väärtegusid kui Watergate'i afäär, siis oleks Clintoni presidendikarjäär lõppenud. Antud juhul aga näis ta avalikkusele halvimal juhul sümpaatse kelmina ning püsis presidendikohal teise ametiaja lõpuni. Demokraatidel oleks peaaegu õnnestunud võita ka 2000. aasta presidendivalimised, sest Clintoni endine asepresident Al Gore saavutas rahvahääletusel väikese enamuse. Kui valimissüsteemi iseärasuste tõttu võitis vabariiklane George W. Bush. Selle tulemuse üle puhkesid ägedad vaidlused, sest väideti, et Bush sai võidu ainult tänu ettekavatsetud häältega manipuleerimisele, eriti Floridas, kuid järgnenud uurimine näitas, et Bushi või oli aus. Väiteid, et vabariiklased Floridas valimistel petsid, tuleks vaadelda kõrvuti vähem reklaamitud, kuid hästi tõestatud juhtumitega, kus demokraadid enda kasuks valimistulemusi võltsisid, eriti kesk-lääne osariikides Iowas, Wisconsinis ja Missouris. Bushi
Oktoobris 2001 tungis USA Afganistani, et kukutada Taliban ja Al-Queda, tulemusi pole siiski olnud. 2003. aastal tungis USA ilma ÜRO toetuseta Iraaki ja kukutas Husseini, järgnesid pikad kurnavad sisside rünnakud, praeguseks on olukord Iraagis rahunenud. 2005. a. tabas New Orleansi orkaan Katrina põhjustades suuri purustusi ja kaost. 4. Novembril 2008 valiti keset majandusliku kriisi esimene mustanahaline president Barack Obama. 2010 aastal viidi läbi suuri majandus- ja tervishoiu reforme. Samal aastal toimus Mehhiko lahes Deepwater Horizoni plahvatus ja naftareostus, mis sai rahuaja suurimaks õlireostuseks. George H.W. Bushi administratsioon Koos NSVL-i kokkuvarisemisega lõppes ka Külm sõda aga samal ajal polnud maailm
Sisukord Sissejuhatus lk 3 Barack Obama varajane elu lk 4 Perekond ja personaalne elu lk 5 Poliitiku karjäär lk 6 Presidendi kampaania lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Barack Obama. Ta on tulevane USA president ja temast on viimasel ajal kõikjal väga palju juttu olnud. Tänu sellele tundus Obama mulle poliitikutest kõige huvitavam ja ma tahtsin tema kohta rohkem teada saada. 2 Barack Obama varajane elu Barack Hussein Obama II sündis 4. august 1961 Honolulus, Hawaiil. Tema ema, Ann Dunham oli valgenahaline ameeriklanna ja isa, Barack Obama I oli Keenia päritolu
kõige paremini. Kõiki neid sündmusi ei osata veel kirjeldada. Tänu kõigele sellele on suurenenud maailmas tööpudus ja kuritegude toimepanekute arv, siis pannakse ka kinni ettevõtteid, mille käigus ka koondatakse inimesi. Sellest kriisist on ainukesena välja tulnud EURO, mille kurss on jätkuvalt stabiilne. 2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendi valimised olid USA 56. presidendivalimised, mis toimusid 4. novembril 2008. Valimised võitis senaator Barack Obama.Ta nimetatakse ametisse 20. jaanuaril 2009. Ta on esimene mustanahaline USA president. Obama lubas muuta Ameerika Ühendriikide tulevikku, seal hulgas sulgeda Guantánamo vangla ja lõpetada sõda Iraagis. Barack Obamat kutsutakse ka ,,Ameerika Lootuseks". Eesti eeskujudeks on ligi 50 000 tublit inimest, kes koristasid prügikoristusaktsiooni "Teeme ära" käigus Eestimaa eri paigust ära ligi 10 000 tonni prügi. Minagi võtsin osa sellest
Meenutuseks möödunud aastakümnest Kadusid kaksiktornid USA kuulutas sõja Afganistaanile, hiljem ka Iraagile. · Ennetava meetmena võtmaks Sadam Husseinilt võimalust luua massihävitusrelvi, mida aga tegelikult Iraagil polnudki. Ajaloo suurim looduskatastroof Katrina. · Mis uputas New Orleansi linna. Kaks majanduskriisi. · Nii aasta alguses kui ka lõpus. Meenutuseks möödunud aastakümnest USA sai esimese mustanahalise presidendi, Barack Obama. · Loodeti, et ehk uus president suudab tagasi tuua kaotatud optimismi. · Ametiaasta lõppedes tunnistati, et seda imet pole sündinud. · Obama õlule langenud probleemid: - sõjad - tõsiseim majanduskriis · Inimlikke ja kiireid lahendusi pole Obama pakkunud. · On pakutud versioon, et Obama sai ametisse sellepärast, et peale Bushi sooviti keerata uus lehekülg ameeriklaste elus. Silm pigistati kinni selle
