Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn. Avamäng tähendas algselt sissejuhatavat muusikapala, mis eelnes suuremale teosele, nt. ooperile, balletile või oratooriumile. Avamängu tempolised põhip...
Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam-Austrias, külas. Vanemad tahtsid et ta õpiks vaimulikuks, kuna ta ei olnud nõus siis nad teda enam rahaliselt ei toetanud. Teenis raha klaveri tunde andes
11. KLASSI KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse instrumentaalkontserdiks? Iseloomusta instrumentaalkontserti! Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja,
Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj.koosnesid mitmes osast, esitasid solistid,koor ja instrumentaalorkester. KIRIKUKONTSERT-esitasid solistid,koor ja orkester. Textid olid võetud piiblist,luterliku kirikus luteri koraalidest. Kuulsaim meister Claudio Monteverdi. SONAAT- oli instrumentaalteos,koosnes mitmest eri karakteriga lõigust.võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamseks mõeldud kammerteos. Arcangelo Corelli INSTRUMENTAALKONTSERT- oli 3 osaline teos solistidele ja orkestrile.soolopillideks viiul ja oboe.Väljaarendaja ja looja Antonio Vivaldi. CONCERTO CROSSO- teos solistide grupile ja orkestrile,kus orkester yhineb ansambliga lõiguti et teda täiendada Arcangelo Corelli. FUUGA-mitmeh22lne teos.tuleneb sõnast fuga-põgenemine.händel ja bach. Tantsusüit 1)allemande2)courante 3)sarabande 4) gigue Itaalia-J,Peri;C. >Monteverdi;A.Corelli.Vivaldi Prantsusmaa-J-B.Lully; J-P.Rameau Inglismaa-H.Purcell Saksamaa-M
KLASSITSISM Klassitsismiajastu tõi muusikaellu- tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Klassitsismiajastul muusikas domineeris muusikas homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli-ja orkestrikoosseosud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Klassitsismiaja olulisemad instrumentaalmuusikazanrid olid sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühmI ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena kontrabassid ja tsellod. Suur uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi
Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.
1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos SONAATklassikaline 3 või 4osaline instrumentaalteos, esitab soolopill, klassikalise kuju sai alles Motzardi,Beethoveni loomingus 1. kiires 2. aeglane 3. kiire või poolkiire INSTRUMENTAALKONTSERTühele solistile ja orkestrile loodud mitme osaline teos,arenas välja 18.saj. teasel poolel 1. kiire sonaatkaks algusosa. esimest mängib orkester,teises liitub solist 2. aeglane,lüüriline,laulev 3. kiire,särav,rõõmus PRELÜÜDeelmäng fuugale,võib esineda ka omaette iseseisva teosena FUUGApolüfoonilise mitmehäälsuse tähtsaim muusikavorm. 1. ekspositsioonteemade tutvustamine 2. töötlusteema arendamine 3. repriisekspositsiooni kordus muudetud kujul
3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Repriis on ekspositsiooni kordus. Coda võib olla mõne takti pikkune, mõnikord aga ka ulatuslikum vormi osa. Süit üldnimetud instrumentaalteosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Süidi osi liidavad ühine helistik või mingi läbiv teema. Vana tantsusüit sisaldas nelja põhitantsu: 1) Allemande (saksa) 2) Courante (prants) 3) Saraband (pidulik/väärikas, hisp) 4) Gigue (hoogne hüppetants, inglise) Instrumentaalkontsert ühele (harva mitmele) solistile ja orkestrile loodud mitmeosaline teos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa kiires tempos ja sonaadivormis; 2. osa aeglane, laulva ja lüürilise iseloomuga; 3. osa kiire, särav ja rõõmus. Sümfoonia 4 osaline instrumentaalteos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa liikuvas tempos ja energiline, sonaadivormis; 2. osa aeglane, rahulik, lüüriline, vorme mitu (variatsioon, sonaat); 3. osa Menuett- tantsuline; 4. osa
Jakobson andis välja laulude vihiku "Vanemuise kandlehääled" (repertuaaris Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm"). Peeti Tartus 18.-21. juunil 1869. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Üldjuhiks Jannsen ja Valga koolmeister Kunileid. 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu (2 eestikeelset). Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada ühtekuuluvustunnet, hoogustada kooride teket, et heliloojad hakkaksid ise looma. Instrumentaalkontsert Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: osa on sonaadivormis ja kiires tempos osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis osa on kiire, tavaliselt rondovormis Interpreet - Interpreet ehk interpreteerija on millegi tõlgendaja. Enamasti
