Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev · Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy · Madame Stahl · Varvara Andreevna, Varenka · Vasenka Veslovski VRONSKI
Ta kahetses oma tegu, kuid kui Dolly oli talle andestanud unustas Stephan oma lubaduse ning pööras rohkem tähelepanu teistele naistele kui Dollyle, kuid ta varjas seda väga profesionaalselt. ,,Naine on tead selline asi et uuri teda, kui palju sa uurid, ikka on ta täiesti uus." ütles Stephan Arkadits, kes ei õppinud oma vigadest. Kõik mehed ei vaata teisi naisi kui nad abielus on. 60% meestest ei ole oma naist kunagi petnud. Vronski väljavalituks oli Kitty. Annal oli meheks Aleksei ning nende kahe abielust sündinud poeg. Igal ühel on siin ilmas paariline, see õige, kellega jäädakse terveks eluks kokku. Enne kui sa temaga kohtud, võib sul olla sada meest või naist kellega armastuse tasandil suhelda, kuid kui see õige jõuab sinuni laguneb vana suhe. Sinna ei saa midagi parata. Tunded tekivad esimesest pilgust, esimesest vastatud naeratusest. Paljudel
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga
seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta oli ka väga abivalmis, näiteks kui Dolly ja Stiiva abielu oli karlile jooksmas sõitis ta kohe Moskvasse, et nende abielu päästa. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Ta oli kõigi inimeste vastu väga viisakas. Väga haritud mees. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise vahekorrast Vronskiga, mõlgutas ta pinnapealselt mõtteid Vronski väljakutsumisest duellile. Kuid see plaan haihtus kiiresti, kui Karenin kujutles püstolitoru, mis on suunatud temale. Ta siiski armastas oma naist Annat, kuid lasi tal minna Vronskiga oma teed. Ta ei hindanud seda, kui Anna ei paistnud kuskil silma ja ka seda kui ta ei erinenud teistest naistest. Ta hindas Annat väga, kuid ainult abikaasa ja emana, muud ei hinnanud. Ta suhtus oma lihasesse poega väga külmalt, mis on väga julm tegu, kohelda oma enda
Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes armastab väga oma poega ja Vronskit. Siiski tunneb ta, et üks armastus välistab teise, mistõttu tekib temas segadus. Ta ei taha loobuda oma pojast Vronski nimel ja loobudes Vronskist ei jääks talle midagi
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna armastas teda, kuid siis, kui Anna oli lahti öelnud oma eelmisest armastusest, sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri. · Sündmustiku algul jääb Stepan, kes on Anna vend, oma naisele petmisega vahele. Seepeale nõuab Dolly, tema naine lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe Dollyga
Hiljem naudib Levin poissmeeste pidu oma venna Sergei ja Sergei ülikooli sõbra Katavasoviga. Poissmehed küsivad Levinilt, kas ta on valmis oma vabadusest loobuma. Ta vastab, et jah, kuid selle küsimuse peale tunneb Levin ebakindlust. Ta läheb Kitty juurde talt küsima, kas Kitty üldse armastab teda ja kas ta ikka tahab temaga abielluda. Ta lihtsalt ei suuda mõista, miks Kitty-sugune naine peaks teda armastama. Neil on lühike vaidlus, kuid nad lepivad. Pulma õhtul ootavad külalised kirikus peigmeest. Levin jääb hiljaks, sest segases olukorras oli unustatud talle korralik särk anda. Tseremoonia lükkub edasi ja külalised muutuvad kärsituks. Lõpuks Levin saabub kirikusse. Kitty ei kuula preestri sõnu, sest ta mõtted on vaid armastusel. Levin nutab tseremoonial. Pulm läheb majesteetlikult. Levin ja Kitty lahkuvad peale pulmi maale. Vronski ja Anna reisisid Itaalias kolm kuud ja rentisid villa. Vronskil on hea
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3
3. Lõssõje Gorõ ehk maa-aadel Bolkonskid väga kinnised inimesed, väga lihtsad. Neile oli oluline haridus. Nad olid pigem mõtte- kui tundeinimesed (lapsed pigem austasid kui armastasid oma isa). Neid hindab Tolstoi kõige kõrgemalt, kuna ka tema ise oli seda tüüpi ja Venemaa arenguks oli just selliseid inimesi vaja. 11. ,,Anna Karenina" lähivaatlus Tegevus toimub 19.sajandi keskpaigas. Anna Karenina - Peterburi suurilmadaam. Aleksander Vronski - kõrgaadlikust ohvitser. Aleksei Karenin Anna abikaasa. Serjoza Anna poeg. Kity kõrgaadlist neiu. Levin maa-aadlik (prototüübiks on Tolstoi ise). Anna Karenina abiellus Peterburi kõrgaadlikuga, aga temasse on armunud Vronski. Abielust hoolimata tekib Annal Vronskiga suhe. Kõrgseltskonnale see ei meeldi, mees manitseb Annat. Kõrgseltskonda häiris, et armulugu oli avalik. Abikaasa esitab ultimaatumi kui Anna tahab lahutust, siis poega ta ei saa