Bushi 8 aastat George Walker Bush oli USA 43. president. Esimest korda astus ta ametisse 20. jaanuaril 2001 ning 2004. aastal valiti ta presidendi ametikohale teiseks ametiajaks. Bushi valitsusaeg lõppes 2009. aastal Barack Hussein Obama ametissevannutamisega. Niipalju George W. Bushi ajaloost. Paljud on Bushi kritiseerinud, kui aegade halvimat USA presidenti. Kindlasti on Bushil ja Bushi valitsusel olnud halbu otsuseid, kuid kindlasti oli ka paremaid. Miks muidu Bush teiseks ametiajaks uuesti presidendiks valiti. Kuid üheks suuremaks põhjuseks, miks Bushi peetakse pigem halvaks, kui heaks presidendiks, võibki olla just see, et Bushi positiivsemad teod on jäänud halvemate varju
Eelkõige meenutatakse teda presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu ja võitis külma sõja. Teda tunnustatakse ka USA konservatiivide juhina riigi majanduse elavdamise eest maksureformide abil.Oma kahe järjestikuse ametiaja jooksul suutis Reagan teostada eesmärgid – taastada Ameerika inimeste eneseusu ja vähendada nende sõltuvust valitsusest –, mille ta oli paika pannud oma programmis, mida kutsuti Reagani revolutsiooniks. Suri aastal 2004) 41.George Herbert Walker Bush, ametis 1989-1993, vabariiklane (Texase kongresmen, USA saadik ÜRO-s, Vabariikliku Rahvusliku Komitee esimees, USA sidekontori juht Hiinas, Luure Keskagentuuri direktor, Houstoni Esimese Rahvusvahelise Panga esimees, USA asepresident, lendur USA mereväes. Marjamaa Risti I klassi teenetemärk) 42.William Jefferson Clinton, ametis 1993-2001, demokraat (tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõi NAFTA
Ameerika Ühendriigid 1945-2008 hiilgus ja viletsus 63 aasta jooksul on USA-t valitsenud järgemööda 11 erinevat presidenti. Nendeks on : Truman ( 19451953 ), Eisenhower (1953-1961), J.F.Kennedy (1961-1963), L.B.Johnson (1963-1969), Nixon (1969-1974), Ford (1974-1977), Carter (1977-1981), Reagan (1981- 1989), Bush seenior ( 1989-1993), Clinton (1993-2000), Bush juunior (2000-2008). 2008. aasta lõpuhakul võitis USA järjekordsed presidendivalimised Barack Hussein Obama, kes on tänaseks päevaks ka juba ametisse vannutatud kui Ühendriikide esimene mustanahaline president läbi aegade. Tema valitsemisajast oodatakse USA-s palju uusi ning positiivseid muutusi. Järgnevalt käsitlen tähtsamaid hiilge ja viletsusesündmusi läbi 20. sajandi teise poole jooksul valitsenud presidentide valitsemisaegade. 1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega
1. Sissejuhatus. .............................................................................................lk 1. Mis on terrorism?.............................................................................. lk 2. Ameerika roll 21.sajandi maailmas.......................................lk 3. 9/11 rünnak.........................................................................................lk 4. Sõda terrorismiga Afganistaanis...........................................lk 5. Sõda Iraagis..................................................................lk 6. Terrorismivastane võitlus...................................................lk 7. Terrorismi finantseerimine.................................................................lk 8. Terroristlikud organisatsioonid ............................................ lk 9. Terrorismivastased organisatsioonid.......................................lk 10. Guatemala vangilaager.......................................................lk 11