Sümfooniline muusika 1.Sümfoonia-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Schubert on kirjutanud 9 sümfooniat ja 8 sümfoonia on nimega „Lõpetamata“. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro 2. osa. Andante 3. osa. Menuett 4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi näiteks klaverikontsert, trompetikontsert. Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1.osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2.osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3.osa on kiire, tavaliselt rondovormis 3.Sümfooniline poeem-on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline
Beethoven „Ood Rõõmule“ Beethoven Euroopa hümni autor Beethoven Pikim on sümfoonia nr 9 Beethoven Pühendas sümfoonia Napoleonile Beethoven Jõuline dramaatilisus, heroilisus, pateetilisus Beethoven Saatuse koputus Klassitsism – üldine ja žanrid Sümfoonia Sonaaditsükkel orkestrile Sümfoonia Lavale tuleb orkester Instrumentaalkontsert Sonaaditsükkel soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert 3-osaline suurteos soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert Lavale tuleb orkester ja kõige ette soolopill Sonaat Sonaaditsükkel soolopillile Viiulisonaat Lavale tuleb viiuldaja ja pianist Keelpillikvartett Lavale tuleb neli keelpillimängijat Keelpillikvartett Sonaaditsükkel neljale keelpillile
S. Bach (üle 300 kantaadi). sonaat-allegro-sarnaneb ülesehituselt fuugaga-koosneb samuti ekspositsioonist, töötlusest, repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks 1. Ekspositsioon-teemade tutvustamine 2. Töötlus- teemade varieerimine, arendamine 3. Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3
Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). 5. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil? Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid,
* 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumentaalkontsertides ja sonaatides -kiire--aeglane--kiire Kolm erinevat mõistet!!! *SONAAT- zanr *SONAADIVORM- vorm, ülesehitus *SONAADITSÜKKEL- mitmeosaline tsükkel, mille eimene osa on sonaadivormis Klassikalised zanrid * SONAAT- sonaaditsüklil põhinev 3/4 osaline teos soolopillile klaveri saatel *SÜMFOONIA- sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile *INSTRUMENTAALKONTSERT- sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile *KEELPILLIKVARTETT- sonaaditsüklile põhinev 4-osaline teos keelpillikvartetile (I, II viiul, altiviiul, tsello) JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Esimene klassitsismi suurmeister * Töötas vürst Esterhazy õukonnas * ,,Papa Haydn" (hüüdnime sai juba oma elu ajal) LOOMING * Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks * 104 sümfooniat, tuntuimad * nr 45 (,,Lahkumissümfoonia")
Uued vormid ja zanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 11. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots), Kasutatakse mitme osalise teose ühe osa vormina. Nt sonaat, instrumentaalkontsert. 12. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 1. osa Allegro(kiire) 2. osa Andante(aeglane tempo) 3. osa Menuett (tants) 4. osa Finaal( kiire tempo) 13. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on
dünaamiline, rahutu, kuulamisobjektiks- mitmehäälsus viiul (NB!Cremona passioon, Henry Purcell peegeldas konflikte kontserdid publikule. viiulimeistrid) instrumentaalkontsert, Jean-Philippe Rameau ühiskonnas (NB! Tekkis profesionaalsete Konstrueeriti põikflööt ja concerto grosso, Arcangelo Corelli Võimukas absoluutne muusikute klass ; fagott, võeti kasutusele instrumentaalne Antonio Vivaldi
* Teosed muutusid keerukamateks, esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi * Musitseerimine muutus kontertlikuks * Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k *Arenes välja barokkajastul, peamiselt J.S Bachi loomingus (,,HTK I") *Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus
kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. *Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Klassikalisse sümfooniaorkestrisse kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid ja keelpillid. *Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil? 19. sajandil omandasid paljud pillid tänapäevase kuju, sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille(oboerühma lisandus inglisarv, klarnetirühma
