Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Barokk ajastu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, barokk, xvii, polüfooniline, ilmaliku, meloodia, händel, bach, murranguperiood, xviii, paljus, jätkus, vaimuliku, koorimuusika, vokaalmuusika, populaarsemaks, barokkmuusika, homofooniline, meloodiatüübid, muusikateoste, eelistati, ülistama, tegude, barokkooper, hiilgav, lavateos, õukonnas, kostüümid, aariad, monteverdi, sebastian, 1685Barokkmuusika Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või
Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseksuusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium referaat BAROKKMUUSIKA Signe Müürisepp 9kl 2012/2013 SISSEJUHATUS Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse
........................................................................ lk 10 Pildid.......................................................................................................... lk 11 Kokkuvõte...................................................................................................... lk 12 SISSEJUHATUS Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku
Barokk mitmekülgne ajastu ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi". See ütlus pärineb 17.saj suurimalt filosoofilt René Descartes't, kes pani ka aluse barokkmuusikas afektiõpetusele ehk ratsionaalsele õpetusele inimese tundeseisundeist. Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika püüdluseks on saanud looduse, sealhulgas inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides.
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline
Tõrva Muusikakool Muusika ajalugu Referaat 7. klass Linda Talts Varajane muusika Vanamuusika on varajane muusika ehk varane muusika, millega viidatakse kolmele muusika ajaloo perioodile: keskajale, renessansile ja barokile. Vanamuusika on üldmõiste, millega üldiselt peetakse silmas barokkmuusika ja barokile eelnenud ajalooperioodide muusikat, kuid on tänapäeval saanud järk-järgult tähendas, kui igasugune muusika, mis vajab ettekandjateajaloolise stiili rekonstrueerimist säilinud originaalpartituuride, traktaatide, muusikainstrumentide või teiste kaasaegsete allikate põhjal. ,,Vanamuusikaliikumine" sai alguse 19. sajandi keskel, seoses Johann Sebastian Bachi kogutud teoste väljaandmisega. Varajane muusika viib sellega tegelejad sadade aastate tagusesse ajajärku. Euroopa muusikas mõistetaks varajase muusika all keskaja muusikat, renessanss- ja barokkmuusikat
I - barokkmuusika muutused Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline (mitmehäälne) muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia (ühehäälne saateta laul). Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse II - barokkmuusika Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT BAROKIAJASTU LBI MUUSIKA Referaat Juhendaja: Silver Tamm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal barokiajastu l?i muusika. Barokk on stiil,mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa Arhitektuurile , kujutavale kunstile,muusikale ja ilukirjandusele. J?gnevalt tulebki juttu barokiajastu muusikast ja selle ajastule omasest kultuurist. Muusikal on tihti v?a suur m?u ka teistes valdkondades , samuti barokil , mis laienes v?a erinevates suundades , ent sellele ma seekord ei keskendu. Eri maades oli see ajastu erinevatel ajaperioodidel , t?elepanu oli suunatud mitmesugustele
BARKOKKMUUSIKA Muusikaajaloo referaat Autor: Klass: Juhendaja: Käsitletud teemad 1. Keskaja ja baroki võrdlus 2. Barokk ajastu muusikazanrid 3. Barokkooper 4. Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano
BAROKK, BAROKIAJASTU MUUSIKA 17. saj – 18. saj I pool Barokiks nimetatakse stiili ja ajajärku Euroopa kultuuris 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett.
Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega
Häädemeeste Keskkool Barokk ja klassitsism Koostaja:Tiiu Hanson 2008 Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika
töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse ..barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika .Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2
ajaloost või olustikust. Väga harva kujutati stseene igapäevasest elust. Värvid olid dekoratiivsed, rikkalikud ja mõnikord lausa karjuvad. Kirjandus - Kreekas tekkinud ning sealt enamasti Rooma kirjanduse vahendusel Euroopasse levinud kirjandusliigid olid tragöödia, komöödia ja eepika ning lüürika. Kuulsaimad tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides, kuulsaim komöödiate autor oli aga Aristophanes. Muusika Antiikajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumal oli muusik. Seetõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Iga antiikaja rahva muusikakultuur oli erinev. Egiptuses näiteks armastati suursugust ja rütmiga laulu, kreeklastele näis aga muusika kahofooniana. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes pentatoonikal. Kreekas oli antiikmuusika täiuslikult arenenud ja kõik vabad kodanikud pidid muusikat õppima
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
vanemail olid käed töödtegemist täis, peaaegu omapead jäetud Giuseppe kasvas inimpelgliku ja endassesulgunud lapsena. Aidates ema kodustes töödes, täites isa poekeses müüjakohustusi ning hoolitsedes nõrgamõistusliku noorema õe Giuseppa eest, jäi poisike õige kauaks kooliõpinguist kõrvale (Roncoles kooli polnud) ning tema üksluist lapsepõlve aitas sisustada külaelanikelt ja rändpillimeestelt kuuldud muusika. Kõige suuremat naudingut pakkusid talle külakiriku oreli võimsad helid. Kohalike tavade kohaselt pidi Giuseppe juba seitsmeaastaselt jumalateenistuste ajal kooris laulma ja kirikuõpetajat abistama. Kord olnud muusika võlujõud sedavõrd lummav, et ta kogu maailma ja eeskätt muidugi oma "ametialased" kohustused hoopis unustas, paatrile püha vee ulatamata jättis ning oma hajameelsuse pärast pühalt isalt nii tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas
kuulsus oli hakanud levima mujale Euroopasse. See määras ära Corneille'i orientatsiooni. Tal oli üks sõber, kes soovitas tal ära õppida Hispaania keel, sealt leidvat ta materjali. Orienteerumine Hispaania dramaturgias. Selline Hispaania dramaturgia, mis on kohandatud Prantsuse maitsele. Hispaania lembus põhjustas seda, et Prantsusmaale jõuab Baroki mõju. Barokist saab Prantsusmaa teatri esimene etapp, mille vahetab välja klassitsism. Barokk alati aadliseisuse väljendaja. Iga monarhia üritab end kehtestada, absoluutse vormi poole püüelda. Kuningavõim võidab konflikti, algab aadelkonna kammitsemise protsess (absoluutne monarhia), aadliku muutmine õukondlaseks. Mis nende vahe on? Aadlik alati iseseisev suurus, õukondlane aga kuninga sõltlane. Õukondlane alati etiketiinimene, etiketi rikkumine hullem ku isurm see tema olemuse alus, tema absoluut. Prantsusmaal hakkab kehtima absoluutne monarhia, kunstis peab
annaabi.ee 