Ainult usk võib neile hetkeks rahu pakkuda. Nad on tsivilisatsioonis pettunud nagu kirjanik isegi. 9. Hugo (1802-1885) Hugo elas pikka ja silmapaistvat, edukat elu. Ta suutis kirjutamisega koguda sellise varanduse, mis tänapäeva vääringus oleks 21 miljonit eurot. Tema loomingut on kusagil 12 000 lehekülge. Ta oli suure produktiivsusega, saavutas selle range päevakava ja töökusega. Tema isa oli Napoleoni sõjaväe ohvitser, tõusis kindraliks. Ta isa sai emaga 3 poega. Vanemad lahutasid, lahutus kestis kaua aega, mõlemal tulid ka uues silmarõõmud. Hugo ei näinud kunagi õnnelikku pereelu. Tema ema kasvatuslik põhimõte oli, et pojad peavad koguma raskusi, mis kindlustaks nende vaimu ja põhimõtteid. Hugo oli lapsepõlves füüsiliselt olnud kidur, kuid temast kasvas suur ja mehine mees. Samuti kirglik. Nii, nagu 19. sajandi alguses Prantsusmaale iseloomulik oli, oldi palju lähtutud seisukohast, et kui sa oled aadlik, on sul päritolu, suursugusus ja
Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. Võrdlemisi lihtsam ja armsam armulugu kui A ja V. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjozast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta lõpuks kindel ei olnud ning taluma alandusi, üksindust, lootusetust. Lõpuks Anna viskub rongi alla, sureb. Vronski läheb sõtta kahurilihaks. Kuidas mõjutab seltskonna ebasoosing ja kindlusetus suhet? Anna ja vronski armastasid teineteist, kuid nende suhte luhtumise tähtsamateks põhjusteks olidki just seltskonna ebasoosing ja suhte tuleviku puudumine. Kusjuures Vronskile ei heidetud suhet ette, skandaalse afääri tõttu langes seltskonna põlu alla just Anna. Mistõttu naine tundis end eraldatu, vääritu ja halvana. Lisaks tundis ta süümepiinu oma poja Serjosa mahajätmise pärast Kuidas eraldada kirge armastusest ja miks see tähtis on? Anna ja Vronski vahelise suhte lahterdamine kumbagi
,,ELU JA ARMASTUS" ANTON HANSEN TAMMSAARE Romaan Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, oli kevadel lõpetanud oma kodukandis valge kleidiga leeri ning kavatses sama kleidiga ka keskkooli lõpu ära veeta. Kahju oli vaid ühest- kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi ( Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas. Irma keeldus, kuna ta oleks pidanud lubama iseenda rooside eest. Sel tähtsalt päeval- lõpetamisel oli aga lisaks kaupmehe tütrele roos rinnas ka Kalmu peretütrel Valvel (Eedi õde). Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid vastu võtta, kuid lahkudes viskas Eedi roosid Irma nina alla maha
maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Ta oli väga ihne lihtsalt. Võrdlus: Balzac-,,Inimlik komöödia"-erinevad etüüdid. ,,Eugenie Grandet"-tütarlaps kelle isa Felix on rikkur. Õnnetu elu. Isegi kui inimesed on rikkad, ei tähenda, et elu on ideaalne ja õnnelik. Sama Goirot'is. Isegi kui rikas- elas vaeselt pansionis. Rahaline suhe ei teinud elu paremaks. Felixi kaunis tütar-ei anna tütart kohe ära. Hakkab raha meelitama meestelt. Kes rohkem pakub-see saab. Raha nimel abiellumine. Ärilisel eesmärgil tehtub abielud pole üllad. Felixi vennapoeg tuleb elama-vend teeb enesetapu, jätab lapse vennale. Felix müüb firma maha osakute kaupa. Lihane laps-pole nii oluline. Felix-ei pöördunud oma lihase tütre vastu. Vennapoeg armus tütresse, kes andis raha vennapojale. Vennapoeg tuli Pariisist tagasi-rahaahne, kihlus aristokraadiga, oli saanud rikkaks. Tütar pettus täiesti. Lõpuks kihlus advokaadiga. Tüdruk jääb süütuks ja advokaat tasub kõik võlad