· Muusika oli põhiliselt homofooniline. · Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. · Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. · Eelistati duuri ja molli. · Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. · Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõiste sümfoonia. Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud mitmeosaline sonaaditsükli vormis muusikateos. 4. Seleta mõiste instrumentaalkontsert. Instrumentaalkontsert- teatavale muusikariistale (näiteks klaverile, viiulile) komponeeritud või sellel ettekantav kontsert sümfooniaorkestri saatel. 5. Seleta mõiste sonaat. Sonaat- ühele või mitmele muusikariistale kirjutatud iseseisvaist, kuid kokkukuuluvaist osadest koosnev instrumentaalteos 6. Seleta mõiste keelpillikvartett. Keelpillikvartett- koosseis neljast keelpillimängijast (2 viiulit, vioola ja tsello), kes
mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi ja concerto grosso looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. · Arcangelo Corelli- Trio Sonatas - http://www.youtube.com/watch?v=1lJii9SmYQk · Arcangelo Corelli Complete Opus - http://www.youtube.com/watch?v=2yqb4O3ICII INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. Minu üks suur lemmik! · Antonio Vivaldi Storm http://www.youtube.com/watch?v=N00XKtROddc- · http://www.youtube.com/watch?v=g65oWFMSoK0
KORDAMISKÜSIMUSED (BAROKK) MÕISTED: 1) retsitatiiv- kõnelaul, mille ajal züzee areneb. 2) instrumentaalkontsert- 3-me osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk-võistlus) solist saab näidata oma võimeid. 3) concerto grosso- mitme osaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. 4) süit- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 5) kantaat- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid retsitatiividega. 6) oratoorium- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) (esimene 1600a.)
Sonaatallegro vorm ja seda kasutavad heliteosed 1) Millistest osadest koosneb sonaatallegro vorm ? Sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, koobla. Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline. I viiul; II viiul; Altviiul; Tsello 6) Missugused osad on Itaalia avamängul ? kiireaeglanekiire 7) Missugused osad on Prantsusmaa avamängul ? aeglanekiireaeglane 8) Mida on ühist sonaadil, instrumentaalkontserdil, avamängul, keelpillikvartetil ja sümfoonial ?
Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära mängijate arvu ja kooseisu avamäng- sissejuhatav muusikapala ooperile, balletile või oratooriumile Sümfoonia- 4 osaline suurteos sümfooniaorkestrile Rondo- muusikavorm, kus põhiteema ja selle kordused vahelduvad episoodidega Variatsioon- muusikavorm, milles üht ja sama teemat korratakse muudetud kujul Kaanon-järjekorras sissetulevad hääled esitavad ühte ja sama meloodiat
Sonaat on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel. Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Kontsert muusikateos(t)e ettekanne. Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa
Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele. Sonaat 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Alus pandi Mannheimi koolkonnas 18.saj. Algul. Klassikaline kuju Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontsert 3osaline teos soolopillile sümfooniaorkestri saatel, mille esimene osa on sonaat allegro vormis. Esimesed kolmeosalised viiulikontsertid kirjutas Vivaldi. Klassikaline kuju sai Mozarti loomingus. Keelpillikvartett 4 osaline teos kindlale keelpillikoosseisule. (2 viiulit, vioola, tshello) Aluse pani it. Helilooja Sammartini. Klassikalise kuju annab Haydn. Klassitsistliku perioodi tähtsaimad heliloojad F.J. Haydn, W.A. Mozartit ja L. Van Beethovenit
Mis liiki pillidega on tegemist? Basso continuo Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võimeid MK Vivaldi "Talv" I osa Mis on harmooniapilliks? Basspilliks? Vivaldi "Talv" tervik Mille poolest erineb eelmisest esitusest? Concerto grosso mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. MK Händel Concerto grosso op 6 nr 1 Mis pillid on basso continuo bassi- ja harmooniapillideks? Mis pillid kuuluvad soolopillide gruppi?
Barokk (~1600-1750) Klassitsism (~1750-1800) Kestis ~150 aastat Kestis ~50 aastat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest Maalikunstis domineerisid portreed. Piltidel erinevatest detailidest ja olid seetõttu kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel ajaloosündmusi ja kangelasi. polnud nii palju detaile. Maalidel kujutati ka ajaloosündmusi. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma Klassitsismi ajastul muutusid riided välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse. Riided olid kuid mitte enam nii uhkeid. Kõik oli väga kaunistatud peenete mustritega ja ...