aasta 16. maist Prantsusmaa president ja ametikohajärgselt ühtlasi Andorra kaasvürst* Gerhard Schröder Saksamaa liidukantsler 1989* Angela Merkel - Saksamaa poliitik, alates 2005. aastast liidukantsler* Vladimir Putin 1999 Venemaa peaministriks saanud, kes hakkas taastama tsentraliseeritud võimu* Dmitri Medvedev - Venemaa poliitik, Venemaa president. Ta vannutati presidendi ametisse 7. mail 2008* Bill Clinton 1992 pesidendiks saanud Demokraatliku Partei kandidaat* George W. Bush 2000 USA presidendiks saanud vabariiklane* Barack Obama - Ameerika Ühendriikide poliitik, alates 20. jaanuarist 2009 Ameerika Ühendriikide 44. president* Aastad/daatumid: 1979 - Paavsti visiit Poola. NATO võtab vastu otsuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist* 1980 - Solidaarsuse loomine, 31. Aug Kirjutasid valitsuse esindajad Wales aalla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse *
Kui ei oleks olnud WikiLeaksi, mis avalikustas materjale läbirääkimistest ja leppe mustandvariandi, teaks maailm siiani väga vähe sellest, mida lepe täpselt kaasa võib tuua. See tekitab aga muret inimeste hulgas, kes tahaksid kindlustada, et see lepe ei riku inimeste õigusi või piira internetivabadust viisil, mis kahjustaks internetti kui kohta, kus informatsioon liigub vabalt. SOPA eelnõu jooksis rööbastelt maha, kuna see nõudis mõlema USA kongressi koja heakskiitu ja president Barack Obama allkirja. Kui see oleks heaks kiidetud, oleks seda olnud võimalik vaidlustada ja tulevastes kongressides muuta. ACTA seevastu sai juba 2011. aasta 11. oktoobril USA allkirja ning Obama ei pidanud saama selleks nõusolekut üheltki organilt - ei kongressilt, ülemkohtult ega ka Ameerika rahvalt. Nüüd, kui see on allkirjastatud, on USA valitsuse seadusandlikel organitel ja kohtutel vähe võimalusi seda lepet vaidlustada või
Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli NLKP KK Poliitbüroo liige, NLKP KK peasekretär, NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. Boriss Jeltsin- Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president George Bush- Ameerika Ühendriikide poliitik, kes oli 46. Texase osariigi kuberner, Ameerika Ühendriikide 43. president. Ta astus presidendi ametisse 2001 ning valiti 2004. aastal teiseks ametiajaks, mis lõppes 2009, kui ametisse vannutati Barack Obama. Helmut Kohl- Lääne- Saksamaa poliitik. Ta oli liidukantsler ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht.Vaclav Havel- Tsehhi näitekirjanik ja poliitik. Ta oli Sametrevolutsiooni juhtfiguur, viimane Tsehhoslovakkia president ja esimene Tsehhi Vabariigi president. Arnold Rüütel- Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Lennart Meri- Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Edgar Savisaar- Eesti
rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim. Hobbes leidis, et loodus on loonud meid kehaliselt ja vaimselt võimetelt ligikaudu võrdsetena, nii et ehkki üks inimene võib olla teisest mõnevõrra tugevam või targem, on igaüks suuteline teist kahjustama või isegi tapma- kui mitte üksi , siis teiste abiga. Nii oli just hiljuti Osama bin Ladeni tabamine, kus Barack Obamal õnnestus olla Osamast mõnevõrra tugevam ja suutis teiste abiga Osama tabada. Sven Mikser avaldas oma koduleheküljel, et Osama bin Ladeni tabamine on kindlasti moraalne võit lääne terrorismivastasele koalitsioonile ja nendele poliitilistele liidritele, kes on pidanud põhjendama, miks terrorimivastane võitlus on seni mitte piisavalt edukas olnud. Mikser leidis, et moraalne rahuldus on lääneriikides suurem kui
Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis. Iraagi sõda, ka Teine Lahesõda, Iraagi ja USA juhitava koalitsiooni vahel 19
..............20 LISA.....................................................................................................................................22 Ameerika Ühendriikide hümn..............................................................................................22 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna olen alati unistanud sellesse riiki reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Barack Obama, kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia). USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi.
