kui inimeste vabaduse realiseerimise protsessi. Seejuures on inimese areng täiusliku riikliku korralduse poole vältimatu, looduse poolt ette nähtud. Inimkonna ajalugu on seega samm-sammuline progress inimsoo looduslike eelduste väljaarendamise poole. Progressi liikumapanevaks jõuks on inimeste antagonism, vastuseis teiste ühiskonnaliikmetega. Just kadedus, edevus, auahnus ja muud sellised moraali seisukohalt ,,halvad", kuid
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.........................................................................
pehmed. Tähendab, et sünteetilisi otsuseid võib langetada posteriori. 2. Esiteks mõrtsukas viiakse hukkamispaigale ja lihtrahvas näeb teda kui julma inimest kes peaks oma tegude eest igavesti põrgus põlema. Inimesetundja aga näeb kuidas on mõrtsukas oma elus jõudnud sinnamaani ning teda on ülearu karmilt koheldatud ja liigne karistus määratud. Mõrtsukat näha ainult ühes valguses ja omistada talle ainult mõrtsuka omadused on abstraktne mõtlemine. Tuleks aga vaadelda mis on mõrtsuka nii kaugele oma tegudes viinud, miks on ta tapnud ning vaadelda tema elu kui ühtset tervikut, mitte ainult alates sellest perioodist, mil ta inimese tappis. Süümõistmisel tuleks seda arvestada, kuid kindlasti ei tohiks teda õigeks mõista, sest tal on olnud näiteks raske lapsepõlv vms, sest see oleks teistpidi abstraktne mõtlemine.
) Analüütilise ja sünteetilise otsustuse erinevus Kõigi analüütiliste otsustuste ühisprintsiibiks on vasturääkivuse seadus. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde . Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus. Kogemusotsustused on alati sünteetilised. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetiline aga on avardav ning rohkendab antud sisu. Kant eristab tunnetusi tunnetusallika järgi kaheks. Tunnetusallikas on see, kust on tunnetus pärit. Tunnetus, mis sõltub kogemusest, on a posteriori, samas kui tunnetus, mis on kogemusest sõltumatu, on a priori.Kogemusest tulenev otsustus a posteriori, millel on empiiriline päritolu. A posteriori tunnetuse kindlaks tegemiseks tuleb pöörduda kogemuse poole ning tingimused tulevad selle kõigus välja. Metafüüsilist tunnetamist iseloomustab see,
hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub kõigest mateeriast ning läheb üle ideaalsesse maailma, igaviku maailma. Sokrates süstis tollastesse mõtlejatesse motivatsiooni jääda küsijaks, uurijaks ka siis, kui arvatakse end midagi teadvat. Esimesena tõstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise põhialusena esile. Seejuures on ta ka suur vooruste kuulutaja. ,,Puhta mõistuse kriitikas" defineerib Kant kriitikat kui mitte üksnes hukkamõistu, vaid pigem piire määratlemiseks. Puhas mõistus e teadmine, mis ei saabu meelte kaudu ja on meelelisest kogemusest sõltumatu. Tunnetus algab kogemusest ning ajalises mõttes eelneb kogemus igasugusele tunnetusele, ent see ei tähenda siiski seda, et tunnetus kogemusest lähtub. Tuleb aga uurida, kas inimesel on midagi a priori e enne kogemust, kaasa antud, enne kõike. Sel juhul on tunnetus puhas e meeleleliselt puutumatu
Subjektiivne ilu- ilu on kui subjekti juurde kuuluv. Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, ilu on väljendatud lõpmatuses, kuid ilu pannakse kokku inimhinge sees. Ilu pole objektide omadus vaid inimese hingeseisund. Me peame ilu otsima inimvaimu seest, tajume ilu seljuhul kui meile tundub mingil asjal eesmärk olemas, kuid me seda kontseptuaarida ei oska. Teooriad: David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia. Esteetikud: kunstiteos on millegi väljendamine. Subjektiivne väljendamine- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis.
Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, aga kõik teine teenib teda. Eesmärk lõpp-põhjuse tähenduses ei saa olla vahend. Ka filosoofia on Aristotelese jaoks eesmärk- ehk lõpp-põhjus. LOOGILISE (LOE: ANALÜÜTILISE, SÜLLOGISTILISE) MÕTLEMISE ÕPETUS ARISTOTELESEL Aristoteles on euroopaliku mõtlemisviisi ehk loogika alusepanija (Aristoteles ise kasutas terminit ,,analüütika". Alles Immanuel Kant hakkas kasutama nimetust ,,formaalne loogika"). Süllogistika -- järeldamisõpetus. Tänapäevane matemaatilise loogika (mis on 100-%-liselt sümboliseeritud, formaliseeritud) haru ,,predikaatarvutus" baseerub otseselt Aristotelese süllogistikal. 5 ARISTOTELESE EETIKA Teos "Nikomachose eetika". Eetiline inimene on vooruslik. Vooruslikkust peab õppima. Vooruslikkus on kesktee äärmuste vahel (näiteks: optimism ja pessimism)
ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant. Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad
annaabi.ee 