· Värvikas harmoonia · Vormivabadus · Kontrastid rütm, tempo, dünaamika, tunded · Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile Väljapaistvaimad heliloojad: 7. Instrumentaalkontsert: kolmeosaline (kiire, aeglane, kiire) teos soolopillile ja orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll
avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne · Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18
2.1. Sümfooniaorkester Sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia kooskõla) tänapäevane kuju ja kooseis kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. See oli aeg, kui suuremates Euroopa linnades käis vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas erinevates õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati korraldama ka avalikke kontserte. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanrit: sümfoonia- ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on 4-osaline suurteos, mida mängib sümfooniaorkester, kus esimene muusikaline osa on ülesse ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel nt hea halb, õilis reetur. Instrumentaalkontsert on 3-osaline teos soolopillidele ja sümfooniaorkestrile, kus esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. 19. sajandil suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis
Klassitsism *Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 18.-19. sajand. *Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. *Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni. Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Uuteks zanriteks olid sümfoonia, klassikaline instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sonaat, koomiline ooper ja laulumäng. * Tuntumateks heliloojateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. *Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID (1748-1825). Tema teos "Horatiuse vanne" sai klassitsismi programmiliseks teoseks. Kunstnik kujutab Rooma patriitsi Horatiust oma kolme poega sõtta saatmas
Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistidele, kooridele ja orkestritele. Erinevalt ooperist puudub lavategevus, teos kantakse ette kontsert korras. Kantaat – oratooriumist lühem, tavaliselt ilma areneva sisuta, väljendab elamust, meeleolu või tunnet. Passioon – oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused, tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheus, Markus, Johannes, Luuka) Instrumentaalkontsert – kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Concesto Grosso – mitmeosaline teos soolopillidegrupile, solistidele, orkestrile. Instrumentaal tantsusüit ( 17. saj ) – mitmeosaline teos, mis sisaldas 4 erineva rahvusliku päritoluga tantsu. 1. Allemande – saksa tants 2. Courante – prantsuse 3. Sarabande – hispaania 4. Gigue – šoti hüppetants Fuuga – polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm.
peateemaga ühes helistikus. Sonaat-allegro vorm on heliloojate armastatuim muusikavorm, sest siin saab kõige enam oma komponeerimisoskust näidata. Kuna ta on mahult pikem, siis ongi tavaliselt klassikaliste mitmeosaliste muusikavormide I osa pikem ja ulatuslikum (sest just seal seda vormi kõige enam kasutatakse). Ja nüüd nimeta veel kord klassikalised mitmeosalised muusikavormid: SONAAT, SÜMFOONIA, INSTRUMENTAALKONTSERT ja KEELPILLIKVARTETT. VIINI KLASSIKUD, NENDE LOOMINGUS KÕIK NEED MUUSIKAVORMID JU VÄLJA KUJUNESID: JOSEPH HAYDN WOLFGANG AMADEUS MOZART LUDVUG van BEETHOVEN KEELPILLIKVARTETT MIS SONAAT JUST KÕLAS? mis pillid kuuluvad sinna?
Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. See põhines domineerival keelpillide kõlal (I, II viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid) ja soleerivail puhkpillidel, mida haakti kahepaupa rühmitama (2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve). Hiljem lisandusid trompetid, tromboon ja timpanid. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanri: sümfoonia ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel. Instrumentaalkontsert on 3- osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. Sümfooniaorkester 19. sajandil, romantisimiajastul, suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas
tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver, Uued zanrid ja vormid Vormid: tähtsaim sonaadivorm; rondo ja variatsioon. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonata, trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust. Glucki ooperireform. Tähtsamad heliloojad Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven
missa- katoliku kiriku jumalateenistus ja sellele vastav muusikateos reekviem- leinamissa, esitajaks solistid, koor, ansamblid, saadab orkestrid oratoorium- vokaalinstrumentaalteos koorile, solistidele ja orkestrile passioon- heliteos koorile, solistidele, jutustab Kristuse kannatustest kantaat- mitmeosaline pidulik teos koorile, solistidele, orkestrile, kirjutatakse ka ainult koorile süit- mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud paladest sonaat- mitmeosaline teos soolopillile instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopillile ja orkestrile sümfoonia- mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile avamäng- üheosaline teos sümfooniaorkestrile, kasutatakse ka sissejuhatava osana keelpillikvartett- mitmeosaline teos kahele viiulile, altviiulile ja tsellole Ansambli liigid: duo, duett- kahele pillile/ lauljale kirjutatud teos trio, tertsett- kolmele pillile/ lauljale kirjutatud teos kvartett- neljale pillile/ lauljale kirjutatud teos kvintett- viiele pillile/ lauljale kirjutatud teos
parafoonia; burdoon; ilmalik polüfooniline laul; kantaat; ooper; keelpillikvartett, -kvintett; organum; motett; madrigal; sansoon; oratoorium; süit; passioon; puhkpillikvintett; Ambrosiuse hümn; frottola; caccia; villanella concerto grosso; fuuga instrumentaalkontsert; liturgiline draama; sümfoonia; koomiline ilmalikus muusikas ooper ja laulumäng rüütlilaul; estampii Heliloojad Leoninus Philippe de Vitry4; J.S.Bach, G.F
Ooper: Ooperi sünnimaa on Itaalia. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri "Daphne"(1597) ja "Orpheus ja Eurydike"(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Retsitatiiv on kõnelaul. Oratoorium: Oratooriumi erinevus ooperist puudub lavaline tegevus, domineerivad koorid, kesktegelaseks jutustaja, sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega.Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Kirikukontsert: Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi. Instrumentaalkontsert: Väljaarendaja ja kuulsaim helilooja oli Antonio Vivaldi. Fuuga: Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G.Fr.Händeli ja J.S.BAchi looming.Mõlemad mängisid orelit. Tantsusüit: 1. Allemande saksa tants 2. courante prantsuse tants 3. Sarabande hispaania tants 4. Gigue Soti hüppetants Tähtsamad heliloojad: Jacopo Peri. Claudio Monteverdi. Arcangelo Corelli.
Vaimulikus muusikas tsükliline kontsertmissa reekviem,madrigal,motett Barokk 17-18 saj.I pool Loodi esimesed ooperid ja esimesed oratooriumid.Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine Tuntumad heliloojad:Antonio Vivaldi-"Aastaajad" Johann Sebastion Bach ,,Kantaadidd Georg Friedrich Händel ,,Tulevärgimuusika""Veemuusika""Halleluuja" Uued zanrid:Ooper,oratoorium,kantaat,passioon,instrumentaalkontsert,fuuga Klassitsism 18 saj.II pool-19 saj.I veerand Nõrgenes õukonna ja kiriku võim,elavnes avalik kontserdielu,nooditrükindus,muusikaajakirjandus,Harmoonia lihtsus Tuntumad heliloojad:Franz Joseph Haydn-"Üllatussümfoonia""Keisrikvartett"2osa Wolfgang Amadeus Mozart ,,Reekviem""40.sümfoonia""Türgi marss" Ludwig van Beethoven ,,9.sümfoonia""Elisele" Uued zanrid:Koomiline ooper ja laulumäng,sonaat,trio,keelpillikvartett,puhkpillikvartett
sõltumatu ja erinev. Väga palju nende teostest on üle maailma tuntud. Kuigi iseloomult, eluviisidelt jms oli tegemist täiesti erinevate inimestega, ei saa mitte kuidagi kahelda nende muusikalistes võimetes. Klassitsism- classicus tähendab esmaklassilist, parimat. Klassitsismi periood oli 18. saj teine pool 19. saj esimene pool. Sai alguse Itaalia ja Prantsuse hilisbaroki muusikas sündinud vooludest. Zanrid- sonaat, sümfoonia, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, avamäng- kõikide zanrite esimene osa kirjutati alati sonaat-allegro vormis. Suur osa muusikast toetub sonaat-allegro vormile.