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi
kontserdist, mis korraldati HIVI epideemiast teavitamiseks. Sünnipäeval esines palju kuulsaid artiste nt. Will Smith, Leona Lewis, Denzel Washington, Sugababes, Amy Winehouse, Eminem jne... Oma kõnes kutsus ta üles rikkaid inimesi aitama vaeseid. Kiri Obamale: "Your victory has demonstrated that no person anywhere in the world should not dare to dream of wanting to change the world for a better place," Mandela said in a letter to Obama. "We note and applaud your commitment to supporting the cause of peace and security around the world. We trust that you will also make it the mission of your presidency to combat the scourge of poverty and disease everywhere. "We wish you strength and fortitude in the challenging days and years that lie ahead. We are sure you will ultimately achieve your dream of making the United States of America a full partner in a
multinatsionaalsest kodakondsuseta armeest kui ka radikaalsest sunniidi moslemite liikumisest globaalse dzihaadi nimel. Al-Qaedale iseloomulik tehnika on enesetapurünnakud ning üheagsed pommitamised erinevate sihtmärkide pihta. Need tegevused on omapärased liikumise liikmetele, kes on andnud tõotuse olla lojaalsed Osama bin Ladenile või arvukamale hulgale al-Qaedaga seotud indiviididele, kes on on läbinud õppused ühes liikumise laagrites Afganistaanis, Pakistanis, Iraagis või Sudaanis. Al-Qaeda ideoloogiad kujutlevad täielikku lahutust välisriikide mõjust moslemi riikidele ning uut islami kalifaadi. Väidetavad uskumused sisaldavad ka arusaama, et kristlikku-juudiliidu vandenõu on hävitada islam ning pealtvaatajate ja tsiviilisikute tapmine on dsihaadi (püha sõda) kohaselt religioosselt õigustatud. Al-Qaeda on ka tuntud usulahkude vägivalla õhutajana moslemite hulgas. Rühmitus ei salli mittesunniidilisi harusid ning mõistab neid hukka. Al-
24-aastased noored prantslased tasuta üheaastase lehetellimuse valides umbes 60 väljaande vahel, kuhu kuulusid kohalikud kvaliteetlehed Le Monde ja Le Figaro, spordileht L'Équipe ja Pariisis asuv rahvusvaheline leht International Herald Tribune. Kulud otsustas minister jaotada riigi ja meediaväljaannete vahel võrdselt. Eelregistreerimisest oli novembrikuu alguses osa võtnud juba üle 30 000 soovija. ("Eesti Päevaleht'' 31.10.2009) 3.2. Välispoliitika Jaanuari alguses lõppes Prantsusmaa eesistumisperiood Euroopa Liidus, mis oli olemuselt edukas, kuid vastuoluline. Toimus palju erakorralisi sündmusi ja eesistuja tuli nende lahendamisega väga hästi toime. President tõestas maailmale, et olulistes küsimustes tahab ja suudab Euroopa Liit kõneleda ühel häälel. Gruusia konflikti ja Prantsusmaa kui eesistujamaa reaktsiooni sellele esialgu üsna jõulisena näivat poliitikat ajanud Sarkozy muutus hiljem Moskva suhtes leebemaks
Kultuuriline tähtsus ja levik Ben & Jerry'i jäätis oli esimene jäätis, mis viibinud avakosmoses kosmosesüstiku pardal. Ben ja Jerry oli ka Colbert Report'is 5 märtsil 2007, oma uue jäätise maitsega, millega nad propageerida hariduse tähtsust ja seda, et probleeme tuleks hakata lahendama enne nende tekkimist, mitte oodata tagajärgedeni ning alles siis hakata neid lahendama. 2008ndal aastal nimetasid nad ümber ühe jäätise maitse, Yes Pecan , viidates Barack Obama presidendi valimiste võidule. Nad otsustasid jaanuaris 2009 kogu eelpool nimetatud maitse tulu annetada Common Cause Education Fund'ile (ühise eesmärgiga hariduse fondile.) Märtsis 2009 lõi Ben & Jerry's kampaania, et tõsta teadlikkust suurenenud toodete arvust, mis tulenevad kloonitud loomadelt. Kampaaniaga alustati 1. aprillil koos sõnumiga: "Meie meelest peaks olema inimestel õigus valida, milliseid toiduaineid süüa - ja inimestel peaks olema õigus
Iraagilt nõuti tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Keelati ka relvastuse ja selleks vajalike materjalide tootmine ja edasimüümine Iraani. Aastatel 1991–1993 võttis Julgeolekunõukogu vastu 13 otsust, mis kohustasid Iraaki tegema koostööd rahvusvahelise avalikkusega. ÜRO avastas ka dokumendid Iraagi massihävitusrelvade arendamise kohta – Iraak oli lähedal oma tuumarelva loomisele. 1992. aastal loodi Iraagi lõuna- ja põhjaosasse õhuruumi keelutsoonid sealsete sõjalennukite jaoks, et vältida šiiitide ja kurdide alade pommitamist. Keelutsoonide üle teostasid valvet USA ja Suurbritannia õhujõud. 1993. aastal viis Iraak oma maa-õhkraketid riigi lõunaossa. Seepeale alustasid USA ja Suurbritannia rünnakut rakettide kandjate vastu. Laevadelt lasti tiibrakette, mis hävitasid
..........................................14 Kasutatud kirjanduse loetelu................................................15-16 2 Sissejuhatus Töö eesmärk on anda ülevaade praeguse hetke suurimatest kriisikolletest erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos, Sri Lankas, Afganistanis, Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis. Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni.