palju tähelepanu siiski. Miks Anna üldse sõidab rongiga? Perekondlikud põhjused, peab minema lepitama. Nüüd Anna, kes sinnamaani pole ilmselt elus armastanud, kui ta nüüd armub, siis kuidagi jäägitult ja lõplikult. Tollel ajal pole kombeks abielu lahutamine. Sellepärast, et kiriklikud. Ja kui ta sellest abielu köidikutest pääseb, on selle hind on see, et ei tohi kohtuda oma pojaga, lapsele öeldakse, et ema on surnud. Ta ei suuda seda Vronski tütart niimodi armastada nii nagu oma Sergeid. Kui Anna ja Vrsonksi esilalgu koos elavad, on nad juba õnnelikud. Õnnelik suhe on välismaal, kus nad on ainult teineteise jaoks. Anna on abielus, meeste maailm, kus naistele on vähem lubatud. Anna suhtes täielik suhtlemiskeeld, aga Vronski võib minna seltskonda ja suhelda. Miks seda üha rohkem hakkab tegema? Anna muutub kohutavalt armukadedaks ja anna armastus muutub klammerdumiseks. Mõned
Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega/ ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia ehk mitmikabielu mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga 2. PEREKOND 2.1. Perekonna ülesanded SOOJÄTKAMINE- olnud sajandeid ... SEKSUAALFUNKTSIOON- vastastikune kiindumus, sõprus, hoolimine aitavad hoida paarissuhet, mis on perekonna heaolu otsustav tagatis MAJANDUSLIK TOIMETULEK- tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE- inimese ühiskonna liikmeks kujunemine, peres õpetatakse toime tulema normide, reeglitega, kõlblusnormide õpetamine
just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases. b. küpsusperioodil Teine raamatuosa käsitleb Juuliuse elu küpsusperioodil. Pärast katkenud rasedust otsustasid Emmi ja Juulius adopteerida kasulapse, ka mamma Neider oli nüüdseks nende elust kadunud, Juulius oli ehitanud perele oma maja- nad elasid täisväärtuslikku pereelu. Õpetajatöö oli saanud talle armsaks ja tähtsaks. Juulis Kilimitil oli alati igale noorele midagi kasulikku öelda, ja seetõttu hinnati teda ka kõrgelt. Mida vanemaks Juulius sai, seda enam hakkas ta mõtlema elu väärtuste üle. ,,Kui inimene on noor, näeb ta igal pool palju rohkem ilusat. Ja siis peaks ta seda ka püüdma rohkem enesesse vastu võtta, et seda ka vanade päevade jaoks koguda, kui ta silmad tuhmiks ja hing nüriks on läinud. Kui ka
aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema.
Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar. Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugene´ile Delphine´i ja noormees võidabki kohe paruniproua poolehoiu. Isa Goriot´hakkab Eugene´i armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui üliõpilane kohtab Goriot´tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriot´le, kes saab sellest uut jõudu. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpinugud jäävad suhteliselt soiku. Kui tal on käes päris suur kitsikuse hetk, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades
ta oma tütrele öelnud ka, et heteroseksuaalne akt on piin, mis tuleb ära kannatada. Tal polnud vaja ka oma otsust kahetseda, kuna 1918. aasta septembris nägi ta kirju, millest võis lugeda Franklini ning tema sekretäri Lucy Merceri afääris. Sellega oli Eleanori ja Franklini abielu purustatud, kuid kaalutud lahutust siiski ei tulnud. Lahutuse korral oleks purunenud Franlini poliitiline karjäär ning mees oleks oma pärandusestki ilma jäänud, nii oli Sara poega ähvardanud. Franklin Delano Roosevelt Franklin D. Roosevelt oli USA 32. president, kes sündis 30. jaanuaril 1882. aastal. Ta oli ainuke laps oma isale ja emale. Franklini isa oli ärimees James Roosevelt ning ema Sara Ann Delano Roosevelt. Hariduse omandas Franklin Euroopas, Harvardi ja Columbia ülikoolis. Peale koolide lõpetamist alustas Franklin karjääri juristina, järgmiseks, 1910. aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Too ei saa küll täpselt pihta, milles asi aga laenab uljalt kõigilt suuri summasid raha (keegi teistele ei räägi enne lõppu), narrib linnapea tütart ja tunneb end üldse väga hästi. Kirjutab kirja oma kirjanikust sõbrale kogu lollikarjast kuhu sattunud on, arvates et see on naljakaim asi, mis viimasel ajal juhtunud. Siis teatab kõigile, et peab tähtsatel asjaoludel üheks päevaks lahkuma ja loomulikult ei tule enam tagasi. Usaldavad ametnikud ootavad ja ootavad, kuid saavad asjade tõelisest olemusest aimu alles siis kui Shpekin leiab Hlestakovi kirja. Kõik tunnevad end hiiglatoladena, kui saabub teade päris revidendist kes tahab "prominentkonnaga" kokku saada. Fjodor Dostojevski elu ja looming 1821-1881 Elu: Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud. Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne, despootlik