12.Mis on motett? Mitme häälne vokaal teos, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraali tekst 13.Mis on reekviem? Surnute mälestuseks kirjutatud missa 14.Mis on sümfoonia? On 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis 15.Mis on Missa? Katoliku kiriku peamine jumalateenistus 16.Mis on keelpillikvartett? On instrumentaalansamblikooseis, mis koosneb neljast keelpillist 17.Mis on instrumentaalkontsert? Muusikateos soolopillile sümfooni-või kammerorkestri saatel 18.Mis on fuuga? Mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reegllite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse 19.Mis on sonaat-allegro?muusikavorm , mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist 20.Mis on rondo?heliteos mis on kirjutadud rondovormis 21.Mis on variatsioon? On muusikavorm , milles on ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul
· Sonaaditsükkel mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis. · Ekspositsioon tutvustab teoste teemasi. Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. · Töötlus vaatleb teemasi erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. · Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. · Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile. · Instrumentaalkontsert sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. · Keelpillikvartett 4-osaline teos keelpillikvartetile ( I, II viiul, altviiul, tsello ) · Singspiel - Saksa laulumäng, mis sündis inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Võrdlus barokkajastuga: ROMANTISM KLASSITSISM______
Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide nelja-liikmeline perekond: Viiul Viola (altviiul) Tsello Kontrabass Gremona viiulimeistrid Guarnieri Amati Stradivaari Tuntumad puhkpillid: Fagott Oboe Plokkflööt Põikiflööt Uued muusikazanrid VOKAAL: · Ooper · Oratoorium · Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso · Instrumentaalkontsert (soolokontsert) · Tantsusüit · Fuuga Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri. I ooper "Daphne" 1597.a II ooper "Eurydike" 1600.a Barokkooperi looja Claudio Monteverdi: III ooper "Orpheus" 1607.a Barokkiooperile on iseloomululik suursugune lavakujundus, suur esinejate
avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO – ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT – 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18
15. Sümfoonia 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga. Sümfoonia osad on erinevate karakteritega. 16. Missa Katolikukiriku peamine jumalateenistus, jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. 17. Keelpillikvartett kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18. Instrumentaalkontsert - muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Esimene osa on sonaat-allegro vormis. 19. Fuuga Polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm. Mitmehäälne vokaal-või instrumentaalteos. 20. Sonaat-allegro homofooniline mitmehäälne muusikateos, kooseb 3-st põhiosast: ekspositsioon, töötlus ja repriis, helilooja võib nendele lisada juurde veel sissejuhatuse algusesse ja/või kooda lõppu. 21. Rondo meelelahutuslik ringtantsu laul
millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Instrumentaalkontsert ehk kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile · Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika · Vaskpillidele lisati ventiilid. · Puupillidele Böhmi klapisüsteem. · Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen. · Uueks zanriks kujunes üheosaline sümfooniline poeem. Romantiline ooper (G. Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused.
Fuuga vorm jaotatud kolmeks, fuuga on fuuga vormis, 1 teema kõikides häältes ekspositsioon, 2. osa töötlus, lõpus jälle teema alghelistikus repriis Süit 4-osaline instrumentaalmuusika vorm, osad: allemande, courante, saraband, gigue Sonaat kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis Sonaat-allegro vorm, mis koosneb peateemast ja kõrvalteemast, osad: sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, kooda Instrumentaalkontsert muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel, 3-osaline, kujunes 18. sajandil Keelpillikvartett instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist; 4- osaline sonaaditsükkel nt J.Haydni ,,Keisrikvartett" Avamäng sissejuhatav muusikapala, mis eelneb suuremale teosele nt L. van Beethoveni ,,Egmont" Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Rondo muusikavorm, milles põhiteema ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega nt W
zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli da-capo-aaria, sümfoonia. Lisaks olid veel Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. keelpillikvartett, instrumentaalkontsert Instrumentaalmuusika zanrid - tantsusüit, ja ooper. concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateosed - ooper Mitmehäälsuse Kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide Helikeel muutus lihtsamaks. liik muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii Harmoonia oli heakõlaline,
1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline (kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane,menuett,kiire) Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia. Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver. Koomiline ooper- tõi vaataja reaalse elu keskele ning tegelased olid võetud linnaühiskonnast. Laulumäng(saksamaa Singspiel)- kujutas endast rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi. Christoph Willibald Gluck- tõsine ooperi formija. Franz Joseph Haydn- keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat
Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme,
annaabi.ee 