"2007. Saksamaa läks põhja ja Pr. lõunasse. Vahemeremaade liidu nõrgim lüli on iraan. tosudi hakati panema põhjapoole ja vaadati, et võiks minna läbi musta mere. tänaseks on lahendatud nii, et saksamaa ja prantsusmaa osalusel tuleb venemaa ja prantsusmaa ühine toru southstream mitte nabuco. ehk need kolm riiki on omavahel ühendatud mööda torusid meres. ja suur osa euroopast jääb mängust välja. EL asju otsustavad Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa. Saksamaa välispoliitika denatsifitseerimine ida ja lääne saksamaal. Jagati kategooriatesse. ida saksamaal käis ühe malliga, võrdselt karistati. Põhiseaduse lääne saksamaale kirjutasid ameeriklased? saksamaa saab jagada sotsiaaldemokraatlikeks ja kristlikud erakonnad - suured mõjurid. Sm sotsiaaldemokraatlik partei ja Sm kristlik partei taastati peale 2. MS. Erinevus: kristlik, keda juhtis konrad Adenauer, peamiseks suunaks oli Lääne sm kiire
ametisolemise aja saavutused. On märgitud ära tema vanemate, abikaasa ja laste nimed.Huvitav on vaadata kui palju erinevate aastate jooksul, kui mitu korda on teda otsitud Wikipeedia kaudu (arv suureneb järjest).Lisatud on ka foto. Otsingut teha ja kasutada oli väga selge ja arusaadav. Otsis sõnadega president Kennedy ja ka lihtsalt Kennedy kuid siis andis lisaks Kennedy assassination. Lihtsalt presidendi peale pakkus Argentina , Obama, Russia , USA jne.USA presidentidest läks lihtotsingu peale ajast tagasi kuni Ronald Reaganini (1981). Proovisin otsingusse sisesdada kuupäeva 20/01/61- andi kõigepealt kui mitu aastat, kuud , nädalat ja päeva see oli aga oli ka mainitud president Kennedy ametisse asumine. Tulemusi esitas ikkagi otsitava tähtsuse järjekorras. Alguses olin nõutu, kuna ei saanud aru kuidas otsimootor tahab, et ma otsitava küsimuse sisestaksin
Blairi majanduspoliitika oli samuti edukas, 1997-2006 kasvas Briti inimeste keskmine sissetulek 18%. Blairi valitsus lükkas tagasi euroga liitumise, sellega teenis Blair kõikide teiste parteide, rahva kui ka meedia heakskiidu. Esimese kuue valitsusaasta jooksul saatis ta Briti väed lahingusse viiel korral, rohkem kui ükski teine Suurbritannia peaminister enne teda. 1998 ja 2003 Kosovosse, 2000 Sierra Leonesse ja 2001 Afganistaani. 2002 tõstis Blairi valitsus makse, et kulutada rohkem hariduse ja tervishoiu edendamise peale. Blairi valitsus võimaldas kõrgkoolidel kehtestada õppemaks 3000£ naela ümbruses aasta kohta, nõudes samas erandeid vaesematele õpilastele, ja alustas ka uut õppelaenude süsteemi, kus õpilane pidi laenu tagasi maksma alles siis, kui tema sissetulek on piisavalt kõrge. 2004 hakkas ta tähelepanu pöörama ka keskkonnale, püüdes vähendada CO2 sattumist atmosfääri. Blairi