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise
· Epiloogis näeme peret, kus Natasa on abiellunud Pierre'i-ga. Nikolai on abiellunud Mavaga ja Natasal on mitu last. Tolstoi lemmiktegelane on Andrei. Tolstoi hindab tema patriotismi, mõistust, tahtejõudu, kõrgeid moraalseid omadusi. Siiski on ta liiga enesekeskne ja vähe tundeline ,,Anna Karenina" Tegelased: Armastuskolmurk: Anna-Aleksei Karenin-Aleksei Vronski Kitty Konstantin Ljovin elu mõtte otsija Anna Karenina tutvub reisil Aleksei Vronskiga ja neil tekib abieluväline armastus. Anna püüab võidelda tekkinud tundega, aga ta ei varja seda. Ta heidetakse seltskonnast välja. Anna mees ei suuda sellest aru saada. Ta pole ka lahkuminekuga nõus. Aleksei Karenin ei luba Annal enam pojaga kohtuda. Anna sõidab Vronskiga lõunasse, tagasijõudes on Anna muutunud kahtlustavaks ja närviliseks. Seltskond ei mõista teda ikkagi. Anna viskub rongi
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt us
Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast kodust mida saaks kunagi lastele pärandada innustas tema tahet veelgi. 2.Mees soovis kõigepealt teha korda hooned, parandada aiad ning õue istutada mõned puud.See järel kaevata kraavid põldudele ,et neid kuivendada ja et sood hakkaksid kandma loomi ja et metsad hakkaksid soodel kasvama. 3. Andrese mureks oli see et tal polnud poega ,kes teda abistaks, seega laskus enamik töökoormust mehe õlgadele. Peamiselt täitusid mehe lootused aidast,talust ja ka kuivendus kraavidest. Täitumatta jäi soovi õnnest.Maade kuivenduskraav, maja ehitus. Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine pole jõudu kasvatanud, vaid kahandanud. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses
Siis saab tähtsaks mõlema partneri soov ja valmisolek teisega kohaneda ja luua suhe, mis mõlemale rahuldust pakub. Armumise tunne asendub kiindumusega. Te ei peaks ennast süüdistama tunde jahenemises - see juhtub kõikides paarisuhetes. Samuti on loomulik aeg-ajalt kahelda oma partneri sobivuses ning nuriseda pisiasjade üle. Kuid vältida suhte jahenemist on võimalik, kui mõlemile osapoolele on selge, mida nad suhtelt ja oma partnerilt ootavad, kui räägitakse avameelselt üksteisega, võetakse ühiselt midagi toredat ette, tuuakse oma suhtesse muutusi, üllatatakse teineteist, vürtsitatakse voodielu, veedetakse koos aega või kui suhe on juba üpris jahedaks muutunud, siis tuleks mõnda aega eraldi olla ja puhata üksteisest, et oleks suur jällenägemisrõõm ja siis osatakse ka koosolemist rohkem hinnata. Suhte värskena hoidmiseks ja lahkumineku ära hoidmiseks vabanege rutiinist! 1
on. Küsimus: mida sa näed, kui vaatad kümme või rohkem aastat teineteise kõrval elanud mehi ja naisi? Üks kolmandik esindab tuima pilgu ja ükskõiksuse vennaskonda: omavahel nad suurt ei suhtle, keskenduvad kõhu täitmisele ja piiluvad silmanurgast telekat. Teine kolmandik teeb nalja, räägib palju ja on mõnus nii-öelda väljapoole. Teineteise suhtes ollakse üleolevad ja iroonilised ning selle alajaotuse naised on toonud eesti keelde uudse kõneviisi - kindla või tingiva asemel tarvitavad nad abikaasaga suheldes eranditult näägutavat kõnepruuki. Ja viimane kolmandik - neist kiirgab soojust. Kes paneb naisele käe ümber, kes viib tantsupõrandale. On ühised mälestused, suuremad või väiksemad tulevikuplaanid ja olevik, mis mõlemale korda läheb. Kui need paarid välja talveöösse astuvad, saadan teele kolm sarnast lühisõnumit, mille teksti laenan Jaan Tättelt.
samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga Perekonna olemus, ülesanded Perekond on läbi sajandite teinud suuri muutusi, kuid on siiani säilinud ja täidab inimeste elus suurt rolli Perekonnata ei eksisteeriks ükski riik Perekond kui väärtuste kandja Muudatused kaasaegses perekonnas Perekonna funktsioonide muutumine Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Lahutuste arvu kasv Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine Üksikvanematega perede arvu kasv PEREKONNA ÜLESANDED Pesu ei saa kunagi pestud. Ahi ei saa kunagi köetud. Raamatud ei saa kunagi loetud. Elu ei saa kunagi valmis. Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks. Kui tara on ühest otsast korras, laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