Augustis teatas ka Türgi president, et kavandab operatsiooni laiendamist. Üks nädal enne selle uudise teatamist külastas Türgit Iraani relvajõudude staabiülem kindral Bagheri. Kindral tegi visiidi käigus Ankarale ettepaneku alustada ühisoperatsiooni Kurdide vastu Iraagi põhjaosas Kandili ja Sinjari piirkondades. 2017. aasta septembris korraldasid Iraagi Kurdid iseseisvusreferendumi, kuid Türgi mõistis selle hukka. Kurdide iseseisvusreferendum Iraagis asuva Kurdistani omavalitsuse rahvasaadikud otsustasid 25.septembril 2017 toetada regiooni iseseisvusreferendumit, hoolimata laialdasest vastuseisust üle maailma. Bagdadi keskvalitsus nimetas seda põhiseadusvastaseks. Hääletuse vastu oli veel Iraan, Türgi ja Ameerika Ühendriigid, kelle kartuste järgi suurendab referendum ebastabiilsust regioonis. Washington tegi peagi pärast hääletustulemusi avalduse, milles ärgitas Kurdistani regionaalvalitsust referendumit ära jätma
sellepeale; "see mure on vähemtahtis valgustapp" ega vaevunud vaatama seda probleemi sügavamalt. Ajaks kui teda oli pehmeks räägitud kogumaks rohkem üksikasju oli ülemaailmne vastuliikumine juba alanud ning kompanii oli kaotanud võimaluse rahustada oma kliente ja rääkida oma lugu protestiks. Kaugvaate eelistamine võib juhte ilmuma eemal kaugel eraldi. Pärast kampaaniat, mis kaasas mõlemat vaimustavat ilukone, kui ka tänava tasemel töö korraldust, seisis President Barack Obama vastamisi mitme rahvusvahelise kriisiga. Ta kasutas kaugvaadet, et adresseerida suuri süstemaatilisi probleeme, milleks oli rahanduslikud kriisid koos tegevuspõhimõtetega mille peale konsultandid laususid; "peatada see edasise soovitusest. Kuid kriitikud ütlesid, et ta ebaõnnestus veenda keskmisi Ameeriklasi, et ta kaardistas nende probleeme. Tema toetajad vaidlesid tema tegude üle, geenialased
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused.
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljes
Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas Kapitooliumis. Riigi juhiks on President, täidesaatvaks võimuks on Ameerika Ühendriikide Presidendi kabinet ehk valitsuskabinet, mille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimisülesandeid läbi neile alluvate ministeeriumite. Riigi välispoliitikat teostatkse läbi välisminisitri ehk Ameerika Ühendriikide riigisekretäri. 2008. aastast on Ameerika Ühendriikide President Demokraatliku Partei esindaja Barack Obama, asepresident on Joe Biden, Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja- lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik
1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle. Ta oli ametisse astumise hetkel läbi aegade noorim USA president (42-aastane). William Howard Taft (15. september 1857 8
Talibani kukutamiseks Afganistani pommitama. Kui alguses oli sõda edukas ning Taliban kukutati siis halvenes olukord 2004. aastal. Tänaseni on mitmed piirkonnad (eriti lõunas ja idas) siiani Talibani kontrolli all ning hoolimata NATO vägede kohalolust, on rünnakud nii sõduritele kui tsiviilelanikele tavalised ning liitlasvägesid kritiseeritakse suurte tsiviilhukkunute arvu pärast. ,,USA president Obama sõnul pidi vägesid hakatama välja tooma 2011 aasta lõpul ja tänapäevaks on vähendatud sõdurite arvu minimaalselt." (Solnik) 3.2 Eesti osalus Afganistanis Eesti osaleb Afganistani stabiliseerimises ja ülesehituses oma välis- ja julgeolekupoliitilistest huvidest lähtuvalt. Afganistan on Eestile küll geograafiliselt ja kultuuriliselt kauge, kuid tema probleemid on meilegi olulised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
